kõikvõimas isik Maa peal). Vellol oli ka teine õde Malle ning nendega koos elas näitsik Vaike. Venda ja isa Vellol enam ei olnud. Need said Beverina all ristisõdijatega sõdides surma. Kuigi Leini oli ristitud ja Vello arust peast segi läinud, oli ta ikkagi tema õde ning mõtles, et läheb koos teistega Kämbile kätte maksma Leini väärkohtlemise eest. Nii ta tegigi. Ta korjas mehed kokku ning läks talvel koos pakasega Sakalat riisuma. Mindi nii ratsa kui jalgsi. Kohale jõudes, äratati kõik rahvas üles, pandi maju põlema, tapeti meeste kõrval ka lapsi ja naisi ning võeti ka mõningad ilusamad vangideks. Vello otsis Kämbit. Lõpuks seisid nad vastastikku. Vaatepilt oli kohutav, mis tol öösel toimus. Vello ja Kämbi vahel käis tihe võitlus, kuid mõlemad teadsid, et välja pääseb sellest ainult üks. Selleks osutus Vello. Kämbi tapetud ja küla poolenisti põletatud
me Tuuslar oli paadi randa jättnud eg otsis pilguga Tuuslarit eg oli nii väsinud ja mõtles, et magab t astas, tõusis tuul ja algas äike Suur Tamm ütart merest s istutasid nad tamme ja kuuse kiige juurd amuna vaatama äike öösel,aga Eit ise eg t ja lendas ära alakeldrisse s oli kasvamas kala tagasi vette asüdamega ja lasi kala vette as juba nii suureks, et selle ladvad lõhkus otsima tarka, kes selle maha raiuks aale, heina riisuma ta omaenda kotka oli mees ll oli kirves otkas tõi neile targa kohale, kes raius ta Reisi Jätkamine oeg ärkas ja imestas, et magas terve päev s, hakkas ema ja Tuuslarit otsima alju peale ja nägi kuristiku kõrval tuuletarg Kättemaks Tuuslarile amme juurest välja ja jooksis Tuuslari poole, kes m kas põuest udusuled tuulde pöörlema ja nõia sõnu dest sõjalased (hobuse- ja jalavägi) tsid tormasid Kalevipojale kallale
Nähes Kalevipoega pillas ta hirmust aga vembla maha. Taat küsis Kalevipojalt et kust ta pärit on ning Kalevipoeg vastas, et ta on Kalevi ning Linda poeg. Kuuldes seda, hakkas rannapiiga Kalevipojale lähemale liikuma kuid ta libises ning kukkus vette, kus ta uppus. Kalevipoeg üritas teda päästa, kuid see ei õnnestunud. Kalevipoeg jätkas oma teekonda Soome poole. Eit ja taat aga valmistasid rehad mille pulgad olid terasest, varred vasest ning käepidemed rauast ning hakkasid nendega merd riisuma, et oma tütart leida. Esiteks leidsid nad kuuse ja tamme, tamme viisid nad koju.Teiseks leidsid na raudkübara ja kotkamuna, kotkamuna panid nad raudkübarasse ning kandsid koju kambrisse. Kolmandaks leidsid nad kala ja hõbekausi, kala panid hõbekaussi ning kandsid koju keldrisse. Merel kuuldi häälitsemist ja laulmist ning lugu läks liikvele, et üks neiu oli läinud oma kanaga merele ning näinud kaugel helkimas kuldmõõka, hõbeoda ning
