Karistusõigus (0)

SISSEJUHATUS
Käesoleva referaadi sisuks on karistusõigus ning sellega seonduv. Referaadi eesmärk on mõista paremini karistusõiguse sisu ning karistusõigust puudutavaid küsimusi . Lisaks olen välja toonud milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad.
Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad teada ja mõista, et millised on inimkäitumise ja tegude tagajärjed, millest lähtutakse tagajärgede ehk karistuste määramisel ja kes lisaks soovivad saada ka veidi ajaloolist infot Eestis praegu kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta.
Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi.
Referaadi kirjutamisel kasutasin Riigiteataja seaduste väljaandeid, Eesti Vabariigi karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma , A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik , seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm.

KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED
Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov.
Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused. Karistusõigusega on paika pandud millised on õiguslikud alused kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuses ning määrab nende põhiprintsiibid . See on vajalik, et kaitsa isikut rünnete eest, mis ei ole õiguse ning kehtiva seadusega kooskõlas. Karistusõigust rakendades ei tohi sekkuda liigselt isiku eraellu.
Kui mingi süüteoga on tekitatud kahju, aitab karistusõigus kaasa selle heastamisse. Karistusõigus peab olema toetav fakti suhtes, et kui õigusnorm on kehtiv, toob õigusnormi rikkumine endaga kaasa karistuse.
Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab karistusõiguse põhimõttelised alused. Riik on võimeline kaitsma isiku põhiõigusi ja vabadusi ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Kuid niisamuti määratakse ka isiku kohustused ja riik on võimeline samuti sanktsioonide ähvardusel nõudma ka nende täitmist.
Karistuse määramisel lähtutakse karistusseadustikust. Võimalik on ka lähtumine mõnest must karistusõiguslikust seadusest, mis paneb paika väärteod ning nende eest kohaldatava karistuse või vastutuse. Karistust kehtestaval seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Tagasiulatuv mõju on ainult karistust leevendaval seadusel.
Karistusõiguse üldhumanistlikud printsiibid on seaduslikkuse printsiip, demokratismi printsiip; õigus seaduse kaitsele, humanismi printsiip, suiilise vastutuse printsiip, siilituse presumtsiooni printsiip, vastutuse valtimatuse printsiip, õiglus ja humaansuse printsiip, isikuvabaduse kaitse printsiip ning kuriteo seadusega maaratlemise printsiip.

KARISTUSEADUSTIKU KEHTIVUS
Käesolevas peatükis käsitlen milline on karistuseadustiku ajaline kehtivus ning milline on ruumiline kehtivus ning nimetan maailmakuriteod.
Karistuseadustik kehtib kõigi süüteo toime pannud teo- ning süüvõimeliste füüsiliste isikute kohta olenemata kodakondsusest. Süütegude eest võetakse vastutusele ka välisriikide kodanikud juhul kui isikul ei ole välislepingutest tulenevat puutumatust. Samamoodi võetakse vastutusele ka eraõiguslikud juriidilised isikud.

Karistuseadustiku ajaline kehtivus
Karistusseadustik kehtib ajaliste piiridega paika pandult, kindlal territooriumil ning teatud isikute suhtes. Tegu, mille eest isikut karistatakse, peab olema süüteona karistatav vastavalt kehtivale seadusele. Karistust saab kohaldada vaid siis, kui teo toimepanemise hetkel kehtis seadus, mis näeb sellise teo eest ette karistuse. Kui mõni seadus kehtib tänasel päeval aga ei kehtinud veel kuriteo toimepanemise hetkel, ei saa selle teo eest tagantjärgi enam karistust määrata. Ehk kui keegi tegi midagi näiteks mitu aastat tagasi, mis oli seadusega lubatud teo toimepanemise hetkel aga nüüd enam ei ole, siis ei ole seaduslikku alust isikule karistust määrata. Näiteks hasartmängu seaduse § 34, mis sätestab piirangud hasartmängus osalemisele. Neljas punkt näeb ette, et lotot ei tohi mängida alla 16-aastased isikud.1 Selline seadus jõustus 1.01.2009 ehk kui alla 16-aastane ostis lotopileti enne seda kuupäeva, ei pannud ta toime seadusega karistatavat tegu ning teda ei saa selle eest enam tänasel hetkel vastutusele võtta.
On siiski ka tegusi, millel ei ole ajalist kehtivust ning mida karistatakse olenemata toimepanemise ajast. Nendeks on inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod .

Karistusseadustiku ruumiline kehtivus
Karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluval alal. Kui süütegu pannakse toime laeval või õhusõidukil(või selle vastu) mille registreerimisriik on Eesti Vabariik, siis kehtib samuti Eesti Vabariigi karistusseadus ka siis kui laev või õhusõiduk ei viibi teo toimepanemise hetkel Eesti riigi territoriaalvetes või õhuruumis.2
Eesti Vabariigi karistusseadus kehtib isiku suhtes toimepanemise kohas(väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni ala) ka siis kui teo karistatavus tuleneb Eesti Vabariigile siduvast välislepingust. Kui on toimepandud tegu Eesti Vabariigi õigushüve vastu ning seda loetakse vastavalt Eesti Vabariigi karistuseadustikule esimese astme kuriteoks ja kui see kahjustab Eesti Vabariigi elanike elu või tervist, riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda, kehtib Eesti Vabariigi põhiseadus ka väljaspool toimepanemise kohta või riiki.

Karistuseadustiku isikuline kehtivus
Kui tegu on Eestis Vabariigi karistuseaduse järgi kuritegu , tegu on toimepandud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat ala ja kui tegu on toimepanemise kohas karistusseaduse järgi karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus kehtib järgnevatel juhutudel Eesti Vabariigi karistuseadus:

välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks

tegu on toime pandud Eesti Vabariigi kodaniku või Eesti Vabariigis registreeritud juriidilise isiku vastu või

teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti Vabariigi kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist, või välismaalane , kes on Eesti Vabariigis kinni peetud ja keda ei anta välja3
Kui on toime pandud nn maailmakuritegu, võib toimepanija vastutusele võtta see riik, kes süüdlase kinni peab. Maailmakuritegudeks, mis tulenevad rahvusvahelisest lepingust loetakse:

• Õhupiraatlus;
  
• Sõjakuriteod;
  
• Rahapesu ;
  
• Terrorism;
  
• Piinamine ja ebainimlik kohtlemine;
  
• Narkoäri;
  
• Inimsuse vastased kuriteod;
  
• Korruptsioon;
  
• Illegaalne immigratsioon;
  
• Inimkaubandus ;
  
• Tehingud võltsitud toodetega jne.
  

Nagu loetelust selgub , on tegemist tõsiste ning väga raskelt karistatavate kuritegudega

SÜÜTEOD
Süütegude peatükis käsitlen mõistet süütegu, toon välja süüteokoosseisu tunnused ning seletan, millised on õigusvastasust välistavad asjaolud .

Süütegu
Süütegu on tegu, mis on vastavalt seadustele karistatav. Süütegu peab vastama süüteokoosseisule.
Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteoks loetakse vaid neid süütegusi, mille eest on põhikaristusena võimalik määrata rahaline karistus või vabadusekaotus füüsilisel isikul. Juriidilisel isikul on kuriteo eest ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine.4 Väärteo eest on ette nähtud rahaline karistus või arest .5

Süüteokoosseis
Süüteokoosseis on seadusega keelatud ja toimepandud teo kirjeldus. Süüteokoosseisus kajastub kaitstav õigushüve. Näiteks kui isik sooritab mõrva ning on sellega toime pannud süüteo, siis kaitstav õigushüve on inimese elu. Süüteokoosseis koosneb selle objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Süüteokoosseisu erinevaid tunnuseid tuleb eristada, sest üks asi on süüteo toimepanija mõttemaailm ehk mis toimus tema peas, kui ta kellegi tappis ning teine asi on välised tunnused ehk fakt, et ta seda üldse tegi(objektiivne tunnus).
Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused6 on:

tegevus või tegevusetus

seaduses ettenähtud tagajärg

põhjalik seos teo ja tagajärje vahel

isiku erilised isikutunnused

teo modaliteedid
Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused7 on:

Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel

Teo motiiv

Ajend

Eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus
Süüteokoosseisus tuuakse ka välja kas tegu oli tahtlik või ettevaatamatu . Tahtlus tähendab kavatsetust ehk tahtlikkust tegu toime panna. Tahtliku teo puhul on isik selgelt soovinud tegu toime panna. Näiteks autovargus kui inimene on soovinud teo toimepanemie hetkel seda autot omastada, siis viitab see selgelt sellele, et ta on teinud selle teo tahtlikult. Tahtlikkus jaguneb veel omakorda kaheks: otseseks tahtluseks ja kaudseks tahtluseks. Ettevaatamatu tegu on seevastu on juhtunud nö kogemata ettevaatamatuse või hooletuse tagajärjel.
Süüteokoosseisu koostades peab rangelt jälgima teo toimepanija olukorda ehk kas ta on süüdiv, kas tal võis olla hädaseisund jne. Kuriteona karistatav on üldiselt vaid tahtlikult toimepandud tegu. Ettevaatamatu tegu on karistatav, kui seadus näeb ette selle eest vastutusele võtmise. Inimest ei saa süüdi tunnistada juhul kui tema tehtud eksimus oli vältimatu .
Kuriteokoosseisu hindamise kriteeriumid:8

Kas teol on teo tunnused, mis on kirjeldanud karistusseadustiku eriosas .

