ROOSALU-KINESIOLOOGIA konspekt (0)

1. Selgroolülide liitumine ühtseks selgrooks (lülivaheketta ehitus, sideme, liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel).
Lülid ühenduvad üksteisega lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades selgroo .
Lülivaheketta ehitus
Kettaid on 23 ja nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast.
Selgroo välised sidemed takistavad tahaliikumist, sisemised selgroo sidemed ette liikumist. Liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel:
Kaelalülid –lülimulk võrdlemisi suur ning võimaldab palju liikuda .
Rinnalülid – liigesjätked asetsevad peaaegu vertikaalselt ning nendel asetsevad frontaalsuunalised liigespinnad.
Nimmelülid – liigesed on pöördunud vastassuunas ning võimaldab külgliikumist.
Õndraluu – kujutab endast saba rudimenti.
2. Erinevate selgroolülide liigendumine (ülemine ja alumine kuklaliiges, rinnalülide liigendumine ja liikuvus, nimmelülide liigendumine ja liikuvus), liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid.
Ülemine kuklaliiges –Kujult ellipsoidsed. Liigutused toimuvad ümber frontaal - (pea painutus ette ja taha, jaatamisliigutus) ja sagitaaltelje (pea kallutamine paremale ja vasakule).
Alumine kuklaliiges – koosneb neljast iseseisvast liigesest, millest tähtsaim on telglüli hambalohu vahel olev ratasliiges . Liigutused: pea pööramine paremale ja vasakule (eitamisliigutus).
Rinnalülide liigendumine ja liikuvus: rinnalülid on ühendunud roietega ja sellepärast on liikuvus väiksem.
Nimmelülide liigendumine ja liikuvus: nimmeosa on kõige liikuvam osa lülisambas.
Liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid
Lülisamba osas võivad liigutused toimuda ümber 3-telje:
1) Frontaaltelg – painutus ette, sirutus taha .Painutust piirab tagumine pikiside , kollaside, ogajätkevahelised sidemed, ogajätkeüline side. Sirutust piirab eesmine pikiside.
2) Sagitaaltelg – külgmine painutus on kõige ulatuslikum kaelaosas.Külgmist painutust (kallutust) pidurdavad ristijätkete vahelised sidemed.
3) Vertikaaltelg – ulatuslik liikumine toimub selgroo kolju - ja peapoolses osas.
3. Lülisambale toimivad lihased, nende innervatsioon .
Lülisambale toimivad lihased:
• Selgroosirgestaja
• Rihmlihas .
• Trapetslihas.
• Kõhusirglihas .
• Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas
• Rinnaku - rangluu -nibujätkelihas
Innervatsioon – seljaajunärve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme -, 5 paari ristluu ja 1 paar õndranärve.
Selgmised närvid innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka, kõhtmised harud koonduvad kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas põimikuks ja innerveerivad keha kindlaid piirkondi.
4. Rindkere skeleti luude ühendused , rindkere liikumine.
Rindkere moodustavad lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak .
Ühendused: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: roidepealiiges ja roide-ristijätke liiges
Rindkere liikumine: toimub roidelüliliigeste, roide rinnaku liigeste, rinnakupideme ja –keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise tagajärjel.
5. Hingamislihased, innervatsioon.
Põhilihased:

• Roidevahelihased.
  
• Rindkereristilihas
  
• Diafragma - innerveerib diafragma närv
  

Roidevahelihaseid ja rindgere ristilihast innerveerib roietevahenärvid
Abilihased:

• Kõhusirglihas
  
• Kõhupõiklihased
  
• Astriklihased
  

Innerveerib kaelapõimiku närvid
6. Õlavöötmeluud, nende ühendused, liigesed, sidemed, liikumine.
Õlavöötmeluud ühenduvad omavahel: õlanuki -rangluu liigese ja kerega rinnaku-rangluu liigese abil.
• Õlanuki-rangluu liiges . Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega.
On lameliiges.
Liigesekihnu tugevdavad : rangluu-õlanuki side, kaarnajätke -rangluu side, kaarnajätke-õlanuki side.
Liikumine: võrdlemisi väikese ulatusega ümber sagitaaltelje.
• Rinnaku-rangluu liiges .
Liigesepinnad on sobimatud e. inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega.
On ratasliiges
Liigeskihnu tugevdavad: rinnaku-rangluu side, rangluudevaheline side, roide-rangluu side.
Liikumine: ümber vertikaaltelje, ümber sagitaaltelje; pöörlemine ümber frontaaltelje.
7. Õlaliiges , abiseadeldised, liikuvus, liigutusulatus.
Õlaliiges on keraliiges , mille moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea.
Abiseadeldised:
• liigesemokk
• kaarnajätke
Liikuvus: ümber 3-telje: frontaaltelg, sagitaaltelg, vertikaaltelg, supinatsioon.
Liigutusulatus: õlaliiges on kõige liikuvam liiges. Kõige ulatuslikum on õlavarre liikumine külgmisesse seisu.
8. Õlaliigesele toimivad lihased, innervatsioon.
Õlavarre ette viimine :
• Deltalihase eesmine osa-innerveerib kaenlanärv
• Suur rinnalihas
Õlavarre taha viimine:
• Seljalailihas
• Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv
• Väike ümarlihas- innerveerib kaenlanärv
Õlavarre eemaldamine:
• Harjaüline lihas- innerveerib abaluuüline närv
• Deltalihas tervikuna - innerveerib kaenlanärv
Õlavarre lähendamine :
• Seljalailihas
• Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv
• Suur rinnalihas- innerveerib õlavarrepõimiku rangluumised närvid
Õlavarre sissepööramine:
• Seljalailihas
• Suur rinnalihas- innerveerib õlavarrepõimiku rangluumised närvid
• Deltalihase eesmine osa- - innerveerib kaenlanärv
Õlavarre väljapööramine:
• Harjaalune lihas
• Väike ümarlihas
• Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv
9. Küünarliiges , liikuvus.
Küünarliiges on liitliiges – ühenduvad õlavarreluu , küünarluu - ja kodarluu . Siia kuulub 3 liigest :
• õlavarre-kodarluu liiges – keraliiges. Liikumine ümber 3 telje.
• õlavarre-küünarluu liiges – tiguliiges. Liikumine ümber 1 telje.
• Lähim kodar -küünarluu liiges – ratasliiges. Liikumine ümber 1 telje.sisse ja välja.
Liikuvus: valdav liikumine toimub ümber frontaaltelje – suure amplituudiga sirutamine ja painutamine . Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine.
10. Küünarliigesele toimivad lihased, innervatsioon.
Küünarvarre painutus:
• õlavarre-kakspealihas
• õlavarrelihas
Küünarvarre sirutus:
• õlavarre- kolmpealihas
Küünarvarre sissepööramine:
• ruutsissepööraja
• ümarsissepööraja
Küünarvarre väljapööramine:
• õlavarre-kakspealihas
Innervatsioon: Radiaalnärv (õlavarrepõimik)
11. Küünarvarreluude vahelised ühendused, liikuvus.
Küünarvarreluid ühendab omavahel luudevaheline kile. Kaht luud ühendab kaks liigest:
1) lähim kodar-küünarluu liiges
2) kaugem kodar-küünarluu
Need kaks liigest moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku.
Liikuvus: liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 1800 ulatuses. Kodarluu liigub umber küünarluu.
12. Käe skelett , luudevahelised ühendused, liikuvus.
Käe skelett: selle moodustavad:
• randme luud (8 väikest luud kahes reas)
• kämbla luud (5 lühikest toruluud )
• sõrmelülid (5 lühikest toruluud – pöial 2-e ja teised sõrmed 3-e lüliga)
Luudevahelised ühendused, liikuvus:
• randme-kämblaliigesed – lameliigesed, liikuvus väike
• pöidla randme-kämblaliiges – on hästi liikuv sadulliiges – võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused.
• kämbla-lüliliigesed – on keraliigesed. Liikumine ümber 3 telje, mis võimaldab sõrmedel hästi liikuda.
• lülivaheliigesed – on plokkliigesed, painutus ja sirutus .
13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges , liikuvus.
Proksimaalne käeliiges: ehk kodarluu-randmeliiges – selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges.
Distaalne käeliiges: ehk keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges .
Liikuvus: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine.
14. Käeliigesele toimivad lihased, nende innervatsioon.
Lihased:
• kätt painutavad – 1) pikk pöidlapainutaja; 2) süva sõrmedepainutaja; 3) pindmine sõrmedepainutaja
• kätt sirutavad – 1) lühike pöidlasirutaja; 2) pikk pöidlasirutaja; 3) sõrmede sirutaja
• kätt lähendavad – 1) küünarmine randmepainutaja; 2) küünarmine randmesirutaja; 3) sõrmede sirutaja
• kätt eemaldavad – 1) kodarmine randmepainutaja; 2) väljapöörajalihas; 3) sõrmede sirutaja
Innervatsioon: käe lihaseid innerveerib õlapõimiku kodarluunärv, küünarnärv
15. Vaagen tervikuna, liigesed, liidused , liikuvus, soolised einevused. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud.
Vaagen koosneb ristluust ja kahest puusaluust, Häbemeliidus – ehk sümfüüs moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel
Ristluu-niudeliiges on lameliiges – väga piiratud liikuvusega .
Soolised erinevused – naise vaagen – lühem ja lamedam mehel – kõrgem ja ettesuunatud.
Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud

• Gravitatsioonijõud
  
• Vastusurvejõud
  

16. Puusaliiges , abiseadeldised, liikuvus.
Puusaliiges on pähkelliiges. Selle moodustavad reieluu pea ja puusanapp .
Abiseadeldised:
• liigesmokk
• niude-reieluu side
• puusanapa ristiside
• reieluupeaside
• sõõrvööde
Liikuvus: ümber frontaaltelje, ümber sagitaaltelje , ümber vertikaaltelje
17. Puusaliigesele toimivad lihased, innervatsioon.

• Niude nimmelihas .
  
• suur tuharalihas .
  
• väike tuharalihas
  
• suur lähendaja.
  
• Kolmepeane pööraja.
  

Innervatsioon: Nimmepõimikureie närv paneb tööle lähendajad, Tuharanärvid- reietagaküljel innerveerib reie tagakülge.
18. Põlveliigesele toimivad lihased, innervatsioon.
Põlve painutavad lihased:

• poolkilelihas
  
• reie-kakspealihas
  

Innerveerib ristluupõimiku istmikunärv
Põlve sirutav lihas:

• reie nelipealihas
  

Innerveerib nimmepõimiku reienärv
Sissepööramist e. siserotatsiooni teostavad lihased:

• poolkilelihas
  
• õndralihas
  

Innerveerib ristluupõimiku istmikunärv
Väljapööramist e. välisrotatsiooni teostavad lihased:

• reie kakspealihas
  
• kaksik-sääremarjalihase keskmine pea
  

Innerveerib istmikunärvi sääreluunärv
19. Põlveliiges , abiseadeldised, liikuvus.
Põlveliiges on nii plokk - kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga ja on inimkeha kõige keerulisema konstruktsiooniga liiges.
Abiseadeldised:
• meniskid
• põlvekeder .
Liikuvus: ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja pöörlemine ümber vertikaaltelje.
20. Sääre luude ühendused.
Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud.
Sääre- ja pindluude ühendused on:
• sääre luude vaheline kile – sidekoeline moodustis , täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi.
• proksimaalne (kerele lähemal asuv) sääre-pindluuliiges – lameliiges, mis ühendab pindluu pead sääreluu keskmise põndaga.
• sääre-pindluu sideliidus – sidekoeline ühendus sääre- ja pindluu alumiste otsade vahel.
21. Jala skelett, luudevahelised ühendused
Jala skelett: koosneb 3 jalalaba piirkonnast .
• Kand – kandluu , kontsluu, kuupluu, lodiluu, 3 talbluud → 7 lühikest luud.
• Pöid – 5 pöialuud .
• Varbad – varbalülid (suurvarbal 2 lüli, varvastel 3 lüli).
Luudevahelised ühendused: jalaliiges koosneb ülemisest ja alumisest hüppeliigesest.
• Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges
Liikumine: frontaaltelg – päka ( varvaste ) tõstmine ja langetamine + vähene külgliikumine .
• Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb 2 liigesest:
Liikumine: kuna need kaks liigest moodustavad ühtse liigese, siis on võimalik pöia sisemise ja välimise serva tõstmine.
• Kandluu-kuupluu liiges – moodustub samade luude vahel. Liigesepinnad saduljad. Liikumine ümber sagitaaltelje – eemaldamine, lähendamine.
• Talb- kuup -lodiluu liiges – moodustub samade luude vahel. Liikumine väga piiratud ( amfiartroos ).
• Kanna-pöia liigesed – on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust .
• Pöia-varbalüli liigesed – liigutused ümber frontaaltelje. Liikuvus piiratud. keraliiges.
• Varbalülide-vaheliigesed – plokkliigesed. Toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus, sirutus).
22. Hüppeliigesed, liikuvus, hüppeliigesele toimivad lihased, innervatsioon
Hüppeliigesed: jalaliiges koosneb ülemisest ja alumisest hüppeliigesest.
• Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges
Liikumine: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine + vähene külgliikumine.
Ülemisele hüppeliigesele toimivad lihased
• pikk suurvarbasirutaja
• pikk varvastesirutaja
• eesmine sääreluulihas
• tagumine sääreluulihas
• pikk suurvarbapainutaja
• pikk varvastepainutaja
• Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb 2 liigesest:
Liikumine: kuna need kaks liigest moodustavad ühtse liigese, siis on võimalik pöia sisemise ja välimise serva tõstmine.
Alumisele hüppeliigesele toimivad lihased
• tagumine sääreluulihas
• pikk suurvarbapainutaja
• eesmine sääreluulihas
Innervatsioon: hüppeliigeseid innerveerib ristluupõimik, Innerveerib sääre- ja labajalalihaseid ning nahka.
23. Jala võlvid (piki- ja ristivõlv).
Pikivõlv – koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele),.Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, väline võlv on tugivõlv, see on eelmisest madalam.
Ristivõlv –Luude poolt moodustatud jalavõlvi kindlustavad taldmised sidemed ja lihased. Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned , närvid) on hästi kaitstud.
24. Võrrelda õlavöötme ja vaagnavöötme luude ühendusi. Põhjendus!
• Õlavöötme luud on rangluu abil ühendatud kere skeletiga. Õlavöötmeluud ühenduvad omavahel õlanuki-rangluu liigese ja kerega rinnaku-rangluu liigese abil.
Vaagnavööde koosneb aga kahest puusaluust, mis ühenduvad lülisambaga ristluu-niudeluuliigese ja ees teineteisega häbemeliiduse abil. Puusaluud ja ristluu moodustavad luulise rõnga – vaagna. Kerega seostub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil.
Need on lameliigesed, väga piiratud liikuvusega ( jäikliiges – amfiartroos).
• Liikumine: õlavööde kui ka vaagnavööde on kolmeteljelised, st., et liikumine toimub ümber kolme telje: vertikaal-, sagitaal - ja frontaaltelje, kuid vaagnavöötmes on liigutused minimaalsed.
25. Võrrelda õlaliigest ja puusaliigest. Põhjendus!
• Õlaliiges on keraliiges, puusaliiges aga pähkelliiges.
• Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Puusaliigese modustavad reieluu pea ja puusanapp.
• Mõlemal liigesel on abiseadeldiseks liigesemokk
• Õlaliigesel on ainult üks side: kaarnajätke-õlavarreluu side. Puusaliigesel on võimsad sidemed, tähtsaim niude-reieluu side.
• Liikumine: mõlemas liigeses toimub liikumine ümber 3 telje – frontaal-, sagitaal- ja vertikaaltelje. Õlaliiges on aga inimese keha kõige liikuvam liiges. Puusaliigese liigutusulatust piiravad aga liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed.
26. Võrrelda küünar - ja põlveliigest. Põhjendus!
• Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud (õlavarreluu-, küünar- ja kodarluu). Selle koostisesse kuulub 3 liigest:
1) õlavarre-kodarluu liiges – keraliiges
2) õlavarre-küünarluu liiges – tigu - e. vintliiges
3) lähim kodar-küünarluu liiges – ratasliiges.
Need 3 liigest moodustavad anatoomilise terviku ja asuvad ühises kihnus .
Põlveliiges on aga nii plokk- kui ka ratasliiges. See ühendab reieluud sääreluuga ja on inimkeha kõige keerulisema konstruktsiooniga liiges.
• Küünarliigeses tugevdavad liigeskihnu kaaskülgsed sidemed, kihnu sees on võruside, mis ümbritseb kodarluu pead. Küünarvarre luid ühendab omavahel veel luudevaheline kile.
Põlveliigeses süvendavad ja sobitavad nõgusaid liigesepindu võrukettad – * meniskid. Need jagavad liigese kaheks osaks.
• Liikumine: nii küünar- kui ka põlveliigeses on 2 liikumistelge: frontaaltelg – sirutus, painutus; vertikaaltelg – pöörlemine.
27. Võrrelda hüppe- ja randmeliigeseid (proksimaalne- ja distaalne käeliiges). Põhjendus!
• Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges on plokkliiges, mille sääreluude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liigeskihnu tugevdavad arvukad sidemed
Liikumistelg: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Võimalik ka vähene külgliikumine.
• Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb kahest liigesest, mille moodustavad: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene on ratasliiges ja teine keraliiges.
Ülemine ja alumine hüppeliiges töötavad üheaegselt!
• Prokismaalne käeliiges on kodarluu-randmeliiges. Selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. On ellipsoidliiges.
• Distaalne käeliiges on keskne randmeliiges. Moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges.
Käeliigest tugevdavad sidemed külgmiselt, selgmiselt ja randmeluude vahelt. Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionalselt ühtse terviku. Liikumine: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine.
28. Kolju luude vahelised ühendused.
Kolju koosneb 4 plaadist , mis on sündides ühendatud pehme sidekoega, mis võimaldab sündida. Esimese aastaga sidekoed kaovad ning kolju luud seonduvad omavahel õmbluste abil:

