● Korallrifid Probleemid ● Reostatus ● Halvad kalapüügi viisid – dünamiit, mürgid ● Korall kaevandamine ehitusmaterjalideks ● Globaalne soojenemine – tõusev veetase, tugevamad tsüklonid ja tormid, merepinna temp. tõus ● Süsihappegaasi õhku paiskamine – vee happesuse suurenemine Hoovused ● Ekvaatoril vee intensiivne soojenemine ja aurumine ● Soe ja soolane vesi ei saa jääda "kuhja", kompensatsioonihoovus, külm, voolab tagasi ● Maakera pöördub itta - Coriolise jõu tõttu soe hoovus kaldub ida poole e. põhja poolkeral paremale Passaathoovused ● Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid - Ida-Austraalia hoovus ● Pideva itta suunduva külma ringhoovuse ümber Antarktika - läänetuulte hoovus ● Põhja passaathoovused on Atlandi ja Vaikses ookeanis - Golfi hoovus
(Benguela hoovus, Golfi hoovus, Läänetuulte hoovus, Peruu hoovus). Hoovuste liigid: Triivhoovus-püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Vesi voolab kõrgemalt madalamale. Tihedushoovus-tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuutekohtades. Vesi liigub suurema tihedusega alalt väiksema tihedusega alale. Kompensatsioonihoovus-äravoolava vee kompenseerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Infiltratsioon on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. Hüdrosfäär on maad ümbritsev veekiht. Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse; ravimtoimega põhjavesi. Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. Põhjavesi on maakoores olev vaba vesi.
) Kõige soolasem on troopiline- ja lähistroopiline ala. Soolsus erinev erinevates kihtides. Mere soolsust mõjutavad sademete hulk ja aurumine. 3. Hoovused kindlasuunalised veeliikumised maailma meres, millel on kindlad omadused. Tekkepõhjused : 1. triivhoovused püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled. 2. äravooluhoovused Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale. 3. tihedushoovus vee erinev tihedus( toimub selle ühtlustumine ) 4. kompensatsioonihoovus kompenseeritakse erinevad veekõrgused. Hoovuste tähtsus soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel, setete transportijad, planktoni transport, mõju kliimale. Rannikuprotsessid Rannik - mere ja maismaa üleminekuala. Rannikud jagatakse liigestatuse järgi. 1) skäärrannik - kaljusaared ranna lähedal. Iseloomulik Soomele ja Rootsile. 2) fjordrannik - tüüpiline Islandile, Norra läänerannikule ning ka Gröönimaale Jagatakse kõrguse järgi:
passaathoovused. Äravooluhoovus- ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus, nt suurte jõgede suudmetes või pikkade vihmasadude tulemusel kerkib meretase mõnes kohas kõrgemale ja sealt hakkab vesi madalamate kohtade suunas ära voolama. Tihedushoovus- hoovus, mis tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuute kohtades. Tihedam vesi on madalama veetasemega ja selle kopenseerimiseks voolab väiksema veetihedusega piirkonnast vett suurema tihedusega piirkonda. Kompensatsioonihoovus- ära voolava vee kompen- seerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Hoovuste tähtsus: planktoni transport(org. aine edasikandjad). Hoovuste kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Ajuvesi veetaseme tõus veekogus tuulte mõjul. El Nino( ilmastikunähtus vaiksel ookeanil, kus
kõrgrohkkond (pilvitu, selge ilm); mandrite sisealadel, sest oodeanide niiskus ei jõua sinna, mäestike tõke; polaaraladel, sest on kõrgrõhkkond, temp. Aastaringselt madal, aurumine väike. Hoovuste teke- triivhoovused- Läänetuulte hoovused- ühes suunas püsivad tuuled; äravooluhoovus- nt Läänemerest-Põhjamerre)- vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale; tihedushoovus- Atlandi ookeanist Vahemerre- erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel; kompensatsioonihoovus- Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani. Tõusu teke- merevee taseme tõus Kuu gravitatsioonijõu mõjul Mõõna teke- Tõusu ja mõõna mõju rannikutele- vee liikumine risti rannajoonega, kannab setteid kaasa jne Lainete kuhjav ja kulutav tegevus: Järskrannikutel- veekogu sügavneb kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure hooga (kulutav tegevus, tekivad kulutusrannad). Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, kivimeid
