Trooja sõda (1)

  TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi . Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud “Kõige ilusamale ”. Tekkis tüli jumalannade Aphrodite , Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Paris sõidab Spartasse Menelaosele külla. Kuningas võtab teda külalsilahkelt vastu ja sõidab ise ära Kreeta saarele jättes Parise oma lossi. Paris röövib Helena ja viib ta koos kalliskividega Troojasse. Eelnevalt oli jumalanna Aphrodite süüdanud Helena südames armastuse leegi Parise vastu. Kui kuningas Menelaos lõpuks koju jõudis ja Helenat eest ei leidnud, tekkis tal kättemaksuiha. Ta kutsus kogu Kreeka endale appi. Kõik ülikud valmistusid üksmeelselt sõjaretkeks, et tasuda kätte ja tuua Helena tagasi. Vaprate sõjameeste killas oli Achilleus – mürmidoonide haavamatu juht ja Ithaka saare valitseja Odysseus . Odysseus oli kuulus oma kavaluse ja vaprusega. Achilleus oma vapruse ja haavatamatusega. Achilleusel oli ainult üks koht nõrk ja haavatav- jala kand . Seati valmis ligi sada tuhat sõjameest- ahhailast ja ligi tuhat kakssada (1186) laeva. Odysseus ei tahtnud sõjakäigule minna ja mängis hullumeelset, kuid Menelaose saadik veenis teda siiski sõjakäigule minema. Achilleust hoidis tagasi tema ema, merenümf, kes teadis, et tema poega ootab Trooja all surm, kuulsusrikas surm. Achilleus valis lõpuks pika ja rahuliku elu asemel lühikese ja kuulsusrikka. Ja nii olid kõik sõdalased koos. Juhtima asus Menelaose vend Agamemnon . Põhjatuul ei lasknud laevadel sadamast väljuda. Oli vaja tuua jumalannale ohver. Ohvriks tuuakse Agamemnoni tütar Iphigineia. Peale seda purjetasid Kreeka laevad pärituulega Troojasse.Algas verine ja ohvriterohke sõda ahhailaste ja troojalaste vahel. Kreeklased on oma kaarjad laevad tõmmanud maale ja neist teinud omale laagri. Troojalasi kaitsevad vägevad müürid ja vaprad sõjamehed. Lahingud toimuvad põhiliselt väljaspool linnamüüre, rannikul. Kord saadab edu troojalasi kord ahhaialasi. Kuid lõpplikku võitu ei tule kummaltki poolt. Kord oli üks pool võidukas, kord teine. Kõik olenes sellest millist poolt soosisid jumalad, kes asusid Olymposel pilvedes ja mäetippudel. Sealt tulid nad aeg-ajalt alla, võtsid mõne inimese kuju, või andsid mõnele inimesele jumaliku jõu ja kallutasid niiviisi maapealset võitlust vastavalt oma tahtmisele. Nii kestis see üheksa aastat. Agamemnon on endale sõjasaagiks võtnud Apolloni preestri tütre Chryseisi ja teinud temast oma orja. Isa tuli tütart tagasi paluma, kuid teda koheldi jõhkralt. Preester pöördus Apolloni poole palvega ja Apollon kostitas ahhailasi haigustega nii et pidevalt pidi laipu põletama. Peeti nõu kuidas Apollonit lepitada. Otsustati et Agamemnon peab oma kauni Chryseisi isale tagasi andma. Agamemnon nõustus ainult ühel tingimusel. Tingimuseks oli see, et Achilleus annab oma imekauni autasu neiu Briseis`i asemele. Nii toimuski . Kuid Achilleus solvus sellest hingepõhjani. “Nii Zeusi tahtel see sündis, sest ajast peale, kui vihavaenuga üksühest lahku läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus” Nii on kirjas Homerose “ Iliase ” esimeses laulus . Öösel ilmus Achilleuse juurde tema ema merenümf Thetis . Ta soovitas Achilleusel loobuda võitlusest troojalaste vastu. Ja tõttas ise Olümposele, et Zeusilt paluda troojalastele abi. Seega saaks kreeklased oma karistuse selle eest, et võtsid ära tema pojalt imeilusa Briseisi ja andsid selle Agamemnonile. Zeusile ei meeldinud Thethise palve . Kuid oma naiseliku kavalusega sai ta siiski Zeusi nõusse ja kreeklasi hakkas saatma ebaõnn. Troojalaste juht Hektor , kuningas Priamose poeg ja Parise vend lõi ahhailaste väed põgenema, jõudis nende laevade juurde. Seda oli Hektoril kerge teha, sest kreeklaste kõige vapram ja haavamatum Achilleus tusatses oma telgis või jalutas niisama mererannal, nuttes taga oma armast Briseisi. Vana kuningas Priamos ja Ilus Helena asuvad linnamüürile ja troojalased avavad väravad ning ründavad ahhailasi. Võitlusse otsustab astuda ka Paris, et otsustada sõja ja Helena saatus kahevõitluses Menelaosega. Algab vihane võitlus. Mõlemad võitlevad täie raevuga, ilusa ja armsa Helena pärast. Paris on noor, tugev ja kiire. Menelaos, aga kogenud võitleja. Siiski õnnestub Parisel Menelaos relvituks teha ja Paris võiks ta tappa. Hetk kõhklust ja Menelaos haarab Parise kiivrist ja kägistab kaelarihmaga. Paris kukub . Menelaos haarab oda, et torgata läbi oma naise röövija. Samal hetkel kaob Paris tolmupilve. Otsustaval hetkel sekkus jumalanna Aphrodite, kes mässis Parise tolmupilve ja viis ära kaugele. Menelaose oda tabab vaid tühja tolmust maad. Menelaos nõuab troojalatselt oma Helenat tagasi ja lubab sõja lõpetada. Olymposel kogunevad jumalad, et arutada sõja seisu. Athena ja Hera on Manelaose poolt. Aphrodite aga Parise poolt. Vana Zeus on sõjast väsinud ja tahab selle ära lõpetada. Vaidluses jääb pelae Hera ja Athena tahe ning sõda jätkub. Otsustatakse, et Menelaos tuleb tappa. Athena laskub maa peale, annab noolekütt Pandarosele jumaliku jõu ja osavuse. Pandaros lasebki noole Menelaose pihta, kuid jumalanna Aphrodite juhib välkkiirelt noole kõrvale, nii et see haavab Menelaost, kuid ei tapa . Võitlus Trooja pärast jätkub. Võitlejate hulgas on palju neid, kelle isa või ema on jumal. Sõda peetakse maa peal, Trooja müüride vahelisel maa-alal, kuid jumalad kisklevad omavahel pilvedes ja mägede tippudel. Aeg-ajalt võtab üks või teine neist nõuks soosida oma lemmikuid. Paris veedab kindluse müüride vahel aega oma armsa ja ilusa Helenaga. Troojalaste juht Hektor teeb etteheiteid Parisele. Jättes hüvasti oma armsa poja Astyanaxi ja naise Andromachega – astub uuesti lahingusse. Ahhailaste kõige vägevam Achilleus istub oma telgis, on solvunud ja mängib ajaviiteks lüürat. Kreeklaste juhiks on nüüd pikk, turske ja vapper Aias – Telamoni poeg. Peajumal Zeus kihutab oma vankriga Idamäele, et vaadata lahingut ülevalt pealt. Troojalasi saadab edu ja ahhailased lüüakse taganema oma laagrisse , mis on tehtud kuivale tõmmatud laevadest ja piiratud kõrge valliga. Troojalased ei lähe ööseks oma linna vaid