Anatoomia - koed, organid, organisüsteemid, skelett, liigesed (0)

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Füsioloogia

5 VÄGA HEA

Anatoomia - Koed, organid , organsüsteemid, skelett, liigesed

Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit.

Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus.

Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime ( haavade paranemine)
Side- ehk tugikoed – iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed ( veri , lümf , rasvkude , kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude)
Lihaskoed – ühtseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid
Närvikoed – koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest, mis täidavad närvikoes tugi-, kaitse- ja toitefunktsiooni.

Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis.
Epiteelkoed:
*Katteepiteel (naha pindmine kiht, siseelundite pindmine kiht);
*Näärmeepiteel (näärmetes);
Sidekoed:
*Retikulaarne sidekude (lümfisõlmedes, luuüdis, põrnas);
*Rasvkude (nahaaluskoes, rasvikutes, koes);
*Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve, lihaseid);
*Sassiskiuline sidekude (pärisnahk – naha võrkkiht);
*Korraskiuline sidekude (kõõlus)
*Kõhr (liigese pinnad);
*Luukude (kätes, jalgades);
* Veri
Lihaskoed:
* Silelihaskude (nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes);
*Vöötlihaskude ( skeletilihas );
*Südamelihas (süda);
Närvikoed:
*Närvikude (närvides)

Joonised lk 14, 16, 17, 18, 19 ja 20 + tv joonis 1

Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.

Elundiks nimetatakse kehaosa , millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on luud , lihased, süda, maks jt.
Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt. Tugi-liikumiselundkond, südame- veresoonkond , närvisüsteem, hingamiselundkond, seede -elundkond jt.

Anatoomilise vaatluse orientiirid : teljed, tasapinnad .
Vertikaaltelg Horisontaaltasapind ( jaotab keha ülemiseks ja alumiseks osaks)
Frontaaltelg Frontaaltasapind ( jagab keha eesmiseks (kõhtmiseks) ja tagumiseks (selgmiseks) osaks)
Sagitaaltelg Sagitaaltasapind (jagab keha paremaks ja vasakuks pooleks)

Joonis lk 22

Liigutuste liigid telgede suhtes.
Sagitaaltelg → kallutamine, eemaldamine, lähendamine (eest-taha)
Frontaaltelg → painutus , sirutus (vasakult-paremale)
Vertikaaltelg → pöörlemine (ülalt-alla)

Luukoe ehitus.
Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest .
Luurakud – haralise kujuga, nim. osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes, on omavahel jätketega ühendatud.
Põhiaine – sealsed Ca ja fosfori soolad annavad luudel tugevuse.
Osseiinkiud ( kollageenkiud ). Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põhimikulist ja lamellaarset luukude.
Põhimikulises - osseiinkiudude asetus korrapäratu (esineb kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas)
Lamellaarne – koosneb lamellidest, osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Osteoon = osteoonikanal (Harversi kanal) + seda ümbritsevad osteoonilamellid. Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid.

Joonis lk 19

Luu kui organi ehitus ( toruluu näitel).
Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs. Diafüüsipoolne osa on metafüüs. Silindrist keskosa nim. diafüüsiks. Diafüüs on seest õõnes ja täidetud luuüdiga. (punane luuüdi säsiaines (valmist. vererakke) ja kollane luuüdi (rasvarikas) toruluu õõnes)
Episüüfikõhr; liigse kõhr; luuümbris ehk periost ; Plinkaine ümbritseb käsnainet;

Joonis lk 25

Nimeta luude liigid, igale näide.

Pikad luud ehk toruluud → reieluu , sõrmelülid, õlavarreluu
Lühikesed luud ehk käsnluud → kanna luud, randme luud
Lameluud ehk plaatluud → rinnak , abaluu , puusaluu
Segaluud → lülisammas (lülisamba keha on ehituselt lühike luu, kaared ning jätked lameluud ja pikad luud)
Pneumaatilised ehk õhku sisaldavad luud → otsmikuurge, ülalõuaurge

Nimeta pidevühenduste liigid, alamliigid, igale näide.
Fibroossed ühendused:

Sideliidused , mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled
Õmblused koljuluude vahel
Tappühendused hambajuurte ja –sompude vahel

Luulised ühendused:

Ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu
Niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu

Kõhrelised ühendused:

Kõhrliidus (esinevad esimese roide ja rinnakupideme vahel, samuti lülisamba lülivaheketastena jm. )
Sümfüüs (liigeseõõnsuse alge) (sünfüüsi puhul on luid ühendavas kõhres pilu )

Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa.
Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.
*Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Pindadest üks on kumer (liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk)
*Liigese kihn koosneb:
A)sünoviaalmembraanist (on sisemine, produtseerib liigesevõiet)
B)fibroosmembraanist (on välimine ning on liigesepindade servadel kokku kasvanud liigestuvate luude luuümbrisega)
*Liigeseõõs on luu otste ja iigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet

Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta.

Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk)
Liigesekettad (põlveliigeses võruketas (meniscus); lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku - rangluu liigeses pidevketas (discus))
Sidemed – võivad asuda kas liigeseõõnes ( puusa - või põlveliigeses) või väljaspool liigesekihnu.
Seesamluud (põlvekeder ( patella ))

Nimeta üheteljelised liigesed, näited.

Plokk ehk šarniirliiges (sõrmede ja varvaste lülidevaheliigesed). Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus, liikumine ümber frontaaltelje.

Tiguliiges ehk vintliiges on plokkliigese erivariant (õlavarre-küünarluu liiges )

Ratasliiges (proksimaalne ja distaalne küünar- kodarluu liiges). Liikumine ümber vertikaaltelje – sisse- ja väljapööramine.

Joonis lk 29

Nimeta kaheteljelised liigesed, näited.

Ellipsoid- ehk munaliiges (proksimaalne käeliiges ehk kodarluu-randmeliiges). Liikumine ümber frontaal - (painutus, sirutus), sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine) + koonusliikumine (kodarluu-randmeliigeses). (veel näiteks.. I kämbla-lüliliiges)
Sadul- ehk rübiliiges (pöidla randme-kämblaliiges) (ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga). S(lähendamine, eemaldamine), vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused.

Joonis lk 29

Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited.

Keraliiges (õlaliiges -> abaluu ja õlavarreluu vahel)(kämbla-lüliliigesed v.a. Ikämbla lüliliiges, mis on ellipsoidliiges)
Pähkelliiges – keraliigese erivariant ( puusaliiges -> reieluupea ja puusanapa vahel)
Lameliiges – keraliigese erivariant (randme-kämblaliiges -> randmeluude distaalse rea ja II-V kämblaluu vahel)

Joonis lk 29

Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud.
Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa :

Kaelaosa -> 7 kaelalüli
Rinnaosa -> 12 rinnalüli
Nimmeosa -> 5 nimmelüli
Ristluuosa -> 5 ristluulüli
Õndraluuosa -> 4-5 õndralüli

Joonis lk 31

Lülisamba ehituse põhimõte.
Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju . Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid.

Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus.

Kaelalülid – keha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud, mida läbib lüliarter, ogajätked on otstest kaheks hargnenud.
Rinnalülid – suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Ogajätked suunduvad allapoole, kattes üksteist.
Nimmelülid – kõige massiivsemad. Nende keha on ristlõikes neerjas, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Plaaditaolised ogajätked on suunatud otse taha.

Lülisambalülid ühendavad terviklikuks lülisambaks:
Lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil.

Lülisamba lülidevaheketta ehitus.
Lülivahekettad asetsevad kahe naaberlülikeha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogulülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast.

Nimeta lülisamba võimalikud liikumised.

Ümber frontaaltelje – painutus ja sirutus

Ulatuslik painutus võib toimuda kaela ja rinna ülemises osas (suureneb rinnaküfoos, väheneb kaela- ja nimmelordoos)
Sirutus saab toimuda ainult keala- ja nimmeosas (väheneb rinnaküfoos, suureneb kaela- ja nimmelordoos)

Ümber sagitaaltelje – külgmine painutus (kallutus)

Kõige ulatuslikum kaelaosas, rinnaosas peaaegu puudub ja suureneb taas nimmeosas

Pöörlemine ümber vertikaaltelje

Ulatuslikum kraniaalses (peapoolne) osas, kaudaalses (sabapoolne) suunas muutub järjest väiksemaks ja nimmeosas kaob täiesti

Lülisamba vetrumine (on võimalik kõverduste ulatuse muutumise teel)

Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus.
Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaaltasandis; kumerdus ette esineb kaela- ja nimmeosas (s.o kaela- ja nimmelordoos), kumerus taha aga rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos).Need lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna- ja vaagnaõõne mahtu.

Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid, nende arv).
Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak.
Roideid on 12 paari. Ehituse järgi jaotatakse roided kolme rühma:

7 ülemist paari on pärisroided (ulatuvad rinnakuni)
8., 9. Ja 10. roidepaar on ebaroided (kinnituvad kõik 7. roidele)
11. Ja 12. roidepaar on vallasroided (nende kõhtmised (ventraalsed) otsad on vabad)

Joonis lk 36

Rinnak on lameluu, mil on 3 osa:

Rinnakupide (on ülemine)
Rinnakukeha (keskmine)
Mõõkjätke (alumine)

Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine.
Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigese abil. Rinnakuga kõhre abil.
Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje . Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam.

Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud.
Ülajäseme piirkond koosneb:

Õlavööde -- Õlavöötme luud  abaluu, rangluu
Ülajäseme vabaosa – ülajäseme vabaosa luud  õlavarre- ja küünarvarreluud (küünarluu, kodarluu) ning käe luud. Käe luud jagunevad omakorda randme (8) ja kämbla (5) luudeks ning sõrmelülideks).

Joonis lk 39, 40, 41.

Õlanuki-rangluu liiges:

liigenduvad luud – abaluu ja rangluu
liigese pinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. (rangluu õlanukmine ots ja ..)
liigese tüüp - lameliiges
abiseadeldised – sidemed (õlanuki-rangluu side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke-õlanuki side).
liikumine – võrdlemisi väikese ulatusega. Toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu (nt. Ülajäseme eemalduine üle horisontaaltasandi).

Rinnaku-rangluu liiges:

liigenduvad luud – rangluu ja rinnakupide
liigese pinnad on inkongruentsed , kaetud kiudkõhrega (rangluu rinnakmine ots ja rinnakupide  liigese pinnad)
liigese tüüp - keraliiges
abiseadeldised – liigesepindu sobitav kõhrkeha (kõhrketas)
liikumine – ümer kolme telje: ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine ; ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine; vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje)

Õlaliiges:

liigenduvad luud – abaluu ja õlavarreluu
liigese pinnad – abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea
liigese tüüp - keraliiges
Abiseadeldised - liigeseõõnsusmokk
Liikumine – ümber frontaaltelje – õlavarre liikumine ette ja taha; ümber sagitaaltelje – liikumine külgsuundades, s.o. eemaldamine ja lähendamine; ümber vertikaaltelje – õlavarre pöörlemine ( pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine)

Küünarliiges:

Liigenduvad luud – õlavarreluu, küünar- ja kodarluu
liigese pinnad – küünarliigese koostisse kuuluvad 3 liigest : õlavarre-kodarluu liiges (keraliiges), mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk. Õlavarre-küünarluu liiges (tiguliiges e vintliiges= plokkliiges ). Mille moodustavad õlavarreluu-plokk ja küünarluu poolkuujas plokisälk. Lähimine kodar -küünarluu liiges (ratasliiges), mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk.
liigese tüüp - liitliiges
abiseadeldised - võruside
Liikumine – ümber frontaaltelje sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu

Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine.
Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile, kodar-küünarluu proksimaalne (lähim) ja distaalne (kaugmine) liiges. Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180 kraadi ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida kuni 300 kraadi ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon), väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon).

Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud.

RANNE - Randme luud (Proksimaalne rida(alates pöidla poolt): lodiluu , kuuluu, kolmkantluu, hernesluu. Distaalne rida: trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu) (8 väikest 2-reas paiknevat luud)
KÄMMAL - kämbla luud (5 lühikest toruluud)
SÕRMED - sõrmelülid ehk faalanksid (lühikesed toruluud)

Pöidlal 2 lüli ->proksimaalne (põhilüli) ja distaalne (küüslüli)
Teistel sõrmedel 3 lüli-> proksimaalne, keskne ja distaalne. Igal lülil on põhimik, keha ja pea.

joonis lk 41

Käeliiges koosneb:

Proksimaalne käeliiges (kodarluu-randmeliiges)... ellipsoidliiges (2- teljeline )
Distaalne käeliiges (kesk-randmeliiges)... plokkliiges

Kodarluu-randmeliiges:

liigenduvad luud – kodarluu ja randmeluud
liigese pinnad – kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.
liigese tüüp - ellipsoidliiges
abiseadeldised -
liikumine – sirutamine , painutamine (frontaaltelg), sagitaaltelg ...

Kesk-randmeliiges:

liigenduvad luud - randmeluud
liigese pinnad – randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel
liigese tüüp - plokkliiges
abiseadeldised -
liikumine – painutus, sirutus - frontaaltelg

Amfiartroosi mõiste
Lamedate liigesepindade ja paksu pingul liigesekihnuga väheliikuvaid liigeseid nim. Pingulliigesteks ehk amfiartroosideks.

Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud)
Randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid).

Pöidla randme-kämblaliiges
Ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges, milles on võimalikud mitmesugused liikumised – pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused.

Kämla-lüliliigesed
Tüüpilised keraliigesed (3-teljelised), erandiks on 1. Kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges (2-teljeline)

Sõrmelülide vaheliigesed
L ülidevaheliigesed on plokkliigesed (1-teljelised). Lülidevaheliigesed tugevdavad võimsaid kaaskülseid sidemeid . (F: painutus ja sirutus)

Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud

Vaagnavööde  Vaagnavöötme luud (2 puusaluud)
Alajäseme vabaosa  alajäseme vabaosa luud (reieluu, sääreluud(sääreluu, pindluu ) ja jala luud – kanna luud(7), pöialuud(5), varbalülid)

Joonis lk 46, 47, 48, 49.

Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustamine.
Vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad. Jaotub kahte ossa: 1. Ülemine, laiem osa on suurvaagen ja 2. Alumine, kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. Nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eralda väikevaagnast piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Neeme ehk promontoriumi moodusta ristluupõhimiku eesmine serv koos 5. Nimmmelüli kehaga . Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist - ja õndraluu.

Joonis lk 46, 51.

Ristluu-niudeliiges.
Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on körulise pinnaga lameliigesega. Just kahe paarilise ristluu-niudeluuliigese ail seostub vaagnavööde kerega.

Häbemeliidus.
Moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu (liigeseõõne alge). Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.

Puusaliiges:

liigenduvad luud – reieluu ja puusanapp
liigese pinnad – reieluupea ja puusanapp
liigese tüüp – keraliigese erivariant - pähkelliiges
abiseadeldised – napamokk ja sidemed (niudeluu-reie side, puusanapa-ristside, reieluupeaside).
liikumine – ümber frontaaltelje reie ette ja taha viimine. Ümber sagitaaltelje reie eemaldamine ( abduktsioon ) ja lähendamine (aduktsioon). Ümber vertikaaltelje pööramine sisse ja välja (viimane on ulatuslikum) ning koonusliikumine.

Põlveliiges:

liigenduvad luud – reieluu ja sääreluu
liigese pinnad – reieluu õndad ja sääreluu põntade ülemisel pinnal asub kaks nõgusat liigesepinda.
liigese tüüp – on nii plokk- kui ka ratasliiges
abiseadeldised – keskmine ja külgmine menisk (kõhrelised võrukettad) ning põlvekeder
liikumine – ümer frontaaltelje, s.o. sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje pöörlemine. Liikumine ümber frontaaltelje võib toimuda kuni 160 kraadise amplituudiga.

Sääreluude omavaheline seondus.
Sääreluudel on toe funktsioon ja sellepärast on need teineteise suhtes liigese ja kahe liiduse varal peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluu ühendused on: sääreluude-vahekile(mis on sidekoeline moodustis ja täida sääre- ja pindluu vahelise ruumi) , sääreluu-pindluu liiges( mis on lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga) ja sääreluu-pindluu sideliidus(mis on sääre- ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus.

Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud.

Kand (7 lühikest kannaluud. Proksimaalses reas 2 luud: kontsluu ja kandluu . Distaalses reas on 5 luud: lodiluu, kuupluu, 3 talbluud)
Pöid (5 pöialuud)
Varbad (varbalülid – varvastel on 3 lüli, suurvarbal 2 lüli)

Joonis lk 49

Ülemine hüppeliiges (proksimaalne jalaliiges):

liigenduvad luud – sääreluu ja kontsluu
liigese pinnad – sääreluude alumised otsad ja kontsluuplok(k)
liigese tüüp - plokkliiges
abiseadeldised – kaaskülgmised sidemed ja lehvikukujuline deltaside (???)
liikumine – Liikumine kulgeb frontaalselt läbi kontsluu. Ümber frontaaltelje toimu päka (varvaste) tõstmine ehk pöia selgmine painutus ja päka langetamine ehk pöia taldmine painutus.

Alumine hüppeliiges (distaalne jalaliiges):
Koosne kahest liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges.

Liigenduvad luud

Kontsluu, kandluu
Kontsluu, kandluu ja lodiluu

Liigese pinnad

Liigese tüüp

ratasliiges
keraliiges

abiseadeldised -

liikumine – funktsonaalselt moodustavad need ühtse komineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või eelmisele vastupidine liigutus – pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos adbuktsiooniga).

Kanna-pöialiigesed (anatoomiliselt 3 iseseisvat liigest):

liigenduvad luud – talbluud, kuupluu, pöialuud
liigese pinnad -
liigese tüüp - amfiartroosid
abiseadeldised – selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed
liikumine -

Pöia-varbalülide liigesed:

liigenduvad luud – pöialuud ja varbalülid
liigese pinnad - pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel
liigese tüüp - keraliigesed
abiseadeldised -
liikumine – liigutused ümber frontaaltelje (selgmine ja taldmine painutus)

Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine.
Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed (1-teljelised), neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus)

Nimetage jala toetuspunktid.
Seismisel toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude paedele.

Jala pikivõlvid, ristivõlv.

Pikivõlv on sagitaalsuunaline. Koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, välimine osa on eelmisest madalam ja moodustab tugivõlvi.
Ristivõlv on frontaalsuunaline. Paikneb talb-, kuup - ja pöialuude põhimike piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud ka pöialuude peade piirkonnas. Siis on jala toetuspunktideks 1. Ja 4.-5. Pöialuu pead ja kandluuköber. Luude poolt moodustavad jalavõlvi kindlustavad taldmised sidemed ja lihased. Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamenemisel (lampjalgsus) satuvad need osad seismisel ja kõndimise surve alla ning põhjustavad valu.

Joonis lk 55

Jalavõlvide tähtsus.
Jalavõlvid annavad jalale vetruvuse (ammortiseerumine), võlvi alla jäävad närvid ja veresooned (kaitseb neid), raskus jagatud rasionaalselt.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 62 allalaadimist

Anatoomia - koed-organid-organisüsteemid-skelett-liigesed #1

Anatoomia - koed-organid-organisüsteemid-skelett-liigesed #2

Anatoomia - koed-organid-organisüsteemid-skelett-liigesed #3

Anatoomia - koed-organid-organisüsteemid-skelett-liigesed #4

Anatoomia - koed-organid-organisüsteemid-skelett-liigesed #5

Anatoomia - koed-organid-organisüsteemid-skelett-liigesed #6

Anatoomia - koed-organid-organisüsteemid-skelett-liigesed #7

Anatoomia - koed-organid-organisüsteemid-skelett-liigesed #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annix88 Õppematerjali autor

Anatoomia loengu (inimese kudesid, organeid, organisüsteeme, skeletti ja liigeseid puudutava osa) kordamisküsimused vastustega

anatoomia koed organid skelett liigesed organisüsteemid liiges luud liigesed küünar kodar kodarluu liigese tüüp

Sarnased õppematerjalid

docx

Koed, elundid, elundkonnad

toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 5. Nimetage luude liigid, igale näide Pikkluu e. toruluu - (nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) Lühikeluu e. käsnluu (nt. randme ja kanna luud) Lameluud e. plaatluud (nt. rinnak, abaluu, puusaluu, koljulae luud) Segaluud (nt. lülisambalülid) Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused kiuline sidekude - Sideliidused (puusaluu koos reieluuga) - Õmblused (koljuluude vahel) - Tappühendused (hambajuured) Luulised ühendused - Ristluulülid moodustavad tervikliku ristluu - Niude-, istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused - Kõhrliidus (lülisammas) - Sümfüüs (liigeseõõne alge) 8. Keha teljed ja tasapinnad Keha tasapinnad:

Anatoomia

docx

Anatoomia I KT ( ilma lihaste osata )

(haistmisepiteel nina limaskestal) Vöötlihaskude: skeletilihased, keelelihased Südamelihaskude: südames SIDEKUDE: NÄRVIKUDE (närvikoes). 1. Tihe sidekude - kõõlused, sidemed 2. Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlm 3. Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve 4. Kõhrkude- kõrvalestad 5. Luukude - kogu skelett 6. Veri vedel rakuvaheaine 7. Lümf - lümfisõlmedes lümfoplasma 8. Rasvkude nahaaluskoes 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale, endokriinsed näärmed saadavad sekreedi otse verre. 5. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.

Bioloogia

doc

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal

Moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: · Elundiks nim. Kehaosa, millel on kinel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. (N:luud, lihased, süda, maks jt.) · Elundkonna moodustavad ehituselt, talituselt ja arengu poolest sarnased elundid.(N:tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud skelett, südame veresoonkond) 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.: 1. Frontaaltelg-vasakult paremale 2. Sagitaaltelg-eest taha 3. Vertikaaltelg-ülevalt alla 1. sagitaaltasapind-jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasemaks pooleks 2. horisontaaltasapind-läbib keha horisontaalselt ja jagab selle ülemiseks

Anatoomia

docx

Esimene kontroll töö

häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis. 12. Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokk- ehk `sarniirliiges ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 14. Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed: Keraliiges, erivariant lameliiges( rangluu ja abaluuliiges 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17

Anatoomia

docx

I KT

Rasvkude rakuvaheainet vähe, palju nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ja seostab elundeid omavahel Tihe sidekude kõõlused, sidemed, fastsiad paralleelkiulisest tihedast sidekoest, sassiskiulisest naha võrkkiht Kõhrkude liigese kõhrelised pinnad Luukude skelett Lihaskude Silelihas paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele Skeletilihas paneb keha liikuma, allub meie tahtele, ent väsib kiiresti Südamelihas ei allu meie tahtele. Südame lihaseline sein. Närvikude (vt. küs.2 4. Elund kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Koosneb mitmest

Anatoomia

docx

Anatoomia 1-69 vastused

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse.

Anatoomia

doc

Anatoomia

1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla

Anatoomia

docx

Anatoomia küsimused 1-69

vahepealne vorm). 11. Liigese ehitus: a) Liigesekõhr (liigesepind). b) Sünoviaalmembraan (liigesekihn). c) Fibroosmembraan liigesekihn). d) Liigeseõõs. 12. Nimeta liigese abiseadeldised: a) Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk). b) Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk). c) Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed). d) Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: a) Plokkliiges (õlavarre-küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant). b) Ratasliiges (lähimine ja kaugmine kodar-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: a) Keraliiges (õlaliiges). b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges).

Bioloogia

Rohkem sarnaseid