b) merevee soolsus suurem: Ekvaatoril, sest on palju sademeid 8. Missugused soolade liigid on lahustunud merevees? 1. Kloriidid 2. Sulfaadid 3. Karbonaadid 9. Milline seos on merevee soolsuse ja liikide arvukuse vahel? Mida väiksem on soolsus, seda väiksem on liikide arvukus. 35-40 promilli 10.Nimetage hoovuste tekkepõhjused. Tooge näide *Triivhoovused - läänetuulte hoovused *Tihedushoovused - Atlandi ookeanist vahemerre *Äravooluhoovus - Mustast merest Vahemerre *(Kompensatsioonihoovus - Vahemerest Atlandi ookeani) 11.Missugune on hoovuste tähtsus? *Soojusvahetus erinevate laiuste vahel *Setete transportijad *Mõju kliimale 12.Missugune on hoovuste mõju kliimale a) soojade hoovuste: niiske ja sademed, soojem kliima b) külmade hoovuste: kuiv, jahe kliima 13.Missugused maailmamere osad on kõige produktiivsemad? Rannikud, kus esineb rohkelt maismaalt jõgede abil sissekantud toitained ja mandrilava servad, kus hoovustega kerkib pinnakihi setetesse talletunud toitaineid. 14
vastupäeva Hoovuste tekkepõhjused: - Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled – triivhoovused - Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale – äravooluhoovus - Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel – tihedushoovus - Vahemere sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani – Kompensatsioonihoovus Hoovuste tähtsus: - Soojusvahetus erinevate laiuste vahel - Setete transport (org. aine edasikandjad) - Mõju kliimale Rannikud ja rannaprotsessid Rannikute ilme sõltub: ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm),
vastupäeva HOOVUSED HOOVUSTE tekkepõhjused · Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuledTRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus, · Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) · Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) TIHEDUSHOOVUS · KOMPENSATSIOONIHOOVUS Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani Hoovuste tähtsus · Soojusvahetus erinevate laiuste vahel · Setete transportijad savi või muda · Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) · Mõju kliimaleTULETA MEELDE! Mere kuhjav ja kulutav tegevus rannikul RANNAPROTSESSID · Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga kujunevad kulutusrannad Pankrannik murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava
jätkab liikunist samas suunas ka siis, kui väljub seda tekitanud tuulte mõjusfääris ja hääbub alles pikkamisi hõõrdumise tulemusena, nt Põhja- ja Lõuna-Passaathoovused. Äravooluhoovus ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Näiteks suurte jõgede suudmetes või pikkade vihmasadude tulemusel kerkib meretase mõnes kohas kõrgemale ja sealt hakkab vesi madalamate kohtade suunas ära voolama. Kompensatsioonihoovus äravoolava vee kompenseerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Vahemerest Atlandi ookeani. Tihedushoovus hoovus, mis tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuutekohtades. Tihedam vesi on madalama veetasemega ja selle kompenseerimiseks voolab väiksema veetihedusega piirkonnast vett suurema tihedusega piirkonda. Vahemere vesi on Atlandi ookeani omast tihedam ja seetõttu on Vahemerel veetase madalam. Külma ja sooja hoovuse mõju kliimale
9. Millised on hoovuste tekkepõhjused? 1p Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled-TRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus, Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi)-ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre -Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) - TIHEDUSHOOVUS KOMPENSATSIOONIHOOVUS - Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani 10. Milles seisneb hoovuste tähtsus? 1p Soojusvahetus erinevate laiuste vahel Setete transportijad- savi või muda Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Mõju kliimale 11. Nimeta neli maailma mere reostumise põhjust. 1p Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse
konvektiivseid tõusvaid veevoole ja jää all radiaalse suunaga vee liikumisi. · Maailmamere hoovused on oma olemuselt segu gradient- ja tuulehoovustest: ekvaatoril, kus päikesekiired keskpäeval langevad otse ülalt (seniidist) toimub intensiivne vee soojenemine. Soe vesi ei saa jääda "kuhja" vaid voolab ekvaatorilt pooluste suunas laiali, kus pikapeale jahtub. Ekvaatori kohal tekib apvelling. · Külm kompensatsioonihoovus liigub põhja pidi vastassuunas - poolustelt ekvaatori poole. Coriolise jõu tõttu hakkab soe hoovus kalduma ida poole (Põhja poolkeral paremale). Maakera pöördub itta. Ekvaatoril liigub kogu veemass koos Maaga ida poole joonkiirusega 1700 km/h. Meie laiuskraadil on idapoole liikumise joonkiirus vaid u. 900 km/h. Järelikult on veemass pidurdunud, kuid inertsi tõttu kaldunud ida poole (püüdnud säilitada oma ekvaatorilt kaasa saadud liikumist)
HOOVUSTE TEKKEPÕHJUSED · Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled TRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus, · Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) ÄRAVOOLUHOOVUS (mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) · Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel (Atlandi ookeanist Vahemerre Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) TIHEDUSHOOVUS · KOMPENSATSIOONIHOOVUS Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani HOOVUSTE TÄHTSUS · Soojusvahetus erinevate laiuste vahel · Setete transportijad- savi või muda · Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Rannikud ja rannaprotsessid VT fail Rannikud. VT fail hydrosf MÕISTED, lk 32 Põhjavesi Põhjaveeks nim maakoore kivimite ja setete poorides, lõhenedes jm tühikutes olevat vett 1) Vettkandev kiht vesi liigub vabalt poorides
3 Maailmamere hoovused on oma olemuselt segu gradient- ja tuulehoovustest: ekvaatoril, kus päikesekiired keskpäeval langevad otse ülalt (seniidist) toimub intensiivne vee soojenemine. Soe vesi ei saa jääda "kuhja" vaid voolab ekvaatorilt pooluste suunas laiali, kus pikapeale jahtub. Ekvaatori kohal tekib apvelling. Külm kompensatsioonihoovus liigub põhja pidi vastassuunas - poolustelt ekvaatori poole. Coriolise jõu tõttu hakkab soe hoovus kalduma ida poole (Põhja poolkeral paremale). Maakera pöördub itta. Ekvaatoril liigub kogu veemass koos Maaga ida poole joonkiirusega 1700 km/h. Meie laiuskraadil on idapoole liikumise joonkiirus vaid u. 900 km/h. Järelikult on veemass pidurdunud, kuid inertsi tõttu kaldunud ida poole (püüdnud säilitada oma ekvaatorilt kaasa saadud liikumist).
2) Ümbritseva veega võrreldes liigub külmem vesi jms. Sagedasemad eksimused: 1) selgitati külma hoovuse mõju kliimale; 2) hoovuseks nimetati õhu liikumist. 20.2. (osaülesanne 62) Miks tekivad hoovused? Üks õigesti nimetatud hoovuste tekkepõhjus andis 1 punkti. 1) püsivalt samas suunas puhuv tuul paneb vee liikuma; 2) tõus ja mõõn tekitavad tõusu- mõõna hoovuse; 3) vee soolsuse erinevused; 4) vee tiheduse erinevused; 5) vee äravoolu kompenseerimine – kompensatsioonihoovus jms. Sagedasemad eksimused: selgitati mussoonide, frontide ja tsüklonite teket. Ülesande nr 20 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tule- tule- anne sooritus eesti vene noor- neiud muse muse
annaabi.ee 
