nõudeõigusteks, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Osalt on need nõudeõigused seotud võlasuhetega (müüja nõue hinna tasumiseks). Osalt on need nõudeõigused mõeldud ainult täieliku õigusliku võimu realiseerimiseks (omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks). Nõudeõigus tekib alles siis, kui täielikku õiguslikku võimu on kellegi poolt rikutud.) Otsese esitusviisiga - mitte viiteline Viitelise esitusega - ( viitavateks - on vahendiks et hoiduda liigsest kordamisest, lisaks peab olema viidatud sama seaduse mõnele teisele paragrahvile blanketseteks - sama, mis viiteline, kuid viidatakse mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnomrile) Sotsiaalselt sisult õigustkaitsev - Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsioone isisaldavate õigusnormidega. Siin peitub
sidet saatja ja vastuvõtja vahel, mis võimaldaks mõlemal suhtlemisse astuda ning selles püsida, võimaldaks sõnumil levida. Igaüks neist kuuest faktorist määrab ära keele erineva funktsiooni iga funktsioon on seotud ühe kommunikatsioonisüsteemi elemendiga. Kuigi eristatakse kuut põhielementi, samas leiaks vaevalt verbaalseid sõnumeid, mis täidaksid vaid ühte funktsiooni. Traditsiooniline keelemudel oli piiratud kolme funktsiooniga -- emotsioone tekitav, tungiv ja viiteline, millest saab järeldada teatud täiendavaid funktsioone. Isegi kui orientatsioon kontekstile (viiteline, kognitiivne funktsioon) on paljude sõnumite põhiülesanne, peaks keeleteadlane arvestama ka teiste funktsioonide olemasolu sõnumite edastamisel. Keele väljenduslik, emotiivne ,,emotsioone tekitav" funktsioon keskendub saatjale. Kõige paremini antakse seda edasi hüüdsõnade kaudu, mis näitavad saatja suhtumist sõnumisse, olukorda
1. REÕ mõiste - reguleerib õigussuhteid, mis on seotud mitme õigussüsteemiga, sh välismaise elemendiga. Nimetatakse ka konfliktiõiguseks. Ese REÕ esemeks on isikute vahelised eraõiguslikud suhted,mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Allikad jagunevad kaheks: siseriiklikud ja rahvusv. 1) Õigusaktid; 2) RV lepingud; 3) Kohtupraktika; 4)Tava ja praktika; 5) Õigusteadlaste arvamused; 6) Arbitraazi praktika 2. Kollisiooninorm nt REÕS §10 on viiteline norm. Kollisioon on olukord, kus teatud õigusnormid on omavahel vastuolus. Kollisiooninorme kohaldatakse õigussuhetele, kus õigussuhte objekt, subjekt või õigusakt omab puutumust välisriigi õigusega. Iga kollisiooninorm on vastuseks küsimusele, millist normi tuleb rakendada, kui õigussuhe omab välismaist elementi. Kollisiooninorm ei järgi klassikalist H-D-S struktuuri. Kollisiooninormi struktuur jaguneb kaheks:
verekomponentide valmistamine, uurimine, säilitamine, väljastamine, kasutamine ja müük. Kollisiooninorm on näiteks VereS § 2 lg 1 p 3: Verepreparaatidele kohaldatakse ravimiseadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Blanketne norm on näiteks VereS § 13: Vere käitlemisel tagatakse verepreparaatide nakkusohutus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §s 14 sätestatud korras. Viiteline õigusnorm on näiteks VereS § 28: Verekeskused ja verekabinetid peavad viima vere käitlemise vastavusse käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel sätestatud nõuetega hiljemalt 2006. aasta 1. jaanuariks. Täielik õigusnorm on näiteks VereS § 7 lg 3 p 1:Doonoril on õigus saada üldist teavet vere käitlemise ja vereülekande kohta. See on sotsiaalselt sisult regulatiivne norm,
b) objektidegruppi c) hulkasid 28) Milleks kasutatakse võtit? a) uste avamiseks b) aardekirstude avamiseks c) konkreetse objektide või andmeühikute eristamiseks hulgas. 29) Mis on kardinaalsus? a) kardinate valik b) andmete kustutamine c) seose või suhte oluline omadus ja ta määratleb, milline on seotud andmeväljade vastavus. 30) Millest koosneb supervõti? a) mitmest omadusest, mis muudab ta ülikülluslikuks, arvestades tema eesmärki. b) tina ja pronks c) alumiinium 31) Mida aitab viiteline terviklus? a) hoolitseb, et seotud andmetest ei saaks üht osa kogemata kustutada. b) hoolitseb, et igal real oleks primaarvõti. c) Piirab ühe kirje andmemahu kilobaitides 32) Milline neist on kolmandal normaalkujul olevate andmete eritunnus? a) ühes lahtris on üks väärtus b) ühel real olevad andmed ei sõltu üksteisest. c) igas tabelis on rohkem kui üks primaarvõti 33) Kuidas defineeritakse identifikaatoreid?
TAGASIULATUVA JÕU OLEMUS Näiteks kui uus seadus leevendab, välistab või kergendab mõnda eelneva seaduse sätet, siis kohaldatakse seda ka tagasiulatuvalt. Samuti võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid §12 lg 1 Dispositsioon on süüteo asjaolude kirjeldus Dispositsiooni liigid: 1) lihtne seaduse tekstis on toodud teo elemendid 2) viiteline tehakse viide mõnele teisele KarSi paragrahville, lõikele või punktile 3) blanketne peame pöörduma mõne muu seaduse poole väljaspool KarSi. 5. Korduvus ja jätkuvus Korduv süütegu ehk retsidiiv. Raskendav asjaolu. Eeldatakse samaliigilise teo toimepanemist. Vahepeal on süüdi mõistetud. Faktiline retsidiiv kahe toimepandud kuriteo vahele ei mahu aegumistähtaeg. Kõik teod peavad olema tõendatud
Kahjustusdelikt ja ohudelikt – kahjustusdelikt seisneb reaalse kahju tekitamises. Ohudelikt seisneb isiku ohtu jätmises, tuleb kohaldamisele siis, kui kahjustusdelikt ei kuulu kohaldamisele. Tegevus ja tegevusetus – enamus süüteokoosseise on tegevusdeliktid – süütegu seisneb tegevuses ehk aktiivses käitumises. Deskritptiivsed ja normatiivsed koosseisud (tunnused) – deskr ehk kirjeldav (reaalses maailmas olemasolevad nähtused); normatiivne õiguslikus kontekstis ainult. Viiteline on koosseis, kus osundatakse sama või mõne teise seaduse sättele või seadusele tervikuna. Siseviiteline – sama seaduse säte; välisviiteline ehk blanketne – mõnele teisele seadusele. Liitkoosseis sisaldab vähemalt kahte omavahel olemuslikult seotud süütegu. Nt röövimine sisaldab kahte süütegu – vargust ja vägivallategu. Liitkoosseisu eriliigid on mitmeaktiline ja alternatiiv-aktiline koosseis. Mitmeaktiline koosneb tegudest,
Kui keegi teine tapab, siis vastutab tavalise tapmise järgi. Kui kaasaaitaja- vanaema tassib vanni ema juurde, siis ema vastutab 116 järgi aga vanema tapmise või mõrva järgi. Kergendav asjaolu. § 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest Tagajärje delikt. Inimene pidi ette nägema. Hoolsuskohustuse täitmatajätmine. Teo etteheidetavus tavapärase mõistuse juures. Karistus on suunatud sellele, et pärast tulevikus keegi ei teeks seda sama. Üldpreventsioon. Viiteline dispositsioon- “sama tegu, kui …”. N: Pagulaste ületoomine, paat läheb põhja. 10 inimest sureb - ettevaatamatu tapmine. On olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Provotseeritud tapmine ja lapse tapmine on vähemohtlikud koosseisud. 2. Raske tervisekahjustuse piiritlemine kehalisest väärkohtlemisest. Kehaline väärkohtlemine on valu tekitamine – kohe on koosseis olemas. Nagu on valuaisting, siis on kuritegu. Kõik mis pole raske, on kerge.
seda võib esitada ritualiseeritud vormelite, tervete dialoogide vahetamisega või lihtsalt suhtlemise pikendamise mõttega 4. Metakeeleline (metalingual) funktsioon koondub kõne koodile, st. adressant ja adressaat peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt, termineid jne, et nende vahel oleks võimalik informatsiooni vahetamine. Seletav. 5. Viiteline, kommunikatiivne v referentiivne (denotatiivne v kognitiivne) (referential) funktsioon orienteerub kontekstile. Et adressandi teade adressaadile oleks operatiivne, nõuab teade viidatavat konteksti, mis on adressaadi poolt haaratav ning kas verbaalne või verbaliseerimisvõimeline. See oleks keel üldises mõttes, mitte aga konkreetne, mis kuuluks juba metakeelelise funktsiooni valdkonda. Põhimõtteliselt võib öelda, et teised
Õigustkaitsvad normid on orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- e reaktsiooninorme. MITTETÄIELIKUD e SPETSIALISEERITUD ÕIGUSNORMID on pidamislausetena mittetäielikud, tagajärgi põhjustava jõu saavad koos teiste õigusnormidega nendes sisalduvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide toime Seletav – määratlevad faktilist koosseisu, selle elementi, tagajärge. Viitav – viiteline (sama õigusakti mõni teine paragrahv), blanketne (muus õigusaktis oleval norm) Kitsendav – välistatakse olukord, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid on formaliseeritavad lauseks: Kui hüpoteesile lisandub tunnus X, siis hüpoteesiga seotud õiguslik tagajärg ei kehti kitsendavad
dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt: Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Dispositsiooni liigid: 1) lihtne; 2) viiteline; 3) blanketne 5. Korduvus ja jätkuvus Korduv süütegu Korduvad süüteod jaotatakse faktilisteks ja juriidilidteks. Korduvat süütegu nimetatakse ka retsidiivseks.Korduv süütegu esineb siis kui üks süüteo koosseis on realiseeritud vähemalt kahel eraldi korral.KarS kasutab korduvust ühe levinuma kvalifikatsiooni tunnusena.Faktiline retsidiiv tähendab et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud
Informatsioon Kas Statistikaameti poolt väljastatud näitaja "keskmine eluiga" on informatsioon? Jah Miks võiks andmehalduse seisukohalt kasulik olla lukustus üksikutele failiosadele? Võimaldab kindlamat üheaegset failikasutust Miks on andmehalduse seisukohalt kasulikud indeksid? Aitab soovitud tunnuse järgi kiiremini otsida. Milline võiks olla tüüpiline üks-mitmele seos? Inimeste sünnilinnad Andmete kontseptuaalne tase on seotud põhiliselt andmebaasi struktuuriga Mida aitab viiteline terviklus? Hoolitseb, et seotud andmetest ei saaks üht osa kogemata kustutada. Milline neist on kolmandal normaalkujul olevate andmete eritunnus? Ühel real olevad andmed ei sõltu üksteisest Tabelile veeru lisamiseks tuleb kasutada käsklust alter table Konkreetse sünniaastaga inimeste küsimiseks SELECT-lauses kasutatakse tingimust lauseosas nimega WHERE. Käivitatud käskude eels seisundi taastamiseks võib sobida ROLLBACK
Lõplik ei saa olla ükski grammatiline tõlgendus. Grammatilisel tõlgendamisel peab arvestama, et õigusnormi looja on lähtunud keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda või hoopis uue tähenduse omandada. Sellist nähtust nimetatakse mõistete killunemiseks. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Õigusnorm ei pea olema aga viiteline, et mõte selguks teistest aktist. Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis normi mõista ajalooline seadusandja. On seotud õigusliku kontinuiteediga. On nii juriidiliste materjalidega tutvumine kui ka ühiskonna eliiti kuuluvate isikute arvamused. Teleoloogiline on ajalooline tõlgendamine sellepärast, et ta on seotud reguleerimise eesmärkidega ja põhiideede teadasaamisega.
Konkreetne oht (istun relv pihus ja suunan inimest) Abstraktne oht KarS § 123-124 (nt olen vihane ja ütlen välja, et krt tema lööks küll maha) Tegevusdelikt, tegevusetusdelikt Üldiselt toimepandavad tegevusega. Teatud juhtudel on võimalik toime panna ka tegevuseta. Ehtsad tegevusetusdeliktid – koosseis näeb ette juba tegevusetuse, nt KarS § 124 abita jätmine. Mitte ehtsad tegevusetusdeliktid – olukorrad, kus tegevused on võimalik toime panna, ükskõik mis koosseisuga. Viiteline dispositsioon Siseviiteline – KarS mingi eriosa norm viitab mingile muule eriosanormile, nt KarS § 218 (st et üks tegu peatükist 13. välja arvatud röövimine, väljapressimine. jm. Välisviiteline ka blanketne dispositsioon – Viitab mõnele muule haruseadusele, mis sisustab selle primaarnormi nagu sekundaarnormid selles haruseaduses ette näevad. 16. veebruar, 2013 Kuula üle salvestus!!! Teo ainsus ja mitmus. KarS § 63 ja 64
Siin on vaja alustada subjektiivsetest asjaoludest. Objektiivne pool ei anna midagi kasulikku. Delikti liigid: 1. Omakäelised: toime pandud isiklikult ehk endasüüteod. Süüdlane saab toimuda ainult vahetult. Nt vägistamine (on võimalik ka grupiline, kuid kvalifikatsioon on sama). 2. Mitte omakäelised: vahendlik toimepanemine (kui ei ole nende vahel kokkulepet, kui on, siis see on organiseeritud kuritegevus). Delikti liigid: 1. Viiteline koosseis: osundatakse mingile teisele sättele KarSis. 2. Blanketne dispositsioon: osundatakse mingi teise õigusharu normatiivaktiga. Delikti liigid: 1. Suhtesüütegu: eeldatakse kurjategija ja kannatanu vahelist suhtlemist. Suhe võib olla kas vahetu (§ 141 vägistamine), vahendatud (§169 elatise mittemaksmine), mõlemad. 2. Ilma eelneva suhteta süütegu. Kui on 2 juristi, siis on 3 arvamust. Kui on tegemist kuritegudega, siis (loe kõik see)
eelkõige kontrollimaks, kas kommunikatsiooni kanal (kontakt) töötab või ei, või siis kommunikatsiooni kehtestamiseks, pikendamiseks või lühendamiseks (ritualiseeritud vormelid, dialoogid, olulised on ka mittekeelelised märgid) metakeeleline funktsioon (koodile suunatud) st saatja (adressant) ja vastuvõtja (adressaat) peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt (terminid jmt), et infovahetus osutuks võimalikuks. viiteline funktsioon (seotud kontekstiga) Et sõnum oleks operatiivne, nõuab ta viidatavat konteksti, mis on adressaadi poolt haaratav ning kas verbaalne või verbaliseerimisvõimeline. See oleks keel üldises mõttes (mitte konkreetne, mis kuuluks juba metakeelelise funktsiooni valdkonda). Põhimõtteliselt võib öelda,et teised viis funktsiooni on kõik selles (viitelises funktsioonis) osalised vähemal või suuremal määral poeetiline funktsioon (suunatud teatele
hiljem seda rohkem koos. Ühemunaraku kaksikud on alati ühest soost, yhe genotüübiga ja sarnase fenotüübiga. Sünnisagedus 2-3/1000. Erijuhtum: siiami-kaksikud (osaliselt lahknemata) (aastal 1811- 1872 Chang ja Eng). Erimuna kaksikud: viljastatakse kaks munarakku, kumbki ühe spermiga, lapsed võivad olla kas samast või erisoost. Genotüübilt erinevad, fernotüübilt samuti, yhine ainult see, et looteline areng toimub koos. Erijuhtum: viiteline polüovulatsioon ja vahekord kahe mehega. (välja tuli esimest korda Lääne-Saksamaal), kunstlikult ka kehavälisel viljastumisel (tänapäeval välistatud). Lääne-Euroopa uuringutes leiti, et heauskseid isasid on 8%, erimunaraku kaksikute sünnisagedus 1..50/1000 sünni kohta. Ülisuur varieeruvus tuleb 1.) tugev kunstlik valik läbi sajandite (kuidas on suhtutud- aasias negatiivselt, euroopas suhtuti ükskõikselt, kõige rohkem
annaabi.ee 
