Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused (0)

1 Hindamata

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused
Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur
Karistusõigus määrab, millised teod on kuriteod ja millised väärteod ning milliseid karistusi nende eest määratakse.
Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks.
Üldosa § kuni 87 – koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused.
Eriosa §88-450 – annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest
Karistusõigus jaguneb:

õpetus karistusseadusest,
õpetus kuriteost
õpetus karistusest .

Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate põhiväärtuste kaitse õigusvastaste rünnete eest.
Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma.
Karistusõigusel on väga kindel eesmärk – võidelda kuritegevuse vastu

Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4.
KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus
VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv , arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.

Vangistus- 1 kuu kuni 20 a.
20 aastat või eluaegne vanglakaristus (maksimaalne karistus)
Minimaalne vanglakaristus on 1 kuu-20 aastat
1) arest - mõistetakse päevades, kuni 30 päeva, võib määrata vaid kohus
2) Rahaline karistus, määrab kohus, sõltub sissetulekust
2) rahaline trahv, selle määrab menetlev asutus nt politsei, kuid võib määrata ka kohus.

Karistusseadustiku ajaline ja ruumiline kehtivus, tagasiulatuva jõu olemus §5
AJALINE kehtivus - karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.
RUUMILINE kehtivus – seadus kehtib nende kuritegude kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Kehtib ka näiteks Eestis registreeritud lennukile või laevale, sõltumata tema asukohast.
TAGASIULATUVA JÕU OLEMUS – Näiteks kui uus seadus leevendab, välistab või kergendab mõnda eelneva seaduse sätet, siis kohaldatakse seda ka tagasiulatuvalt.
Samuti võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks.

Dispositsiooni mõiste ja liigid §12 lg 1
Dispositsioon on süüteo asjaolude kirjeldus
Dispositsiooni liigid:
1) lihtne – seaduse tekstis on toodud teo elemendid
2) viiteline – tehakse viide mõnele teisele KarSi paragrahville, lõikele või punktile
3) blanketne – peame pöörduma mõne muu seaduse poole väljaspool KarSi.

Korduvus ja jätkuvus
Korduv süütegu – ehk retsidiiv . Raskendav asjaolu. Eeldatakse samaliigilise teo toimepanemist. Vahepeal on süüdi mõistetud.

Faktiline retsidiiv – kahe toimepandud kuriteo vahele ei mahu aegumistähtaeg. Kõik teod peavad olema tõendatud. Kui on aegumine , siis ei ole korduvust. Nt 6x järjest liikluskaamerasse vahelejäämine.
Juriidiline retsidiiv - Karistatud teo eest. Kõik karistused on karistusregistrisse märgitud. Kui sealt on leitav, siis on korduv.

Jätkuv süütegu – Üks kuritegu, mida pannakse toime jupiti. Ühtse tahtlusega kuritegu, samast allikast ja samal viisil. Samad süüteokoosseisu tunnused. Nt müüja varastab iga kuu kassast 50€. Vahepeal ei ole süüdi mõistetud.

Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud
Karistusõiguslik tegu- tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113, röövimine §200)
Karistust välistavad asjolud:

mõte, arvamus, seisukoht
vääramatu jõud
kehalised refleksid
instinktiivsed kehaliigutused

Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste
Lõpuleviidud tahtlik süütegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmärgi. Nt tapmise puhul inimese surm, varguse puhul mingi võõra asja enda valdusse võtmine jne.

Süüteokatse ja selle piiritlemine lõpuleviidud kuriteost §25

Süüteokatse - kui kurjategija teeb küll kõik endast sõltuva kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, kuid temast mittesõltuvatel asjaoludel soovitud tagajärge ei saabu. Nt relvastatud mõrva kavandaja laseb mööda või ainult haavab ohvrit ja rohkem laskemoona tal pole või sillalt vette visatud ohver ujub välja.

Lõpuleviidud kuriteo puhul saavutatakse soovitud eesmärk.

Tahtlus selle mõiste ja liigid § 16
Tahtlus –on süüteokoosseisule vastavate faktiliste asjaolude TEADMINE ja TAHTMINE.
Tahtlus on side isiku ja tema poolt toime pandud teo vahel.

Kavatsetus – kõige raskem tahtluse vorm. Soovib tagajärje saabumist. Kõik kuriteod, millel on motiiv, ajend ja eesmärk.
Otsene tahtlus – Tahab tagajärje saabumist või vähemalt möönab. Otseselt ei ole eesmärk, kuid kurjategija teab, et eesmärk võib saabuda. Seos tagajärjega nõrgem.
Kaudne tahtlus – Isik paneb toime teo, mille tagajärg võib saabuda. Möönab tagajärje saabumist.

