Hüdrosfäär Veeringe koosneb erinevatest lülidest: -Auramine -Jõgede äravool -Infliltratsioon (Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee) -Veebilanss Nii palju kui kulus energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o
Samas idarannikute lähistroopikas sajab vihma küll kogu aasta, kuid suvel siiski kõige rohkem. Niisket õhku toovad ookeanidelt puhuvad tuuled . Talvine kliima : Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Talvel aga, kui kõrgrõhkkonna ala nihkub ekvaatorile lähemale, väljuvad Vahemeremaad passaatide mõju alt. Suvine kliima : Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks . Suvel on lähistroopilises kliimas laskuvad õhuvoolud, passaattuuled, päikesepaisteline ja kuiv ilm. Idarannikul lähistroopikas puhuvad passaadid ookeanilt ja seepärast on seal ka suvi niiske. Paha
kõige vilkam elu puurindes. Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike. Ekvatoriaalne kliimavööde asub, nagu nimigi ütleb, ekvaatorilähedastel aladel. Aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass, mis kujuneb passaatide poolt kaasa toodud õhust. Kuna päike asub kõrgel horisondil ja valitsevad tõusvad õhuvoolud, püsib aasta läbi kõrge temperatuur ja sajab väga palju. Aasta keskmise temperatuuri kõikumine on väike, mõned kraadid alla 30º C. Keskmiselt on sademeid aastas 1500-2000 mm, õhk on pidevalt palav ja väga niiske. Samuti muutub väga vähe kuu keskmine temperatuur ja sademete hulk. Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja
Vahemerelised alad Kliima on lähistroopikas erinevatel aladel pisut erinev, seega tutvume erinevate kliimatüüpidega lähemalt. Lähistroopilist kliimat nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. Seega on lähistroopikas levinuim vahemereline kliima. Vahemerelisele kliimale on iseloomulik kuum päikesepaisteline ja kuiv suvi. Keskmine õhutemperatuur on 24 25 kraadi. Suvel satuvad Vahemeremaad lõunast ulatuva kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suved kuumad ja kuivad, mis ongi vahemerelise kliima põhitunnuseks. Neil aladel on küllaltki soe ja sademeterohke talv. Keskmine temperatuur on 10 kraadi. Peale parasvöötme õhumasside toovad Vahemere äärsetele aladele sademeid ka läänetuuled, mis puhuvad Atlandi ookeanilt. Siiski on vahemerelise kliimaga aladel ka talvel päikesepaistelisi päevi rohkem kui vihmaseid.
võidukalt hispaaniasse tagasi. Teisel reisil 1493-96 kuulusid tema meeskonda 17 laeva ja 1500 osavõtja.Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest.Teisel reisil avastas ta Domica jt. väikeseid Antillide saari,Puerto Rico ning Jamaica. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Kord tõmmati veest koos rohututiga välja jõevähk. Kolmandal reisil alles ta astus esimest korda Ameerika maismaale
Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Kuivas ja niiskes kliimas levivad haigused, mille vastu on elanikud abitud. Nende elupaiku ohustavad nii maavarade leiukohtade avastamine kui ka kiire puidutööstuse areng. Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde asub, nagu nimigi ütleb, ekvaatorilähedastel aladel. Aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass, mis kujuneb passaatide poolt kaasa toodud õhust. Kuna päike asub kõrgel horisondil ja valitsevad tõusvad õhuvoolud, püsib aasta läbi kõrge temperatuur ja sajab väga palju. Aasta keskmise temperatuuri kõikumine on väike, mõned kraadid alla 30 C. Keskmiselt on sademeid aastas 1500-2000 mm, õhk on pidevalt palav ja väga niiske. Samuti muutub väga vähe kuu keskmine temperatuur ja sademete hulk. Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lääne-
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR(-80% kogu atmosääri õhust; poolustel 8-9km paks; ekvaatoril 15-17km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta -0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgust-kogub soojust) MESOFÄÄR(temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR(temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aast...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
(muudab suunda) Kogukiirgus(Q)-> otse+ hajuskiirgus Albeedo(A)-> aluspinna peegeldumisvõime. Tagasipeegeldunud kiirguse ja kogukiirguse suhe. Efektiivne kiirgus (E)-> maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. 7. Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad, kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). 8. Hoovuste jaotus, mõju kliimale. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk
mistõttu ongi see piirkond kõikjal tihedalt asustatud. Looduslikest metsadest on suur hulk maha raiutud ja nende asemele on rajatud põllud. · Niisked lähistroopilised metsad paiknevad mandrite idarannikutel, nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Valdavalt jäävad nad 25. ja 30. laiuskraadi vahele. Mandrite idarannikud on tavaliselt aastaringselt sademeterikkad, kusjuures ookeanilt puhuvate passaatide mõjul on neile piirkondadele iseloomulik just suviste sademete ülekaal. Talviti, kui valdavaks on läänetuuled, langeb ka sademeid vähem, kuna mandritelt puhuvad tuuled on kuivemad. · Troopilised metsad levivad ekvaatori lähedal, kus keskmine aastane temperatuur varieerub vähe, olles ca 25°C. Sademetehulk on varieeruvam ja mõjutab vegetatsiooni rohkem kui temperatuur. Muld on troopilistes vihmametsades tüüpiliselt vaene, sest
A A T E troopiline paras kontinentaalne kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate A D U S Maakera sademete piirkonnad M · Niiske ekvatoriaalne 10°N-10°S, mE, A üle 2000 mm A · Passaatide tuulepealne rannik 5-30°NS, mT, T üle 1500 mm E · Troopilised kõrbed 10-35°NS, cT, alla 250 mm A · Kesklaiuste kõrbed ja stepid 30-50°NS, cT, cP, D 100-500 mm U · Niiske lähistroopika 25-45°NS, mT (suvel), S 1000-1500 mm Maakera sademete piirkonnad M
3. Polaased idatuuled 3. Polaased idatuuled 2. Parasv??tme l??netuuled 1. Passaadid Loodusgeograafia kontrolltöö 1.) Märgi joonisel 1. Passaatide, 2. Parasvöötme läänetuulte ja 3. Polaarsete idatuulte piirkonnad üldises õhuringluses. 2.) Tähista 3 pilvist ja sademeterohket piirkonda. (6p) Õhu liikumine maakeral 2.) Kas joonisel on tsüklon või antitsüklon (kõrgrõhkkond)? Joonisel on tsüklon (5p) Iseloom. suvist ilma Eestis mida mõjutab kõrgrõhkkond. 1
Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast (rõhu gradiendi suunast) põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. Üldise tsirkulatsiooni ehk üldise õhuringluse võib jagada kolme ossa: 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 1) TROOPILINE ÕHURINGLUS · Suhteliselt kitsas ekvatoriaalses vööndis on õhurõhk kogu aasta madal ja puhuvad nõrgad muutliku suunaga tuuled. · Ekvaatori kohal kujuneb madala õhurõhuga vöönd, sest maa ja vesi soojenevad tugevasti. · Tekivad intensiivsed tõusvad õhuvoolud (soe õhk hõre ja kerge, madal rõhk).
Maapinnalähedases, kuni 1km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. 8. Globaalne õhuringlus Ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 9. Passaatide teke, õhuringlus ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel Evatoriaalsel alal on õhurohk naaberaladest madalam, umbes 30 laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, seega on seal kuivad ilmad ning õhk ei tõuse, vaid langeb. Kuna laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivaks, siis ongi ekvaatori juures pidevad kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Passaadid, püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled, kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu
Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Maapinnaläheduses, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud.Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. 10.Iseloomusta globaalset õhuringlust suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral 11.Iseloomusta passaatide teket, st. Õhuringlust ekvaatori ja 30.laiuskraadide vahel 12.Selgita mussoonide teket Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad mussoonid Lõuna-Aasias.Suvisel aastaajal, kui päike käib üle taevavõlvi seniidi lähedalt, puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood. 13
Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Maapinnaläheduses, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud.Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. 10.Iseloomusta globaalset õhuringlust suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral 11.Iseloomusta passaatide teket, st. Õhuringlust ekvaatori ja 30.laiuskraadide vahel 12.Selgita mussoonide teket Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad mussoonid Lõuna-Aasias.Suvisel aastaajal, kui päike käib üle taevavõlvi seniidi lähedalt, puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood. 13
Väino Unt. · 1974 - J. Einasto, A. Kaasik ja E. Saar näitavad, et peale tavalise aine (tähed, gaas, tolm) on galaktikatel ulatuslikud massiivsed tumedast (varjatud) ainest kroonid. · 1974 - Valmib 1.5m teleskoop. · 1974 - Moodustatakse astrofüüsika erialanõukogu kandidaadiväitekirjade kaitsmiseks. · 1974 - Viieliikmeline uurimisgrupp võtab vene uurimislaeval "Akadeemik Koroljov" osa rahvusvahelisest eksperimendist TROPEX-74, kus uuritakse Atlandi passaatide vööndi pilveväljade struktuuri. · 1975 - Suvel alustatakse vaatlusi Tõravere Observatooriumi suurima - 1.5m teleskoobiga. · 1977 - Septembris toimus Tallinnas Rahvusvahelise Astronoomiauniooni 79. sümpoosium "Universumi suuremastaabiline struktuur", kus esimest korda öeldi, et Universumil on kärjeline ehitus. · 1977 - Ch. Villmanni juhitud töörühm koos nelja kosmonaudiga saab Nõukogude Eesti teaduspreemia tulemuste eest helkivate ööpilvede uurimisel.
Soojushulk, mis iseseisva sfääri. Vee olekust oleneb tema liikumine kiirus. Atmosfääris olev vesi kulub aurumisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. vahetub keskmiselt 12 päeva jooksul, sügavamate põhjaveekihtide vesi sadade Auramise tõttu kaotab aluspind soojust. Suurim soojushulk kulub aurumisele aastatega, maailmameres mitme tuhande aastaga, mandriliustikes kümnete passaatide piirkonnas, pooluste suunas aurumine väheneb, kuid soojade hoovuste tuhandete aastate jooksul. mõjualal aurumine suureneb. Üldtuntud on P-Atlandi hoovuse soojendav mõju 6.1 Veeringe Maal Euroopa talvekliimale. Veeringe maa eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: Merevee omadused
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineeti...
MAAILMA METSAD OKASMETS Taiga- ehk okasmetsavöönd on suurima levilaga loodusvöönd Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tu...
inertsijõud, maakera pöörlemise tõttu- Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 8. Selgita maa- ja merebriisi teket. TV lk 44 ül 1 Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele.
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: te...
P= E + Q kus P on sademed, E- auramine ja Q- jõgede äravool. MAAILMAMERI Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning ookeanid on peamised soojuse vastuvõtjad ja kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilansi mõjutavaid komponente. Nii palju kui kulub energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Ookeanid kaotavad palju rohkem soojust kui mandrid, kuna aurumine on suurem. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas ning pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Soojema vee ümberpaigutamine külmemasse piirkonda tõstab vee temperatuuri, seega soojade hoovuste alal auramine suurem. Auramisele kuluv soojushulk on suhteliselt väiksem ekvatoriaalvööndis, kus vaatamata merevee kõrgele temperatuurile on auramine väiksem kui troopikas tänu suurele õhuniiskusele. Merevee omadused Veetemperatuur
efektiivne kiirgus-on see osa Maa soojuskiirgusest, mis lahkub atmosfäärist ning mille võrra maapind tegelikult jahtub. Tavaliselt on positiivne, sest maapind annab rohkem soojuskiirgust ära, kui atmosfäärilt vastu saab 7.Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad, kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). ÜLDINE ÕHURINGLUS kogu Maa atmosfääri haarav õhuringlus e. tsirkulatsioon. See on tuulte globaalne liikumine (nt. meie laiuskraadidel puhuvad peamiselt läänetuuled.), millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise. Tuuled puhuvad kõrgelt rõhult madalama poole.
riikide ja haldusüksuste kohta. Inimene on sekkunud veeringesse, ehitades paisjärvi, tammi, kuivenduskraave ja teinud metsade lageraiet. MAAILMAMERI Ookeanid peamised soojuse vastuvõtjad ja selle kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. Ookeanid kaotavad tänu suuremale auramisele palju rohkem soojust kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Meresid võib avatuse põhjal jagada: 1. sisemeri ühendatud väinadega ookeani , 2.ääremeri ookeanist eraldab neid poolsaar või saared ( avameri Sarkasso meri), 3. saartevahelised mered Jaava meri.
Aasias. Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia. Kolumbuse lipu all meretagustesse maadesse sõitma määrati kolm karavelli: "Santa Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat
Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia. Kolumbuse lipu all meretagustesse maadesse sõitma määrati kolm karavelli: "Santa Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Kord tõmmati veest koos rohututiga välja jõevähk. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees
kõrgrõhuala, 60. laiuskraadi piirkonnas on aga madalrõhuala. Samarõhujooned on aasta lõikes enam-vähem paralleelsed pöörijoontega. Vastavalt rõhu keskmisele jaotusele on siis baarilised gradiendid peaaegu risti pöörijoontega(enam vähem meridiaani sihis). Maakera pöörlemise tõttu kaldub, aga tuul põhjapoolkeral gradientjõu suunast paremale. Nii kuijunevad esimeses e. Troopilises võõtmes kirdetuuled. Need on suhteliselt püsiva suunaga ja kannavad passaatide nime. Teises tsoonis e. Parasvõõtmes valitsevad üldiselt edelatuuled, kolmandas nn. Polaarvõõtmes, aga jällegi kirdetuuled. Vertikaallõikes: Ekvaatori kohal ülestõusnud õhk, liikudes kõrgemal pooluste poole, kaldub põhjapoolkeral järjest paremale, puhudes ülal läänest. 30-35. laiuskraadi kohal õhk hakkab ülalt alla laskuma. Osal laskunud õhust liigub tagasi ekvaatori poole, sulgedes esimese osatsirkulatsiooni e. Troopilise tsirkulatsiooni
Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia. Kolumbuse lipu all meretagustesse maadesse sõitma määrati kolm karavelli: "Santa Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat
· Inimene on sekkunud veeringesse, ehitades paisjärvi, tammi, kuivenduskraave ja teinud metsade lageraiet. MAAILMAMERI · Ookeanid peamised soojuse vastuvõtjad ja selle kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. Ookeanid kaotavad tänu suuremale auramisele palju rohkem soojust kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. · Meresid võib avatuse põhjal jagada: 1. sisemeri ühendatud väinadega ookeani , 2.ääremeri ookeanist eraldab neid poolsaar või saared ( avameri Sarkasso meri), 3. saartevahelised mered Jaava meri.
Atmosfääris on need priste tänavad lihtsalt identifitseeritavad Sc pilvede kaudu. Sellised pilved on sageli seotud temperatuuri inversiooniga atmosfääri alumistes kihtides. Temperatuuri inversioon on oluline, sest see määrab, kas õhk voolab üle või ümber saarte. Lisaks peab alumiste nivoode tuul olema väga ühtlane ja umbes 10m/s ning aluspinna isobaarid peavad olema ligikaudu sirgjooned. Alad, kus need tingimused on täidetud, esinevad kõige sagedamini passaatide piirkonnas. Kui pöörised liiguvad allavoolu, siis nad püüavad kasvada läbimõõdult ja nad moodustavad ala, mille laius on umbes 100km ja pikkus mõned sajad kilomeetrid. Iga pööriste paar on tekitatud saare poolt 8 tunni järel ja nende eluiga on umbes 30 tundi. Ülemised pived, mille alus on kõrgemal kui 6km. Kiudpilved Cirrus (Ci) Alumine pilvepiir vahemikus 6-10km. Nad on valged või valkjad, tavaliselt kiulise ehitusega ega põhjusta pilvevarjusid. Koosnevad jääkristallidest.
meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus. Mussooniks nimetatakse ka aastaaega, mil tuul merelt maale puhub, tuues kaasa niiske kliima. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Parasvöötme läänetuuled kõige keerulisem õhuliikumine. Parasvöötmesse jõuab soe õhk, mis passaatide ringist üle jääb ja soe õhk, mis pooluste ringist üle jääb. Kõige raskem ilma ennustada. Coriolisi jõu tõttu on tuuled kaldunud nii palju kõrvale, et kujunevad läänetuuled, see tähendab passaadist ülejäänud õhk liigub põhja. Maakera pinnapunktide pöörlemiskiirus on aeglasem. Õhk jõuab maapinnast ette, et muutus läänetuuleks. 30.laiuste laskuvate õhuvoolude tõttu kujuned maapinna lähedal
(21) Valitseb tüüpiline vahemereline kliima pika, kuuma ja kuiva suvega. Talv on pehme ja niiske, jaanuari keskmine õhutemperatuur on üle 0 kraadi. Seetõttu ei katke taimede kasvuperiood ka talvel. Talvel on taevas sageli pilves, sajab tihti, jõed tulvavad üle kallaste. Seda põhjustab Atlandilt puhuvad tuuled, mis toovad endaga niisket merelist parasvöötme õhku. Suvel satuvad Vahemeremaad lõunast siia ulatuva kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suvi kuum ja kuiv, mis ongi vahemerelise kliima põhitunnus. (19; 21) 17 Lõuna-Euroopa asub igihaljaste kõvalehiste metsade ja põõsastike vööndis. Metsi pole küll peaaegu üldse alles jäänud, künkaid ja madalamaid eelmägesid katab tihe igihaljas põõsastik, kus leidub ka üksikuid madalaid puid. Taimed on kohastunud suvise kuivusega. (21)
Passaattuultel on ekvaatori lähedal konvergents, kuid Ekmani transpordil divergents (Ekman pumping): ekvaatorist põhja pool on transport põhja suunas ning lõuna pool lõuna suunas. Seetõttu ekvaatoril esineb apvelling ning soe pinnakiht on õhukene. Vaikse tuule piirkonnas tekib veepinnal idasuunaline vastuhoovus. Idast puhuvate tuulte tõttu on ookeanide idakallastel veepind madalam ning ja termokliin veepinnale lähemal. Passaatide ajalised muutused mõjutavad apvellingut ja pinnakihi temperatuuri ning seeläbi kliimat. Ekvaatoril f = 0 ning geostroofika ei kehti <2.20, kuid potentsiaalse pööriselisuse jaoks võib võtta y f . Tekivad pinnaalune 3D vastuhoovus ja ekvaatori poolt “haaratud” Kelvini ja Rossby lained . Ekvatoriaalne pinnaalune vastuhoovus Veepinna idasuunaline vastuhoovus (Equatorial Countercurrent) tekib passaattuulte
kihi moodustavad savid,turvas ning põhjavee tase ulatub maapinnale - Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äravoolava veehulga vahekord kindlalt ajavahemikul.Kulupooleks auramine ja äravool ning tulupooleks sademed ja juurdevool. - Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab suure osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Suurim soojushulk auramisele kulub passaatide piirkonnas,vähem poolustel ning ekvatoriaalvööndis.Soojade hoovuste mõjualal on aurumine suurem.Maailmamere vee omadusi mõjutavad lisaks päikesekiirguse hulgale veel sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur-92% päikesekiirgusest neeldub vees ja 8% peegeldub tagasi,tervikuna on jaheda veega,soojem piirkond asub 5' ja 10' laiuskraadi vahel. Soolsus-merevesi on mitmesuguste mineraalainete,soolade,gaaside ja org
ekvatoriaalne troopiline-mereline parasniiske W-rannik troopiline-kontinentaalne parasvöötme kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate Maakera sademete piirkonnad: sademete kogusumma (mm) aastane kõikumine ja perioodilisus ööpäevane kõikumine sademete/aurumise vahekord niiskusdefitsiit/suhteline niiskus niiske ekvatoriaalne – 10 °N-10 °S; mE; üle 2000 mm passaatide tuulepealne rannik – 5-30 °NS; mT; üle 1500 mm troopilised kõrbed – 10-35 °NS; cT; alla 250 mm kesklaiuste kõrbed ja stepid – 30-50 °NS; cT, cP; 100-500 mm niiske lähistroopika – 25-45 °NS; mT; (suvel) 1000-1500 mm kesklaiuste läänerannik – 35-65 °NS; mP; üle 1000 mm kesklaiuste üleminekuvöönd – 45-65 °NS; mP, cP; 500-1000 mm arktika ja polaarkõrbed – 60-90 °NS; cP, cA, cAA; alla 300 mm
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...
Järsud õhutemperatuuri langused on tekkinud põhja pool polaarjoont või ekliptika tasapinnaga risti oleva suuna leiavad aset arktilise õhumassi kirdetuuled. Need on suhteliselt püsiva suhtes tingib aastaaegade vaheldumise ehk suunaga ja kannavad passaatide nime. Vahemere piirkonnas. sissetungimisel loodest, põhjast või kirdest. Tsükloni teket saab esmalt jälgida selle, et ühel osal aastast saab Teises tsoonis e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
