selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. Toidupuudus Inimkonna kiire juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Linnastumine Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Maailma urbaniseerimine Kasvuhooneefekt Kütuse põlatamine ja tehnoloogilised protsessid suurendavad CO2 sisaldus õhus. Metsaraie ulatuslikkuse tõttu väheneb metsade taastootmine ja CO2 sidumine taimedes fotosünteesil. Tööjõu nõudluse kahanemine Igal aastal kasvab tööpuudus maailmas 2-3 miljoni võrra. Tööstusriikides sunnib see inimestele peale odavad töökohad koos kehvade töötingimustega. Kolmandas maailmas on olukord veelgi kurvem
tehta kõike ise. Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents, hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena utilitarism positsioon eetikas, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele industrialiseerimine sotsiaal-majanduslik periood, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsamaks osaks saab tööstuslik tootmine. Urbaniseerimine linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Plaanimajandus majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile marksism sotsiaalpoliitiliste ja filosoofiliste vaadete süsteem, õpetus looduse ja ühiskonna arengu seaduspärasustest proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass
rahvuslus ja vabadusideaalid levisid jõudsalt. � 1848. Aastal rullus üle kogu Euroopa revulutsioonilaine, millest jäid puutumata vaid Suurbritannia, Holland, Vanemaa ja Türgi. � 1871. Aastal Saksamaa ühendamine oli sajandi teise poole peamine muutus. � Euroopas toimusid kultuuriliselt ja majanduslikult üliolulised süvaprotsessid nagu näiteks üleminek masinatootmisele ja aurujõu kasutuselevõtt. � Tööstusliku pöördega käis kaasas aina kiirenev linnastumine ehk urbaniseerimine. Ameerika kodusõda ja ühendriikide areng 19.saj teisel poolel � Ameerika Ühendriigid olid jagunenud tööstuslikuks Põhjaks ja orjanduslikuks Lõunaks. � USA keelustas orjade sisse-ja väljaveo ning hakkasid levima ideed orjuse kaotamisest, mida mõistsid ka lõunaosariikide liidrid. � Orjanduse kaotamine väljaspoolt tuleva diktaadi alusel ei meeldinud lõunaosariikidele, kes lõid Ameerika Ühendriikidest lahku ning kuulutasid välja Konföderatsiooni.
70% rahvastikust elab kuni 200 km rannikust Lk 50 joonis 3.3 Rahvastikutihedust kujutatakse kaartidel erinevatel viisidel (õp. lk 53-53) Horopleetkaart Punktkaart Ruutkaart Rahvastiku paiknemist mõjutavad erinevad tegurid Looduslikud tegurid - pinnamood - kliima - taimestik - mullad - loodusvarad ühiskondlikud tegurid - ajaloolised - majanduslikud - sotsiaalsed - poliitilised 7. Linnastumine ehk urbaniseerimine On linnade arvu ja suuruse kasv. Asula Maa-asula Linn -küla -linnastu e. aglomeratsioon (lähestikku kasvanud -alevik linnad) -hiidlinnastu e. megaloopolis Tunnused, mis eristavad linnalist asulat maaasulast: - rohkem töökohti - rohkem inimesi - meditsiin - ühistransport
jätkuks. (I MS ebaõiglased
tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov).
Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia (Saksamaa
eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel), Prantsusmaa,
( Preisi alade tagasisaamine/ühendamine).
4. Industriaalrevolutsioonid 19. sajandil ja 20. sajandi algul: millised olid Prantsuse
majanduse (nii tööstuse kui põllumajanduse) ja ühiskonna arengu eripärad nende
käigus võrreldes muu kiiresti areneva maailmaga.
Urbaniseerimine:
Suur linnaelanike osakaal
Maal on võimalik ka elada
Rahvastiku aeglane kasv (kasvab sisserände (Poola, Hisp,Itaalia)
Aeglane urban
Aeglasem industrialiseerimine kui mujal
(Kiir areng: Belgia, Rootsi, Saksamaa, Itaalia põhjaosa, Hisp, Ingl, P- Am)
Põllumajanduses:
Innovatiivsuse levik
Majanduse areng on aeglasem kui Ingl
Põllumajanduse suur osakaal (inimesed ei tahtnud maalt lahkuda)
MODERNISM- Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik
neid ei ole võimalik kontrollida, positivism on filosoofia suund, mille järgi tõelised positiivsed teadmised saadakse eriteadusest või nende andmete sünteesimisest. 32. Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Lauqeuri artiklist Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustuse ajal, mil hakati tähtsustama teadust. Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerimine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine. Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. Tehnoloogia kiire areng. Ilmub zanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur, Modernse kirjanduse märksõnad: mitmetähenduslik, absurd, subjektivism. Dekatents- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli ,,Prantuse sümbolism") C. P
19.saj, mis tugineb allikatele tuginemisel ja uurimisel, 19.saj teisel poolel juurdus kolmeperioodi käsitlus. Cellarius oli pigem ajalookirjutaja. Varauusaeg, n-ö õige uusaeg, uusim aeg. Euroopas tervikuna arvatakse, et varauusaja ja uusaja piiriks võib lugeda Prantsuse revolutsiooni, 1789. Ajalooperioodides ei ole sobilik kasutada aastaarve, kasutatakse pikemaid üleminekuperioode. Kapitalistliku majanduskorralduse levik, tööstusrevolutsioon, liiklusrevolutsioon (aurulaevad, raudteed), urbaniseerimine, tehnoloogia areng, demokraatia edenemine, parlamentaarne demokraatia, kodanikuühiskond/avalik arvamus – uusaega iseloomustav. Eesti uusaja mõiste. Kui õigustatud on aasta 1710, et seda pidada uue ajajärgu alguseks? Piirjoone tõmbamine on tõmmatud n-ö kirvega raiumisel. Kokkuleppeliselt pandud aastasse 1710, et jagada kuidagi perioode. Põhiline murrang siiski 19.saj keskpaigas, siis toimuvad murrangulised sündmused, mis ei jätnud puutumata ühtegi ühiskonnakihti. Venestusreformid
annaabi.ee 