• Saagõmblus –. Siia kuulub enamik ajukolju õmblusi.
  
• Nool- ehk sagitaalõmblus
  
• Pärgõmblus
  
• Lambdaõmblus.
  
• Soomusõmblus
  
• Servõmblus
  

29. Alalõualiiges, liikuvus.
Alalõualiiges on ainsaks kolju liigeseks. Selle moodustavad alalõualuupea ja oimuluu alalõuaauk ning liigeseköbruke.
Liikuvus:
• Alalõua langetamine – ümber frontaaltelje.
•Alalõua nihkumine ette- ja tahapoole
• Alalõua liikumine külgsuundades
NB! Suu avamisel toimub alalõualuu langetamine ja nihkumine ettepoole, suu sulgemisel vastupidiselt.
30. Kolju kontraforsid, nende tähtsus.
Mõningates kolju piirkondades asuvad koljuluu paksendid , mida nim. kontraforsideks. Kontrafors e. vastujõud. Kontraforsid on iselaadsed kolju toestuspunktid, millede vahele jäävad tunduvalt õhemad piirkonnad.
Tähtsus: vähendavad põrutusi ja tõukeid, mis tekivad kõndimisel, jooksmisel, hüppamisel ja mälumisel. On ka nö. tugevdavad sambad, mis toestavad koljuluud.
31. Nina kõrvalurked, tähtsus.
Ninakäikudega on ühenduses ninakõrvalurked (tühimikud koljus). Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud ja kiilluu- urge , vahelmisse ninakäiku avanevad eesmised ja keskmised sõelluurakud, laubaluu-urge ja ülalõuaurge, alumine ninakäik on ühenduses ninapisarakanaliga.
Tähtsus – nina kaudu sisse hingatava õhu soojendamine .
6