ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb
erinevasse tetraloogiasse, mille ülejäänud osad pole säilinud. -Euripides (umbes 480 eKr Salamis 406 eKr Pella) oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Ta oli kolmest tragöödiaklassikust noorim. Antiikajal arvati, et ta kirjutas 95 näidendit, kuid vähemalt nelja talle omistatud tragöödia autor oli tõenäoliselt Kritias. Tervikuna on säilinud 17 tema tragöödiat ja saatüridraama "Kükloop". Lisaks on veel tragöödia "Rhesos". Euripides kirjutas oma teoseid vanakreeka mütoloogia põhjal, aga tema näidendid kajastasid tema kaasaja probleeme. Kuigi nende sisu pärineb müütidest, on tema tegelaskujud, sealhulgas lihtinimesed, naised ja orjad loodud psühholoogilise meisterlikkusega ja elutruud. Äärmuslikesse olukordadesse sattununa kujundavad nad oma saatust täie vastutustundega ja oma iseloomule vastavalt. -Aischylos [aish'ülos] (525 eKr Atikas Eleusises 456 eKr Gelas) oli vanakreeka
valgete traavlite juurde... ...Samal ajal on Diomedes tunginud traaklaste juurde, kes on vaevalt Trooja laagrisse jõudnud ning magavad homseks ettenähtud lahingu ootuses. Nende õnnetuseks saabusid nad võiduhetkel. Õnnetuseks sellepärast, et võidujoovastusest tingitud enesekindlusest pole nad vaevunud isegi tunnimehi välja panema! Julm Diomedes tõmbab mõõga tupest ja tapab unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest. Kolmeteistkümnendaks ohvriks langeb noor kuningas Rhesos, kes on tulnud Troojasse lootuses leida kuulsust. Temagi kõri torgatakse une pealt läbi nagu tallel! Diomedes jätkaks veelgi oma veretööd, aga kartuses, et keegi neist võib ärgata ja häiret tõsta, otsustab ta tagasi minna. Ka Odysseus peaks olema selleks ajaks hobustega hakkama saanud. Odysseus ootabki teda juba kannatamatult: ,,Peame kiirustama! Oleme otse troojalaste keskel. Kui nad meid märkavad, oleme kadunud!"
divina, ius lex humana mos tavaõigus, ius non scriptum Odysseus antiikkirjanduses ius õigusnormid, ius scriptum KREEKA · ius, iustitia, suum cuique Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) 20 tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; William Blake'i illustratsioon Euripides: Hekabe, Rhesos, Dantele (18. saj lõpp) Palamedes [frg.]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Alfred Tennyson Vergilius, Aeneis; Ovidius Ulysses (1833): It little profits that an idle king, Telegoneia By this still hearth, among these ODYSSEUS barren crags, PENELOPE KALLIDIKE* KIRKE Match'd with an aged wife, I mete
vallutatud. Kurb, masendav sõjamiljöö. 7) ,,Iphigeneia Taurises" 413 a ? 8) ,,Ion" 414 a 9) ,,Helna" 412 a uuenduslikkus seisneb selles, et kasutas müüdilist süzeed. Helena ei olnud trooja sõja ajal Troojas, vaid oli egiptuses, oli hea tegelane, ei teinud kellelegi halba. 10) ,,Orestes" 408 a 11) ,,Bakhandid" pärast 406 - Peategelane kesitakse lõhki märatsevate naiste poolt. 12) ,,Iphigeneia Aulises" pärast a 406 13) ,,Kükloop" (saatürdraama ) a 408? 14) ,,Rhesos" 4. saj ? ( kaheldakse, kas kuulub tema repertuaari ) Ei võtnud osa ühiskonnaelust. Teda peeti mõtliku loomuga inimeseks. ( Tõsine, kurvameelne ). Oli üsnagi eemaletõmbunud teistest inimestest. Teda on 3 traagikust peetud kõige filosoofilisemaks, teda on isel kui filosoofi teatrilaval. Oma elu .Tema draamasid on säilinud rohke, kui teiste omi, kuna hilisemal ajal hinnati teda rohkem, kui tema eluajal. Hakkas tragöödiavõistlustest osa võtma 26 a, võitis vaid 4-5 korral
Johann Wolfgang von Goethe (Iphigenie auf Tauris) Friedrich Freiherr von Hardenberg (Novalis) Heinrich von Kleist (Penthesilea) Friedrich Schiller (Hektorlied) Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Der Eremit in Griechenland) 48. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. KREEKA Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; Euripides: Hekabe, Rhesos, Palamedes [fr]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Vergilius, Aeneis; Ovidius Kreeka eepikas nähti Odysseust kui 1.) eeskujulikku rüütlit ja kangelast; 2.) petturit ja valetajat. Vergiliuse „Aeneis´is“, kus peakangelane teeb oma pojaga läbi rännaku, mida võiks võrrelda Odysseuse rännakuga, käsitleb Aeneast kohusetruu, jumalakartliku ja vanemaid armastava näidissangarina ehk siis tüüpilise roomapäraste vooruste kehastajana
annaabi.ee 