Kas esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu(näiteks hädakaitse) ja kas isik on süüdi selles.

Kui puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud, on siiski vaja hinnata kas seda ebaõiget käitumist saab isikule süüks panna lähtuvalt sellest, kas isik oli süüvõimeline, süüdiv, milline oli isiku vaimne seisund jne.
Süüvõimeline isik on teo toimepanemise hetkel vähemalt 14- aastane ning ta on süüdiv.9
Süüdimatu isik on vaimselt ebaterve, ta ei ole võimeline teadvustama seadusega ühiskonnas kehtivaid norme ning ta ei suuda käituda seaduskuulekalt tulenevalt oma vaimsest tervisest ja ei ole võimeline aru saama oma käitumise või tegevuse tagajärgedest. Süüdimatu isik on kas vaimuhaigusega, ajutise raske psühhikahäirega, nõrgamõistuslikkusega vms.10
On olemas ka piiratud süüdivusega isikud, kes on küll süüdivad aga teatud vaimuhäirete tõttu ei suuda ta aru saada oma teo keelatusest. Piiratud süüdivusega isikute puhul võidakse karistust kergendada vastavalt seadusega ettenähtud juhtudel.

Õigusvastasust välistavad asjaolud
Õigusvastasust välistavad asjaolud on hädakaitseseisund , hädaseisund, kohustuste kollosioon ja eksimus teo toimepanemisel. Lisaks on välistav asjaolu ka veel mõnes muus seaduses ette nähtud õigusvastasust välistav asjaolu.11
Kui esineb õigusvastane rünne kaitsja õigushüvele on tegu hädakaitseseisundiga. Näietks juhul kui isiku korterisse murtakse sisse, kasutatakse vägivaldset jõudu, pannes sellega ohtu korteriomaniku elu ning selle tulemusena tulistab korteriomanik sissetungijat nii, et viimane kaotab elu. Sellise juhtumi puhul on tegu hädakaitseseisundiga ning mingi tegur on põhjustanud ohu. Isikul on küll võimalik valida erinevate tegutsemisviiside vahel nagu hüüda appi, joosta ära jne aga samas on isikul ka õigus aktiivsele kaitsele. Ründe tõrjumiseks on rünnatul õigus kahjustaja ründaja õigushüvesi aga seda tehes ei tohi ületada hädakaitse piire . Hädakaitse seisundi kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta ohu suurust ning kas oli olnud vahetu või ettenähtav oht, kas isik püüdis kaitsa enda või kellegi teise õigushüvesi ning kas tema poolt valitud vahend(id) olid ohu eemale tõrjumiseks ainuõiged ja vajalikud. Lisaks tuleb määrata kurb huvi oli olulisem kas kahjustatud huvi või kaitstav huvi.
Kohustuste kollisioon on teo õigusvastasust välistav asjaolu. See tekib kui isikul on täita mitu õiguslikku kohustust(mitte täitmatajätmine toob kaasa karistuse) aga ta suudab täita vaid ühte, jättes teise seejuures täitmata. Seda käsitletakse kui hädaseisundi erandjuhtumit. Kohustuste kollisioon ei ole tavaline hädaseisund. Erinevus tuleneb sellest, et ükskõik, mis viisil isik ka ei tegutseks, peab ta ühte kohustust ikka rikkuma.
4. SÜÜTEGUDE JAOTUMINE , TOIMEPANIJATE ROLLID JA PUUTUMATUS
Antud peatükis toon välja kuidas jaotuvad süüteod ehk kuriteod ja väärteod, millised on süüteo toimepanijate rollid süüteokoosseisus ning mida tähendab puutumatus.
4.1 Süütegude jaotumine
Kuriteod jaotatakse vastavalt karistusseadustikule esimese astme kuritegudeks ja teise astme kuritegudeks.
Esimese astme kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus ja karistus vangistusega üle viie aasta või eluaegne. Juriidilise isiku karistuseks on sundlõpetamine.
Teise astme kuriteo eest ettenähtav karistus on alla viie aasta pikkune vangistus või rahaline karistus.12
Väärtegude ja kuritegude eristamine toimib süüteo eest ettenähtud karistuse liigi alusel. Kui süüteo eest on ettenähtud rahatrahv või arest, on tegemist väärteoga. Kui on ettenähtud vangistus või rahaline karistus, on tegemist kuriteoga. Nii füüsiline kui ka juriidiline isik saavad olla süüteo toimepanijaks.

