......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 0.1 Tapmine..................................................................................................................... 4 0.2 Varavastased kuriteod................................................................................................4 0.3 Organiseeritud kuritegevus........................................................................................ 5 0.4 Ohvriteta kuriteod...................................................................................................... 5 0.5 Noorsookuritegevus................................................................................................... 6 0
· Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod (usuvabaduse rikkumine, valimiste võltsimine, hääle ostmine), · Süüteod perekonna ja alaealiste vastu (võõra lapse hõivamine, alaealise prostitutsioonile, alkoholile kallutamine), · Rahvatervisevastased süüteod (narkootikumide ebaseaduslik käitlemine, nakkushaiguste leviku põhjustamine, , süüteod töötervishoiu ja ohutuse valdkonnas), · Varavastased süüteod (vargus, arvutikahjurlus, väljapressimine), · Intellektuaalse omandi vastased süüteod (piraatkoopia valmistamine, võltsitud kaubaga kauplemine, patendi omaniku ainuõiguse rikkumine), · Riigivastased kuriteod (riigireetmine, salakuulamine, terrorikuriteod, EV ametliku sümboli teotamine), · Avaliku rahu vastased süüteod (kuritegelikku ühendusse kuulumine, ebaseaduslik riigipiiri ületamine,
kaitsevahendi kõrvaldamise teel - karistatakse rahalise karistusega. (2) Sama teo eest: 1) kui sellega on tekitatud oluline kahju või 2) kui on kasutatud riigisaladust või ainult ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavat arvutit, arvutisüsteemi või arvutivõrku, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 3. jagu Vähemohtlikud varavastased süüteod § 218. Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu (1) Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine ja väljapressimine kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud, - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
tuttavate käest ostes. Paljud neist ütlevad, et nad ostsid relva enesekaitseks, mitte kuriteo toimepanemiseks. Mõned sotsioloogid viitavad kurutegeliku subkultuuri olemasolule. Vaesed noored mehed, eriti kui nad pärinevad sellistest etnilistest gruppidest, mis rõhutavad meheau, õpivad keskklassi noortest tõenäolisemalt kasutamata vägivalda vaidluste lahendamiseks. [4] 2.2. Varavastased kuriteod Isikuvastaseid kuritegusid on suhteliselt vähe võrreldes varavastaste kuritegudega. Kuritegevus on muutnud paljud kodud kindlusteks. Varavastasest kuriteost tuleb rohkem teateid politseile suurtest linnadest kui maapiirkondadest. 2.3. Organiseeritud kuritegevus Organiseeritud kuritegevuse lihtsam määratlus on organiseeritud püüe koguda seadusevastaselt rikkust. Organiseeritud kuritegevus on kriminaalõiguse valdkonda kuuluv
Näiteks kas tegemist on alla 14-aastase või 14-18-aastase poolt toime pandud väär- või kuriteoga. Uurimuse käigus peeti oluliseks vaadelda komisjoni suunamise konkreetseid põhjuseid. Seetõttu on komisjoni suunamise põhjused jagatud alaealise poolt toime pandud süüteo iseloomu järgi, mis võimaldab saada parema sisulise ülevaate noorte poolt sooritatud õigusrikkumistest. Komisjoni suunamise kõige sagedasemaks põhjuseks on varavastased süüteod (39% juhtumitest). Karistusseadustiku alusel on kitsamalt tegu vargusega (§ 199) ja vähemohtlike varavastaste süütegudega (§ 218) Komisjoniliikmete üldine suhtumine pisivarguse sooritajasse esmakordselt komisjoni sattunud alla 12-aastase noore puhul oli väga sarnane: leiti, et selline noor ei peaks üldse komisjoni sattuma, kuna tavaliselt see vaid traumeerib last ning tavaliselt on komisjoni toimumise ajaks olukord lahenenud, laps asjast aru saanud ning
2004 1446 Allikas: Statistikaamet 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED Naiste kuritegevus erineb meeste omast oma kuriteo laadiga, selle tagajärgiga, viisiga, vahenditega ja kannatanu valikuga, nagu ütles akadeemik N.V Kudrjavtsev. Naiste kuritegu on rohkem emotsionaalne ja mitte läbimõeldud.Naiste kuritegevus ei ole meeste omast erinev mitte ainult sageduse poolest, vaid ka sooritatud kuritegude vaatevinklust. Need on põhilised vargused, riisumised ja teiste varavastased teod. Tüüpiline ka lapsetapmine, viimasel ajal seda liiki kuritegu on märgatav eelkõige maal. Vargus- kõige sagedamini on toime pandud linnapiirkondades, kus on tingitud asjaolud: linnades on rohkem kauplusi, toitlustusettevõtteid. Sammuti olulist rolli mägib elanikke rohkus kui maapiirkondades, sest suurtes linnades keerulisem ilmneb antud kuriteoliik. Vaguse toime pannud naistest on palju neid, kes panevad neid pidevalt: kerjused, hulkurid, kellel ei ole alalist elamisluba
KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne...
vangistus või sundlõpetamine. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegude liigid: inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod; isikuvastased süüteod; poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod; süüteod perekonna ja alaealiste vastu; rahvatervisevastased süüteod; varavastased süüteod; intellektuaalse omandi vastased süüteod; riigivastased süüteod; avaliku rahu vastased süüteod; ametialased süüteod; õigusemõistmisevastased süüteod; avaliku usalduse vastased süüteod; keskkonnavastased süüteod; majandusalased süüteod; üldohtlikud süüteod; liiklussüüteod; kaitseväeteenistusalased süüteod. Vt Karistusseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/104042012003 Narkootikumidega seotud süüteod: § 183
olukorras ja keegi pole kellestki parem. Õigus peab olema lastesse olema istutaud kui tunne, mite kui teadmine! Siis kui laps on väike peab teda õigesti kasvatama. Lasteaedades on nii palju lapsi rühmas, et iga lapsega eraldi ei suudeta tegeleda, kuna lihtsalt aega ei leidu. Sama on ka koolis: õpetajad ei jõua kõiki lapsi jälgida. Liiga palju lapsi, et tähelepanu ei jagu kõigi jaoks. 4. Isikuvastased kuriteod ja varavastased kuriteod eile ja täna. Kuritegu iseloomustava parameetri struktuuri alusel võib jagada kuritegevuse: 1. Varavastasteks (omakasu) kuritegudeks 2. isikuvastasteks kuritegudeks - tahtlikud tapmised ja mõrvad - vägistamised. Vägistamiste puhul raskendavate asjaolude korral 6-12 aastat, muidu 1-5 aastat. Eesti vabariigi algaastatel (1920ndatel) oli kuritegevus kõrge – eriti varavastased kuriteod. See oli
Vaadeldava ajavahemiku alguse valik oli seotud NS ja UNS samaaegse kehtima hakkamisega 1903. aastal ning lõpp viimase usuvastaste süütegude kohta tehtud kohtulahendiga, mille uurimistöö autor oli leidnud. Sellest ajavahemikust on pärit 11 otsust, mis olid seotud usuvastaste süütegudega. Usuvastased süüteod liigitas töö autor järgmiselt: ametialased, avaliku rahu vastased, varavastased ja surnuvastased süüteod ning valevande andmine. Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millist seadust kohus raken- das enam: kas vana või uut nuhtlusseadustikku. Uurimuse tulemusel selgus, et kuigi ühtset seaduse rakendamise praktikat polnud aastate jooksul kujunenud, siis üldjuhul rakendasid kohtud uut nuhtlusseadustikku. 43 Дело по обвинению малолетнего А
mitmel erineval kuid omavahel võrreldaval ajaperioodil (Dünaamika mitmel erineval kuid omavahel võrreldaval ajaperioodil, näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust, kuritegevuse dünaamika uurimise tulemusena võib teha järeldusi, kas kuritegevus kasvab, väheneb või seisab püsimatuna.) struktuur - väljendatakse mitmete näitajate alusel: 1 millistest kuriteo liikides koosneb, nt. varavastased - I omakasulised II vägivaldsed III ettevaatamatuse tõttu 2 palju on mehi, naisi, retsidiivsus kuriteo kordamine 3 alaealised ja täiskasvanud 4 varem karistatud ja esmakordselt karistatud (modus vivendi teoviis) 5 paragraafide järgi nt. tapmine) Tõendite hindamise kuldreegel: 1Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu
-osadel õigusrikkujatel on reegleid eirav käitumine juba varasest lapseeast ning püsib muutumatuna kogu elu jooksul - elu jooksul püsiv reegleid eirav käitumine ei pruugi alati olla nii hull, et isik paneks toime kuritegusid Longituuduurimuste tulemused: "Pätistumine" kulgeb valdavalt järgmiste arengute kaudu: nähtav areng: lapseeas vähene agressiivsus - raskemad kaklused - raske vägivald varjatud areng: näppamised, valetamine- alates 15a. raskemad ja avalikumad varavastased teod - rasked varavastased teod konfliktne areng - kuni 12a.-ni kangekaelsus - trotslik, väljakutsuv käitumine - alluvussituatsioonide vältimine (hulkumine, koolist puudumine) Isiku areng võib kulgeda vaid ühel rajal, võib aga kulgeda hoogsalt kõigil radadel Poistel ennustasid konfliktid autoriteetidega hilisemat arengut teistel radadel. Vägivaldse käitumise avaldumise osas on erinevaid trajektoore: vägivald on kogu elu jooksul väike
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt pa...
seadustega. 3 Hammurabi seaduste kogu võib keskeltläbi kolme ossa jagada. Alguses tüütult pikk proloog. Siis algab seadustejada, mida formaalselt eriti struktureeritud pole, aga esile võib tuua mõningaid valdkondi: 1) Kuritegude/süüdlaste väljaselgitamise kohta. Jumalatele on teatud roll antud (näiteks veeproov). 2) Varavastased kuriteod. Seadused on ütlemata karmid, tüüpiline karistus on surmanuhtlus. See ei puuduta ainult varast, vaid ka varastatud vara varjajat, kes seda teadlikult peidab. Hammurabi seadused tegid suurt vahet tahtlike ja tahtmatute kuritegude vahel. 3) Isikuvastaste kuritegude osa. Siin osas sõltusid karistused kannatanu sotsiaalsest seisundist. Elanikkond jagunes selles kontekstis kolme gruppi: 1) avilum vabad mehed
Õigussüsteemid on sotsiaalselt konstrueeritud. See selgitab ka riikide vahelised erinevused õigussüsteemide, normide (seaduste), nende kehtestamise jne osas. Koolkonna uurimishuviks ei ole niivõrd ühiskondlikku stabiilsuse ja korra või võimu uurimine kui õigussüsteemi liikmete omavahelise interaktsiooni uurimisel nt vanglate subkultuur jne. 17.4. Millised tunnused on erinevatel kuritegude tüüpidel tapmine, varavastased kuriteod, organiseeritud kuritegevus, valgekraede kuritegevus ja organisatsiooniline kuritegevus? Tapmine - üks kõige julmemaid kuritegusid. varavastased kuriteod - märksa levinum kui isikuvastased kuriteod, nende toimepanijatel teatav sotsiaalmajanduslik, hariduslik ning sooline taust. organiseeritud kuritegevus - maffia on üks selle, ajakirjanduse ülevõimendatud, vorme. Kuritöö vormil on 3 tunnust: Kuritegeliku organisatsiooni liikmed pakuvad kaupu ja
halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Süütegu: Süütegude liigitus: · Inimese ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod · Isikuvastased süüteod · Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod · Süüteod perekonna ja alaealise vastu · Rahvatervisevastased süüteod · Varavastased süüteod · Intellektuaalse omandi vastased süüteod · Riigivastased süüteod · Avaliku rahu vastased süüteod · Ametialased süüteod · Õigusemõistmise vastased süüteod · Avaliku usalduse vastased süüteod · Keskkonnavastased süüteod · Majandusalased süüteod · Üldohtlikud süüteod · Liiklussüüteod 6 · Kaitseteenistusalased süüteod
blanketseid mõisteid ja koosseise. Teo karistatavuse ja isiku süü tuvastamist nimetatakse süüteo kvalifitseerimiseks, millega tegelevad kohtueelse uurimise organid ja kohtusüsteem. Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa seitsmeteistkümne peatüki (peatükid 8.–24.) vahel, kusjuures igasse peatükki on koondatud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod (nt isikuvastased, varavastased jt) või nende karistusseadustiku peatükki koondamise aluseks on subjekti erilised isikutunnused (nt ametialased ja kaitseväeteenistusalased süüteod). Karistusseadustiku eriosas on esikohale seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod (KarS §-d 88–112). Nende tegude hulka kuuluvad süüteod inimsuse vastu (inimsusevastane kuritegu ja genotsiid), süüteod rahu vastu (agressioon, sõjapropaganda,
peale aga kisad lapse peale Agressiivsuse motiivid - Reaktiivne agressiivsus – impulsiivne, afektiivne, eesmärk kellelegi kohe kahju tekitada - inimene vihastab ja reageerib nii nagu ta muidu ei reageeriks - Proaktiivne agressiivsus – külm, kalkuleeritud, ettekavatsetud, nt moraalse kahju tekitamine Statistiliselt - 2004 maailmas 100 000 inimese kohta keskmiselt 7,6 tapmist - Üldine langev trend, eestis just tõusev. Mida tsiviliseeritum ühiskond seda vähem vägivalda - Varavastased kuriteod on kõige levinumad sest inimesed on vaesed, narkoprobleemidega jne - Vägivallakuritegudes on kerge langustrend, 2018 kasvas 13% - kehaline väärkohtlemine põhjuseks ja perevägivald - Suurem osa vägivallakuritegudest on toime pandud impulsiivsete, meelemürkide mõju all olevate noorte meeste poolt kes on tihti teiste sarnastega grupis - Joobes olek on vägivallaga tugevasti seotud: suur osa vägivallakuriteo toime pannud
lõpul) ja eraõiguslikud ülejäänud süüteod, jagunesid kahte gruppi: vara ja isiku vastased. Avalikõigusliku süüteo korral jälitati isikut võimu algatusel aga eraõigusliku puhul pidi kannatanu ise rikkujat jälitama. Isikuvastased: Tapmine e. teadlik isiku surmamine, oli oluline, kas avalik või salajane tapmine, viimase puhul karistus palju karmim. Kehavigastused, karistus sõltuv ohtlikkuse astmest. Varavastased: 13. saj. mõistes röövimine kergem süütegu, kui salajane vargus. Viimast loeti alatuks teoks. Varguse juures tähtis varastatu väärtus ja toimepanemise koht (olid olemas eriti kaitstud kohad (kirik, kodu, linnatänavad, suured kaubateed) karistus kerge või raske. Eriline süütegu kiriku lõhkumine eestlaste poolt. Karistused 13- 14 saj. elu ja ihukaristus surmanuhtlus, kepihoobid (eriti mõisakohtutes); varanduse karistused (üsnagi aktuaalsed); veritasu ketgelt
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) K...
koosseisus avaldava ebaõigluse ehk kui üks rünne on niivõrd palju raskem, et teisega pole mõtet tegeleda. - kui kellegile lüüakse nuga kõhtu siis lähb kõht ja ka riided katki. Riiete purunemise kohta öeldakse, et see on põhiteoga kaasnev tegu. - kui järeletegu ründab mingit muud hüve, siis ei tohi kõrvale jätta vaid tuleb kvalifitseerida. Või kui see kahjustab kolmanda isiku hüve siis tuleb see eraldi kvalifitseerida. 1 teema puudu! 3.03.2016 Varavastased kuriteod § 203 § 215 § 200 asja kahjustamine ja rikkumine ja hävimine: asja kahjustamise puhul ei ole süüdlasel selle asja omastamine eesmärk – ta lihtsalt lõhub teise asja ära. Karistusõigus II.osa Kõik mis varguse juures sai rääkida võõrast vallasasjast, kehtib ka siin. Lisaks on asja kahjustamine lubatud ka kinnisasja suhtes (nt maja, mets), neid asju saab kahjustada ilma, et need maa küljest lahti võetakse vms.
Salaja on toime pandud, kui varas arvab, et teda ei nähta, isegi siis kui nähakse. Kuni ta ei tea on see salamisi vargus. 3.See on toime pandud sissetungimisega; *Sissetung- tungimine võõrale alale 4. see on toime pandud süstemaatiliselt *Süstemaatiline- eeldab seost varguste vahel ning seda, et vargused oleksid toime pandud piiritletud ajavahemiku vältel. Väheväärtusliku vara kahjuks loetakse asi mille väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära – 10 eurot. 218 paragrahv. Muud varavastased kuriteod kui vara väärtus on alla 200 euro. Väheväärtuslikuks ei loeta 218 lg 1. Röövimisel ei oma summa tähtsust. Väheväärtuslikuks ei saa nimetada nt arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või
riik on abstraktne, kui on ametnikud. Selle kõige mõte on KÕ karistuste, kui KÕ priventiivsed toimed: 1. Individuaalne isikule, kes pani toime, et sai aru, et ta on hukka mõistu ja karistuse kaudu peab ta parandama ennast. 2. Üldpriventiivne toime peab näitama, et õiguskord ja norm on kehtivad ja nende rikkumine on karistatav. See on positiivne (norm kehtib ja kõigul on hea meel). Eriosa on ehitatud vastavalt õigushüvedele, mida kaitstakse: varavastased, ametialased, kaitsealased süüteod. Kuna lähtudes õigushüvedest, siis mõnikord lähtutakse ka subjekti tunnistustest. Mis on KarS? § 1 lg 2 legaaldefinitsioon. (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. ÕN-l on oma süsteem. Sageli sanktsioon on mingis teises ÕA-l. Mis on süüteod? Kuriteod ja väärteod (mitte ühiskonna ohtlikkusest). Neid eristatakse sanktsiooni liige järgi
vähemalt 60%; 13. Töö ja /või õppetööga hõivatute osakaal rehabilitatsiooni läbinute hulgast moodustab vähemalt 60%; 14. Rehabilitatsiooniprogrammides kasutatakse pereteraapilist lähenemist ning rehabiliteerumisprotsessi raames nõustatakse klientide pereliikmed. 3. KAHJUDE VÄHENDAMINE Kahjude vähendamine on aktiivne tegevus piiramaks ja langetamaks kahju, mis tekib narkootikumide tarvitamisega ühiskonnale ja tarvitajale: isiku- ja varavastased kuriteod, agressiivne käitumine, vägivald, nakkushaiguste leviku soodustamine, töövõime kaotus, üleannustamised ja otsesed tervistkahjustavad toimed, suitsiidid ja surmad, isiksuse lagunemine, negatiivne mõju uimastitarvitaja pereliikmete elukvaliteedile, 22 emotsionaalsele seisundile. Kahjude vähendamise mõiste sisaldab kõiki meetmeid, mis on suunatud narkootikumide
Päeval aga võisid varga kinni siduda ja vastavatele organitele toimetada. 1. tahtlik ja mittetahtlik tapmine: nendel tehakse vahet, ka karistused on erinevad. Tahtliku tapmise puhul kehtis põhimõte: ,,silm silma, hammas hamba vastu"- taliooniprintsiip. Mittetahtliku tapmise puhul olid 3 asüülilinna/pelgulinna, kuhu võis siis varjuda. Siiski piiratakse juba veritasu teostamist (puhta veritasu puhul tahtlust ei arvestatud). · varavastased (varastamine) varastatud vara pidi 4x tagastama, kui aga vara leitaks eelusalt, nt lammas, siis peab 2x. · jumalavastased selle puhul saadeti asüülilinna, võidi ära neeeda või isegi surmata. Abielurikkumine võis olla nii jumalavastane kui ka isikuvastane. Abielurikkumised olid suunatud otseselt mehe vastu, naine ja tema seksuaalsus oli mehe omand. 5.2. Karistus 5.2.1. Karistuse liigid Surmanuhtlus kividega surnuks loopimine,
süüteod (süüteod inimsuse, rahu vastu, sõjasüüteod jne) 2) Isikuvastased süüteod (tapmine, mõrv, raske tervisekahjustuse tekitamine, piinamine, orjastamine, vägistamine jne) 3) Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod (sotsiaalse vaenu õhutamine, põhivabaduste rikkumine jne) 4) Süüteod perekonna ja alaealise vastu (lapse müümine, prostitutsioon jne) 5) Rahvatervisevastased süüteod (narko, haigused jne) 6) Varavastased süüteod (vargus, röövimine, kelmus, väljapressimine jne) 7) Intellektuaalse omandi vastased süüteod (autoriõiguse rikkumine, piraatlus jne) 8) Riigivastased süüteod (riigireetmine, salakuulamine jne) 9) Avaliku rahu vastased süüteod (maffia, looma julm kohtlemine, vormiriietuse rikkumine) 10) Ametialased süüteod (ametiisik on toimepanijaks, altkäemaks jne) 11) Õigusemõistmisevastased süüteod (vägivald
süstematiseerimise aluseks? Igasse peatükki on koondatud ühe õigushüve või üheliigiliste õigushüvede vastased süüteod. Mõnikord on süstematiseerimise aluseks subjekti erilised isikutunnused. 1) Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod 2) Isikuvastased süüteod 3) Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod 4) Süüteod perekonna ja alaealiste vastu 5) Rahvatervisevastased süüteod 6) Varavastased süüteod 7) Intellektuaalse omandi vastased süüteod 8) Riigivastased süüteod 9) Avaliku rahu vastased süüteod 10) Ametialased süüteod 11) Õigusemõistmise vastased süüteod 12) Avaliku usalduse vastased süüteod 13) Keskkonnavastased süüteod 14) Majandusalased süüteod 15) Üldohtlikud süüteod 16) Liiklussüüteod 17) Kaitseväeteenistusalased süüteod 3. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini?
Muutusi registreeritud kuritegude arvus võivad põhjustada üks või mitu järgmistest asjaoludest: · tegelikud muutused kuritegevuses · muutused aktiivsuses · muutuesd seadusandluses, kuritegude registreerimise korras · muutused elanikkonna valmisolekus kuritegudest teatada Tuleb arvestada võrdlusandmeid, mille kohta midagi näidata, demograafiat, juhuslikkust. Varavastaste kuritegude puhul on kuritegude arv suurem ja tendentsid kergemini määratletavad. Varavastased kuriteod moodustavad ka enamuse. 2) Kuritegevusandmete geograafilis-territoriaalne analüüs Huvi pakub regionaalne levikupilt, taustategurite omavahelised seosed. Peab arvestama erinevat inimeste valmisolekut kuritegudest teatada piirkonniti, ka arvestada politsei töökoormust regiooniti. 2 3) Eri sotsiaalsete gruppide kuritegelik aktiivsus
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
