luud ots & abaluu õlenukk rinnakmine ots õlevarreluu pea küünarluu plokisälk & rinnakupide & kodarluupea ohk Liigese pinnad Lamedad, kaetud Inkongruentsed kiudkõhrega ehk ebasobivad, kaetud kiudkõhrega Liigese tüüp Amfiartroos. Funktsionaalselt Keraliiges Liitliiges õlavarre- Lameliiges keraliiges kodarluu liiges, õlavarre-küünarluu liiges ja kodar- küünarluu liiges
liigese auk: facies articularis carpalis radii, discus articularis, osalt ka lig. collaterale carpi ulnare b) tüüp, teljed ja liikumised tüüp: ellipsoidliiges teljed ja liikumised: frontaaltelg - flexio-extensio, sagitaaltelg - abductio-adductio + circumductio c) mis luud moodustavad: radius, os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum ! 5. Nimeta liigese tüüp ! a) art. atlantooccipitalis - ellipsoidliiges b) art. humeri – keraliiges c) art. sacroiliaca – amfiartroos d) art. radiocarpea – ellipsoidliiges e) art. talocruralis – plokkliiges ! 6. Alalõualiiges - art. temporomandibularis ! a) liigestuvad pinnad: caput mandibulae + fossa mandibularis (eesmine pind) ja tuberculum articulare (os temporale) b) millised lihased tõstavad alalõuga m. temporalis, m. masseter, m. pterygoideus medialis c) millised lihased langetavad alalõuga suupõhja lihased ja m. pterygoideus lateralis d) mis jaotab liigeseõõne ülemiseks ja alumiseks osaks
(8,5,14) 8. Õlaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). ÕL(k)-Ab liigauk&ÕVpea;liik et&ta,külg-eem&läh,pöörl. 9. Küünarliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). KL-liitliig,ÕV-Ko(k)ÕV-Kü(t/v)LähKoKü(r);siru&pain; 10. Käeliiges: kodarluu-randme liiges, kesk-randmeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon;). KäL-2-Proks:Ko-Ra(el)Dist:RaP&D(mod plokk),pain&sir;eem&läh 11. Randme-kämbla ja kämbla –faalanksi liigesed, käe-faalanksivaheliigesed (nimi, tüüp, funktsioon ). RaD-Käpõh;(amfiartroos)Pö(s)eem&läh,vast,ring;Kä-lülliig(k)lülvahliig(p) 12. Vaagnavöötme luud, nende ühendid (nimetus, tüüp). Vaagen tervikuna; ealised ja soolised iseärasused, naise vaagna tähtsamad mõõtmed. 2Puus+Rist/P-niud,häb,istm.Häbliid/sümf. 13. Alajäseme vabaosa luud (reie-, sääre- ja pindluu, kanna pöia ja varba luud ). 14. Puusaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 15. Põlveliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). 16
• Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb 2 liigesest: Liikumine: kuna need kaks liigest moodustavad ühtse liigese, siis on võimalik pöia sisemise ja välimise serva tõstmine. • Kandluu-kuupluu liiges – moodustub samade luude vahel. Liigesepinnad saduljad. Liikumine ümber sagitaaltelje – eemaldamine, lähendamine. • Talb-kuup-lodiluu liiges – moodustub samade luude vahel. Liikumine väga piiratud (amfiartroos). • Kanna-pöia liigesed – on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust. • Pöia-varbalüli liigesed – liigutused ümber frontaaltelje. Liikuvus piiratud. keraliiges. • Varbalülide-vaheliigesed – plokkliigesed. Toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus, sirutus). 22. Hüppeliigesed, liikuvus, hüppeliigesele toimivad lihased, innervatsioon Hüppeliigesed: jalaliiges koosneb ülemisest ja alumisest hüppeliigesest. • Proksimaalne jalaliiges e
(painutus-sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine-eemaldamine) Nt: Kodarluu-randmeliiges Sadul ehk rübiliiges Liikumine samuti ümber frontaal-ja sagitaaltelje Nt: Pöidla randme-kämblaliiges 14. Nimetage kolmeteljelised liigesed, näited Keraliiges Liikumine toimub kõigi kolme telje ümber Nt. Õlaliiges Lameliiges Võib toimuda tühine rotatsioon Nt: Randme-kämblaliiges 15. Amfiartroosi mõiste. Näide esinemise kohta Amfiartroos Liigesed, kus liikumine on vähene. Nt. Kanna-ja käeluu vahel 16. Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud Kaelalüli 7 Rinnalüli 12 Nimmelüli 5 Ristluu 5 Õndraluu 4 Lülivaheketas 23 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju
ja telgede liikumised, näide: kakspõntliiges. 2. Sadulliiges (art. sellaris): sagitaaltelg, põikitelg, liikuvus – abduktsioon/aduktsioon/oponeerimine/reponeerimine/koonusliikumine, näide: randme- kämblaliiges. Kolmeteljelised: 1. Keraliiges (art. spheroidea) – frontaal, sagitaal, vertikaaltelg, liik.: telgede liikumised+koonusliikumised, näide: pähkeliiges (enarthrosis). 2. Lameliiges (art.plana) – näide: amfiartroos. Liigese kolm osad: 1.Liigesepind (facies articularis) 2. Liigeseõõs (cavitas articularis) 3. Liigesekapsel (capsula articularis) – 2 kihti – fibroos/sünoviaalkiht Sünoovia on kollakas läbipaistev liigesevedelik, mida toodavad sünoviaalrakud vereplasmast. Funktsioonid: 1. vähendab hõõrdumist, 2. kannab toitained kõhre rakkudele, 3. kannab ära kõhrerakkude jääkained, 4. aitab rõhku ühtlaselt jaotada TEST 3 1. NIMETA LÜLISMBA KÕVERUSED.
– kodarluunärv Sagitaaltelg: -Lähendamine: küünarmine randmepainutaja – küünarluunärv, küünarmine randmesirutaja – kodarluunärv -Eemaldamine: kodarmine randmepainutaja – keskpidine närv, lühike ja pikk kodarmine randmesirutaja – kodarluunärv 15. Vaagen tervikuna, liikumisvõimalused Vaagen koosneb 2 puusaluust ja ristluust. Vaagen on liikumatu. -liigesed: Ristluu-niudeliiges: liigestuvad pinnad: niudeluu ja ristluu aurikulaarpinnad lameliiges – amfiartroos Sidemed: 1) selgmised ja kõhtmised ristluu-niudeluu sidemed 2) Niudeluu-nimme side 3) Ristluu-oga side 4) Ristluu-köbruside -liidused: Häbemeliidus: (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. See pilu tagab liikuvuse ja amortisatsiooni. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. -soolised iseärasused:
Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt. . 5 Tallinn 39. Amfiartroosi mõiste: amfiartroos on suuresti piiratud liikumine liigeses. Kannapöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust. 40. Jala pikivõlvid ja ristivõlv, nende tähtsus: jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi
külgmised sidemed 2. selgmised sidemed 3. randmeluude vahelised sidemed Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje(painuts- sirutus, eemaldumine- lähendamine) 34. Kesk-randmeliiges " Distaalne käeliiges ehk keskmine randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. 35. Amfiartroosi mõiste Amfiartroos on suuresti piiratud liikumine liigeses. Kannapöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. 37. Pöidla randme-kämblaliiges Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges
kodarluu-randmeliiges. · Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 34. Kodarluu-randmeliiges kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline (frontaal ja sagitaal liikumine) 35. Kesk-randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1-teljeline liikumine (ümber frontaal telje) 36. Amfiartroos- väga piiratutud liikuvusega jäikliiges, mida põhjustab lameliiges, ainult amortisserub (pöial) 37. Randme-kämblaliiges Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38. Pöidla randme-kämblaliiges Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla
sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki abisead. kaaskülgmised sidemed liikumine- front-päka tõstmine ja langetamine 49. alumine hüppeliiges- koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges) liikumine- pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges) 50. kanna-pöialiiges- amfiartroos- suurendavad jalavõlvi elastsust 51. pöia- varbalülide liigesed- keraliigesed liikumine- 3-teljeline- sag- varvaste kokku ja lahku Front- selgmine ja taldmine painutus 52. varbalülide vaheliigeste tüüp- plokkliigesed liikumine- front- painutus, sirutus 53. jala toetuspunktid- tagumine osa kandluule eesmine osa(1,4,5) pöialuude peadele 54. jala pikivõlv-
sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki abisead. kaaskülgmised sidemed liikumine- front-päka tõstmine ja langetamine 49. alumine hüppeliiges- koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges) liikumine- pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges) 50. kanna-pöialiiges- amfiartroos- suurendavad jalavõlvi elastsust 51. pöia- varbalülide liigesed- keraliigesed liikumine- 3-teljeline- sag- varvaste kokku ja lahku Front- selgmine ja taldmine painutus 52. varbalülide vaheliigeste tüüp- plokkliigesed liikumine- front- painutus, sirutus 53. jala toetuspunktid- tagumine osa kandluule eesmine osa(1,4,5) pöialuude peadele 54. jala pikivõlv-
annaabi.ee 
