Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3
määratlusi. Ka Denzin ja Lincoln tunnistavad defineerimisprobleeme, kuid siiski pakuvad nad välja definitsiooni, milles rõhutavad järgmisi momente. Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika. Kvalitatiivne uuring kujutab endast materjali tõlgendamise praktiliste viiside kogumit, mis aitavad maailma nähtavaks teha. Kvalitatiivse uuringu juurde kuulub tõlgenduslik, naturalistlik lähenemine maailmale. See tähendab, et kvalitatiivsetes uuringutes uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada või tõlgendada nende tähenduste kaudu, mida inimesed neile annavad (Denzin & Lincoln, 2000). Kvalitatiivse meetodi eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku. Uurimismaterjal kogutakse meetodiga, mis võimaldab ülalnimetatud eesmärki saavutada, nt osalusvaatlusega, vaba intervjuuga,
· Kvalitatiivne uuring kujutab endast materjali tõlgendamise praktilisite viiside kogumit, mis aitab maailma nähtavaks teha. Need praktilised viisid muudavad maailma esituste seeriaks, mille hulka kuuluvad uurimisväljal tehtud märkmed, intervjuud, vestlused, fotod, salvestised ja enda jaoks tehtud memod. · Kvalitatiivse uuringu juurde kuulub tõlgenduslik, naturalistlik lähenemine maailmale. See tähendab, et kvalitatiivsetes uuringutes uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada või tõlgendada nende tähenduste kaudu, mida inimesed meile annavad. 2.1 Kvalitatiivsete uuringute teoreetilised lähtekohad Ehkki kvalitatiivsete uuringute sildiga on tähistatud mitmeid lähenemisviise, mis oma teoreetiliste eelduste ja rõhuasetuste poolest suuresti erinevad, võib nende teoreetilised lähtekohad siiski paigutada kolme suurde rühma. Esiteks on nad
Viide on sulgudes. Kui viide käib ainult ühe lause või selle osa kohta, paikneb viide enne kirjavahemärki, mis lõpetab lause või selle osa. Kui viide käib mitme lause kohta, pannakse ta viimase lause lõpupunkti järele. Näited Videosalvestusi kui vaatlusmeetodi täiendust on Knoblauchi jt (2006: 10) andmetel kasutatud juba 1970. aastate lõpust peale. Kokkuvõttes võib öelda, et filmide kasutamine kvalitatiivsetes uuringutes on üks võimalus ületada erinevate sotsiaalteaduste piire. Siiski on filmianalüüse kvalitatiivsetes uuringutes Flicki (2006: 240-241) sõnul seni rakendatud pigem koos verbaalsete andmete kasutamisega kui ainsa peamise meetodina. Tegevusuuringu (action research) all mõeldakse loomulikus keskkonnas läbiviidud väiksemaid sekkumisprojekte ning viimase mõju lähemat uurimist. Seega on tegevusuuringu
Oma rahvuskuuluvust ja kultuurilist identiteeti ei tähtsustatud (Melvin 1995). Uue etno-kultuurilise identiteedi loomine. Uus identiteet võib sisaldada elemente erinevatest kultuuridest (näiteks eesti ja vene kultuurid). See tähendab uut tüüpi oma sümboolikaga (milles on olulised keel ja temperament) subkultuuri tootmist eesti kultuuri taustal on moodustunud kultuur, mis sisaldab endas nii vene kui ka eesti kultuuri jooni. Näiteks kvalitatiivsetes intervjuudes viitasid vastajad sellele, et neil on siin elades muutunud nii käitumine kui ka keel. /.../venelased siin eestlastega rohkem sarnased, nii natuke vaiksed, jäävad rahulikuks /.../(5). /.../ viimasel ajal tunnen ma väga palju hinge poolest ühist eestlastega, aga võib-olla sõltub see sellest, kui ma räägin eesti keeles /.../ (intervjuu nr 3). /.../ kui ma lähen Venemaale, siis mulle öeldakse, et ma ei saa rääkida vene keelt ilma
Tööd nr 1.1 ja 1.2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Kvalitatiivsetes reaktsioonides tehakse kindlaks mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumine, need reaktsioonid ei näita kvantitatiivset sisaldust. Üldiselt ei ole seetõttu vaja kvalitatiivsel analüüsil reagente ka täpselt doseerida. Reaktsioon toimub, kui: a) Tekib sade või hägu b) Eraldub gaas c) Värvimuutus d) Muu silmaga nähtav muutus 1.1 Valkude reaktsioonid