Süüteo toimepanijate rollid
Süüteo toimepanejate rollid jaotuvad täideviijaks ja osavõtjaks.
Teo täideviija on vastavalt KarS paragrahv 21 lg 1 isik, kes sooritab süüteo ise või selleks teist isikut ära kasutades. KarS paragrahv 21 teine lõige sätestab, et kui teo panid toime mitu isikut üksteisega kooskõlastatult, siis vastutab igaüks neist täideviijana. Teisi isikuid nimetatakse ka kaastäideviijateks.13
KarS paragrahv 22 sätestab, et teost osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja tähendab seda, et isik mõjutab tahtlikult teist isikut sooritama õigusvastast tegu. Ta teeb nii, et teasel isikul tekiks tahtmine panna toime õigusvastane tegu. Kaasaaitaja mõiste sätestab antud paragrahvi kolmas lõik.: " Kaasaiaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi."
On olemas kolme liiki kaasaaitamise viise. Vaimne, aineline ja füüsiline. Vaimne kaasaaitamine on näiteks nõuanded, soovitused jne. Aineliseks kaasaaitamiseks loetakse näiteks relvade hankimist ja rahalist abi. Füüsiline kaasaaitamine on näiteks võimalike takistavate tegurite kõrvaldamine.

Puutumatus ehk immuniteet
Karistuseadusele alluvad kõik füüsilised isikud, kes on toime pannud mingi süüteo olenemata nende kodakondsusest. Vastavalt Põhiseadusele, kus paragrahvis 62 on ära toodud Riigikogu liikmete indemniteedi õigus. See tähendab seda, et oma tegevuses mis on seotud poliitiliste eesmärkidega, võivad nad teha avaldusi, mis vastavad mõnele süüteo tunnusele, kuid see tegu ei saa tuua neile vastutust.14
Riigikogu saadikud, Vabariigi President , valitsusliikmed, kohtunikud jt omavad menetluslikku immuniteeti ehk puutumatust. See tähendab, et neid ei saa vastutusele võtta enne kui neilt on menetluslik immuniteet ära võetud ning seda saab teha vaid riik, keda vastav persoon esindab. Selle äravõtmine toimub seadusega kooskõlas ning selle otsustab kohtunike osas Vabariigi President, teiste osas aga Riigikogu enamus.

KARISTUS
Käesolevas peatükis leian vastuse küsimusele, millised on karistuse eesmärgid, kuidas need täidavad oma ülesannet nii isiku kui ka riigi seisukohalt. Lisaks toon välja põhi- ja lisakaristused ning nende määramise korra, mõjutusvahendid, mida kohaldatakse lisaks karistusele ning millist mõju need reaalselt avaldavad ning kas neist on kasu edaspidiste õigusvastaste tegude vältimisel. Nimetan karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusi ning toon välja karistuse aegumise põhimõtted.
5.1 Karistuse eesmärgid
Karistus õiguslikus mõistes on tagajärg seadusevastase teo toimepanemise eest. Kui isik on sooritanud süüteo, teinud seda tahtlikult ning valides seadusliku tee asemel ebaseadusliku, kohaldatakse tema suhtes karistust. Karistuseks loetakse ka tagajärgi, mis ei ole küll saadud seadusevastase teo eest aga on määratud näiteks lapsevanema poolt lapsele. Kui laps sodib vanema loata vildikatega seinu, võib vanem kohaldada lapsele karistust. Üks variant on võtta lapse käest ära vildikad ning anda need tagasi näiteks siis, kui laps on oma teo võimalikest tagajärgedest aru saanud ja vabandanud. Siinkohal ei loeta ei lapse ega ka vanema tegu seadusevastaseks. Sellist laadi karistus kannab üldiselt õpetlikku eesmärki.
Karistuse üks eesmärk on heastada tekitatud kahju teistele isikutele või objektidele. Teiseks eesmärgiks on aidata ära hoida järgmisi seadusevastasi tegusi või vähemalt neid vähendada. Kui isik paneb toime seadusevastase teo ja talle määratakse selle eest vastav karistus, saab ta loodetavasti aru, et ei käitunud õigesti ja mõistab teo tagajärgi ning ei pane toime uusi süütegusi. Tuginedes statistikale võib väita, et riik toimib karistuste kohaldamisel õigesti ning õigustab oma eesmärke, sest näiteks aastal 2013 oli registreeritud kuritegude arv 349 võrra väiksem kui aastal 2012.15
Isikutele kohaldatakse karistust lähtuvalt süütegude raskusastmest, iseloomust, kahjulikest tagajärgedest aga ka arvestades teo toime pannud isiku omadusi. Arvestatakse, mis võib olla tema kuritöö motiiv jne.16
Karistust tuleb õigusmõistmisel individualiseerida. Selleks näeb karistusseadus ette erinevad karistuste liigid ning suurusmäärad lähtuvalt nii õigusest kui ka õiglusest. Karistused sõltuvad ka sellest kes on süüteo toime pannud: kas juriidiline või füüsiline isik.

Põhi- ja lisakaristused
Ühe süüteo eest on võmalik määrata ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Karistuse määrajaks on kohus või kohtuväline menetleja . Selleks, et määrata rahaline karistus, kuni kuue kuuline vangistus või arest kandmisele ositi ehk mitmes osas, peavad olema väga mõjuvad põhjused. Näiteks rahalise karistuse ositi tasumise määramiseks mõjuv põhjus võib olla isiku kehv majanduslik seisukord .
Füüsilisele isikule määratavad karistused on rahaline karistus ja vangistus. Rahalise karistuse suurus võib olla 30-500 päevamäära. Päevamäära suuruse arvutab kohus vastavalt süüdimõistetu sissetulekutele teatud ajavahemikul.
Rahalist karistust võib juriidilisele isikule määrata lisaks sundlõpetamisele.
Alaealisele määratav võimalik rahatrahvi suurus on 30-250 päevamäära. Juhul, kui alaealine ei oma mingeid sissetulekuid, ei saa talle rahalist karistust mõista. Alaealisele ei või mõista vangistust üle kümne aasta või eluaegset.
Vangistust võib määrata alates kolmekümnest päevast kuni kahekümne aastani või eluaegse. Vangistuse peab määrama kohus.17
Kuritegude eest kohaldatavad põhikaristused on:

• Rahaline karistus
  
• Vangistus
  
• Sundlõpetamine
  

Lisakaristused on:

• Tegutsemiskeeld kuni kolm aastat,
  
• Ettevõtluskeeld kuni viis aastat
  
• Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kolmeks aastaks,
  
• Relva omamisõiguse äravõtmine kuni viieks aastaks
  
• Jahipidamise ja kalapüügiõiguse äravõtmine
  
• Loomapidamise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks
  
• Varaline karistus
  
• Välismaalase puhul riigist väljasaatmine sisenemiskeeluga 10 aastat
  

Väärtegude eest kohaldatavad põhikaristused on:

• Rahatrahv
  
• Arest
  
• Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni üheks aastaks
  

Lisakaristusena võidakse määrata:

• Riigisaladustele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguste äravõtmine kuni üheks aastaks
  
• Loomapidamise õiguste äravõtmine kuni kolmeks aastaks
  
• Sõiduki juhtimise õiguste äravõtmine kuni üheks aastaks
  

Lisakaristuse aeg laieneb lisaks aresti või vangistuse aja juurde. Selle aja määrab kohus.18
Väärteo eest füüsilisele isikule määratava rahatrahvi suurus võib ulatuda 300 trahviühikuni (üks trahviühik on 4 eurot19) ja aresti pikkus võib olla kuni 30 päeva. Väärteo eest määratava rahatrahvi suurus juriidilise isiku puhul on 32-32 000 eurot.20
Vangistust võib asendada ka üldkasuliku tööga juhul, kui määratud vangistuse pikkus ei ületa kahte aastat ning süüdimõistetud isik on sellega nõus. Üks vangistuse päev võrdub kahe tunni üldkasuliku tööga. Üldkasulikuks tööks on näiteks abistamine mõnes asutuses koristajana, tänavapuhastus, lehtede riisumine jne.
Samas on ka vastupidi. Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse mittetasumisel võib kohus selle asendada vangistusega. Näiteks kui isik on saanud rahalise karistuse ning ei ole seda tasunud tähtajaliselt, võidakse määrata talle vangitus.
Selleks, et vältida isiku poolt uute võimalike süütegude toimepanemist veelgi võidakse lisaks ka kindlustus - ja parandusvahenditena kohaldada konfiskeerimist või süüteo toime pannud isiku saatmist psühhiaatrilisele sundravile. Alaealistele võidakse kohaldada hoiatust, allutamist käitumiskontrollile, noortekodusse või internaatkooli paigutamist või eriõppeasutusse paigutamist (nt. tütarlaste puhul Kaagvere erikooli). Alaealise isiku võib allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kui kriminaalhooldusametnik teeb ettekande, võib seda tähtaega pikendada veel kuni ühe aasta võtta või ka erandlikel juhtudel kuni kaheksateistaastaseks saamiseni .
See, millist mõju avaldavad kindlustus- ja parandusvahendite kohaldamine sõltub isikust kui indiviidist. On isikuid, kes mõistavad oma tegude väärust, saavad aru, et mille eest on sellised vahendid neile määratud ja võtavad neist kui tagajärgedest õppust ning ei korda tulevikus enam süütegusi. Aga paraku on ka juhtumeid, kus sellised vahendid hoopis muudavad isiku õiguskäitumist veelgi hullemaks ning tekitavad isikus trotsi. Seetõttu peab olema sellistel vahenditel väga toetav mõju inimese psühhikale, et inimene mõistaks õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning õpiks väärtustama ennast kui seadusekuulekat kodanikku. Ka endine justiitsminister ning praegune siseminister Hanno Pevkur on öelnud : “erikoolide õpilasi ei tohiks käsitleda kui kurjategijaid”21

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud
Karistuse määramisel võib kohus arvestada nii karistust kergendavaid kui ka karistust raskendavaid asjaolusi.
Karistust kergendavateks asjaoludeks on22:

süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist;

kahju vabatahtlik hüvitamine ;

süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;

süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;

süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;

süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul;

süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt;

süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel;

leppimine kannatanuga;
Karistust kergendavate asjaolude loetelu ei ole kindlaks määratud, mis tähendab, et ka muid asjaolusi võidakse arvestada juhul kui kohus peab neid kergendavaks.23
Karistust raskendavateks asjaoludeks on24:

omakasu või muu madal motiiv;

süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades;

süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes;

süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase pereliikme, temaga koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes;25

süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal;

süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades;

süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil;

raske tagajärje põhjustamine;

süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;

süüteo toimepanemine grupi poolt;

süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine;

süüteo toimepanemine alaealise suhtes mõjuvõimu või usaldust kuritarvitades;26
Kui karistust kergendavate asjaolude loetelu ei ole kindel, siis karistust raskendavate asjaolude loetelu on täielik ehk asjaolusi, mida ei esine antud loetelus , ei saa kohus käsitleda raskendavatena.27

Süüteo ja otsuse täitmise aegumine
Vastavalt karistuseadustiku paragrahvile 81 ei tohi kedagi enam süüdi mõista ega määrata karistust järgnevatel juhtudel juhul, kui kuriteo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud28:

• kümme aastat esimese astme kuriteo puhul;
  
• viis aastat teise astme kuriteo puhul;
  
• väärteo puhul kaks aastat;
  

Aegumise tähtaega arvutatakse jätkuva süüteo puhul alates viimase teo toimepanemisest ning vältava süüteo korral vältava teo lõppemisest.
On ka süütegusi, mis ei aegu kunagi. Sellised süüteod on sõjasüüteod, süüteod inimsuse vastu. Samuti ei aegu teod, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus.
Kui isiku suhtes tehakse menetlustoiming tema kriminaalasjas või on isik pannud toime uue kuriteo enne vastavate tähtaegade möödumist eelmisest kuriteost, katkeb tema kuriteo aegumine. Arvestus algab uuesti menetlustoimingu tegemisest tema kriminaalasjas või alates uue kuriteo toimepanemisest.
Kuriteo toimepanemises ei tohi isikut süüdi mõista ega karistada , kui kuriteo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viie aasta võrra pikem aeg kui karistusseadustiku paragrahvi 81 lõikes 1 sätestatud ning kui kuriteo toimepanemise aegumine ei ole peatud uue teo toimepanemise tõttu.
Kuriteo aegumine peatub juhul kui selle toimepannud isik hoidub kõrvale eeluurimisest või kohtust. Aegumine uueneb, kui isik peetakse kinni või kui ta ilmub süü ülestunnistamisele. Aegumine ei uuene juhul, kui teo toimepanemisest on möödas viisteist aastat ja aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise tõttu katkenud.29 Väärtegude puhul peatub aegumine ajaks, millal teo toimepannud isik ennast varjab kas kohtu või kohtuvälise menetleja eest või siis, kui alustatakse kriminaalmenetlust sama teo kohta. Aegumine uueneb isiku kinnipidamisel või tema ilmumisel kohtuvälise menetleja juurde või kohtusse. Samuti ka kriminaalmenetluse lõpetamisel sama teo eest. Aegumine ei uuene ainult juhul kui väärteo toimepanemisest on möödas kolm aastat.30
Otsuse ei pöörata täitmisele järgnevatel juhtudel:31

