Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kordamine Geograafia eksamiks - sarnased materjalid

muld, gaas, hoovus, mineraal, hene, tete, ride, kloni, imet, religioon, tehnoloogia, llumajandus, rina, huumus, htus, arengumaad, tagaj, hinduism, igeusk, laam, kristlus, lisi, islam, mussoon, lide, aasia, ikese, murenemine, rjel, katoliiklus, maalihe, mikroorganismid, passaadid, rinad, rguse, nafta, organisatsioon, meka, coriolisi, mullat, usund, karma
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

Aktiivne vulkaan- vulkaan, mis pidevalt või perioodiliselt tegutseb Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole olnud aktiivne väga pikka aega Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. Kivim- loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass. Maak- kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla.

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad ­ kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe,ärakanne,settimine rahnud, kruus, tardkivim, settekivim, moondekivim, liiv,graniit, basalt, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine,

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad ­ kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Kuum Täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Pedosfäär · Muld: 1) elus osa (bakterid, ussid, putukad, mutid) · 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa (huumus) · Gaasiline osa ( mulla õhk ) Mullatekke tegurid · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). · Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed

Geograafia
152 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

Maavärinate esinemispiirkonnad: Esineb peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, mille lõi 1883. aastal itaalia geoloog Giuseppe Mercalli. Kivimid Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on kindel kristallstruktuur. Mineraalid tekivad looduses nii gaaside kui vedelike kristalliseerumisel (nt grafiit, teemant). Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Maak on majanduslikku huvi pakkuv metalle või nende ühendeid sisaldav kivim või mineraal. Tardkivimidon kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal.

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur Keemiline murenemine (muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe) · toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse · hädavajalik on ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 12. Mullatekketegrid 1. Lähtekivim ­ annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine c)tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine 4.Tulemuste avaldamine 5.Uus teooria - Loodusgeograafia uurimismeetodid:kaugseire,vaatlemine,mõõdistamine,asukoha määramine,kaardistamine jne. - Ühiskonnageograafia uurimismeetodid:vaatlemine,käsitlemine,testimine,andmete täitmine jms. - Religioon on usul rajanev põhjendamist mitte vajav maailmavaade - Kunst on maailmatunnetuse esindamise viis,keskendub esteetiliselt mõjuvale. - Tehnoloogia on teadmised,kuidas midagi teha või valmistada - Loodusteaduste areng:evolutsioon,murrangud: 1.Loodusteaduse teke.Algselt kogusid teavet looduse kohta Idamaalased,kuid kreeklased olid need ,kes rajasid teaduse. 2.Geoteaduste teke.Uusaja I poolel koguti faktilist materjali Maa looduse kohta,mille süstematiseerimine

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Geograafia eksam 2017

34,4 %o ja sügavamal ühtlustub u 34,6 ­ 35,0 %o. Hoovus on veekogu pindmiste veekihtide horisontaalne ning enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. Vee paneb liikuma peamiselt tuul, kuid hoovusi tekitavad ka tõusud ja mõõnad, merepinna kallakus ning vee tiheduse erinevused. Peale pinnahoovuste on meres ka süva- ja põhjahoovusi. Jaotuvad soojadeks ja külmadeks olenevalt sellest, kas edasikanduv vesi on ümbritsevast veest soojem või jahedam. See omakorda sõltub sellest, kas hoovus liigub soojadest vetest jahedamatesse või vastupidi. Soe hoovus soojendab kliimat ­ nt muudab talve pehmemaks, külm hoovus aga muudab kliima jahedamaks. Süvaveekerge ehk tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse süvaveekerkealadeks. Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad tuuled, mis viivad pealmise sooja veekihi merele

Geograafia
67 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Geograafia eksami abi

1. Agraarajastu ­ jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu ­ jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuu

Geograafia
454 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Geograafia riigieksamiks materjal

- rusuvoolud Hüpotsenter ­maavärina tekke kolle Tsunaami ­maavärina tekitatud hiidlaine Epitsenter ­ punkt maakoore välispinnal, mille vertikklne telg ulatub hüpotsentrini Maa ja mere mõju õhu tsirkulatsioonile 1) erinev soojenemine ­ õhurõhu erinevused 2) erinev kliimatüüp ­ mandriline - mereline 3)vesi alalises liikumises =hoovused - soojad ­ ­ niiskust Madagaskarit mõjutab soe hoovus ­ Madagaskari hoovus Brasiilia idarannikut mõjutab soe hoovus ­ Brasiilia hoovus - külmad ­ poolustelt ekvaatorile - kuivust California poolsaart mõjutab külm hoovus ­ California hoovus Tulemaad mõjutab külm hoovus ­ Folklandi hoovus 4)Kaugus merest ­ mereline kliima, mandriline kliima Pinnamoe mõju kliimale *pinnamood takistab õhumasside liikumist *võib tekkida kõrgvööndilisus

Geograafia
226 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Konpekt geograafia eksamiks

1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % Eesti 11 %

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). Kontrollli oma teadmisi litosfääri kohta Vt: www.ylejoe.parnu.ee/uus/11atestid PEDOSFÄÄR Mis on muld? Millest koosneb? Väga hea animatsioon! http://www.saskschools.ca/curr_content/science9/saskenviro/lesson05.html Mullad tekivad lähtekivimi murenemisel Maa sise-ja välisjõudude toimel.(vesi, õhk, temperatuur ja organismid). Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline ja lõppfaasis keemiline murenemine. Murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel.

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kordamine geoloogia eksamiks

1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule g

Geoloogia
15 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu ­ moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalu

Geograafia
292 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

infrapunast valgust. Silur Mere põhjas elasid mitmesugused käsijalgsed. nende karpide kuhjumisest on moodustunud näiteks meie fosforiit ja karplubjakivi. Parimateks ujujateks võis tol ajal pidada pika koonilise kojaga peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub. Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
4
docx

KORDAMINE GEOGRAAFIA KT

kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite mehaaniline peenendumine ilma

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Ø eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); Ø tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); Ø eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) · metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., Ø eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); Ø paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%) Ø eraldub prügilatest (10%); Ø moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. · lämmastikoksiidid NOx Ø moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid,

Geograafia
260 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

Tänapäeval rännatakse arengumaadest arenenud riikidesse Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Pobleemiks on nn ajude äravool. Minnakse otsima paremat elu, õppimisvõimalusi, tööd. Pilet 8. 1. Pedosfäär.Mulla mõiste; lähtekivim, kliima, reljeef, aeg, organismid, inimtegevus). Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Mullatekkategurid: · Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Kliima

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal ­ uustööstusmaad - Kaasajal ­ Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. P

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Geograafia küsimused eksamiks

Ohtlikkuse alusel tüübid (ohutumast ohtlikumaks) (1) lõhevulkaanid, islandi tüüpi (2) kilpvulkaanid, havai tüüpi (3) koonusvulkaanid, stromboli tüüpi (4-6) stratovulkaanid, (4) vulcano, (5) pelee ja (6) pliniuse tüüpi 12. Vulkanismi peamised ohud (1) Laava. Pole peamine inimohvrite põhjustaja, liigub tavaliselt mitte kiiremini kui mõned kilomeetrid tunnis. Hävitab konstruktsioonid. Võimalus mitte elada vulkaani jalamil; mõnedel juhtudel (Vesuuvi) aga on seal nii viljakas muld, et lausa kutsub riskima, teistel juhtudel (Havai, Island) pole lihtsalt mujale elama asuda. (2) Püroklastiline materjal. Sageli ohtlikum kui laavavool. Suuremad vulkaanilised pommid võivad oma suuruse ja kaalu tõttu põhjustada lokaalseid kahjustusi; tuhkja tolmuosakesed laotuvad suuremale alale. (N2: Pompei linna hukk aastal 79 tuha alla mattumise tõttu.) (3) Mudavool (i.k.'lahar'). Kui vulkaan on käetud lumega, sulatab sadenenud püroklastiline materjal lume ja jää, - tekib mudavool

Geoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

LOODUSGEOGRAAFIA EKSAMIKS KORDAMINE

LOODUSGEOGRAAFIA mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Lõuna-Aasia) ÕHK LIIGUB JAHEDAMALT SOOJEMALE, EHK K(jahedam)M(soojem) FRONDI TÄHISED, KÜLM JA SOE FRONT!! antitsüklon, kõrgrõhuala- õhk pöörleb päripäeva, ülevalt alla tsüklon, madalrõhuala- õhk pöörleb vastupäeva, alt üles MULLAD KESKKONNAPROBLEEMID happesademed- sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam põhjused: 1. mürgiste ainete õhkupaiskamine (tehased, vabrikud, autod) 2. väävli- ja lämmastikoksiidid 3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad ohud: hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) põhjustavad loomade haigestumist muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim 3. vähendada

Eesti loodusgeograafia
3 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

18.Mis on front? Kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi kokkupuute alal. pikkus 1000km laius 200300km 19.Millises piirkonnas paistab päike kaks korda aastas seniidis? ekvaatoril 20.Millistes piirkondades esinevad polaaröö ja päev? Põhjenda polaaraladel põhjapolaaraladel juulis>päev dets.>öö lõunapolaaraladel juulis>öö dets.>päev 21.Nimet. 2 peamist tegurit, mille mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel? a)hoovused b)õhumassid(tuul) 22.Mis on hoovus,iseloomusta. Hoovus on ookeanides liikuv vee mass, tuul paneb liikuma nad ühes suunas. Hoovused panevad liikuma passaadid Soe hoovus on see, mis on ümberolevast veest soojem Külm hoovus on ümberolevast veest külmem. Ekvaatorilt hakkavad liikuma soojad hoovused Poolustelt külmad hoovused Soe hoovus toob kaasa sooja ja niiske kliima Külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva kliima 23.Õhu saastumine ja selle tagajärjed Peamised saasteained: · väävliühendid, eriti SO2

Geograafia
168 allalaadimist
thumbnail
30
doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 ­ 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geograafia õppematerjal eksamiks

· PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim -Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevus - Niisutamisega võ

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamine 10.klassi ülemineku eksamiks

Kordamine eksamiks 10.klass 23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides: *Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa ­ Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay ­ kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid ­ geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid ­ riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, toodete

Geograafia
108 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Kihtvulkaan ­ vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan ­ vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Mineraal ­ looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim ­ loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak ­ majandusliku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid Kivimiteringe ­ mineraalainese looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette-, moonde- ja magmakivimite. Tardkivim ­ nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim.

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 ­ 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee tahkes, vedelas ja gaasilises olekus ­ maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD ­ Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia

Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - kasutatakse mitmeks otstarbeks - puuraukude rajamine merre keeruline; - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. - ei vaja ümbertöötlemist. - põletamisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus - transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked - suured varud,

Geograafia
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun