(krobelise) pinnaga; värvuselt sinakas, kollakasroheline; paljasteriseline. · Oder sõklad on terisega kokku kasvanud; kõhtmisel poolel pikivagu; tera on kujult elliptiline (rombjas); kerge asetada kõhtmisele poolele; sõklad pinnalt roidelised. · Kaer teris on sõkaldega kaetud; kujult piklik; aluselt lai ja tipu poole kitsas; sõklad pinnalt paljad. · Polb e. kaheteranisu kogu pähik moodustab tera (koos liblede ja sõkaldega); ebamäärase kujuga. · Mais teris on suur; kujult ümar või taldjas; mõnikord tipust teritunud. · Hirss teris on kuni 4mm pikk; sõklad on haprad ja tugevasti läikivad. · Sorgo teris ~4-6mm pikk; sõklad tugevad, nahkjad, läikivad. · Riis teris on piklik kuni ovaalne (üle 6mm pikk); sõklad on pinnalt roidelised. · Tatar kuulub tatarliste sugukonda; vilja nim
* Jõhvikat tulevad sööma nii inimesed kui linnud ja karu ja rebane peavad ka marjadest väga lugu. * Jõhvikat kasvab kõige rohkem siirdesoodel ja soo servadel. * Jõhvika saak oleneb oleneb kuidas jõhvikas õitseb. *Jõhvikas * Sookail on tüüpiline rabataim. * Sookail on kääbuspõõsas ta kasvab kuni 50cm väga harva 120cm *Sookail * Nime on saanud selle järgi, et tema pähik ehk õisik meenutab valget viljatupsu. * Ta on tüüpiline rabataim. * Taim kasvab 30cm kuni 80cm. Kasvab mätastena koos. *Villpead * 1) Mis on rabas vängelt lõhnav taim? * -Sookail on lõhnab kõige enam. * 2) Mida meenutab sinikas? * -Sinikas meenutab mustikat kuid on suurem ja vesisema maitsega * 3) Mis värvi on rabamurakas? * - Roosakas punane orants *Küsimused * 4) Mida sööb huulhein? * -Putukaid
Kohas, kus lehelaba läheb üle lehetupeks, asuvad keeleke ja kõrvakesed. Keeleke asetseb tihedalt vastu kõrt ning kaitseb seda tuule käes kõikumisel hõõrdumise eest ja hoiab ära vee tungimise kõrre ja lehetupe vahele. Kõrvakesed aitavad lehetupel kõrre ümber kinnituda. Õisik. Koosneb pähikuist. Nisu õisikut nimetatakse peaks. Pea koosneb kõrre jätkuna arenenud lülilisest peateljest ja selle astmetele kinnituvatest pähikutest. Peatelje igale lülile kinnitub nisul üks pähik. Pähik. Pähik koosneb nisul 3...5 õiest ja pähiku alusel paiknevast liblest.Üks libledest asub kõrgemal, seda nimetatakse siselibleks, teist aga välislibleks. Nende vahel on õied. Õis. Õiel asuvad välissõkal ja sisesõkal. Sisesõklal on kaks andrut. Sõkalde vahel asub emakas ja kolm tolmukat. Õisiku diferentseerimine algab juba kõrsumisfaasis, mistõttu sel ajal on taime arenguks vaja optimaalseid tingimusi, et kujuneks rohkem õisi. Vili
Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAV...
Taanlase Malling-Hanseni (1865) masinal oli realükkur, vahesõrmis ja kellasignaal. Selle perioodi üheks täiuslikumaks kirjutusmasinaks loetakse austerlase Mitterhoferi oma (1864). 1868. aastal konstrueeriti teine kirjutusmasin, millel olid ka numbrid ja kirjamärgid. Selle kirjutusmasina puuduseks oli, et löögid paberile toimusid võlli alt, st kirjutajale nähtamatult. J. B. Hammondi 1880. a . patenteeritud kirjutusmasin, oli tärgikangide asemel eboniidist pähik kirjamärkidega. Nüüdisaegse mehaanilise kirjutusmasina prototüübiks1896. a konstrueeriti Rootsis «Halda» kirjutusmasin. 6. Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad. Kirjelda Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad loodi 20.sajandi kahekümnendaastail Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Need ei olnud töökindlad ning seetõttu esialgu läbi ei löönud. Täiustatud mudeleid hakkasid mitmed firmad
Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 107. Õlaliiges: :Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 108. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges (plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109.Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 110. Käe piirkonnad, neid moodustavad luud, liigesed, liikumine: Jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülideks
pideme ühendumisel. Liigese pinnad on inkongruentsed. Läheneb keraliigesele.Kolme teljeline liikumine 28. Õlaliiges:"": Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 29. Küünarliiges:"": Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges( plokk ja plokisälk),lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32
Loogeline - lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised Sopiline - lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. EMASPÄHIK Põisik 97. tarnadel emakat (hiljem vilja) ümbritsev põie- või pudelitaoline moodustis, mille tipust ulatuvad välja emakasuudmed Pähik põisikud koonduvad pähikutesse 98. kahekojane tarn Erisoolised pähikud isaspähikud tavaliselt varre tipus emaspähikud allpool 99. EMASURB KORVÕISIK õisikupõhja servas keelõied keskel putkõied 115. harilik härjasilm õisikupõhja katavad väljast rohelised üldkatise lehed 116. Korvõisikud võivad olla ka ainult putkõitega 117. soolikarohi või ainult keelõitega 118. harilik sigur SARIKAS (lihtsarikas)
I rühma teraviljad, nende tunnused ja omadused Rukis(SECALE) *Rukki perekonda kuulub 10 liiki. Neist 10st kasvatatakse ainult 1 liiki, secale cereale ehk siis kultuurrukis. *Pea tihedust määratakse pähikute arvu järgi, pea telje kümel. *Triticale on siledam kui rukis *Triticalel pähikus 3-6 õit, rukil 2-3(max) Oder(HORLEUM) *40 liiki erinevaid otrasid *Pähik 1-õieline *Pealülil 3 üheõielist pähikut 6-realised odrad jaotatakse: 6-tahulised, 4-tahulised(ristkülikuline) 3 korrapärast, vertikaalset teraderida *pea ristlõikes ristkülikukujuline Kaherealine oder *külgmised pähikud steriilsed *3 üheõielist pähikut kinnituvad peateljele Rühmad 1)nutantia *külgmistel pähikutel on arenenud sõklad *peatelg pole külgvaates nähtav 2)deficortia Kaer(AVENA)
eelistavad viljakat mulda, ei armasta liigniiskust (va.riis). Mullastiku struktuuri parandamisel saab inimene väga palju ära teha alates mulla külviks ettevalmistamisest, mullale toitainete, väetiste ja mikroelementide lisamisest kuni niiskusesisalduse reguleerimiseni (kuivendamine-kastmine). Umbrohu. haiguste ja kahjurite tõrje-vastavate preparaatide kasutamine, eelharimise käigus idude kahjustamine. 14.Kaera õisiku ehitus Kaer on pöörisõieline. Pöörise iga haru tipus on üks pähik. Õite arv pähikus 2-4. Kaer on isetolmleja, õitsemine ja terade valmimine algab pöörise tipust. Pähikus õitsevad varem alumised õied. Valminud kaeraterad varisevad kergesti. 15.Külvisenorm, selle avaldumise viisid Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste strukuurielementide muutumises. Teravalijade optimaalne külvisenorm oleneb peale iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on
kõrge palavikuga haigete enesetunnet TUPPVILLPEA Eriophorum vaginatum · sugukond lõikheinalised, perekond villpea · rabades, soometsades, lodudes kasvav 15 - 50 cm kõrgune püsik · tihedaid pähikuid moodustav taim rohkete püstiste vartega · pähikuid varre tipul ainult 1, püstine. · varrel 2 või 3 väga lühikese labaga lehetuppe, juurmised lehed 30 - 40 cm pikad, kolmekanalilised, veidi karedad. · pähik viljunult peaaegu kerajas, kuni 3 cm pikkuste valgete karvadega · õite kandesoomused hallikad, kileja servaga. · perekond turbasammal kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda turbasamblalised TURBASAMMAL · ühe- või kahekojalised liigniiskete alade ja soode samblad Sphagnum L. · elusa varreosa pikkus on 2...50 cm · värvus säravrohelisest tumepunaseni, enamasti kumab läbi valkjas toon
liigese pinnad: liigesepea on väiksem kui pool kera-pinnast, liigeseõõnsuse servale kinnitub võrukujuline liigeseõõnsusmokk. liigese tüüp: keraliiges abiseadeldised: õlavarreluu mokk liikumine: hästi liikuv liiges, 3-teljeline liikumine 30. Küünarliiges: (info õpikust) liigenduvad luud: õlavarreluu, küünar- ja kodarluu õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk; õlavarre-küünarluu liiges on tigu- ehk vintliiges (plokkliigese alaliik), mille moodustavad õlavarreluu-plokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk; lähimine kodarluu-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. liigese pinnad: vt eelmine küsimus liigese tüüp: Küünarliiges on liitliiges abiseadeldised: puuduvad
liikumine külgsuundades, s.o. eemaldamine ja lähendamine; ümber vertikaaltelje õlavarre pöörlemine (pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine) 29. Küünarliiges: · Liigenduvad luud õlavarreluu, küünar- ja kodarluu · liigese pinnad küünarliigese koostisse kuuluvad 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges (keraliiges), mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk. Õlavarre-küünarluu liiges (tiguliiges e vintliiges=plokkliiges). Mille moodustavad õlavarreluu-plokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Lähimine kodar-küünarluu liiges (ratasliiges), mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. · liigese tüüp - liitliiges · abiseadeldised - võruside · Liikumine ümber frontaaltelje sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine
õlavarrepõimiku radiaalnärv (n.radialis) 7) Selja lailihas - õlavarrepõimiku rindkere- seljanärv (n.thoracodorsalis) 8) Harjaülene lihas – õlavarrepõimiku abaluuüline närv (n.suprascapularis) 9) Abaluualune lihas – õlavarrepõimiku abaluualune närv (n. subscapulares) 9. Küünarliiges, liikumisvõimalused Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges, liigesepinnad: õlavarreluu pähik ja kodarluupea lohk 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), liigesepinnad: õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Plokisälgu hari ja ploki pilu suunavad painutuse mediaalsele (haaramine). 3)Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), liigesepinnad: kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk. Sidemed: küünarluumine ja kodarluumine kaaskülgmine side, kodarluuvõruside
Vitaminiseeritus suureneb idanemisel. Idanemisel vajadus ensüümide järele, mis lahustavad endospermis vees lahustumatuid toitaineid lahustuvateks. Kõige rohkem on ensüüme linnastes. Vesi on tähtis komponent teras.Mehhaanilise vee sisaldus teras on muutuv ja me saame seda muuta.Terade mass, mille veesisaldus on rohkem kui 14 %, soojeneb ehk isekuumenemine.See on soodne seentele.Kõigi teraviljade puhul pole säilitamisniiskus ühesugune. 14)Teraviljade õisikud, nende ehitus. Õisik ehk pähik koosneb 5-8 õiest. Õie joonis eespool. 15)Teraviljade kasvu ja arengufaasid. Peame külvama puhkeseisundis terad.Idanemiseks on vaja piisaval hulgal vett-toitainete lahustumiseks,temperatuuri,hapnikku.I rühma teraviljadel on idanemiseks 50-70% terade õhurikkast massist.II väiksem. Idanemine-algab piisavalt madalal temp 1-2C juures. Meie teravili tärkab 6-7 päevaga.Idanemine toimub aeglaselt.Külviküpses mullas on hapnik olemas.Kui külvame liiga vara, tekib hapnikupuudus
lahustumatuid toitaineid lahustuvateks. Kõige rohkem on ensüüme linnastes. Vesi on tähtis komponent teras.Mehhaanilise vee sisaldus teras on muutuv ja me saame seda muuta.Terade mass, mille veesisaldus on rohkem kui 14 %, soojeneb ehk isekuumenemine.See on soodne seentele.Kõigi teraviljade puhul pole säilitamisniiskus ühesugune. 14)Teraviljade õisikud, nende ehitus. Õisik ehk pähik koosneb 5-8 õiest. Õie joonis eespool. 15)Teraviljade kasvu ja arengufaasid. Peame külvama puhkeseisundis terad.Idanemiseks on vaja piisaval hulgal vett- toitainete lahustumiseks,temperatuuri,hapnikku.I rühma teraviljadel on idanemiseks 50-70% terade õhurikkast massist.II väiksem. Idanemine-algab piisavalt madalal temp 1-2C juures. Meie teravili tärkab 6-7 päevaga.Idanemine toimub aeglaselt
html. 15.09.2013. 2.4 Aruhein (Festuca) Konkreetne liik: punane aruhein (Festuca rubra) (joon. 55, joon.56) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-80 cm. Taime välislaadi kirjeldus: hõre muru või väike mätas. Lehed: varrelehti on taimel tavaliselt 2, need on lamedad, kuni 2,5 mm laiused, ülaküljel pikkade karvadega. Värvuselt on lehed tume- või hallikasrohelised, alumiselt pinnalt läikivad. Õied või õisikud: õied moodustavad pähiku. Pähik koosneb 4-7 õiest ja on kuni 1,4 cm pikad, kuni 2,5 mm pikkuse ohtega. Pähikud on koondunud 6-10 cm pikkusesse ja küllaltki kitsasse, rohekaslillakasse, sageli valkja kirmega pöörisesse. Õitseb mais ja juunis. Liigi eritunnused: talub väga hästi tallamist. Kasvukoha nõuded: väga suure kohastumisvõimega liik. Kasutamine haljastuses: muru koostises, peenras. Joonis 55. Punane aruhein (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gewoon_roodzwenkgras_Festuca_rubra_var._commu tata.jpg)
reduktsiooni teel, koos üleminekuga tuultolmlemisele. * Ühe- või mitmeaastased rohttaimed. * Kõrreliste õied on väheseõielisteks pähikuteks ja neid omakorda mitmesugusteks liitõisikuteks koondunud. Liittähk ehk liitpea, mis koosneb õisikuraole kinnituvatest raota või väga lõhiraolistest pähikutest, on näit rukkil, odral; pööris on kaeral; pööristähka ehk pöörispead näeme timutil, kobarat helmikul. Iga pähik koosneb ühest kuni kümnest kahesugulistest õitest. Iga õie alusel on vastakuti kaks sõkalt, millest alumine, välisõkal on suurem ja tihkem ning katab servadega ülemist . paljude kõrrelistel on välisõklal selle tipult, keskelt või aluselt väljuv ohe. Ohete pikkus kõigub eri liikidel 0,5-50 cm, samuti on nende kuju väga erinev. * Vili on teris. Suurema osa terisest moodustab suur tärkliserohke endosperm, mille toiteainerohkus tingib kõrsviljade ülemaailmset tähtsust kultuuris.
30 cm in diameter. The term "sunflower" is also used to refer(nimetama, viitama, üle andma) to all plants of the genus(perekond, sugu) Helianthus, many of which are perennial(alaline, aastaringne) plants. What is usually called the flower is actually a head (formally(ametlikult) composite(liit-, komposiit- ; korvõieline, komposiit) flower) of numerous flowers (florets) crowded(täistuubitud, tunglev, rahvarohke) together. The outer flowers are the ray florets(pähik (õisiku osa) and can be yellow, maroon, orange, or other colors, and are sterile(steriilne, viljatu). The florets inside the circular head are called disc florets. Sunflower head displaying florets in spirals of 34 and 55 around the outside The florets within this cluster(kobar, kimp, klaster, parv ; kobarasse kogunema) are arranged (korraldatud, ettekavatsetud)spirally(spiraalselt). Typically each floret is
ja männi-kase segametsades. Tupp-villpea kasvab tihedate puhmikutena; taime risoom on väga lühike. Varred arvukad, püstised, 30-80 cm kõrged, siledad, alumises osas ümarad, ülemises osas nüri-kolmekandilised. Varrel 1-2 labata kinnist lehetuppe, mis sügisel violettpunaseks muutuvad. Juur-misi kitsaid, kolmekandilisi lehti arvukalt, nende laba 30-40 cm pikk ja 1-2 mm lai. Varre tipul asub üksainus püstine 1,4-2 cm pikk pähik. Õiekate puudub, õit ümbritsevad karvad, mis pärast õitsemist tugevasti pikenevad ja meenutavad siis valgeid villatutte. Taim õitseb aprillis, mais; viljub juulis. Viljaks on kolmekan-diline pähklike, millel 1,5- 3 cm pikkused siidjalt läikivad valged karvakesed. Kasutamine: turba moodustajana suurema tähtsusega kui teised villpea liigid. Pähikutest saadavat villkarva on kasutatud tekstiilitööstuses, segatuna villa, siidi
jne (puu- juur- ja kaunviljad) Kaltsiumisoolad (kaltsium) - olulisem luukoe ehitusmaterjal (koostöös fosforiga) - erutuse teke ja levik - vere hüübimine - paljude ensüümide aktivaator Kaltsiumi saadakse piimast ja selle produktidest, samuti kalalihast Fosfor(happesoolad) - luukoe moodustamine - energiarikaste ühendite süntees fosforit leidub põhiliselt loomsetes produktides – liha, merekalad, munakollane, piimatooted (juustud!), taimedest oad, herned, kapsas, pähik Magneesium - luukoe teke - ensüümide töö tagamine Magneesiumi leidub rohkesti värskete taimede rohelistes osades – spinat, seemned; kapsas, peet, kartul.. Raud - hemoglobiini, müoglobiini, oksüdatsiooniprotsessis osalevate ensüümide ja mõningate valkude süntees - hapniku sidumine ja transport Rauda leidub molluskites, maksas, munades, punases lihas, kalas Väävel - ensüümide toimimine - kehavõõraste ühendite kahjutukstegemine
annaabi.ee 