jäävad laagrisse otse kreeklaste lähedusse ja süütavad lõkked. Kreeklased on löödud ja peavad nõu vana targa Nestoriga. Agamemnon saab aru, et ilma Achilleuseta ei saa nad võitu. Ta saab ka aru, et on Achilleust solvanud. Nestor , Aias ja Odysseus siirduvad Achilleuse, mürmidoonlaste juhi telki, et paluda teda uuesti võitlusväljale. Achilleus lükkab nende palved tagasi. Algavad uued lahingud. Agamemnon viib mehed lahingusse. Kunagi pole Agamemnon nii vapralt võidelnud. Ta tapab palju troojalasi. Näib et keegi ei saa Agamemnoni vastu. Troojalased taganevad, kuid ootamatult ilmub Atenori poeg Koon, kes haavab Agamemnoni. Agamemnon taganeb kaotades palju verd. Troojalased kasutavad hetke ja asuvad ründama. Neid saadab edu. Lisaks Hektorile on ründajate eesotsas Zeusi poeg Lüükia kuningas Sarpedon, kes on oma sõdalastega troojalastele appi tulnud. Lahingut jälginud Zeus on rahul. Ta loodab et peagi on Hektor oma meestega kreeklaste laevadel. Zeus lahkub . Kui Zeus on lahkunud ilmub lahingupaigale merejumal Poseidon , kes pooldab kreeklasi. Nüüd hakkab edu saatma kreeklasi. Peagi saabub tagasi Zeus ja kreeklaste sõjaõnn jätab nad maha. Achilleuse sõber Patroklos palub Achilleuselt tema sõjarakmeid, et ajada hirmu peale troojalastele, jättes mulje, et tema on haavamatu Achilleus. Achilleus lubab oma sõjavarustuse Patrokosele. Patroklos koondab vanad ja uued jõud ja asub rünnakule. Troojalased näevad, et Achilleus on asunud võitlusesse ja taganevad, jättes maha ka põlema süüdatud kreeklaste laeva. Põgenedes saavad paljud troojalased aru, et see julge ja vapper võitleja ei olegi Achilleus. On vaid tema hiilgavad rakmed ja asuvad vastupanule, kuid Patroklos on osav ja tapab neid üksteise järel. Lahingumöllus ründab Patroklos troojalaste juht Hektor sõites oma kaarikuga, mida juhib kutsar Kebriones, otse Patroklose peale. Patroklos viskab kivi kutsari pihta, kes saab surma. Patroklos tahab võtta kutsari rakmed. Läheb kähmluseks Kebrionese surnukeha ümber. Kõik tahavad endale saada rakmeid. Patroklos saab oda selga ja taandub tuikudes. Sellel hetkel viskab Hektor talle oda kõhtu. Patrokles variseb kokku. Hektor võtab nüüd Patroklese seljas olnud Achilleuse rakmed ja tormab lahingusse. Kreeklasi asub juhtima Aias, kuid lahingumöllus nad vastamisi ei satu . Käib äge võitlus Patroklese surnukeha pärast. Mõlemad pooled tahavad teda endale. Mõlemal poolel on haavatuid ja surnuid. Achilleusele tuuakse teade tema sõbra Patroklese surmast. Achilleus kisendab oma kaotuse valu taeva poole ja puhkeb siis lahinal nutma. Mere sügavusest tõuseb Achilleuse ema Thetis, kes pärib, mis on juhtunud. Achilleus jutustab kogu loo, mis on juhtunud. Ema tõttab kiiresti jõejumal Hephaistose juurde, kes hakkab Achilleusele uut sõjavarustust taguma. Patroklese surnukeha tuuakse Achilleuse juurde kreeklaste laagrisse. Achilleus nutab Patroklese, oma sõbra surnukeha juures ja tõotab troojalastele kätte maksta. Terve öö leinab Achilleus oma langenud sõpra. Hommikul toob ema talle relvad ja rüü, lohutab teda ja ütleb “Pane need selga ja mingu täide sinu saatus”. Achilleus ei kiirusta riietumisega, vaid otsustab kõigepealt ära leppida Agamemnoniga. Ta läheb kreeklaste laagrisse ja sirutab leppimise märgiks Agamemnonile käed. Ta tõotab Agamemnonile pühalikult, et loobub vihast ja kättemaksust. Ka Agamemnon tunnistab oma eksimusi ja palub vabandust . Agamemnon lubab lepituseks omalt poolt palju ande. Lõpuks tuuakse Achilleuse telki ka pika ja saatusliku vaenu põhjus-imekaunis Briseis. Odysseuse ettepanekul korraldatakse põhjalik söömine enne lahingusse minekut. Achilleus keeldub söögist, kuid Zeus saadab Athena alla maa peale, kes annab Achilleusele jumaliku jõu ja sära. Nüüd on Achilleus nõus asuma kiiresti üle pika aja kreeklaste etteotsa. Ta võetakse vastu rõõmuhõisetega. Olümposel asuvad jumalad uue lahingu käigus oma lemmikuid aitama , kes keda. Aphrodite, Ares , Apollon ja Artemis on troojalaste poolel. Athena, Poseidon, Hephaisios ja Hera on kreeklaste poolel. Ainuüksi Achilleuse võitlusväljale ilmumine pärsib troojalaste võitlusvaimu. Achilleus tapab üksteise järel palju Trooja kangeid sõdalasi. Nende seas ka troojalaste juhi Hektori noorema venna Polydorose. Hektor näeb seda ja asub Achilleusele lähemale, et temaga kahevõitlusse asuda . Hektor viskab oda Achilleuse pihta, kuid jumalanna Athena juhib selle kõrvale. Nüüd on Achilleuse kord, kuid sekkub Apollon, kes mässib Hektori paksu udu sisse. Achilleuse odatorked ei lähe Hektori pihta. Achilleuse asub metsikusse tapatalgusse troojalaste vastu. Oma kaarikul, mille ees on kaks hobust kihutab ta läbi troojalaste leeri tappes kohutaval hulgal ja mitte kellelegi armu andes . Vankrirattad ja hobuste kabjad on üleni verised. Ka Skamandrose jõgi värvub verest punaseks. Troojalased põgenevad linnaväravate taha. Jõejumal saab sellise tapatalgu peale pahaseks ja paisutab voogusid, nii et Achilleus oleks oma raske sõjavarustusega peaaegu ära uppunud. Hephaistos taltsutab jõe vood ja sunnib nad rahunema. Hektor jätab hüvasti oma naise ja pojaga ja otsustab uuesti heitlusesse minna. Tal on seljas Patrokleselt röövitud Achilleuse rüü ja käes tema sõjariistad. Achilleus läheneb Hektorile. Teda saatis jumalanna Athena Hektor oli üksi, sest Apollon oli teda hüljanud ja jätnud saatuse hoolde. Juba Achilleuse võimas kuju ja Hephaistose taotud uued rakmed ajasid Hektorile hirmu peale. Hektor pistab jooksu. Kolm korda jookseb Hektor ümber Trooja müüride, kuid siis Athena kasutab kavalust ja Hektor jääb seisma, algab kahevõitlus. Achilleus teadis, kus on nõrk koht, Patrokleselt röövitud Achilleuse vanal sõjarüül. Ta sihtis piigi Hektori kõri alla. Surmavalt haavatud Hektor langeb maha. Achilleus tõmbab Hektoril sõjarüü seljast ja seob nahkrihmadega jalgupidi laiba oma sõjavankri külge. Võidukalt kihutab Achilleus oma kaarikuga mitu tiiru ümber Trooja, lohistades tolmupilves Trooja kangemat poega. Laiba mõnitamine ei meeldinud jumalatele, välja arvatud Hera. Hektori isa Priamos laadib oma vankrile palju aardeid ja sõidab kreeklaste leeri, et oma poja surnukeha