Ettevaatamatus ja selle liigid, ohu äratundmine §18
Ettevaatamatus - kergemeelsus ja hooletus.

Kergemeelsus – Tagajärg võib saabuda, kuid seda üritatakse vältida.
Hooletus – tagajärge oleks pidanud ette nägema. Isikul puudub teadmine, et teama tegu võib vastata süüteokoosseisule. Nt medõde tegi vale verega ülekande.

Mõlema ettevaatamatuse liigi ühiseks tunnuseks on tähelepanematu ja kohusetundetu suhtumine oma süüteokoosseisule vastavasse asjaolusse. Tegemist on kergemeelsuse ja hooletuse ühise tunnusega- hoolsuskohustuse rikkumisega.

Tegevusetusdelikt ja selle olemus §13
Tegevusetusdelikt on kohustava normi mittetäitmine, mis toob kaasa karistuse.
Isik vastutab tegevusetuse eest üksnes siis, kui ta on õiguslikult kohustatud tegutsema.

Ehtne tegevusetusdelikt – seaduse tekstis kirjeldatakse tegu, mis väljendub tegevusetuses. Nt elatise mittemaksmine
Mitteehtne tegevusetusdelikt – tegu kirjeldatakse kui tegevust, aga seda pole võimalik toime panna tegevusetusega. Nt abi ja hoolitsust vajavad vanemad

Toimepanija §20
Teo toimepanijad on täideviija ja osavõtja.

Täideviija §21 on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades.
Osavõtja §22

Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja.

Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole .
Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabil.

Vahetu täideviija - pani kirjeldatava teo toime ise.

Täideviija, kaastäideviija, vahendlik täideviija, nende eristamine kaasaaitajast

Täideviija – paneb süüteo toime ise või teist isikut ärakasutades.
Kaastäideviija – Vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Ühine kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisule.
Vahendlik täideviija – Isik, kes kasutab süüteo toimepanemiseks ära teist isikut. Peamine tunnus on ärakasutamissuhte olemasolu.

Eristumine kaasaaitajast - täideviijad panevad teo toime ise, aga kaasaaitaja osutab füüsilist, vaimset või ainelist kaasabi. Kaasaaitaja aitab enne teo toimepanemnist.

Täideviija ekstsess
Grupilise kuritoe puhul üks kurjategijatest paneb teistet kurjategijatest toime teo suuremas mahus. Nt korterivarguse käigus leiab kuldesemeid ja pistab need taskusse , teistele ei ütle.

Kihutaja ja kaasaaitaja mõisted ja tunnuste sisu, eristamine

Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kihutaja kutsus teises inimeses esile tahtluse kuriteo toimepanemiseks.

Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabil.Aitab kaasa enne süüteo toimepanemist.

Kaasaaitaja eristamine kuriteo varjajast
Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teisele isikule vaimset, füürilist või materiaalset kaasabi kuroteo toimepanemiseks.
Kuriteo varjaja on isik, kes näeb kuritegu pealt ja jätab võimud teavitamata.

Erilise isikutunnuse mõiste ja tähendus §24
Eriline isikutunnus- süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive .
Eriline isikutunnus võib olla vastutust raskendav, kergendav või välistav tunnus, mis kehtib ainult erilise isikutunnusega toimepanija suhtes.
Kes, mille eest vastutab, ametiisik või väikelapse ema või deklareerimiskohuslane.

Õigusvastasust välistavad asjaolud (vt punkt 19-21) §31 ja §39
Hädakaitse – isik tõrjub vahetut rünnet kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Üksned siis, kui keegi ründab hädakaitsja elu, vara või tervist. Rünne saabub tulevikus, ähvarduse peale ei või veel kaitsma asuda .
Hädakaitse piiride ületamine on liiga varajane rünne. Milles tajuti ohtu, tuleb hädakaitsjal kohtus väga hästi ära põhjendada.
Hädaseisund – Mitte ainult elu ja tervise ja isukuvastane rünne. Päästetoimingu valimine peab olema sobivaim ja säästvaim viis.
Nt auto põleb, lasen enda vahukustuti tühjaks, siis löön sisse kõrval oleva auto akna ja võtan sealt.
Kohustuste kollisioon – vastuolu. Isik peab üheaegselt täitma mitut kohustust ja ta lei ole võimalik neid kõiki täita.
Eksimus õigusvastasust välistavas olukorras – tegu toime pannes isik ise kirjutab endale ette, millised asjaolud välistaksid teo õigusvastasuse. Vastutus ettevaatamatusest toimepandud teo eest.

Hädakaitse, selle olemus ja olulisimad tunnused § 28.
Hädakaitse - isik tõrjub vahetut rünnet kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Üksned siis, kui keegi ründab hädakaitsja elu, vara või tervist. Rünne saabub tulevikus, ähvarduse peale ei või veel kaitsma asuda.
Hädakaitse piiride ületamine on liiga varajane rünne. Milles tajuti ohtu, tuleb hädakaitsjal kohtus väga hästi ära põhjendada.
Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

Hädaseisund, mõiste ja olulisimad tunnused § 29.
Hädaseisund – Mitte ainult elu ja tervise ja isukuvastane rünne. Päästetoimingu valimine peab olema sobivaim ja säästvaim viis.
Nt auto põleb, lasen enda vahukustuti tühjaks, siis löön sisse kõrval oleva auto akna ja võtan sealt.
Hädaseisund- hädaseisundit võib määratleda, kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigushüvele, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju tekitamisega. Erinevalt hädakaitsest on hädaseisundi korral tegemist ohuga, mis ei seisne õigusvastases ründes. sisuliselt on tegu ühe õigushüve päästmisega teise õigushüve ohverdamise või kahjustamise hinnaga. Õigustatuks saab sellist päästmist pidada üksnes siis, kui päästetud hüve oli ohverdatud hüvest olulisem.

Kohustuste kollosiooni mõiste ja olemus
Kohustuste kollisioon- kohustuste kollisioon on dilemma, kus isikul on üks õiguslik kohustus, mida ta suudab täita ainult teise õigusliku kohustuse täitmatajätmise hinnaga. Sealjuures on kohustuse täitmatajätmine karistatav tegevus või tegevusetus. Seda instituuti võib nimetada ka õiguslikuks hädaseisundiks ning tavaliselt käsitletakse seda kui hädaseisundi erajuhtu. Tavalisest hädaseisundist erineb kohustuste kollisioon aga selle poolest, et ükskõik, kuidas isik ka ei käituks, peab ta vähemalt ühte kohustust
rikkuma.1 Kohustused võivad olla kaalult erinevad kui ka võrdsed. Siinjuures on oluline hinnata, et isik teeks kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.

Süü ja seda välistavad asjaolud
Süütegu- koosseisupärane tegu, kus puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Isik on toimepanemises süüdi. Süüvõimaline on isik 14+ ja süüdiv, süüdimatuks saab tunnistada kohtumeditsiini ekspert.
Süüd välistavad asjaolud:

Ettevaatamatus – kergemeelsus ja hooletus §18
Eksmine teo keelatuses – isik ei tea, et tegu on keelatud §39
Süüteo katsest loobumine – isik loobub teost vabatahtlikult ja ei esine lõpuleviidud süüteo tunnuseid §40

Juriidilise isiku vastutuse alused ja eeldused §14
Juriidilise isiku süütegu on esimese astme kuritegu.
Jur isik vastutab teo eest, mis on toime pandud tema organi, organi liikme, juhtivtöötaja või esindaja poolt jur isiku huvides.
Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist
Karistuseks rahaline karistus.

TsÜS § 31. Juriidilise isiku organid

(1) Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega.

Vabatahtliku loobumise mõiste ja tähendus § 40, 41 ja 42, 43

Loobumine süüteokatsest

Isik vabaneb süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest.
Vabatahtlik loobumine ei vabasta süüst teo eest, millel on mõne lõpuleviidud süüteo tunnused.
Isik loobub vabatahtlikult süüteokatsest, kui vastavalt tema ettekujutusele teost võib teo tagajärg veel saabuda, kuid ta otsustab loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita.

Loobumine lõpetamata süüteokatsest § 41.

Täideviija loobub lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab süüteo lõpuleviimise.
Süüteokatse on lõpetamata, kui isik ei ole veel teinud kõike, mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks.
Loobumine lõpetatud süüteokatsest § 42
Täideviija loobub lõpetatud süüteokatsest, kui ta hoiab ära süüteo tagajärje. Kui lõpetatud katsest ei piisa teo lõpuleviimiseks, loetakse, et täideviija on loobunud, kui ta tõsimeeli püüab takistada süüteo tagajärje saabumist.
Süüteokatse on lõpetatud, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost on teinud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks.

Loobumine süüteokatsest mitme toimepanija korral § 43.

Kui süüteokatses osaleb mitu toimepanijat, loobub süüteokatsest isik, kes hoiab ära süüteo tagajärje. Kui tagajärg saabub või jääb ära sõltumatult toimepanija tegutsemisest, loobub toimepanija, kui ta tõsimeeli püüab takistada tagajärje saabumist.

Karistuste liigid
Kuritoe ees kohaldatavad karistused –

Rahaline karistus §44
Vangustus §45

Väärteo eest kohaldatavad karistused

Rahatrahv
Arest
Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine

Lisakaristused (ettevõtluskeeld, tegutsemiskeeld, loomapidamise keeld, varaline karistus)
Lisakaristusi võib mõista lisaks põhikaristusele
Kohaldatakse ainult füüsilistele isikutele
Tingimisi karistuse korral kantakse paralleelselt

Karistuse liitmise põhimõtted § 64
(1) Samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.
(2) Kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.
(3) Liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega käesoleva seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära.
(4) Kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus.
(5) Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt.

Aegumine ja selle õiguslik tähendus § 81
Süüteo aegumine tähendab seda, et teatud aja jooksul kaotab riik toimepandud süüteo suhtes huvi. Aegunud süüteo eest enam kedagi süüdi mõista ei saa. Süütegude aegumise põhimõte on võetud kasutusele ka seetõttu, et aja möödudes tunnistajad unustavad antud asjas tähtsad asjaolud või muutub nende leidmine võimatuks.
(1) Kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada , kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud:
1) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest;
2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest.
(2) Süütegu inimsuse vastu, sõjasüütegu ja süütegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus, ei aegu.
(3) Väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat.
(4) Jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest.
1

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 32 allalaadimist

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused #1

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused #2

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused #3

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused #4

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused #5

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-09-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

inxter26 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat.

Karistusõigus

docx

EESTI KARISTUSÕIGUS

Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. Karistusõiguse allikad..........................................................................................7 1.4. Karistusseaduse kehtivus.....................................................................................8 1.4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted................................8 1.4.2

Karistusõigus

doc

Karistusõiguse Üldosa

KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale.

Õigus

xls

Karistusõiguse üldosa

KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast.

Õigus

docx

KARISTUSÕIGUS-LOENG 2021/2022

○ § 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine ○ § 1432. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades ○ § 144. Suguühe järeltulijaga ○ § 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega ○ § 1451. Alaealiselt seksi ostmine ○ Vt ka süüteod alaealise vastu KarS §§ 175, 178, 1781, 179 Seksuaalsüüteod: Õigushüve ja süsteem ● Karistusõiguse lahutamine moraalist ● Kaitstavad õigushüved (vt ka 3-4-1-13-15, p 50): ○ seksuaalne enesemääramisõigus (seksuaalne vabadus) ○ alaealise normaalne (suguline) areng ● kehaline puutumatus (füüsiline ja vaimne tervis) ● KarS § 147: Noorem kui kümneaastane isik loetakse arusaamisvõimetuks Vägistamine/sugulise iseloomuga tegu: objektiivne koosseis ● Objekt: teine elav inimene (sooneutraalne) ● Suguühendus või muu sugulise iseloomuga tegu

Karistusõigus

doc

Karistusõigus

ja subjektiivset külge).1 1.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Süüteo koosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad välist teopilti iseloomustavad tunnused. Vastavalt Karistussedustiku (KaRS) § 12 lg 2 on süüteo koosseisu objektiivseteks tunnusteks seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.2 1 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 2 RT I 2001, 61,364, Seaduses ei ole toodud välja subjekti mõistet ja selle sisus, mis aga oma olemuselt kuulub süüteo objektiivsete tunnuste hulka. Õigusteoreetiliselt on õigussuhte subjekt, õigussuhtes osalev füüsiline või juriidiline isik.3 Seega karistusõiguslikus mõttes on subjektiks teo toimepanija. Teo toimepanija legaaldefinitsioon on antud KarS prg. 20, mille kohaselt: "Teo toimepanija on täideviia ja osavõtja

Õigusteadus

docx

KarSi skeemid

KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis

Õigus

docx

KARISTUSÕIGUS

KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed

Karistusõigus

Rohkem sarnaseid