Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis (0)

1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele
Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika . Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast.
2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile.
Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus , paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšlikud elemendid. „Taaslähenemine elule“ püütakse kahandada lõhet „kõrge“ ja „madala“ kultuuri vahel.
Modernism i suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mänglisuse, „kerguse“, sihiliku fragmentaalsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki pole. Modernism lükkas kõrvale kõik väljundid mistahes kunstiliiis, mis olid muutunud traditsiooniliseks. Vanu vorme kasutati põhijoontes, nende peale midagi uut rajades, neid parodeerides. Olulisemad hoiakud/jooned modernistlikumas kirjanduses: antiikaaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine , uue(ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke(uue otsimine) Picasso „ Silenos “ Ciorgio de Chirico „Adriane“
3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal.
Barokk väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid , imeotsimine, maailm on lõhestatud ja kaootiline, vastandite ja kontrastide kunst- nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast, kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne- empiiriline teadmine ( kogemusel põhinev, tunnetuslik) Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud.
Renessanss: taaselustati antiikaaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika , 16.saj draama ) avastused, teaduse areng, käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, tõlked , antiigiainelised teosed, arhitektuuris sambad ja kuplid , müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, ooperi algus ( Jacopo Peri „ Dafne “ 1597) Renessansi draama: draama taasavastamine 15.-16.sajand, püsivate teatrite ehitamine, eelkõige Rooma draamakirjanike mõju ( Seneca ,Plautus), luuleteoreetilised käsitlusd (Aristotelese, Horatiuse „Luuulekunstist“) vähem tähtsad Terentius, Euripides , Sophokles, varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471
Romantism (18.saj lõpp-19.saj): uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikkus, avatus , improvisatsioon , tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, zanripiiride segunemine , mineviku ja müütide poetiseerimine, huvi folkloori , müüdi olemuse vastu,vabadusliikumine,rahvuskultuurid,paganluse idealiseerimine , kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine.
4.Antiikkultuuri kajastamise viisid ja võimalikud funktsioonid filmis.Näited.
Troy, Helen of Troy, 300, Meet the Spartans, Ulixes, Percy Jackson jt.
Mõõga ja sandaali filmid, sisutud, olid moes 60datel, arvatakse, et kui filmis on hõlst ümber siis järelikult on antiik, filmides kajastatakse väga palju Odysseust, Termopüülide lahing(300), spartiaatide faalanks. Herakles , Odysseus (multikas, film , teleseriaal )
Funktsioonid: teadvustamine , harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine , loominguline aspekt, müütide elushoidmine. 1)Müütidel põhinevad filmid 2)ajaloosündmustel põhinevad filmid 3) müüte ja ajaloosündmusi põimivad filmid
Tänapäeval pannakse hea kassamüügi nimel väga palju juurde, algsetes filmides oldi rohkem originaalitruud.
5.Klassitsismi põhimõtted kirjanduses.
Klassitsim pidas iluideaaliks vana-kreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid . Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri-ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia . Nt prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Klassitsism pidas oluliseks kõrge ja madala stiili ( komöödia ja tragöödia ) ranget lahushoidmist ning püüdis viljeleda kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödiazanris hinnati õpetlikkust. Draamas tehti normiks kolme ühtsuse (aja-,koha-, ja tegevusühtsuse) põhimõte. Luules hinnati puhtaid riime.
6. Odysseuse eksirännakute teema kasutamine kirjanduses antiikajast tänapäevani.
Keskajal: inimese eksirännakud, inimese otsingud ja vaevalised rännakud , rändajat tabavad kiusatused ja katsumused, kannatused ja nendest üle saamine. Keskaeg vaatles Odysseuse lugu läbi kristliku prisma: mastipuus nähti risti, laevas kirikut, rännakus teekonda läbi kiusatuste (sireenid, Kirke )
Klassitsismi- ja barokiajal tuuakse esile Odysseuse teine omadus- tarkus ja kavalus . Klassitsismi ajal oli kavalus lemmikteemaks (Odysseus/ Faust )
19.saj leidis Odysseuse Alfred Tennysson. 20.saj James Joyce, Jean Gino, Nikos Kazantzakis.
7.Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel?
Enamik antiikautorite teoseid on säilinud ja meieni jõudnud tänu munkade ümberkirjutustele ja Aleksandria raamatukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja kirjutati tekste ümber. Üks Cassiodoruse suuremaid teeneid kultuuriloos on Vivariumi kloostri rajamine perekonnamõisasse Ioonia mere kaldal . Klooster hoolitses munkade vaimuliku ja ilmaliku hariduse eest, täiendas usuõpinguid klassikalise haridusega. Vivarium tegutses veel 630.aasta paiku. Cassiodorus pani aluse Vivariumile- munkade kopeerimistöökojale. Eesmärk koguda antiikajast pärinevaid tekste ja neid kopeerida/ümber kirjutada. Eriti head leiud, olid kloostrites aastasadu tolmu kogunud ja leiti juhuslikult. Cassiodoruse tekste loeti keskajal, kuid teda ennast eriti ei tuntud. Tema nime ja eluloolisi tõiku kirjeldati vigaselt. Pärast võimult tagasi tõmbumist asutas kodukohas kloostri, kuhu kogus käsikirju(sh paganlikke käsikirju) ning laskis neid munkadel ümber kirjutada. Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskajal. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku „Institutiones“ Cassiodorus on kirjutanud ka kroonka „Maailma loomisest“, kommenteerinud psalme ja käsitlendu usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi.
8.Lääne-ja Ida-Rooma suurimad kultuurilised erinevused
Ida-Roomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a riigivalitsemises.
9.Koinee- Antiik-Kreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka dialektide segunemisel.
10. Majusklid -suurtähed, tähed mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla - ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, nt ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist jäid majusklid kasutusele ehiskirjana.
Minusklid-väiketähed, tähed mis oma ala- ja ülepikendustega mahuvad neljajoonelisse skeemi. Ladina m-d kujunesid 4.saj m.a.j nende arenenumast kujust - Karolingide minusklitest-lähtuvad nüüdisaegsed m-kirjad. Kreeka m-d tekkisid 8.-9.saj m.a.j
11. Palimpsest - kr.k „uuesti maha kraabitud“ codex rescriptus. Käsikiri , mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasutati sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult esialgse tekstina, tehakse nüüdisajal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada nt Cicero „De re publica “ (riigist) kuigi sellele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate Dei“ (Jumala riigist)
12.Tegurid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis.
Poliitilised: Rooma impeeriumi kriis 2.saj lõpus ja 3.saj pKr, sõdurkeisrite periood (235-285); Constantinus I (Suur)(306-337)
Religioossed: 313 Milano ususallivusedikt ( Edictum Mediolanense)
Kultuurilised: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4.saj
Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (Honoriuse ja Arkadiose vahel)
13.Miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid?
Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõraks. Kuna antiikautorite vastu huvi ei tuntud jäid need unustusse, ega peetud oluliseks. Rooma riigi allakäigu ja lagunemise tõttu puhkenud sõjad ja rahutused on hävitanud suure osa teoseid. Tekstide maha kraapimine käsikirjadelt taaskasutamise eesmärgil(palimpsest)
14.Antiigiteemade kasutamine Shakesepeare’i loomingus
Võttis eeskuju paljudest ladina autoritelt.“Eksituste komöödias“ kombineeris kaks Plautuse teost omavahel ja kasutas tegevuskohana Ephesose amfiteatrit. „Eksituste komöödia“ seostub Plautuse äravahetamiskomöödiaga, mis jutustab kaksikvendadest Menaechemustest.„Romeo ja Julia “ võttis eeskujuks Ovidiuselt. Teosed nagu „ Julius Caesar “, „ Antonius ja Kleopatra“, „Timon Ateenast“, „Pericles“, „ Venus ja Adonis “ Tragöödias „ Titus Andronicus“ põimis kirjandusest pärinevad ajaloohõngulised sugemed kindla isiku (Bütsantsi valitseja) koht Ovidiuse õuduslugudega. Brutuse biograafia alusel „Julius Caesar“-meisterlikud karakterid; „Troilus ja Cressida“- traagiline komöödia, antiikne tõlgendus. Antiikainestikul kirjutatud näidendeis on Shakespeare alati käsitlenud oma aja probleeme ja andnud antiikaja kangelastele oma kaasaegsete iseloomujooned, lüürikas- „Venus ja Adonis“
15.Antiigiteemade kasutamine prantsuse klassitsistlikus tragöödias ja komöödias.
Tragöödiad: Jean Rachine „Phedre“ „Iphigenie“
Komöödia: Moliere „Amphitryon“
16.Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce’i romaanis „Ulysses“
James Joyce kujutab päeva ärimehe elus 18.osas, iga osa vastab ühele Odysseuse rännaku episoodile, pealkirjastatud vastavalt võtmeisikutele. Nt esimene osa „ Telemachos “ teine osa „ Nestor “ jne.
17.Saksamaa romantisimi autoritest ja nende antiigiteemalisted teosed. Näited.
Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck , Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennakesed Schlegelid, Goethe „Iphigineia Taurisest“ Heinrich von Kleist „Penthesileia“
18.Antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel.
Keskajal otsiti tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne . Romantismile sobis müüditemaatika.
Konventsionaalne , konservatiivne eesmärk- traditsioonide toetamiseks, antiigi pärandi kinnitamine positiivses mõttes. Kaasaja raamides oleks kaasaeg kinnituseks , et asjad tõesti peavad niiviisi olema
Revolutsiooniline eesmärk- protesti väljendamiseks kaasaja suhtes- näidata, et antiikajal tehti midagi teisiti. Nt romantismiperiood: isikuvabadus , vabaduse ideaal- näiteid toodi just antiigist . Lemmikkangelane oli Prometheus , kes hakkas Zeusi vastu protesteerima.
Kunstilised eesmärgid- esteetiliste eeskujude leidmiseks. Eeskuju leiti nii kunstivormides, nt skulptuurikaanonite järgimises, kirjanduse põhimõtetes nt poeetikateooriad- eriti klassitsistlikus traditsioonis hakati järgima. Lisask: antiikaja mälestisi on väga praktiliselt ära kasutatud nt antiikaja templite sambad kristlikes kirikutes; kujude osad, mida kasutatakse teistsugustel otstarvetel- sel kujul mälestiste kasutamine kuulus ka antiikaja enda juurde nt hilisemal rooma ajal, kui keisrid kiiresti vahetusid, tehti neist kujud vahetatavate peadega, et nii palju marmorit ei kuluks.
19.Miks nimetatakse Vana-Roomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks , samas kui Vana-Kreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel?
Roomlased võtsid oma keele nimetuse üle neid ümbritsevas Latiumi maakonnas elavatelt latiinidelt. Ladina keel on alguse saanud ühe maakonna keelest- Latiumi maakond tiberi ja Lirise jõe vahel, mille pealinn oli Rooma. Latiumi elanikud olid latiinid u 500 eKr tungisid mujalt Itaaliast hõimud Rooma suunas, sundisid kõik Latiumi elanikud Rooma alale kokku. See olukord kestis üle 150.a. 338eKr hakkasid Rooma elanikud omakorda peale tungima . Selle 160a.-ga oli Rooma elanike keele nimeks kinnistunud ladina keel- lingua latina . 1.saj eKr kui ladina keel oli juba väljapoole Itaaliat levinud võttis Cicero kasutusele uue sõna: latinitas. Lingua latina oli teatud määral devalveerunud mõiste; Latinitas märkis, et ladina keel on puhas, korralik, prestiizne keel. Lingua latina oli üldmõiste , latinitas tähendas prestiizet keelepruuki.
20. Millistel sajanditel oli ladina keel elav keel mitmete keeleregistrite ja funktsioonidega? Milline periood/sajand elava keelena eksisteerimise ajast on ladina keele järelmõju seisukohast kõige mõjukam?
21.Milliste astmetena (sajand ja taandumisvaldkond) kaotas ladina keel oma arengu käigus keele eluspüsimiseks vajalikke funktsioone?
Ladina keele korduv suremine st. elavate keelefunktsioonide kaotamine: emakeelena kõnelejad surnud või läinud üle teise keele kasutamisele 9.-12.sajand 813 Tours ’i kirikukogud: preestrid peavad ladinakeelset piiblit ette lugema ja tõlkima romaani keelde.
Põhja-Prantsusmaa ( karolingid ) 9.saj Ipool
Lõuna-Prantsusmaa (provansi k)-9.saj keskpaik
Itaalia 9.saj II pool
Hispaania 10.saj I pool jne
Pidevus keelearengust ja uuendustest mööda vaadata. Keele hääbumine .
22.Miks kaotas ladina keel oma arengu käigus elava keele funktsioonid? Nimeta 3 põhjust.
Ladina keele taandumine elava keele staatusest : -Emakeele kõnelejad surnud või läinud üle teise keele kasutamisele 9.-12.sajand
Keele areng on seiskunud valdaval osal keeletasandeist, uusi tekste luuakse vanade väljendusvahendite piires (1300-ca 1650 /1700)
Lõppeb ladina keelne ilukirjanduslik tekstiloome (alates 1650)
Taandumine teadustekstiloomest ja koolikeelena (19.saj II pool)
Taandumine katolikust kirikust (alates 1965)
23.Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud?
16.sajandil nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade- oluline teaduskeele juures (teaduskeele areng) Ladina ja Kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16.sajndi lõpuks uut tüüpi sõnastiku- võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida.
24. Millisest ladina keele arenguperioodist on pärit halvustav nimetus köögiladina keel? Mida see tähendab?
Köögiladina (latinum culinarium) tsitseroniaan Guarino Guarini koka hinnang antitsisteroniaan Poggio Bracciolini ladina keele kohta: ta kasutab köögliadina sõnu ja tema uuendused lõhhuvad ladina keele reegleid samamoodi nagu kokk lõhub köögis nõusid.
25.Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku-ja kohanimevaramut? Too näiteid.
Isikunimed (vähemalt 2 nime;praenomen ja nomen ): tänapäeva Europa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucius -Lucia, Marcus ,Titus) Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere ja lisanimed : Augustus-August, Augusta ,Gustav. Ameilius-Emil, Emilie , Constantinus- Konstantin ,Antonius-Anton,Nina, Claudius -Claudius, Claudia .
Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi-ja omadussõnadest.
Kohanimevaramu-eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4.saj eKr-1.saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeerumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Augusta Raurica-Augst( Sveits ); Augusta Treverorum-Trier(Saksamaa); Augusta Uscorum-Auch(Prantsusmaa);Augusta Praetoria-Aosta(Itaalia);Caesaraugusta- Zaragoza (Hispaania), Colonia Agrippina-Köln;
Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel.
26.Miks räägitakse alates varasest uusajast Euroopa keeleliselt relatiniseerimisest? Miks tähendab relatiniseerimine ühtlasi ka regetsiseerimist? Millistes eluvaldkondades on olnud aktiivsem ladina, millistest kreeka laensõnade tarvitusele võtmine?
Ladina keel kui rahvusvahelise leksika ja terminoloogia alus: Antiikne eeskuju- ladina filosoofiaterminoloogia: uute asjade/mõistete jaoks tuleb kasutusele võtta uued sõnad. Põhiprintsiip „Nihil adhuc esse, quod Latine non sit expressum aut exprimi nequeat“ (Pole midagi mida ladina keeles ei oleks väljendatud ega saaks väljendada)
Internatsionalismide levik= Euroopa relatiniseerimine: kõik varauusaegsed eluvaldkonnad.
Ladina keel kui rahvusvahelise leksika ja terminoloogia alus: relatiniseerimine=regretsiseerimine (tagasi kreekastamine) Ladina keel ja kreeka keel andsid kokku selle, millega me tänapäeval keelt moodustame. Kreeka keele sõnavara massiline ülevõtmine ladina keele kaudu uute võõrsõnade tähistamiseks.
Põhjused: Kreeka keele leksika on sõnatüvede arvult palju rikkalikum kui ladina keele sõnavara, ladina keele sõnatuletus+kreeka keele sõnaliitmine
Etapid:1.Antiikajal kreeka keelest ülevõetud sõnad puhastati keskaegsest ortograafiast, taastati klassikaline kirjapilt ja hääldus .2. Uute kreeka tüvedee ees-ja järelliidete ülevõtmine. Kreeka tähestik kui number- ja salakiri.
