Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Iliase pool raamatut (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega oleme teda solvanud ?
  • Kui te peaksite põgenema ?
  • Mis läheb teile korda Helena au ?
  • Kui me nüüd põgenema lööme ?
  • Kes kõige ees sammub ?
  • Kes on need kaks, kes juhivad tihedaid ridu ?
  • Miks te peatusite ?
  • Kaua te lasete ennast tappa ?
  • Millega sina tegeled ?
  • Kui sa Troojat kaitsed. Miks pead sa veel linnast väljas taplemas käima ?
  • Kuidas Troojat hävitatakse ?
  • Kes võtab mu väljakutse vastu ?
  • Kui nad laevadest peaksid ilma jääma ?
  • Mida nad kavatsevad ?
  • Millal? Kas veel samal ööl või homme ?
  • Midagi korda lähevad ?
  • Mida paned ette sina ?
 
Säutsu twitteris
Ilias : Trooja sõda
Stelio Martelli
I laul
Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses.
Parajasti on vaherahu , aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu . See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast . Millest niisugune raev?
„Miks?“ küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus . „Kalchas, sa oled preester ja ennustaja , seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?“
Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus , siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: „Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti järsult. Sellepärast Apollon meid nuhtlebki.“
Nende sõnade peale tõuseb sumin ning kõik pilgud pöörduvad kreeklaste juhile Agamemnolile. Tema käes ongi Chryseis orjatariks, ja seega on tema võimuses tüdruk isale tagasi anda ning seeläbi Apolloni raevu vaigistada . Keegi aga ei söenda seda talle öelda. Mitte keegi peale Achilleuse , kes lausub:“ Valdjas, tee, mis on sinu kohus. Loovuta tüdruk.“
„Mina loovutagu tüdruk?“ vastab Agamemnon solvunult. „Mina - teie juht? Kui ma seda teen, siis ainult ühel tingimusel: et Chryseise vastu antaks mulle teine niisama noor ja ilus orjatar. Ja ma tean, kust niisugust võtta!“
„Sa mõtled ehk minu orjatari Briseist?“ küsib Achilleus süngelt.
„Jah!“ kõlab karm vastus. „Ja kui sina teda mulle ei anna, tulen ma ja võtan ta sinu käest ise.“
Achilleus tunneb, kuidas raev paisutab ta rinda; vaevalt suudab ta seda vaos hoida, vaevalt suudab hoida kätt mõõgapidemele langemast ning ta lausub, ise üle keha värisedes:
„Ah seda sa siis kavatsed! Tahad võtta minult selle, kelle sain autasuks! Troojalased pole mulle midagi halba teinud, nad pole mind mitte kuidagi solvanud, aga ikkagi olen ma siin ja võitlen! Ja kelle pärast! Sinu pärast! Sinu pärast, argpüks! Jätsin maha oma maa, tulin siia ja paninelu kaalule ainult sellepärast, et üks troojalane, Paris , röövis sinu venna naise! Sa ütlesid, et Menelaosele osaks saanud solvang oli solvang kogu Kreekale , ja me kuulasime sind, tulime Trooja alla võitlema, ja mina olen võidelnud südimalt kui teised! Kas nii tasud sa mulle nüüd?“ Kohkunud vaikuses jätkab Achilleus. „Pea meeles, Agamemnon, kui sa võtad minu käest Briseise, ei hakka ma enam võitlema. Lähen oma laevade ja sõduritega tagasi Kreekasse !“
„Mine kui kardad ! Võitleme ka ilma sinuta!“
Hetkeks näib, et Achilleus ja Agamemnon on teineteisele turja kargamas, aga neid vaigistab kõige vanem ja targem Kreeka vanematest, Nestor . „Rahunege!“ hüüab ta. „Kas te ei taipa, et teie tülist on kasu ainult troojalastele? Agamemnon, jäta Briseis. Achilleus, austa oma juhti!“
Nördinult lahkub Achilleus koosolekult ja läheb oma laagrisse .
Mõne aja pärast ilmub sinna kaks Agamemnoni saadikut Briseist ära viima. Achilleus ei hakka vastupanu osutama. „ Patroklos ,“ käsib ta oma kõige kallimat ja truumat sõpra, „vii tüdruk välja.“ Ta on otsustanud kuuletuda. Kaamel ilmel vaatab ta nuttes eemalduvale Briseisele järele.
Mõne päeva pärast ilmub Chrysa sadamasse kreeklaste laev. Sellelt astub maha Ithaka kuningas Odysseus , kes annab Chryseise suure pidulikkusega tema isale üle. „Siin on sinu tütar, Chryses,“ lausub ta. „Nüüd palu, et Apollon halastaks kreeklaste peale.“
„Ma teen seda, Odysseus!“ vastab preester. „Tule nüüd - lähme lepitame teda ohvriandidega.“
Achilleus on aga raevust meeletu. Kaaslased pole veel kunagi näinud , et ta nii endast väljas oleks. Ta nuttis kaua, kuid nüüd uitab ta mööda kohiseva mere kallast. Ta kõnnib seal üksi, raevust värisedes ja needes, siis pöördub aga lainete poole ja hüüab:
„Ema! Ema, kes sa oled toonud mind siia ilmale, kuhu ma enam kauaks ei jää, kuula mind! Mind solvati, ema, mind alandati!”
Achilleus nutab ja ägab ning tema jumalik ema Thetis tõuseb oma märjast kodust mere pinnale. Lainete kohale kerkides näeb ta poega pisaraid valamas ning tuleb tema juurde:
„Miks sa nutad, mu laps?” küsib ta.
„Sa tead ju küll. Palun sind, ema, et sa aitaksid mul kätte maksta. Sa oled jumalanna: mine kõigi jumalate isa Zeusi juurde ja ütle talle, et ta toetaks troojalasi ja annaks võidu nendele. Nii näeksid kreeklased, et kui mina ei võitle, ei ole ka neil võidulootust! Oh palun, ema, võta mind kuulda!”
Meeleliigutuses lubab Thetis Achilleuse palve täita; ta lendab jumalate kogunemiskohta püha mäe Olympose tipul ja palub Zeusilt abi kättemaksuks Achilleuse au solvamise ja alanduse eest. Zeus kuulab teda kipras kulmul. Pikale veninud sõda teeb ta murelikuks, nagu see on pannud muretsema ja ajanud omavahel tülli teisedki jumalad. Lõpuks pomiseb ta:
„Ma ei saa sulle milleski ära öelda, Thetis. Hea küll. Kreeklastel tuleb su poja solvamise eest kallilt maksta.”
II laul
On öö. Kõik inimesed ja jumalad magavad . Oma telgis magab Agamemnon. Siis aga laskub tõttaval lennul taevast alla Uni ja läheneb talle hääletult, sosistades kõrva:
„Sa magad, Agamemnon, ja ometi juhatad sa armeed ja laevastikku! Kuula: mind saadab Zeus, öeldes sulle minu suu läbi, et sa enam ei viivitaks – kogu oma armee kokku ja liigu Trooja peale. Võitle, ja sa võidad. Nii on otsustanud Zeus ja teised jumalad. Võit kuulub sulle, Agamemnon. Võta see!”
Uni kaob, Agamemnon virgub ning on ärgates sügavalt une mõju all. Niisiis on jumalad otsustanud. On vaja rünnata ja kohe: võit on kindel. Ta riietub, paneb mõõga vööle ja võtab valitsuskepi; muidugi ei oska ta arvata, et talle Und saates ja teda võitlusele õhutades soovib Zeus kreeklasi alandada, nagu ta on lubanud oma armastatud Thetisele. Niisiis laseb Agamemnon kohale kutsuda kõik juhid ja jutustab neile oma unenäost. „Valmistugem otsustavaks lahinguks,” sõnab ta. „Et aga oma sõdureid proovile panna, ütlen neile kõigepealt, et sõda on lõppenud, et oleme kaotanud, et me ei suuda Troojat iialgi vallutada ning et sellepärast peame me laagri maha jätma ja siit lahkuma . Kui mina olen rääkinud, siis on teie kord. Iga juht ohjaku oma mehi ja innustagu neid võitlusele, tuletades neile meelde, et kaalul on kogu Kreeka au ning et kaotust pole võimalik vastu võtta. Olen kindel,” ütleb ta lõpetuseks, „et sel viisil sütib kõigis iha võidelda ja võita; olen kindel, nagu mulle rääkis Uni, kelle mulle saatis Zeus isiklikult, et homme kuulub Trooja meile.”
Nii koguneb terve Kreeka armee mõne aja pärast suurele koosolekule. Agamemnoni ilmudes muutub kõik ümberringi hiirvaikseks. „Mu sõdurid,” alustab kuningas, „juba üheksa aastat on mõõdunud päevast, mil me Troojal maabusime. Üheksa aastat, mille kestel me pole suutnud võita, ja tunnistan, et oleme kaotanud ka lootuse võita. Seega – aitab sõjast. Asugem laevadele, leppides kaotusega, ja pöördugem tagasi Kreekasse!”
Ühe hetke vältel valitseb hämmeldus. Nagu ei usuks sõdurid oma kõrvu, siis aga tõuseb kokkutulnute peade kohale hüüe: „Koju! Me saame tagasi koju!” ning kõik hakkavad rõõmsalt käratsedes laevade poole liikuma; algab tohutu segadus, milles võetakse maha telke, lammutatakse varjualuseid, juba asuvad mõned laevadele, mida teised vette tõukavad: „Kreekasse! Kreekasse! Koju!”
Siis astub ette Odysseus, jookseb Agamamnoni juurde, rabab sellel valitsuskepi käest ja astub seda viibutades vastu kõige südimatele kaptenitele ja sõduritele. „ Hullud !” hüüab ta. „Kuhu te lähete? Kas te ei taipa, et Agamemnon tahtis teid ainult proovile panna? Kas te ei taipa, et temasugune võimas kuningas karistab teid, kui te peaksite põgenema? Pidage! Tulge tagasi! Mängus on Kreeka au!”
Nende sõnade juures seisatavad paljud, andes endale ootamatult aru, et niisugune käitumine pole midagi muud kui argus . Paljud tulevad jälle laevadelt maha ja lähevad tagasi kogunemiskohta. Mõni on aga otsustanud lahkuda, ning nende seas räuskab ja protesteerib kõige valjemini Thersites, kõige inetum ja tigedam mees kreeklaste leeris. „Mida te ometi teete?” karjub ta edasi-tagasi mööda kallast joostes . „Mida te passite? Mis peaks teil olema Agamemnonist või Menelaosest? Mis läheb teile korda Helena au? Koju, lähme tagasi koju – las kuningad, kes ei ole ju tühjagi väärt, jäävad üksinda siia!”
Tema vastu pöördub nördinult Odysseus, teda valitsuskepiga lüües ja maha paisates; Thersites püüab nuuksudes ennast löökide eest kaitsta, sõdurid tema ümber aga naeravad ja irvitavad, ise rääkides: „Odysseus on elus palju head korda saatnud, aga see, et ta Thersitesel suu kinni pani, oli veel kõige suurem vägitegu!”
Siis tõuseb Odysseus poodiumile ja pöördub sealt sõdalaste poole, kes nüüd kõik tema ümber on kogunenud:
„Kreeklased, on tõsi, et me oleme siin juba üheksandat aastat – seda enam on meil põhjust vastu pidada ja edasi võidelda! Mille nimel me siis pingutanud oleme, mille eest on surnud meie kaaslased, kui me nüüd põgenema lööme? Nii murrame ainult oma sõna ja rüvetame enda nime! Ei, Agamemnon, me ei jäta sind! Ärgu mitte keegi mõelgu minekule,” ütleb ta, „enne kui Trooja on võetud! Enne kui on võetud sõjasaak! Enne kui on kätte makstud Helena ja Kreeka au eest! Kuid,” lõpetab ta ähvardavalt, „kui mõni hull tahabki lahkuda, siis mingu ta pealegi laevale. Teadku ta aga, et sel viisil ei põgene ta surma eest, vaid kärvab otsekohe!”
Siis astub kogunenute ette taas Agamemnon. „Niisiis, sõbrad, valmistume otsustavaks võitluseks Kreeka nimel! Jah, võit kuulub meile! Sööge nüüd, siis aga võtku igaüks oma mõõk ja oda ning astugu rivvi koos oma kaaslaste ja juhiga. Me läheme rünnakule ega lõpeta võitlust enne, kui jõuame Troojasse!”
Vastuseks nendele sõnadele kostab heakskiidumöire, ja mõni tund hiljem liiguvad kreeklased lahingukorras linna poole. Kes vähegi suutis, tegi ohvrianni jumalatele, paludes, et ta pääseks surmast; kõik on aga otsustanud võidelda, et viia lõpule see juba liiga pikaks veninud sõda. Läbi Trooja ees laiuva suure rohelise tasandiku, millest voolavad läbi Kaystrose ja Skamandrose (jumalate poolt Xanthoseks kutsutud) jõed, liigub Kreeka vägi raua kõlisedes lahingusse.
Troojas peetakse samal ajal koosolekut. Kõik troojalased on kogunenud oma vana ja targa kuninga Priamose ümber, rääkides sõjast ja sellest, mida on kõige otstarbekam ette võtta. Arutelu katkestab tunnimees, kes saabub joostes linnamüürilt. „Kuningas, vennad!” hüüab ta. „Kreeklased tulevad!”
Järgmisel hetkel hüppab Trooja väejuht, Priamose poeg Hektor jalule ja hüüab: „Kõik kohtadele! Koosolek on lõppenud! Valmistuge kõik linnast väljuma!” Kohe tormavad kõik relvade juurde, vanad, naised ja lapsed aga tõusevad aega viitmata linnamüüridele. Kõlavad pasunad , hobused tammuvad, read koonduvad, ning juba avatakse väravad, sest Hektor tahab vaenlase vastu võtta lagedal väljal. Ükshaaval väljuvad väravast odadest sakilised väeüksused, mis võtavad positsiooni sisse ümber üksikult keset tasandikku kõrguva Batieia künka. Sõjaväljal on teineteise vastas kaks tervet armeed; niisugust jõudude vastasseisu pole nähtud kunagi varem. Kõlab signaal , kuulutades algust lahingule, mis võib otsustada kogu sõja saatuse . Juhtide seast puudub aga kõige kardetum ja osavam väejuht Achilleus. Ikka veel peab ta viha ning on jäänud oma telki.
III laul
Sellal, kui kaks armeed teineteisele lähenevad, annab Priamos Helenale korralduse, et see tuleks tema juurde linnamüürile. Ilus naine, kelle pärast nii palju verd on valatud, kuuletub: „Sa lasksid mind kutsuda, isa ja kuningas. Mida sa soovid?” küsib ta.
„Tahan, et sa mulle kreeklaste sangarid ükshaaval kätte näitaksid. Kes on see helkiva turviserüüga, kes kõige ees sammub?”
Helena vastab: „See on mu mehevend Agamemnon, kreeklaste juht.”
Priamos küsib: „Aga kes on need kaks, kes juhivad tihedaid ridu? Üks on suur nagu hiiglane, teine lühem, aga laiaõlgsem.”
„Esimene on Telamoni poeg Aias, tugev ja vapper sõdur. Teine on aga Ithaka valitseja Odysseus.”
„Aga see seal, õilis ja uhke?” küsib Priamos edasi. Vastates kostab Helena häälest erutust: „See on mu mees Menelaos , kellelt su poeg Paris mind röövis…”
Troojalaste ridadest astub just sel hetkel esile Paris, kes Helenat röövides ongi sõja põhjustanud. Ta on ilus oma helkivad turvistikus ja vaatab jultunult kreeklaste ridu, nagu tahaks ta neile kõigile väljakutse esitada… Aga nähes teiste hulgas Menelaose kõrget kuju, kaob kogu tema söakus. Ta peatub, langetab oda ja läheb vaikides ning kahvatul ilmel tagasi kaaslaste hulka.
Seda on märganud Hektor. „Paris!” hüüab ta nördinult. „Kas sul pole iseenda pärast häbi? Patseerisid meie ridade ees, nii et paistis , nagu läheksid üksi kreeklaste vastu, aga niipea, kui nägid Menelaost, hakkasid su põlved vappuma ja süda värisema. Kuid sinu pärast me ju võitlemegi, ära seda unusta .”
Neist karmidest sõnadest puudutatuna vastab Paris: „Ei, vend, ei unusta, aga see oli nõrkusehetk, mis nüüd on möödas. Vaata, mis ma teen: lähen kutsun Menelaose kahevõitlusele ja las meie omavaheline võitlus otsustab sõja saatuse. Kui võidab tema, andke Helena talle tagasi ja olgu sõjal lõpp; kui aga võidan mina, mingu kreeklased oma teed.”
Hektor annab käsu, et kõik peatuksid, ja käsk täidetakse: lahingurivistuses troojalased peatuvad relvadega kolistades ja maast tolmu üles tõstes. Otsekohe peatuvad ka kreeklased. Agamemnon astub üksi lähemale.
„Hektor!” hõikab ta. „Mis sa tahad ? Miks te peatusite? Kas tahate alla anda?”
„Ära loodagi, Agamemnon,” vastab Hektor. „Paris kutsub su venna Menelaose kahevõitlusele! Kreeka ühel, Trooja teisel pool: see, kes võidab, määrab sõja saatuse. Ka võtad väljakutse vastu?”
Agamemnon nõustub tingimustega. Otsekohe võtavad Paris ja Menelaos teineteise vastas kohad sisse, mõlemad väed aga jäävad liikumatult ja vaikides paigale. Trooja sõda võiks lõppeda ka nüüd.
Odasid viibutades asuvad mehed teineteist ründama, esimese löögi teeb Paris. Ta saadab oda teele ja see lendab sihinal vaenlase suunas. Menelaos tõstab kilbi ja tõrjub löögi, siis heidab omakorda oda, mis tungib vaenlase kilbist läbi. Kohe seejärel haaravad mehed mõõgad ja asuvad teineteisele hoope jagama . Pingsas vaikuses pole kuulda muud kui terade kõlksumist. Paris on noorem ja tugevam, aga ettevaatlikum kui Menelaos, kellel kättemaksuiha südant paisutab ja südidust kahekordistab. Ta keerutab mõõka niisuguse vihaga, et see puruneb vastu Parise kilpi tükkideks…
Pealtvaatajate seast tõuseb sumin: Menelaos on relvitu, Paris võiks ta kergesti tappa…
Aga ei, veel enne kui noor troojalane jõuab astuda sammu ettepoole ja lüüa, viskub Menelaos paljakäsi talle peale, haarab kiivrist ja tirib kõigest jõust. Paris püüab vastu panna, aga kiivri kaelarihm kägistab teda, mõõk pudeneb käest, Menelaos aga muudkui sikutab ja sikutab… Kaelarihm rebeneb tükkideks ja kreeklane kukub maha, tühi kiiver pihus ; ta tõuseb, korjab maast üles oma oda ja hüppab möirates ettepoole, et vihatud vaenlane sellega läbi torgata… Aga ta ei leia teda enam... Paris on kadunud. Armastuse ja ilu jumalanna Aphrodite , kes on Trooja noort valitsejat alati kaitsnud, kaitseb teda ka sel ülimal hetkel: ta mässib Parise tolmupilve ja viib ta kaugele eemale ning Menelaose oda tungib otsapidi maasse.
Ei ole aga mingit kahtlust, et võitja on kreeklane. Seda näevad selgelt ka troojalased, kes vaikides taanduvad. Nüüd astub ette Agamemnon ja hüüab:
„Kreeklased! Troojalased! Kuulake mind! Kõik te nägite, et võit kuulub Menelaosele! Vastavalt meie eelnevale kokkuleppele, Hektor, annad sa Helena tagasi! Ja saabugu taas rahu!”
IV laul
Sellal, kui Trooja ees oleval väljal arenevad sündmused nõnda, on jumalad Olympose mäel taas nõupidamisele kogunenud.
Zeus ütleb kulmu kortsutades:
Athena ja Hera hoiavad Menelaose poole, ent siiski vaatavad nad ainult pealt ja naeratavad talle. Sina aga, Aphrodite, läksid ise alla maa peale, et päästa Paris, kes ometi oli juba löödud ja seega ära teeninud surma. Olen sellest sõjast väsinud. Lõpetame selle ära. Anname Helena Menelaosele tagasi ja lool lõpp!”
Hera aga vastab: „Ei. Ma ei taha, et oleks rahu, kuni Trooja pole hävitatud!”
„Mis halba Priamos ja tema pojad sulle teinud on, et sa nede kõigi hävingut soovid? Hera, kui sina tahad, et Trooja hävitataks, siis minul võib ühel päeval tulla tahtmine, et tehtaks maatasa mõni linn, mis on sulle kallis!”
„Tehtagu! Kui sa seda soovid,” vastab jumalanna kõigutamatult, „siis hävita pealegi mu lemmiklinnad Sparta, Argos või Mükeene, ma ei hakka ennast sinu tahtele vastu seadma. Ja sina ära hakka minu tahtele vastu. Nüüd aga teeme nii, et lahing jätkuks. Athena, selle jätame sinu hooleks!”
Kohe laskub Athena Olymposelt alla ja jõuab maa peale hetk pärast seda, kui Agamemnon Hektorilt nõuab,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Iliase pool raamatut #1 Iliase pool raamatut #2 Iliase pool raamatut #3 Iliase pool raamatut #4 Iliase pool raamatut #5 Iliase pool raamatut #6 Iliase pool raamatut #7 Iliase pool raamatut #8 Iliase pool raamatut #9 Iliase pool raamatut #10 Iliase pool raamatut #11 Iliase pool raamatut #12 Iliase pool raamatut #13 Iliase pool raamatut #14 Iliase pool raamatut #15 Iliase pool raamatut #16 Iliase pool raamatut #17 Iliase pool raamatut #18 Iliase pool raamatut #19 Iliase pool raamatut #20 Iliase pool raamatut #21 Iliase pool raamatut #22 Iliase pool raamatut #23 Iliase pool raamatut #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hiljar laansalu Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: Alguses ei tõmba üldse lugema, aga tõesti, kui läbi oled lugenud siis ikka paneb küll mõtlema ja seoseid otsima. Soovitaks ikkagi lugeda seda, et end harida.
18:30 01-10-2017


Sarnased materjalid

174
doc
Kirjanduse mõisted A-Z
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
291
doc
Tõde ja Õigus II Terve tekst
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
31
doc
Nimetu
16
doc
Kirjanduse eksam 10-klass
41
doc
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
53
doc
Kirjanduse eksam 10 klass





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun