vähendamine maailmas (sh vähendada poole võrra inimeste arvu, kes kannatavad nälga). Kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 154 elaniku kohta); kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade toidupuuduse leevendamiseks muudaks näljahäda maailmas minevikuks. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Vaesuse tõttu (2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas) puudub arengumaade elanikel reeglina võimalus maa tootlikkuse vähenemist korvata toidukaupade ostmisega.
inimene, 4 juhul 10st on lahkunuks alla 15-aastane laps. Madala arenguga riikides moodustavad surma põhjustest kolmandiku nakkushaigused: alumiste hingamisteede infektsioonid, HIV/AIDS, diarröa, malaaria ja tuberkuloos. 2013. aastal suri maailmas 63 miljonit alla 5-aastast last. Saharast lõuna pool elavatel lastel on võrreldes teiste lastega tõenäosus surra enne 5. eluaastat 15 korda suurem. Umbes 45% alla 5-aastaste laste surmadest on seotud alatoitumisega. 2012. aastal haigestus malaariasse ligikaudu 207 miljonit inimest. Malaariasse suri hinnanguliselt 627 000 inimest, kellest enamiku moodustavad Aafrika lapsed. 2013. aasta lõpuks oli maailmas 35 miljonit HIV-positiivset inimest, neist umbes 3,2 miljonit on lapsed. Samal aastal oli uusi HIViga nakatunuid 2,1 miljonit ja HIViga seotud põhjustel surnuid umbes 1,5 miljonit. Kokku on võtnud HIV elu rohkem kui 39 miljonilt inimeselt.
Arenenud riigid on halvas mõttes eeskujuks, sest Euroopas ja USAs raisatakse toitu 10 korda rohkem inimese kohta kui näiteks Aafrika ja Aasia vaestes riikides. Mõistlik tarbimine, liigseks osutuvate toiduainete andmine heategevusele, ümbertöötlemine söödaks või väetiseks on kõik head moodused mitme probleemi leevendamiseks. Arenenud riigid on täna nii rikkad, et võivad toitu ära visata. Kui need kogused, mille me kaudselt nagunii kinni maksame, suunata paremini alatoitumisega inimestele, siis saaks ka praeguse globaalse toidukogusega olukorda parandada. Nälg on eelkõige põhjustatud ostujõu puudusest, mitte toidunappusest. Nagu mainitud ei suuda näiteks Aafrika riigid endale toitu osta arenenud riikitelt ja kui seda niisama ära anda on see jällegi kahju arenenud ( Transpordi kulud), ja vähem arenenud riigis harjuksid liiga mugava eluga. Toiduraiskamine ei ole mitte ainult eraisikute seas
lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Toiduprobleemid ja toidu puudumine põhjustavad aga alakaalulisust, pidurdavad füüsilist ja vaimset arengut, teevad inimesed vastuvõtlikumaks haigustele ja halvimal juhul ka surma. Põhjuseid võiks tuua mitmeid, näiteks rahvastiku kiire juurdekasv, vaesus ja sõjad. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Näiteks kõrbestumine takistab toidutootmise võimalusi, kuna tekib kõrbe pealetung karjatatatele maadele ja/või põldudele, mis omakorda tekitab haritava maa puudust. Samuti takitstab toidutoomise võimalusi ka see, et kalaressursid vähenevad ülepüügi tõttu. Ka põhjavee pidev langus, halvad loodusolud ja looduskatastroofid ei aita kaasa toiduprobleemide lahendamisele.
vähendada poole võrra inimeste arvu, kes kannatavad nälga). Kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 2400 EEK elaniku kohta); kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade toidupuuduse leevendamiseks muudaks näljahäda maailmas minevikuks Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Vaesuse tõttu (2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas) puudub arengumaade elanikel reeglina võimalus maa tootlikkuse vähenemist korvata toidukaupade ostmisega.
Kuna valkude ning peamiste vitamiinide ja mineraalainete koguseline vajadus jääb enam-vähem samaks kui keskeas, siis nende kättesaamine väiksemast toidukogusest eeldab põhjalikumat ja tervislikumat toiduvalikut. (Andrade 2015: 517). 4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL Eakate puhul on toitumisega seotud probleemidest esiplaanil eeskätt alatoitumisega või valesti valitud toitudest tingitud toitainetepuudusega kaasnevad seisundid. Eakatel võib toitainete puudus tekkida ka mõnede haiguste tõttu ning ravimite tarvitamise tagajärjel. Toitainete puuduse põhjuseks võib olla ka kehv hammaste seisund ning majanduslik olukord, samuti võimetus endale ise süüa valmistada. (Favaro-Moreira jt 2016: 507–508). Põhiliseks halva toitumusliku tervise ohumärkideks on haigus – tervisemure või krooniline seisund
kaotada. Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel paranenud ( eiriti Aasias ), kuid mitte kõikjal. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida- Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Indias ja Hiinas. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Maailma kaubandussüsteem on arenenud riikide poolt sellisena kujundatud, et vaestel arengumaadel on neis tingimustes väga raske oma elanikkonda ära toita. Ajalooliselt on arenenud riigid kujundanud
doosi tagajärjel tekkiv mürgistus. Nii võib võimalike narkokullerite esmapilgul seletamatu haiguspildi põhjuseks olla uimasti pakendi purunemise tõttu tekkinud mürgistus. 376 Näidisjuhtum Häirekeskus saadab teid hilisel õhtutunnil välja kontaktivõimetu 35-aastase mehe juurde. Sõit toimub vilkurite saatel ning lõpeb magalaks kutsutud elurajoonis. Saabudes leiate eest hulga inimesi, kes ei näi kõrvaltoas lebavast kaaslasest eriti hoolivat. Esmapilgul on tegemist alatoitumisega ja suhteliselt lohakalt riides patsiendiga, kellel on tugev huulte tsüanoos (sinised huuled). Tema kätel on arvukad kõvastunud ja põletikulised armid, mida on näha ka jalaselgadel. Südame löögisagedus on 45/min, vererõhk 60/vaevu mõõdetav, hingamissagedus 5 korda/min, SpO2 65%. Pupillid on nõelteravad, veresuhkur 5,3 mmol/l, GCS 3: silmad pahupidi, kõnele ei reageeri, motoorset reaktsiooni ei ole.
annaabi.ee 