§ Füsioloogiline – inimese erinevate hukkunud rakkude taastumine § Reparatiivne – vigastatud või kaotatud kehaosa koe taastamine (haavade paranemine, sisaliku saba taastumine) § Mida kõrgemalt arenenud organism, seda suurem regeneratsioonivõime (suurendab eelkõige füsioloogilise arvelt) • Areng o Protsess, mille käigus keerustub organismi elutegevus ja ehitus o Seisneb kvalitatiivsetes muutustes organismi morfoloogias ja füsioloogias o Otsene areng (noorjärk sarnaneb ehituselt ja talitluselt üldjoontes vanemorganismiga) o Moondega areng (noorjärk erineb oluliselt nii ehituselt kui talitluselt vanemorganismist, esineb vastse staadium, kellel sageli teine elupaik, toiduobjekt jne) § Esineb pea kõikide tuntud hõimkondade esindajatel
*Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige üldisemalt on teooria väidete süsteem, mille abil kirjeldatakse ja selgitatakse mingi nähtust või tegelikkuse valdkonda. Võiks öelda, et teooria kaudu luuakse empiirilise tegelikkuse mõttemudel. Teooria on vorm, millesse teadmine mingi valdkonna kohta talletub. Teooria aitab ümbritsevate nähtuste mitmekesisuses korda luua, siduda nad teatud raamistikuga, selgitada nende omavahelisi seoseid. Teoreetilise perspektiivi roll
osakestest. Mulla mineraalses aines esineb nii suuri kivimitükke kui ka väikesi saviosakesi. Rahvusvaheliselt tunnustatud skaala võtab setete granulomeetrilise koostise aluseks murendmaterjali diameetri. Osakesi grupeeritakse kokkuleppeliselt läbimõõdu alusel ja sageli iseloomustatakse mulla mineraalsete osakeste protsentuaalse sisalduse alusel. See võib muldades suuresti varieeruda. Murendmaterjali erinev granulomeetriline koostis põhjustab suuri erinevusi mulla ja murendmaterjali kvalitatiivsetes omadustes. Näiteks: mida suuremad on osakesed seda enam leidub mullas inertseid aineid nagu SiO2. Väiksemad osakesed moodustavad mulla väärtuslikuma osa, millesse on koondunud paljud taimedele vajalikud toiteelemendid, mida taim omastab lahustunud kujul, näiteks K2O, P2O5, CaO, MgO jt Erinevate autorite poolt on koostatud mitmeid mulla mehaanilise koostise e lõimise klassifikatsioone. Mulla lõimise kaudu saab iseloomustada mulla omadusi. Näiteks
osalusvaatluseks. Süstemaatiline vaatlus viiakse läbi kindlates tingimustes. Osalusvaatluses uurijad osalevad uuritavate load nende tegevuses. Osaluse aste saab olla erinev: täielik osalus või osalus vaatlejana. Täielikus osaluses peab vaatleja saama täieõiguslikus liikmeks, mis võib osutuda väga raskeks, kuna uurija peab tegutsema loomulikult, samas aga koguma materjali. Osalus vaatleja teeb selgeks, et ta tegeleb ainult vaatlemisega ja küsib rühmalt küsimusi. Kvalitatiivsetes uurimustes on hakatud kasutama andmekogumisviise, kus inimesi püütakse mõista nende endi poolt kirja pandud tekstide abil (autobiograafiad, päevikud, kirjad, mälestused, ametlikud dokumendid). Elulood on subjektiivsed, kus on kirja pandud just need asjad, mis on teatud inimesel olulised. Elulugudel on ka omad miinused: esineda võivad mäluaugud, mida püütakse täita väljamõeldistega. Päevik võib sisaldada struktureerimata materjali, mis jätab uurijale tõlgendamisvabaduse
käigus püütakse avada uuritava nähtuse või probleemi erinevaid tahke ning leida võimalikke seoseid teiste nähtuste või probleemidega. Kvalitatiivsete meetodite puuduseks on sobivate analüüsimeetodite puudulikkus, samuti uurimisprobleemi käsitluse sõltuvus uurija isikust (konkreetsed teadmised ja hoiakud). 1.8.2 Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite võrdlus Tabel 1. Rõhuasetuse erinevus kvalitatiivsetes versus kvantitatiivsetes meetodites (Ghauri, Grnhaug 2004: 98) Kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed meetodid · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja/ informandi · Fookus sotsiaalsete sündmuste vaatenurgal faktidel ja või/ põhjustel
or reject the hypotheses" · Suundumus pigem õige protsessi · Enamus meetodeid saab kasutada mõlemas kvantitatiivsetes ja (Daft, 1995: 175) kasutamisele uurimises mitte nii kvalitatiivsetes uuringutes. "Most research methods can be used in either qualitative or quantitative studies" tulemusele; (Silverman, 2000: 89) · N. case study võib sisaldada kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või mõlemat
annaabi.ee 
