ILIAS (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Homeros "Ilias"

ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusse, et otsustada sõja saatus. Kahevõtluse võidab kreeklane Menelaos ja troojalased peavad

Kirjandus

3

doc

Ilias

ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) II laul Agamemnon ma

Kirjandus

4

doc

Homeros

ILIAS Sissejuhatus "Ilias" on Iliose e. Ilioni linna lugu, mis valmis umbes VIII sajandi keskel e.Kr. "Ilias" on vanakreeka eepiline poeem, mille autoriks peetakse Homerost. Koosneb umbes 15 600 heksameetrilisest värsist. Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Homeros Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja. Nii "Iliases" kui ka "O

Kirjandus

24

doc

Iliase pool raamatut

Ilias: Trooja sõda Stelio Martelli I laul Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti jä

Eesti keel

4

doc

Trooja sõda

TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Paris sõidab Spartasse Menelaosele külla. Kuningas võtab teda külalsilahkelt vastu ja sõidab ise ära Kreeta saarele jättes Parise oma lossi. Paris röövib Helena ja vi

Ajalugu

1

txt

Ilias - lühikokkuvõte

Ilias Trooja kuninga Priamose poeg print Paris rvis Sparta kuninga ttre printsess Helena.Sparta kuningas suri.Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise H

Kirjandus

3

docx

TROOJA SÕDA

TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes). Paris valis Aphr

Kirjandus

2

docx

Antiikkirjandus

Antiikkirjandus 1. Mida tead Homerosest ? V : Temast endast ja elukäigust ei teatud juba antiikajal midagi . Traditsiooniline ettekujutus Homerosest , kui pimedast laulikust - AOIDIST ­ võis algtõuge saada sellest , et ,, Odüsseia ,, tegelaste hulka kuuluvatest kahest aoidist oli üks pime . Loomingu järgi otsustadaes pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja . Teda peetakse eeposte ,, Ilias ,, ja ,, Odüsseia ,, autoriteks . Arvatakse , et ,, Iliase" lõi Homeros noores eas , ,, Odüsseia ,, aga vanaduspõlves , sest sisu poolest on viimane eepos hoopis erinev ka teema valik ja ühiskondlik olustik on teistsugune . 2. Miks puhkes Trooja sõda ? V: Kümmneaastase sõja puhkemise põhjuseks kreeklaste ja troojalaste vahel oli see ,et troojalaste vahel oli see, et Aphrodite kinkis kreeka kaunitar Helena Trooja sõdalasele Parisele

Kirjandus

Kommentaarid (1)