27.Millistes valdkondades kasutatakse ladina keelt maailmas veel tänapäeval?
Meditsiin , juura , bioloogia , teoloogia ,teadus.
28.Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik lähenemine antiigile? Mille poolest erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest?
Retseptsioon >lad receptio’ (uuesti)saamine, vastuvõtmine
Antiikkultuuri jätkamine ja muundamine , transformatsioon , hülgamine ja taasavastamine. Vahemere religioon kui Euroopa kultuuriline alge. Filosoofiliste, majanduslike, poliitiliste, usuliste, esteetiliste,eetiliste nähtuste alged antiigist.Antiik kui võrdlusalus ja suhestumispunkt Euroopa kultuurilise endapildi loomisel. Antiigist on alles kirjalikud või materiaalsed allikad. Nende ustavus on väike. Paljud on antiigi ajalugu omamoodi muundanud. Juurdepääs antiigile: vahendatus: abiks vaid kirjalikud ja ainelised allikad,fragmentaalsus: säilinud on vaid osa, seejuures sageli juhuslik osa(nt kirjanduses ca 1%) antiigi „jäänuste“ kogumine juba alates antiikajast.Materjalide kättesaadavus ja valik on antiigiretseptsiooni ja –tõlgenduste otsene mõjutaja. Antiigipärandi kasutusviise: 1)vahend protesti väljendamiseks oma kaasaja etableerituse ja konventsioonide vastu (n-ö revolutsiooniline eesmärk) 2)vahend traditsioonide toetamiseks (konservatiivne eesmärk) Retseptsiooni järgi tuleb ka mõista osalejate tundeid antiigi vastu.
29.Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased, autorid, teosed olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses?
USAs: a)moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid , Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustusest jne)
b)ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus,Sallustius jt)
Luuletajaid ( Homeros ,Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaafiguurd Cicero ja Cato. Rooma konstutsioon 3.saj eKr (Polybiose ajalooteose 6.raamatu alusel)
Venemaal: Aisopose valmid, Homerose- paroodia „ Konnade ja hiirte sõda“ 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid ) Vürst Kurbski (1528-1583);Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde.
30.Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.-19.sajandi Venemaal ja USAs.
USAst ega Venemaalt ei võrsunud umbes 200 aasta jooksul (17.sajandi keskpaik kuni 19.sajandi keskpaik) ühtki väljapaistvat klassikalist filoloogi ega kirjutatud ühtki olulist erialast teaduslikku käsitlust .

• Eeskuju oma rahva ja riigi arendamisel (ühiskondliku vooruse mudel) Klassikaliste kohanimede panek USA-s Capitoium, Phoenix, Atlanta etc.
  
• II isiklike vooruste mudel- dzentelmenliku kasvatuse alus, nt: antiikautorite tsiteerimine, klassikaliste paralleelide kasutamine kirjandusteostes, antiikajast pärit orjanimede kasutamises lõunaosariikides jne.
  

Venemaal: avaldus ilmaliku teatri loomisega 1672.

• Madalmaade vahendusel, Peeter I 1718 ukaas : anda teada antiikesemete leidudest- vaevatasu
  
• Arheoloogide kutsumine Euroopast selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi leide Venemaal leidub
  
• Kunstikambri rajamine Peterburis.
  

Arhitektuur : 1768 Teaduste akadeemia hoone sammaste, pilastrite, Farnese Herculese, Minerva ja Flora kujudega .
2) 1756 püsiv teatrihoone Peterburis –Prantsuse klassitsism.
3)Klassikaline skulptuur suveaedades jm.
31.Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised Venemaal?
Kõrgaeg USAs 1760-1790 (hõbeaaeg 1790-1830)
Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg) hõbeaeg (Katariina II ajal)
32.Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste pilti antiikkultuurist?
Mõis antiikeeskujude ja –esemelise kultuuri vahendajana. Antiigi avardumine (1900-19340) 1)Eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele +tõlkelaenudele nt. malum discordiaesiunama.
Teine massilisem laen tuli 15.-16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele.Need kaubandus-ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupäras. Amphora