välja lunastada. Alandlikult palub vana kuningas Achilleust. Ahilleuse süda heldib ja ta annab Hektori surnukeha tema isale , lastes eelnevalt selle puhtaks pesta. Lisaks sellele kuulutab Achilleus oma leeris välja rahu. Kogu Trooja nutab taga oma langenud kangelasi. Isegi sõja põhjustaja imeilus Helena valab pisaraid. Üheksa päeva pärast põletatakse Hektori laip tuleriidal. Tema luud korjati kokku ja maeti kuldses kirstus sügavale hauakoopasse.”Kui aga valmis ka kääbas , nad laiali läksid ja varsti siis tulid nad jälle ja hiilgavad peied nüüd peeti Zeusi –isa lemmiku ,kuulsa Priamose vürstlikus lossis. Nii maha matsid auga nad Hektori ”Traavlite-Rüütli” Nii lõpeb Homerose ” Ilias ”. Kuid ka Achilleusel pole pääsu oma saatuse eest. Teatavasti oli ta valinud pika, rikka ja rahuliku elu asemel lühikese ja kuulsusrikka. Peale Trooja kangelase matuseid algab sõjakära ja lahingumöll uuesti. Nüüd on lahingusse asunud ka Paris, kes oli vahepeal mitmeid lahinguid, vaid pealt vaadanud või viitnud aega oma kauni Helenaga. Järjekordses lahingus tababki Parise täpselt sihitud nool Achilleust. Seega on Achilleus oma saatuse poolt määratu kätte saanud. Kreeklased on löödud, kuid neil pole tahtmist naasta oma kodumaale ilma võiduta. Nüüd hakkab tegutsema Ithaka valitseja tark ja kaval Odysseus. Ta laseb kreeklastel valmistada hiigelsuure puuhobuse. Puuhobuse sisse peidab ta parimad sõjamehed. Seejärel annab ta korralduse kõigile laevadele istumiseks. Ainult ühe mehe Sinoni jätab ta maha, kes peab mängima süütut kannatajat ja rääkima troojalastele lugu, et puuhobune on pühendatud jumalanna Athenale ja see on kingitus troojalastele. Puuhobuse mõõtmed olevad selle tõttu nii suured, et troojalased ei saaks teda oma linna vedada. Kui see hobune peaks linna veetama siis see toob õnne Troojale –linna ei saa siis keegi vallutada.. Preester Laokoon hoiatas troojalasi, et vaenlaselt ei tohi kunagi kingitusi vastu võtta, kuid troojalased ei võtnud tema nõu kuulda. Troojalased lõhkusid maha tüki kindluse müüri ja vedasid õnnetoova puuhobuse oma linna ning heitsid rahulikult magama. Sõda oli läbi. Kreeklaste laevad olid sadamast lahkunud. Õnnetoov puuhobune oli linnas ja kõiki valdas raske uni. Öösel avanesid puuhobuse salauksed ja avad. Sealt hiilisid välja kreeklaste kõige vapramad mehed. Algas magavate troojalaste metsik tapmine . Kreeklaste laevad, mis olid mänginud ärasõitu olid ligiduses ja saabusid peagi sadamasse tagasi. Mehed võtsid oma sõjariistad ja sisenesid läbi väravate ja müüris oleva suure augu kaudu Troojasse. Algas tapatalgu, mida pole nähtud varem. Kõik tapeti. Ka väikestele lastele ega vanakestele ei antud armu. Linn pandi põlema ja põles maatasa. Kuningas Menelaos võttis kaasa oma naise Helena ja kreeklased asusid oma kaarjate laevadega koduteele. Nii lõppes sõda, mis algas kolme jumalanna tülist, kes kõik tahtsid kõige ilusamad olla; Sparta kuninga Menelaose naise Helena röövimisest tema vabal tahtel Trooja kuninga poja Parise poolt ja Trooja hävingust. Sõda kestis kümme aastat.