Kalevipoeg vastas et ta on Virust pärit, ning ta ema on lesk Linda ning isa Kalev. Saare piiga kohkus kalevipoja vastuse peale ning läks kaldale ligemale, järsu serva peale ning libises merre. Kalevipoeg hüppas kohe merre teda sealt otsima, kuid asjatult, saare piiga oli merre mattunud. Kalevipoeg ujus kiirelt saarelt minema. Ning vahepeal oli saare taadi karjumise peale üles äragnud ka eit, kes tuli taadi juurde mere äärde. Üheskoos läksid nad n.ö merd riisuma, et leida piigat. Järsku kuulsid nad merest laulu. Laulus öeldi, et neiu läks merele kiikuma ja laulma ning pani kingad kivi peale. Ta oli laulma hakanud, kui järsku nägi ta kuldmõõka meres ning ta läks merre mõõka võtma. Seda tehes tuli talle vastu vanamees (vaskimees), kes rääkis et kuldamõõk on Kalevite, hõbeoda Olevite ja Veskiambu Sulevite varjul hoitud varandus. Vanamees tahtis et saare piiga temaga jääks ning tema kaasaks saaks, kuid saare piiga ei tahnud seda
Kauged tuuled toonud sõdalasi tuhandeid ning piinajaid pilvedeni. Kalevipoeg karganud sellepeale sõjaratsu sadulasse ja tõtanud tuuletuhinal sõjakära kustutama ja vaenuviha vaigistama. Kaasa võtnud ta viiskümmend meest Virumaalt, kuuskümmend Kuressaarest, seitsekümmend Soomemaalt ja veel sada meest mujalt Saaremaalt. Viru väljadel sõdisid paljud sõjamehed. Teised sissetungijad läinud, aga teist rada. Külasid kurnama, peresid piinama, rahva vara riisuma ning tugevamaid tapma. Seepeale astunud sõtta Kalevipoja kõrval sõtta ka Sulevipoeg, Alevipoeg ja Olevipoeg. Kalevipoeg, kange mees, karganud hobu seljas keset sõda. Lasknud mõõgal tuisata, surma kombel sirutada ning meeste peadel lennata. Kehad kuhjunud virnadesse, kasvanud lausa mägedeks. Hobu seljas püüdnud Kalevipoeg pakkupugejaid. Karanud siis Kalevipoeg hobusel hüpates mäest mäkke ning künkast künkasse. Õnnetuseks sattunud Kalevite kallis kõrb salasoosse
vastumeelsust oma isandate suhtes, hispaanlaste keelt ja asteekide ühiskonnakorraldust mõistvaid inimesi kui ka oma tehnilist üleolekut ning võitis nii suure osa allutatud hõime enda poolele, külvates samas ka asteekide imperaatori Moctezuma II lähikonnas paanikat ning nõutust. 1519. aasta novembris jõudis Cortés asteekide pealinna Tenochtitlani ning vangistas Moctezuma. Nii sai temast impeeriumi tegelik valitseja ning hispaanlased asusid asteekide väärtesemeid, eriti kulda, endale riisuma. Ent 1520. aasta algul saabus Mehhikosse teine hispaanlaste ekspeditsioon, kelle eesmärgiks oli ametlikult mässuliseks kuulutatud Cortési vangistamine ning kohutvõimude ette toimetamine. 24. mail toimunud lahingus võitis Cortés nende väge. Järgnevalt puhkes asteekide ülestõus, seda ilmselt Cortési kaaskondlase Pedro de Alvarado korrldatud asteegi ülikute massimõrva tõttu. Vangistatud Moctezuma hukkus, hispaanlased said lüüa ning ellujäänud (ka Cortés)
Lõkova küla asub Venemaal. Nagu kõigil lastel, nii ka temal olid omad mängud ja toimetused. Põhilised mängud olid õe ja vennaga ning naabripoistega. Mängiti rahvastepalli, trifaad, jalgpalli, peitust, luurekat. Pidi ka karjas käima, abiks olema heinatöödel, põldu harima. Karjas käies lugesid lapsed raamatuid ning igavuse peletamiseks valmistati pajust pille, mida oli tore mängida. Heinatöödel käidi kogu perega. Lapsed pidid riisuma või koorma otsas heina sõtkuma. Paljudel kodustel töödel aitasid lapsed vanemaid. Vaidole meeldis väga lapsena joonistada ning oli huvitatud relvadest. Relvade vastu oli nii suur huvi, et vanemad pidid tellima talle relvadest rääkiva ajakirja. Kodu lähedal oli suur mets ja üle põllu asus jõhvikasoo. Vaido käis tihti jõhvikaid korjamas. Metsas korjas seeni, pohli ja vaarikaid. Lähim järv asus 8 kilomeetri kaugusel. Vaidole meeldis ka ujuda
9. beget begot / begat begotten sigitama, tekitama; sünnitama, põhjustama 10. begin began begun algama, alustama 11. behold beheld beheld silmama, nägema, märkama; vaatama 12. bend bent bent painduma, painutama 13. bereave bereft (bereaved) bereft (bereaved) paljaks riisuma, ilma jätma (mlstki of); sugulast, lähedast inimest kaotama 14. beseech besought besought härdalt paluma, anuma (kelleltki midagi smb for smth) (beseeched) (beseeched) 15. beset beset beset sisse piirama; ründama, ahistama, peale
rahvuslikuks lipuks, märgitud päikese foonil 7-sõnalise pealkirjaga "Teaduse-, vabaduse-, valguse-, õigluse-, ühisraja-, loovtöö- ja rahulipp". See lipp oleks olnud vastuvõetav kõigile: Marxi- kommunismi, sotsialismi, fasismi, rahvusriikluse, Kristuse, isamaaluse ja monarhismi ideede pooldajaile, iga ühele oma värvi järgi, seda enam, et selle lipu all klasside juhid ei saa mainitud ideede maski all asuda rahvast hävitama, tapma ja riisuma, vaid peavad töötama kooskõlas riigi ülesehitamisel, samuti nagu selle lipu 7-päikesevärvi on kooskõlas üksteisega. Praegune (1934) lipp ei ütlevat rahvale midagi, vaid tuletavat meelde õudset orjaaega.[7] Selle harmoonilise lipu all ja hinge ülendava hümnide-hümni helide saatel kogu eesti rahvas ja ta sugu, erinevate klassidega, on üksteisele vennad ja õed ning on üks pere, samuti annavad Taara tammikul Kalevi tütardena ja poegadena teineteisele kätt
suhtes, hispaanlaste keelt ja asteekide ühiskonnakorraldust mõistvaid inimesi kui ka oma tehnilist üleolekut ning võitis nii suure osa allutatud hõime enda poolele, külvates samas ka asteekide imperaatori Moctezuma II lähikonnas paanikat ning nõutust. 1519. aasta novembris jõudis Cortés asteekide pealinna Tenochtitlani ning vangistas Moctezuma. Nii sai temast impeeriumi tegelik valitseja ning hispaanlased asusid asteekide väärtesemeid, eriti kulda, endale riisuma. Ent 1520. aasta algul saabus Mehhikosse teine hispaanlaste ekspeditsioon, kelle eesmärgiks oli ametlikult mässuliseks kuulutatud Cortési vangistamine ning kohutvõimude ette toimetamine. 24. mail toimunud lahingus võitis Cortés nende väge. Järgnevalt puhkes asteekide ülestõus, seda ilmselt Cortési kaaskondlase Pedro de Alvarado korrldatud asteegi ülikute massimõrva tõttu. Vangistatud Moctezuma hukkus, hispaanlased said lüüa ning ellujäänud (ka Cortés)
vaikimisest äkki laulusuminasse sattudes. Rähn täksib puud ja see vastab kohe, kust ta õõnes on - mõtles Tõnu, - mina aga kopin oma puud päevast päeva, ja ei anta mingit vastust! Ta ei teadnud, mis temaga sündis, aga ta seisis korraga tõsisemalt kui kunagi enne küsimuse ees: kas "jaa" või "ei"? - õieti rumala, pururumala valiku ees: kas Kuru Jaaniks saada või Prillupi Tõnuks jääda? Ses kitsikuses, mis temalt söögiisu ja unerahu kippus riisuma, palus Tõnu viimaks jumala käest head nõu. Aga vist olid sel ülikoormatud usaldusmehel parajasti mõne teise kandimehe asjad ajada: vastust ei tulnud ega tulnud. Siis võttis Prillup kätte ja läks targa juurde. Tagasi tulles üritas ta uuesti Mariga rääkida ja teda meelitada. Kaheksas peatükk: Mari tahtis linna minna ja nii ta läkski. . Raudteega sõites oli Maril kogu päev aega linna meelitusi ja peibutusi maitsta
Samuti ohustab siili kulu ja prahihunnikute põletamine. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Seega ohustavad teda ka aias marjadele kaitseks laotatud võrgud (muide, maasikapeenras ei nopi siil mitte marju, vaid kahjureid), kuhu ta võib kinni jääda, ning augud ja süvised, kust loom oma jõul välja ei roni. Lõksujäänud siil sureb kiirelt nälga. Kui kevadel liiga ruttu lehti riisuma hakatakse, võib kogemata vigastada veel talveund magava siili pesa. Pesa tuleks siis võimalikult loomulikult tagasi sättida. Nii on lootust, et siil saab une magatud ja ärkab õigel ajal. Liigikaitse 2004. aastal riikliku kaitse alt välja arvatud. Oli Eestis kaitse all alates 1958. a.; aastail 1995-- 2004 kuulus III kaitsekategooriasse. Oli kaitse all siili nime all 9
Piiga tuli uudistades lähemale, kus sattuski omal tahtel Kalevipojaga kõrvuti. Kalevipoeg kasutas piiga usaldust kurjasti. Piiga hüüdis appi, niiet ema-isa kuulsid. Isa kohkub, kui nii kanget meest näeb ja uurib, kust too pärit on. Kuuldes, et tegu on Kalevi ja Linda pojaga, libastus piiga ehmudes ja kukkus merre. Kalevipoeg hüppas talle järele, kuid ei leidnud piigat lainetest. Kalevipoeg hüüab saare taadile jumalaga ja ujub edasi. Taat ja eit hakkavad merd riisuma, et tütart kätte saada. Leidsid nad tamme ja kuuse, kotkamuna ja raudkübara, kala ja hõbekausi. Lainetest kostab tütre lauluhääl.(lk 57-61 ta jutustab endaga juhtunud õnnetusest) Piiga palub, et memm ja taat ei kurvastaks, sest tema koda on nüüd meres. 5. LUGU KALEVIPOEG SOOMES. SUUR TAMM. KÄTTEMAKS TUUSLARILE. Hommikul jõudis Kalevipoeg Soome randa. Näeb seal küll Tuuslari paati, aga teda ennast ei ole näha
Liha sisaldab kollageeni ja keetmisel eraldub see vette mida nim. Gultiinix ja see tardub maha jahtumisel. 6. Miks lisatakse puljingile soola pärast vahu riisumist? Sest muidu on toitainete kadu suurem kui lisame soola ennem. 7. Miks sidekoerikas liha ei pehmene praadimisel? Sellest vedelikust ei piisa ja liha ei pehmene, tuleb eel töödelda. 8. Miks kala pehmeneb kuumtöötlmisel kiiremini kui liha? Kala sidekoe hulk on väiksem. 9. Miks peab puljongi keetmisel sellelt rasva riisuma? Muidu annavad need puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. 10. Kuidas moodustub koorik praetava toiduaine pinnale? Tekkinud dekstriinid annavad toodete pealmisele koorikule või kogu tootele iseloomuliku värvi ja maitse. 11. Miks ei tohi ühte ja sama rasva mitu korda praadimisek kasutada? Rasv laguneb ja tekib vabu rasvhappeid. 12. Miks läheb tilgastunud piim kuumutamisel kokku? Kaltsiumkaseinaat laguneb ja kuumutamisel kaseiin koaguleerub. 13
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnuses...
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
Katkem oma väe taganemist, et see saaks minna ja sisse võtta laevade kaitse!" Tema hüüe toob kokku tugevamaid võitlejaid, kes moodustavad kaitsetõkke. See suudab mõnda aega troojalaste survele vastu seista, samal ajal aga põgenevad ülejäänud karjas mere suunas. Thoase ja ta kaaslaste vastu luhtub mitu troojalaste rünnakut, kuid üha rohkem kreeklasi langeb. ,,Jätke langenud rahule!" keelab Hektor oma kaaslasi, kes peatuvad surnutelt relvi ja varustust riisuma. ,,Laske nende relvad ja kilbid olla! Neid jääb meil küllalt aega kokku korjata kui oleme võitnud. Nüüd kõik laevade vastu! Tooge tõrvikud! Võit jääb meile!" Nagu tormitsev jõge, mis üle kallaste tungib ja tõkestamatult tasandikule valgub, nii liiguvad troojalased edasi mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. Hoolimata tema suunas lendavatest nooltest ja
soosik. Ta oli lubanud tsaarile, et ta vallutab linna või sureb. Tallinna all ta lahingutegevuses suri. Venelased lõpetasid piiramise ja taaskord oli peapõhjuseks, et saabumas oli kevad, sula, ning ei tahetud rasketehnikat sinna jätta. 1577.aasta kevadega seoses on Russow maininud, et tallinlased läksid vastureaktsioonina Vene aladele röövima, peaasjalikult Virumaale. 16.sajandil ei näe talupojad põhjust maad harida, vaid hakatakse röövima ja riisuma. Kindlustatud tugipunktid olid ära jagatud, mis kellele kuulus. Aga maa kuulus talupoegadele. Talupoegade salgad. Nt Ivo Schenkenberg ja tema salk. Tegemist Tallinna müntmeistri pojaga, kes 1576.aastal linna poolt määratakse talupoegade salga etteotsa, salk oli Tallinna linna teenistuses, pidid pidama linna ümbruses korda ja kontrolli. Tallinna piiramise ajal pidid korjama linna lastud süütepomme kahjutuks tegema. Oskasid käsitleda relvi. Schenkenberg ise oli Mustpeade vennaskonna liige
Peale Pärnu langemist on mõisamehed liikunud edasi Tln alla, suvel rüüstasid tln lähiümbrust, ürit ka tln piirama hakata, kuid selleks polnud neil lihtsalt jõudu. Oodatakse Magnuse väge, kes kohale ei tulnud. Mõisamehed on sunnitud taganema toimub mitmeid kokkupõrkeid. Nt Läänemaal Sipka külas. 1565 ürit tagasi võtta ka pärnut, see ebaõnnestub, siis minnakse edasi Saaremaale, kui Saaremaalt tagasi tullakse kohtuvad rootslased poolakatega, kes olid siia tulnud riisuma ja röövima, poolakad võtavad rootslastelt sõjasaagi üle ja jätkavad rüüstamist. 1567 rootslased võtavad ette pikema sõjalise retke, lähevad endisel peapiiskopi alale. kaot rootslaste enda hinnangul Lunavere all 20 000 meest. Poolakad on oma võidust hoogu sattudes Läänemaal ja Harjumaal jälle rüüstamas käinud. 67 a oli suhteliselt rahulik. 1568 õnnestub rootslastel vallutada Maadilinn, ida-saaremaa ja Muhu saared vähemalt mõneks ajaks
Laagris valitses pidulik kära ja müra, sest nälginud mõisamehed olid mõne päeva eest «Liivimaa kuninga»-Magnuse asupaiga -- Põltsamaa alevi kallale kip-punud, kuna «kuningat» ennast seal ei olnud, ja pärast rikka alevi paljaksriisumist rohke saagiga tagasi tulnud. See oli mõisameeste igapäevane käekäik. Ümberkaudne maa oli nii paljaks teh- 245 lud, et nälg mehi nädalate kaupa hulkuma pani. Siis mindi «sõja» nimel kaugemale riisuma ja tapma. Oli sõjakäik õnneks läinud, siis sai saak kähku kõrist ja kõhust läbi lastud. Imelik maa see Eestimaa! Kaheksateistkümmend aastat oli hirmus sõda kestnud, nii mitmed sõjaväed olid siin riisumas ja lagastamas käinud, kõigi käsi oli kõikide vastu olnud -- ja siiski suutis see õnnetu pind veel kodurahva riismeid ja vaenlaste tuhandeid toita! Sel korral õitses laagris õlle ja toidukraami müüjate vili: nende seisukohtade ümber aelesid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