• kui otsuse jõustumisest on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo puhul;
  
• kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo puhul;
  
• kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo puhul
  

Otsuse täitmise aegumine peatub:32

• kui isik ei tasu või ei täida talle kohaldatud karistust. Samuti ka siis
  
• kui isikule on määratud katseaeg .
  
• Kui isiku karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud
  
• kui tähtaega on pikendanud
  
• kui isik viibib välisriigis ning teda ei anta välja või ei saa teda välja anda.
  

Eluaegse vangistuse puhul kohtuotsuse täitmine ei aegu. 33

Karistusest vabastamine
On olemas juhtusi, kus isik vabastatakse karistusest. See võib toimuda juba isiku süüdimõistmisel või ka siis kui ta juba kannab karistust. Karistusest saab vabastada tingimisi ehk süüdimõistetu peab täitma talle määratuid kindlaid tingimusi (näiteks kriminaalohooldusametniku juures käimine). Selle eesmärk on vältida reaalset vangistust.  Kui kohus on karistanud isikut eluaegse vangistusega, võib taodelda tingimisi vabastamist alles siis kui isik on karistusajast ära kandnud reaalselt kolmkümend aastat.34 Vabastamisel määratakse katseaeg.
Karistusest saab vabastada ka ilma kindlaid tingimusi määramata. Näiteks võib selline olukord tekkida, kui isik mõistetakse süüdi raske ohvriterohke avarii põhjustamises ning ta sai ka ise selle avarii tagajärjel raskelt vigastada.
Süüdimõistetu võib allutada kohtu poolt ka käitumiskontrollile. Kui süüdimõistetu rikub selle tingimusi, pööratakse karistus siiski täitmisele.
Vastavalt karistuseadustiku paragrahvis 79 sätestatule võib isiku vabatada karistusest ka juhul, kui süüdimõistetul on mõni parandamatu haigus.

EESTI ALADEL KEHTINUD KARISTUSSEADUSTIKUD
Eesti aladel on kehtinud mitmeid erinevaid karistusseadustikke. Toon need välja järgmises loetelus alustades varasemast :

• 1903a. - Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik
  
• 1929a. - Eesti Kriminaalseadustik
  
• 1940a. - Vene NFSV 1922 ja 1926a. Kriminaalkoodeksid
  
• 1941-1944a. - Saksa Kriminaalseadused
  
• 1945-1962a. - Vene NFSV Kriminaalkoodeks
  
• 1961a. - NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks
  
• 1992a. - Kriminaalkoodeks
  
• 2002a 1. September - Eesti Vabariigi Karistusseadustik
  

Sellest loetelust selgub, et need seadustikud on kehtinud vastavalt sellele, kelle võimu all on Eesti parasjagu olnud. Aastal 2002 kehtima hakanud ehk meie tänase karistusseadustiku aluseks on Saksa Kriminaalseadustik (1975) ning Prantsuse Code Penal’e (1994).

KOHTUSÜSTEEM JA EESTI KOHTUD
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, mis tähendab, et on esimese astme kohtud, teise astme kohtud ning Riigikohus . Esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud, teise astme kohtud on ringkonnakohtud ning kõrgeim kohus on Riigkohus. Kui on esitatud apellatsioon esimese astme kohtu otsuse suhtes, vaatab selle läbi ringkonnakohus . Riigikohus tegeleb kassatsioonikaebuste ning teistmisavalduste arutamisega ning on ühtlasi ja põhiseaduslikkuse järelvalve kohus.
Eestis on neli maakohtut:

• Harju maakohus ;
  
• Viru maakohus;
  
• Tartu maakohus;
  
• Pärnu maakohus
  

Halduskohtuid on kaks:

• Tallinna halduskohus ;
  
• Tartu halduskohus
  

Ringkonnakohtuid on samuti kaks:

• Tallinna Ringkonnakohus
  
• Tartu Ringkonnakohus
  

Riigikohus asub Tartus.35
KOKKUVÕTE
Referaadi eesmärgiks oli uurida karistustõigust ning sellega seostuvat. Teema jaotus seitsmeks peatükiks ja nende alampeatükkideks. Karistusõiguse üleanne on kaitsa inimest või riiki. Kui isik on toime pannud süüteo, peab ta saama ka karistuse karistusseadustikus ette nähtud korras.
Teises peatükis selgus, et karistusseadustikul on oma kindlad ajalise, isikulise ja ruumilise kehtivuse piirid. Näiteks, et Eesti karistusseadustik kehtib vaid siis, kui tegu on toime pandud alal, mis kuulub Eesti jurisdiktsiooni alla. Lisaks kehtib karistusseadustik ka veel Eestis registreeritud sõitvatel laevadel ning õhusõidukitel ka siis, kui nad ei viibi Eesti Vabariigi territooriumil. See on ka mõistetav, sest igal riigil on üldiselt oma kehtiv karistusseadustik ning välismaa seadused ei saa meil kehtida ega meie riigi oma mujal.
Neljandas peatükis tuli välja, et teatud isikutel on puutumatus ehk immuniteet. Puutumatud on näiteks riigikogu liikmed.
Viiendat peatükki oli kõige huvitavam kirjutada. Väga palju sai teada, et millised on karistused erinevate süütegude eest ning millised on karistust kergendavad ning raskendavad juhud . Kahjuks võib nii mõnigi isik, kes on pannud toime süüteo, proovida ära kasutada kergendavaid juhtusi. Näiteks loodab isik, et kui ta ütleb, et teda sunniti või ähvardati, võtab kohus seda arvesse ja kergendab ta karistust. Õnneks siiski enamikel juhtudel suudetakse tõendada kas isiku ütlused vastavad tõele või mitte.
Kuuendas peatükis oli lühidalt veidi ajaloolist infot varem Eesti aladel kehtinud karistusseadustikest. Leidsin, et see info võib olla vajalik, kui tekib soov või vajadus näiteks mõnda varasemalt välja antud seadust võrrelda tänapäevasega.
Seitsmendasse ning ühtlasi ka viimasesse peatükki tõin välja Eesti kohtud. Sellest peatükist selgus, et meie riigi kohtusüsteem on kolmeastmeline ning kõrgeim kohus on Riigikohus ning see asub Tartus.
Mina jõudsin seda tööd kirjutades enda jaoks arusaamale, et minu arvates kahjuks on Eesti Vabariigis karistused süütegude eest üsnagi leebed. Mitmel juhul on isik, kes on sooritanud mõrva, pääsenud vaid mõne aastase vangistusega või veelgi kergemalt. Karistusõigusel on aga siiski täita väga oluline roll meie igapäevaelus ning tegemistes. Kui Eesti Vabariigis ei oleks karistusseadust antud kujul, oleks väga raske turvaliselt hakkama saada.
1 (RT I 2008, 47, 261) §34 lg 4
2 (RT I 2001, 61, 364) §5
3 (RT I 2001, 61, 364) §6
4 KarS §3 lg 3
5 Kars §3 lg 4
6 A. Kiris jt. Õigusõpetus . 2. trükk, lk 358
7 Samas, lk 358
8 A. Kiris jt. ( viide 6) lk 359
9 RT I 2001, 61,364
10 sealsamas
11 (RT I, 26.02.2014, 6) § 27
12 (RT I, 26.02.2014, 6) KarS §3
13 (RT I, 26.02.2014, 6) KarS §21
14 A. Kiris jt(viide 6), lk 362.
15 Politsei- ja piirivalve ameti statistika. https://www.politsei.ee/dotAsset/310307.pdf
16 A. Kiris jt.(viide 6), lk 367.
17 Sealsamas, lk 367.
18 Sealsamas, lk 368
19 (KarS § 47 lg 1)
20 https://www.politsei.ee/et/nouanded/trahvid/vaarteokaristused-eurodes.dot
21 http://www.postimees.ee/2703942/pevkur-erikoolide-opilasi-ei-tohi-kasitleda-kui-kurjategijaid
22 KarS §57
23 A. Kiris jt.(viide 6), lk 372
24 KarS §58
25 RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013 
26 RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013
27 A. Kiris jt.(viide 6), lk 373
28 KarS §81 lõige 1, lõige 3
29 KarS §81 lõige 6
30 KarS §81 lõige 7
31 KarS §82 lõige 1
32 KarS §82 lõige 2
33 KarS §82 lõige 3
34 KarS § 77
35 Eesti kohtud. Arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud