Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoos- e. lamerakuline vähk, millest viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. Ülevaade: Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale päikesekiirgusele mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Näiteks on Eestis nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Havai valgete hulgas aga 480 juhtu 100 00 elaniku kohta aastas. Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel.
Melanoom võib areneda ükskõik, kus su kehal, normaalsel nahal või olemasoleval sünnimärgil, mis muutub pahaloomuliseks.Melanoom esineb meestel tihti peas või kaelal, naistel on seda tüüpi vähki rohkem kätel või jalgadel. Melanoomi hoiatusmärgid on näiteks: Suur pruunjas laik tumedamate täpikestega ükskõik, millises keha piirkonnas. Tavaline sünnimärk kehal, mis muudab värvust, suurust, valutab või veritseb. Väike haiguskolle ebamäärase piirjoonega, punane, valge, sinine või sini-mustad laigud jäsemetel. Läikivad, kindlad, kupli-kujulised mügarikud ükskõik, millises keha piirkonnas. Mustad haiguskolded pihkudes, taldadel, sõrmeotstel, varvastel või limajatel membraanidel suu, nina, vagiina või päraku piirkonnas Riskifaktorid: 1. Naha fotokahjustus pikaajalisest päikese käes viibimisest. Lamerakk -kartsinoom paikneb tavaliselt päikesele avatud kehaosadel (peapiirkond, käed)
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI 1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine? Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse) Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi. Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine. Venoosne verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega. Rõhksideme tegemine 1
ravitav. 5. NAHAVÄHK Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoos - e. lamerakuline vähk, millest viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale päikesekiirgusele mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel. 5.1 Tekkepõhjused ja -mehhanismid Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile
haavandite tekkeks. Kaksteistsõrmikuhaavandid esinevad meestel neli korda sagedamini kui naistel ning esinemissagedus on kõrgeim vanusegrupis 40 kuni 50 eluaastat. Haiguse sümptomid Teil võivad esineda: - näriv või kõrvetav valu ülakõhus; - valu, mis leeveneb söömisel või pärast happesust vähendava ravimi võtmist; - valu, mis tugevneb paar tundi pärast või vahetult enne söömist; - valu, mille peale te öösel üles ärkate. Kui haavand veritseb, siis: - võib oksemassides esineda erepunast verd või verd, mis näeb välja nagu pruun kohvipaks. - võib väljaheide olla musta värvi. Haavandi esinemisel on oluline seda ravida. Ravi korral: - tunnete vähem valu; - teie haavand paraneb; - ennetatakse teisi probleeme, mida haavand võib põhjustada, ja hoitakse ära haavandi taasteke. Arsti korraldusel peate lõpetama selliste ravimite nagu aspiriin, ibuprofeen ja naprokseen võtmise.
• Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS • Lõikehaav (noaga näppu), kriimustused, marrastused. • Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. • Esmaabi : Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. • Jälgi haava paranemist. VENOOSNE VEREJOOKS • Tekib veeni vigastuse korral • Veri on hapnikuvaene; tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus);voolab ühtlase joana • Esmaabi: peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme
Margus ukse taga, püss käes. Mari küsis, et ega hunte kallale ei tulnud, kuid Margus oli hundi maha lasknud ning Jaanus ulatas talle rätiku, et ta saaks oma püssi puhtaks teha. Nii, kui Mari Marguselt midagi küsis, sai ta alati karmi vastuse osaliseks. Mari läheb magama ära, vanaema tukub. Väljas on hundi ulgumist kuulda, Mari jookseb Marguse juurde, et ta läheks vaatama. Nii, kui Margus ukse lahti lööb kukub talle sülle Tiina. Ta näeb, et Tiina veritseb. Margus läks ahastusse, ta arvas, et Tiina oligi seal Pähnipalus, kelle ta maha lasi. Ning Tiina vastas "jah!" Ja Tiina tänas teda, kuna nüüd sai ta minna oma tõelise ema juurde, taevasse!
rebeniemine aitab veresoontel taastuda.Vältige kiusatust lõigata nabanööri ise. Kui aga nabanöör varsa väljutamisel ei katkenud, siis tuleb see lõigata 2...3 cm kauguselt nabaväratist. Nabanööre köndi desinfitseerimine ei ole soovitav, sest desinfitseerivad keemilised ained ärritavad õrna piirkonda ja võivad soodustada nabapõletikku, kuid võib definitseerida looduslike vahenditega, näiteks joodiga.Kui aga könt veritseb ikka mõne minuti möödudes, tuleks see siduda puhta puuvillase paelaga kinni.Definitseerimist korrata 2-3 korda esimestel päevadel. Esimesed 15 minutit Soovitatav on anda varsale ternespiima esimese 15 minuti jooksul. Terne andmisega tuleb kiirustada, sest * Vastsündinu immuunsüsteem rakendub ternespiima saamisel * Ternespiimas olevate immuunglobuliinide tase väheneb kiiresti * Vastsündinu soolestiku immuunglobuliinide läbilaskevõime väheneb
Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel); Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. Esmaabi: Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. b) Venoosne verejooks (tekib veeni vigastuse korral) Veri on hapnikuvaen; Tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus); Voolab ühtlase joana Esmaabi: Peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale. Luumurrud
Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel); Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. Esmaabi: Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. b) Venoosne verejooks (tekib veeni vigastuse korral) Veri on hapnikuvaen; Tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus); Voolab ühtlase joana Esmaabi: Peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale. Luumurrud
tegemist liittraumaga( peatrauma ja haavad ja muud vigastused) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Verejooksud: Kapillaarne. Arteriaalne. Venoosne. Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel). Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena. Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 35 minuti jooksul. Esmaabi : Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Venoosne verejooks Tekib veeni vigastuse korral Veri on hapnikuvaene.
Kaanid toituvad väikestest selgrootutest, kelle nad kergesti alla neelavad, ning ka suurematest selgrootutest, näiteks vihmaussidest, kelle tükeldamiseks kasutavad nad lubihammastega varustatud suuaparaati. Kaanid toituvad ka teiste loomade verest. Kõige kättesaadavamad on kalad ja kahepaiksed, kuid niiske ilmaga ronivad kaanid veekogu kaldale ja jäävad sinna ootama jooma tulevaid loomi, keda on kerge rünnata. Kaanide sülg sisaldab erilist ainet, mis hoiab verd hüübimast. Seetõttu veritseb kaani imemishaav pikalt. Vanasti kasutati apteegikaane paljude haiguste ravimiseks. Apteekrid hoidsid kaane purgi sees. Iga inimese jaoks oli mõeldud eraldi kaan, et nakkusi mitte edasi kanda. Kuid siiski juhtus tihti, et apteegikaaniravi saanud inimene sai veremürgituse. Naaskelsabad Naaskelsaba elab inimese pärasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune emasloom päraku kaudu ning muneb selle ümbrusesse mitukümmend tuhat muna.
huvitatud Jane Eyrist. Õhtul jõudis rikka mehe sõber ja jäi ööseks. Öösel kui kõik magasid, selle rikka mehe sõber hakkas karjuma. Kõik ärkasid üles aga nad ei saanud aru mis juhtus, nad lihtsal kuulsid hääli. Jane Eyre ka ärkas üles ja läks vaatama mis juhtus. Rikkas mees ütles kõikidele, et kõik on korras minge magama. Jane Eyrele ütle,et ta läheks koos temaga. Kui nad läksid sinna tuppa, siis nad nägid,et seal veritseb rikka mehe sõber. Jane Eyre aitas ravida seda meest ja järgmine päev teda saadeti ära. Jane Eyre ei teadnud kes seds võiks teha seda. Seda sõpra üritas tappas rikka mehe pruut kellel olid probleemid peaga. Järgmistel päevadel oli kõik nendel hästi.Nemad rääkisid üksteisega, jalutasid koos. Jane õppetas tema tüttart. Ühel päeaval Janile saadeti kiri kus oli kirjutatud, et tema tädi kes visks teda kodust välja juba suremas. Probleem oli selles,et tädi poja
See on vajalik põletiku ärahoidmieks, mida emakakaelast ja tupest ülenevad bakterid võiksid kergesti põhjustada. Tupp Sünnituse ajal venib tupp tugevalt välja. See vigastab tuppe mingil määral seda toetavaid lihaseid ning sidekude. Tupe taastumine sünnituseelse seisundini võtab 6-8 nädalat. Sünnitusjärgses perioodis on ema veres östrogeenide sisaldus väike, eriti veel imetamise ajal,ning see mõjub limaskesti õhendavalt. Õhuke limaskest traumeerub ja veritseb kergesti näiteks seksuaalvahekorra ajal, aga ka isegi günekoloogilisel läbivaatusel. Lohhiad Lohhiate all mõistetakse 4-6 nädalat kestvat sünnitusjärgset voolust. Vooluse kogus on päeviti erinev, seda lisavad emakakaela kanali ja tupe rebendid ning haavandid. Voolus võib suureneda imetamise ajal, mil emakas kontraheerub oksütotsiini toimel. Esimesel 3-4 päeval meenutab voolus verd. Peatselt muutub see pruuniks, mis näitab vere määra vähenemist vooluses
2. Seedetegevuse muutused Kontroll on soovitatav: Pikaajaline kõhukinnisus, kõhulahtisus või soolegaasid teadmata põhjusel. Veriroe. Vähikontroll pole vajalik: Lühiajaline kõhulahtisus või kõhukinnisus. Seedetegevuse muutused seoses muutustega toitumisharjumustes. 3. Uus või muutunud sünnimärk Kontroll on soovitatav: Sünnimärk, mis on hiljuti tekkinud või muutunud järgmiselt: - hakanud kasvama, - muutunud kujult ebakorrapäraseks, - muutnud värvi, - hakanud sügelema, - veritseb, eritab vedelikku või ketendab. Vähikontroll pole vajalik: Sünnimärk, mis näeb teistest veidi erinev välja, kuid pole mitme aasta jooksul muutunud. 4. Neelamisraskused Kontroll on soovitatav: Aja jooksul süvenevad neelamisraskused. Valu ei esine või esineb nõrk valu, kuid on tunne, nagu jääks toit kurku kinni. Vähikontroll pole vajalik: Järsku tekkivad neelamisraskused, näiteks kurguvalu külmetuse tagajärjel. Mõnikord tekitab ka stress tunde, nagu oleks "tükk kurgus". 5
Väike haav on 1-1,5 cm . Haav ei vaja õmblemist. Võib tekkida terariistaga lohakalt ümberkäimisel. Kasuta kindlasti kindaid ja väldi verega kokku sattumist! Aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla. Puhasta desinfiseeriva vahendiga. Verejooks lõppeb tavaliselt iseenesest. Pärast verejooksu pane haavale side või plaaster. Suur haav võib olla nii rindkeres kui kõhuõõnes näiteks. Ta on sügav ja valulik ning veritseb palju Vaja on kontrollida haava nii sisenemis- kui väljumisava. Kannatanu tuleb panna õigesse asendisse, vastavalt vajadusele siis (olenevalt haavast) Haav katta puhta sideme või riidega, et takistada õhu sissepääsu. Vajadusel avaldada haabale 5-10 minuti jooksul käega otsest survet. Suure haava puhul kutsun kindlasti kiirabi.. 4. Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on
Väike haav: 1 – 1,5 cmpindmine haav ei vaja õmblemist Võib veeritseda, aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla Võib valutada Vajab disenfitseerimist (piiritus, briljantroheline jne.), verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster Võib kasutada kaitsevahendid Salvid värskele haavale ei sobi Suur haav: Võib olla sügav Veritseb Valutab Nõuab kontrollida haava nii sisenemis- kui väljumisava suhtes Nõuab säilitada õige asendit (Nt Rindkere haavade korral aseta kannatanu poolistuvasse asendisse või istuvasse asendisse) Nõuab kaitsevahendeid Ära püüa haava puhastada! 4 Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja
Mängijad kannavad numbreid 1-st 20-ni(99-ni). Iga võistkonna kapten peab võistlussärgi varrukal õlavarre ümber kandma 4 cm laiust sidet, mis värvilt erineb võistlusriietusest. Mängu ajal ei ole lubatud kanda teisi mängijaid ohustavaid esemeid (pea- ja näokaitsmeid, käevõrusid, kelli, sõrmuseid, kaelakeesid ja -kette, kõrvarõngaid, tugevdatud raamideta või kinnitus-paelata prille jms). Peapaelad on lubatud, kui nad on valmistatud pehmest elastsest materjalist. Kui mängija veritseb või tema kehal või võistlusvormil on vereplekid, peab ta kohe ja vabatahtlikult väljakult lahkuma (sooritama tavalise män¬gijate vahetuse). Mängija ei tohi enne väljakule tulla, kui veritsemine on peatatud, haav kaetud ning vereplekid kehalt ja võistlusvormilt eemaldatud. VÄRAVAVAHT. Väravavahil on lubatud · väravaalal väravat kaitstes puudutada palli mis tahes kehaosaga; · lahkuda väravaalalt ilma pallita ja osaleda väljakumängus, seda tehes allub ta väljakumängijatele
Sünnimärgid on melanotsüütide kobarad, mis tekivad lapsepõlves ja noorukieeas. Halvaloomuline melanoom võib tekkida olemasolevatest sünnimärkidest või normaalsest nahast. Arsti poole tuleks pöörduda siis, kui: · muutub sünnimärgi suurus; · sünnimärgi serv muutub ebakorrapäratuks; · sünnimärgis tekivad värvimuutused (nt. tekivad punased, valged, sinised alad või pigment muutub ebaühtlaseks); · sünnimärk immitseb, veritseb või sügeleb ning selle pind muutub ebaühtlaseks. Harvemini võivad melanoomid tekkida ka silmas vikerkestas või silma soonkestas. Melanoom võib tekkida ka küüne alla, ninna või siseelundite, nagu näiteks söögitoru pinnale. Sümptomid sõltuvad sellest, milline elund on haigestunud. Sümptomiteks võivad olla neelamisraskused, ninaverejooksud või nägemishäired. (Abrahams, 2005: 250-251). Pahaloomulist melanoomi esineb nelja tüüpi.
13 Normaalne sünnimärk ei kasva ega muuda värvi. Pahaloomulisusele viitab ka sünnimärgi sügelus ja kirvendus. (Niin 2009.) Sünnimärgi muutumine pahaloomuliseks võib olla tingitud tema vigastamisest või pidevast ärritamisest hõõrdumisel. Sünnimärk hakkab siis suurenema, eendub, muutub tumedamaks, haavandub, kattub kärnaga ja veritseb. ( Niin 2009.) Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) raporti järgi sureb maailmas igal aastal melanoomi tõttu 48 000 inimest. Meestel asub mlanoom kõige sagedamini seljapiirkonnas ja pea- kaelapiirkonnas. Naistel aga jalasäärtel ja reienahal. (Tampere I.a.) Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis nahale annab pigmendi ehk värvuse ning mille ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus, mis tuleb päikesest või
funktsionaalne. Üldiselt on kroonilise mürgistuse tunnusteks tasakaaluhäired, värisemine, arusaamatu-seosetu jutt, unetus, higistamine, vaimne küündimatus. Elavhõbeda aurud. Põhiliselt toimib kesknärvisüsteemile. Varajased sümptomid on mittespetsiifilised. Mürgistust iseloomustab kõrgenenud ärrituvus, töövõime vähenemine, unehäired, mälu nõrgeneb, esineb peavalu, igemed ja suu limaskest veritseb. Meditsiiniliselt võib täheldada veel treemorit, kilpnäärme suurenemist, joodi suurenenud ladestumist kilpnäärmesse, labiilset pulssi, südamepekslemist, muutusi veres, elavhõbeda suurenenud eritumist uriini. Kokkupuute jätkumisel muutuvad sümptomid spetsiifilisemaks. Treemor süveneb - eriti lihastes, mis aitavad sooritada tahtele alluvaid liigutusi (sõrmed, silmalaud, huuled). Lihasvärin levib jäsemetelt tervele kehale
Aga vigastuses veri liigub väljasoole ja võõras veri seega ei saa sisse tungida. Samuti ei ole tõenäoline, et teise inimese haavasse satuks piisav hulk võõrast verd. Samas on lastel suured verejooksud ja teise lapse hammustamine, sisselõiked võivad siiski riski tõenäosust suurendada, sest iial ei tea, kuidas asjaolud võivad kokku langeda. Teismelistel vägivald ja haavad, narkomaania ja augustamine suurendavad ka riski. Suult-suule suudlemine, kui suu limaskest on katki ja veritseb mõned sellised nakatumised on registreeritud. Spordiüritustel nakatumist ei ole registreeritud. Kui verejooksu ei ole, ei ole ka HIV-i leviku ohtu. Mõned HIV-i nakatumise ohud on registreeritud, kui perekond on kokku puutunud HIVI-i kandja verega. HIV-i alast haritust vajaksid kindlasti ka erikoolide lapsed. 2000. a. toimus Eestis suur HIV-sse nakatumise tõus Ida-Viru süstivate narkomaanide hulka jõudis HIV. Ja kui seni oli meil uute nakatunute arv umbes 10
Melanoom võib areneda ükskõik kus meie kehal, normaalsel nahal või olemasoleval sünnimärgil, mis muutub ajapikku pahaloomuliseks. Meestel esineb melanoomi peas või kaelal, naistel aga kätel või jalgadel (ateena.ee 23.02.2009). 4.4.1 Melanoomi tunnused · Suur pruunjas laik tumedamate täpikestega ükskõik millises keha piirkonnas; · Tavaline sünnimärk kehal, mis muudab värvust, suurust, valutab või veritseb; · Väike haiguskolle ebamäärase piirjoonega, punane, valge, sinine või sini-mustad laigud jäsemetel; · Läikivad, kindlad, kupli-kujulised mügarikud ükskõik millises keha piirkonnas; · Mustad haiguskolded pihkudes, taldadel, sõrmeotstel, varvastel või limajatel membraanidel suu, nina, vagiina või päraku piirkonnas. Kuid kõik nahamuutused ei pruugi olla kasvajalikud, selles täpselt veenduda tuleb pöörduda nahaarsti poole
Selle haava kätte sa ei sure, vaid tuled varsti tagasi lahingusse!" Samal ajal saabuvad joostes teised kreeklaste vanemad ja kogu armee hakkab ähvardavalt liikuma. Lahingu algus on lähenemas. Samal ajal on üks heeroldeist jõudnud joostes suure meediku Asklepiose poja Machaoni juurde. ,,Tule kiiresti," räägib ta. ,,Menelaos sai noolest haavata! Sa pead ta päästma!" Machaon kiirustab lahinguväljale; Menelaos lamab maas ja on kahvatu, sest haav veritseb ohtralt, tema ümber aga seisavad tihedas ringis tema sõbrad, teda kaitstes ja lohutades. Machaon rajab teed, kummardab, haarab tugevasti noole ümbert kinni ja tõmbab selle ühe raksuga välja. ,,Ei, ära karda, Menelaos," ütleb ta, ,,haav ei ole sugugi nii sügav, kui sa arvad. Ja nagu ma ütlesin," lisab ta, kui on juhi soomusrüü ja alusvöö maha võtnud, ,,nüüd hakkan sind ravima." ,,Vaenlane läheneb!" karjub keegi äkki. Jah, troojalased tulevad Hektori juhtimisel rünnakule
resektsiooni (lõikusega väiksemaks tegemist) ja lõhestamist (ingl.k splitting). Liigessidemete vigastused Liigessidemete vigastuste konservatiivne ravi sisaldab kas toetust (immobilisatsiooni) ja puhkust või mobilisatsiooni, jääd, kompressiooni ja elevatsiooni (lühendid ingl.k: PRICE- protection, rest või MICE- mobilization, ice, compression, elevation). Osalise vigastuse või põletiku korral, seni kuni haava servad on lahtised ning haav veritseb võib igasugune liigutusulatuse suurendamine ning sellest tulenev pingutus lükata edasi põletikuprotsessi. 10 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sellele teadmisele tuginedes, on mõistlik soovitada immobilisatsiooni ja puhkust. Teisest
Järsku haaras keegi mu kätest kinni. "Äääh!" kiljatasin hirmunult. Ma ehmatasin kohutavalt. "Ära karju, see olen mina!" naeris Andres lõbusalt. "Sa ehmatasid mind väga!" ütlesin veidi solvunult, "ära pahanda! Ma tahtsin ainult nalja teha!" ütles Andres. "Nojah! Vaata, kui ilus päike on, nagu punane pall punases meres. Ja linn on ka väga kena," ütlesin juba rõõmsamalt. "Tule! Lähme sisse. Siin läheb juba jahedaks. Muidu külmetad end veel ära ka! Muide, su pea veritseb! Vaata käterätikut!" ütles Andres hoolitsevalt, aga korraga valdas teda hirm minu pea pärast. "Tule! Ma puhastan su pea ära ja panen sideme peale," kutsus Andres mu endaga kaasa. Ta võttis mul käest kinni ja viis mu magamistuppa. "Näe, istu siia, ma lähen toon alt arstikohvri!" Andres osutas voodile ja läks alla. "Noh nii, ongi plaasterdatud," ütles Andres ja me läksime magama. 11 Ettevalmistused töövestluseks Ma olin pool ööd mõelnud, kuhu ma võiksin tööle minna