Anatoomia konspekt (0)

86. Liikumiselundkonna struktuur.
Jaguneb:
Passiivne – skelett , liigesed , liidused . Ise ei saa liikuda , liigutavad lihased. (Liidus – sõnast liituma, Liiges – sõnast liikuma).
Aktiivne – skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude , südamelihaskude(ainult südamel).
87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11.
1. Vertikaaltelg – pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine.
2. Frontaaltelg – sirutus - painutus , ette ja taha.
3. Sagitaaltelg – kõrvale liigutus . Eemaldumine-lähendamine külgsuundades.
88. Luu kui elundi ehitus ( toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2.
Joonisel 1 luukude – mustad täpid on veresooned .
Joonis 2 – Käsnaine – selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS.
Luuõõs – siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine , kasutatakse siis, kui vaja.
Plinkaine – luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine sees on veresooned, mis kulgevad luu sees ülalt-alla ja horisontaalpinnas. Veresooned toidavad ainevahetust. Veresooned asuvad veresoonekanalites – põrutuskoormus stimuleerib veresoonekanalite teket(oluline lastele).
Kõikide luude ümber on ümbris – periost , luuümbris. Seda läbivad mitmed veresooned, see toidab luud ja parandab luud vigastuse korral. Noortel on periost paks – rohked verekapillaarid , vananedes kahaneb.
Kõik liigespinnad on kaetud liigeskõhrega. Liigeskõhres pole versooni, seetõttu on nende koormamine hädavajalik, et säilitada paksu kõhre. Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine).
89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus.
1. Pikad luud ehk toruluud – nt. õlavarreluu, reieluu , sõrmelülid.
2. Lühikesed luud ehk käsnluud – nt. randme-ja kannaluud.
3. Lameluud ehk plaatluud – ümbritsevad kehaõõsi – koljulae luud, nad on ulatuslikeks kinnituskohtadeks lihastele – rinnak, abaluu , puusaluu .
4. Segaluud – nt. lülisambalüli.
5. Pneumaatilised luud ehk õhku sisaldavad luud – koljus, nt otsmikuluu, oimuluu , ülalõualuu.
90. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta.
Skeleti luud on omavahel seostatud kahel viisil:
1) Pidevühendused e. liidused
2) Liigesed
On kolme liiki pidevaid ühendusi:
1) Fibroossed ühendused(kiulised):
* sideliidused – sidemed, seob kokku sidemed, elastsed ja ühendavad luid . Ühendavad, aga ei liiguta . Seovad kõiki liigeseid .
* õmblused – koljuluude vahel. Õmblused kujunevad tükk aega.
* tappühendused – hambajuurte ja –sompude vahel - hambajuured on tapitud lõualuude sisse. Pideühendus. Hästi stabiilne, aga mitte absoluutselt jäik.
2) Luulised ühendused:
* ristluuühendus - ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu
* puusaluu – selle moodustavad niude-, istmiku- ja häbemeluu
3) Kõhrelised ühendused:
* kõhrliidus – 1.roide ja rinnakupideme vahel, lülivaheketastena.
* sümfüüs – kõhrplaat häbemeluude vahel, pidevühenduse edasiarenenud vorm, pole täiesti jäik, pole liigeseõõnt.
91. Liigese ehitus. Joonis 2.
Liiges on mittepidav ühendus.
Liigesel on mitmed osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Luude otsad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn on nagu kott ümber liigese, see hoiab liigeseid koos, ta on kahekihiline ümbris(sisemine on sünoviaalmembraan, kus toodetakse liigesevõiet, mis libestab liigeseid; ja välimine on fibroosmembraan, mis on sidekoeline ümbris). Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet.
92. Nimeta liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta.
Liigeseõõnsusemokk – näiteks õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. Õlas. Õlaliiges on väga pude, lihtne vigastada, aga võimaldab meil palju liikuda. Puusaliiges – aitab meil püsti olla, aga peab vaeva nägema, et ta hästi liiguks.
Liigesekettad – paiknevad kujult mittesobivate liigesepindade vahel; need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. Rinnaku -rangluu liigeses olev pidevketas - väga hästi liikuv liiges, sobitab pindu omavahel. Põlveliigeses esineb võruketas/ menisk – 2 tükki ühes põlveliigeses. Lülisamba lülikehade vahel – lülivahekettad, inimese selja seisund sõltub millised on lülivahekettad, annavad lülisambale hea liikuvuse , peavad olema kenasti paigas.
Sidemed. Põlves – sidemed on kollageenkiududest moodustunud, fikseerivad struktuurid, seovad kokku, annab hea liikuvuse, aga vähe turvet.
Seesamluu – põlves, väga likuv. Kummagil jalal on seesamluu – pöid, esimese pöialuu all on 2 väikest seesamluud , et toetada suure varba poolset osa ja suunata lihastööd.
93. Nimeta üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta.
Liikumine võimalik ainult ümber ühe telje. Neid on 2:
Plokkliiges – sõrmeliiges. Liikumine kindel, fikseeritud.
Ratasliiges (näiteks jalgratas, tiirleb ümber ühe telje) – küünarkodarluuvahel, liigub ümber vertikaaltelje. Küünar ja kodarluu vahel.
94. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Neid on 2 varianti:
Ellipsoid ehk munaliiges – kodarluu – 2 telge - ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje. Saame ühte pidi lehvitada ja teistpidi liigutada. Kodarluu on kaugemal ja ei sega pöidla tööd. Randmeluu ja kodarluu vahel.
Sadul- ehk rübiliiges – saame liikuda ümber sagitaal ja frontaaltelje – üks ainsam koht kehas – pöidla kämblaluu ja randmeluu. Kämblaluu liigendub kämblaluuga. Pöial on multisõrm – saab nii palju funktsioone teha nagu 4 ülemist sõrme kokku.
95. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Neid on 2:
Keraliiges – frontaal , sagitaal, vertikaal - telje ümber saab liikuda. Õlg. Puusaliiges.
Keraliigese erivariant – lameliiges – ristluu- niudeluu -liiges – selle vahel on kolmeteljeline liiges, see luustub cirka 30ndal eluaastal.
96. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud. Lk 31 raamatus. Joonis 25.
Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks.
Lülisamba osad on:
* Kaelalülid -7
* Rinnalülid – 12
* Nimmelülid – 5
* Ristluulülid - 5
* Õndralülid – 4-5
97. Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks(3). Millega ühinevad?
Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste(1), sidemete(2) ja liigeste(3) abil, moodustades lülisamba.
98. Lülisamba võimalikud liikumised.
Frontaaltelg-painutus-sirutus
Sagitaaltelg – kõrvale liigutamine, lähendamine-eemaldamine.
Vertikaaltelg – pööramine
99. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Joonis 25 üleval.
Kõverused alates ülevalt on :
1) kaelalordoos
2) rinnaküfoos
3) nimmelordoos
4) ristluuküfoos
Tähtsus - Toimub amortisatsioon . Hoiab tasakaalu ja rindkere mahtu.
100. Rinnakorvi moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv). Lk 36 õpikus.
Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak ehk rindluu.
Roideid on 12 paari:1-7 on pärisroided, kolm järgmist paari(8, 9, 10 roidepaar) on ebaroided , mis kõik kinnituvad 7.roidele, kaks viimast paari(11. Ja 12. Roidepaar) on vallasroided, nende ventraalsed otsad on vabad.
101. Õlaliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine.
Liigenduvad – abaluu, liigeseauk ja õlavarreluu-pea. (mis luudest tekib õlaliiges).
Liigesetüüp - keraliiges.
Liikumine – ümber kolme telje. Frontaal – ette-taha, painutamine - sirutamine ; Sagitaal – külgsuundades, eemaldamine-lähendamine; Vertikaal – pöörlemine.
Abiseadeldised – võrukujuline liigeseõõnsusemokk.
102. Küünarliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, liikumine.
Luud – õlavarreluu, küünar- ja kodarluu.
Liigesetüüp – liitliiges:
* õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges – 3 telge.
* õlavarre-küünarluu liiges on plokkliigese erivariant - vintliiges – painutusel läheb mediaalsele – kallistamisliiges – diagonaalselt, et oleks parem haarata.
* kodar -küünarluu liiges on ratasliiges – peopesa üles ja peopesa alla – sisse, välja pööramine. Vertikaaltelg.
103. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine.
Meil on vaja subineerida kätt ja proneerida(sisse-välja). Ratasliiges on üleval ja all otsas. Kaks toruluud on omavahel ühendatud luudevahe kilega , mis on elastne ja hoiab luid kenasti koos. 2 ratast on omavahel luudevahekilega ühendatud.
Liikumine – peopesa üleval – subineeritud käitumine, luud kenasti üksteise kõrval, luud paralleelselt.
peopesa sisse pööramine – kodarluu ronib küünarluu peale diagonaalselt, luud risti.
Küünarluu ei liigu.
104. Nimeta käe piirkonnad. Luudevahelised liigesed, liikumine.
„Parema käe andmine on, et me tuleme heade kavatsustega(ilma relvata).“
Kolm piirkonda – randme luud, kämbla luud, sõrmelülid. (ranne on vaid see osa, kuhu paned sõrme peale).
Luudevahelised liigesed – proksimaalne(lähim) ja distaalne käeliiges:
Ellipsoidliiges – kodarluu ja randmeluu vahel. Proksimaalne. Frontaal ja sagitaal.
Plokkliiges – kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges. Sirutamine, painutamine- frontaal.
Jäikliiges – kämbla ja randmeluude vahel. Annavad käele stabiilsuse. Lameliiges. Amfiatroos - liikumist pole, on vetruvus. Aitab amortiseerida - sujuvust.
Sadulliiges – pöidla randme-kämblaliiges. Saame hästi painutada sirutada, ka naksata. See on ainus liikuv kämblaluu. Eemaldamine-lähendamine – sagitaal. Liikumine frontaal ja sagitlaaltelje ümber.
Keraliiges – kämbla-lüliliigesed – nukid käel. Liikumine – painutus-sirutus – frontaal, eemaldus-lähendus – sagitaal. Ringid – vertikaal.
Plokkliiges – lülidevaheliigesed – painutus-sirutus – frontaal.
105. Nimeta vaagnat moodustavad luud. Ristluu – niudeliiges, häbemeliidus.
Vaagna moodustavad ristluu ja temaga liitunud 2 puusaluud.
Ristluu ja niudeluu ühenduvad omavahel lameliigesega/jäikliiges, mille liikuvus on minimaalne.
Eesosas on häbemeliidus – moodustub häbemeluude ühendumisel – antakse vaagnale jäikus, aga ka paindlikkus (amortisatsioon). Suhteliselt luuline jäik liidus.
106. Puusaliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine.
Liigenduvad luud – puusaluu ja reieluu.
Liigesetüüp - Keraliiges – kolmeosaline liikumine(frontaal, sagitaal, vertikaal). (pähkelliiges – läheb hästi sinna sisse, meenutab pähklit).
Abiseadeldised: liigeseõõnsusmokk.
107. Põlveliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine.
Liigenduvad luud – reieluu, sääreluu.
Liigesetüüp – plokk -ratasliiges. (frontaal, vertikaal).
Liikumine – painutus-sirutus(frontaal), kergelt roteerimine – vertikaal.
Abiseadeldised – meniskid – reieluu ja sääreluu vahel(võrukettad), kõhrelised kausid , mis tekitavad liigeseaugu ja põlve keder .(Glükosamiin, d- vitamiin )
108. Sääreluude omavaheline ühendumine.
Sääreluudel on toe funktsioon ja seetõttu on nad teineteise suhtes liikumatult ühendatud.
Ühendused on sääreluude vahekile, sidekoeline, täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi
Lameliiges – sääreluu-pindluu liiges, praktiliselt liikumist pole.
109. Nimeta jalalaba piirkonnad. Joonis 25.
Piirkonnad: 3 – kand, pöid, varbad .
110. Ülemine ja alumine hüppeliiges, liigenduvad luud, liigesetüübid, liikumine.
Ülemise moodustavad pindluu, sääreluu ja kontsluu, nende vahel. Plokkliiges – astumine , sirutus-painutus. Kaks luud võtavad kontsluu enda vahele ja võimaldavad plokkliigesel liikuda.
Alumine hüppeliiges – suunamuutus. Selle moodustavad konstluu- kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges. Lodi on nagu paat. See on ratas-keraliiges – see on eriline liiges. Toimub jalapöia lähendamine ja eemaldamine – jala pendeldamine - mediaalse serva tõstmine ja lateraalse serva tõstmine.
111. Jala pikivõlvid ja ristivõlv, nende tähtsus. Joonis 25.
Jalg toetub üksikutele punktidele ja nende punktide vahele jäävad võlvid.
Pikivõlv – kannast kuni pöia lõpuni.
Ristivõlv – I, IV, V pöialuu osa.
Tähtsus - Jalg toetub seismisel kandluule + pöialuudele (I, IV ja V) – toetuspunktid, annab võimaluse amortiseeruda.
Esimese pöialuu all on 2 seesamluud.
112. Skeletilihase kui elundi ehituse põhikomponendid. Joonis 3
Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kipmudest koosnevat elundit , mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil.
113. Nimeta keha tähtsamad lihased ja nende funktsioonid. Joonis 26 ja tabel.
1- 4 seljalihased .
1. Lülisambasirgestaja - Kulgeb lülisamba kõrval mõlemal pool – sirgestab selga . Algab ristluult ja niudeluu harjalt . Kahepoolselt sirutab, ühepoolselt kallutab lülisammast.
2. Romblihas – rombi kujuline. Lähendab abaluid lülisambale.
3. Seljalailihas – kõige suurema pindalaga inimesel. Kinnitub õlavarreluule. Õlavarre langetaja. Ka keha horisontaali viimiseks. (13)
4. Trapetslihas – 2 tükki. Saame pead kuklasse viia. Lähendab õlavöödet ja langetab õlavöödet. (10)
5-7 on kõhulihased
5. Kõhu sirglihas – vaagna lähendamine rindkerele, ettekummardus. (21)
6. Sisemine kõhupikilihas – Kere pöörded. Tema peal on välimine kõhupõikilihas.
7. Välimine kõhupõikilihas – tema all on 90 kraad . nurgaga sisemine kõhupõikilihas.
Kere pöördus. (19)
8-9 rinnalihased
8. Eesmine saaglihas – rinnalihas , toob abaluu külgedele (näiteks sõudmisel)(17)
9. Suur rinnalihas – lähendab õlavart, langetab õlavart koos seljalailihasega. (18)
10. Peapöörajalihas: rinnaku-rangluu-nibujätkelihas – et vaatevälja laiendada, pöörab pead. (8)
11. Deltalihas – õlavöötmelihas, katab kogu õlga. Eemaldab õlavart. (16)
12-13 õlavarre lihased
12. Õlavarre-kakspealihas – painutab küünarvart (23)
13. Õlavarre-kolmpealihas – küünarvarre sirutaja (22)
14. Õlavarre-kodarluulihas – painutab küünarliigesest küünarvart, väljapööraja, sissepööraja(26). (19 küünarvarre lihast toimivad sõrmele ja käele).
15-16 vaagnavöötme lihased
15. Niude- nimmelihas – siseelundite taga, ta on praktiliselt vastu selga, viib reit ette (41)
16. Suur tuharalihas – reie tahaviija (15)
17 -22 Reie lihased.
17. Poolkilelihas – reie tagaküljes, (46) painutab põlve
18. Poolkõõluslihas – (45) painutab põlve
19. Reie-kakspealihas – (44) painutab põlve
20. Õrnlihas – põlve painutaja , sisemine lihas. (42).
21. Reie- nelipealihas – viib säärt ette, sääre sirutamine põlve liigesest. (36, 37) (rattasõit).
22. Rätsepalihas – eesküljel, neli liigutust – viib reit ette, pöörab puusaliigesest välja, põlveliigesest sääre painutus ja sissepööre (35).
23-25 on säärelihased
23. Sääremarja-kolmpealihas – kanna tõstmine (48, 49)
24. Eesmine sääreluulihas – tõstab pöida, läheb talla alla (52)
25. Pikk pindluulihas – tõstab jala välimist serva (53)