Rakvere Õhtukeskkool Triinu Tomson 11B Kõik müügiks ,,Mäeküla piimamehe" põhjal Kas inimkond on tõesti jõudnud aega mil kõik on müüdav ja ostetav ning väärtuste mõõtühikuks on raha? Ning kell seda viimast rohkem käes on arvavad et saavad selle eest lubada endale kõike mida silm ihaldab! Mõnikord kohtame inimesi, keda vaadates võime järeldada, et raha on õnne alus. Neil on olemas kõik mida hing oskab ihaldada: tohutult suured majad teenijate ja basseinidega, uusima moe järgi autod, tähelepanu mida ihkavad paljud ning kui mitte tõeline siis vähemalt näiline austus. Siiski lähemalt uurides näeme, et on miski, mille tõttu ei ole nende inimeste õnn terviklik. Puuduv osa ei ole materiaalne vaid hingeline. Vajaka jääb armastusest, aususest ning hoolivusest. Siinkohal võime tuua näite E. Vilde teosest ,...
Ta oli lõbus ja lapsemeelne, ent niivõrd arukas tegemast vahet, mis on õige ja mis on vale. Tööd mõisahärra juures ja kannatusi ta aga ette näha ei osanud. Mäekülal oli Tõnu elu raske, äsja oli ta kaotanud naise ja jäi lastega üksi, kuniks tõi tallu Leenu, oma kadunud naise õe Mari. Alguses oli nende läbisaamine keeruline, Mari oli lapsik ja tegi, mida ise vaid tahtis. Tõnu ei suutnud pikka aega Marit naiseks pidada. Lisaks sellele olid neil rahamured. Tõnu aga unistas piimamehe kohast, mis tunduski jäävat vaid kaugeks unistuseks. Kuid peagi kutsuti Mari mõisahärra juurde aknaid pesema. Mõisahärra juurdes pidi Mari tegema majapidamistöid ja sealt see kanaarilinnu elu alguse saigi. Hiljem soovis mõisahärra juba Mariga lihtsalt aega veeta, et Mari teda lõbustaks. Kodus rääkides Tõnule härra juttudest, muutus Tõnu murelikuks, olles ise aga rohkem õhinal sellest, mida oli mõisahärral talle rääkida.
Ed. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tööülesanded teose analüüsiks Väide Minu arvamus Vilde arvamus 1. Abielu on äritehing. Minu arvates saab abielu Abieluga üritati rikastuda ja toimuda kui kahe inimese õnnelikuks saada vahel on armastus. Kui rahaga.Prillupi ja Mari abielu abielluda selleks,et oli ka ilma armastuseta. rikastuda,siis see kaua ei kesta. 2. Naine peab mehele Kindlasti peab naine Naine peaks meest kuulama, kuulekas olema. mehele kuuletuma, aga kui aga raamatus olev Mari on mees sunnib naist tugeva iseloomuga ja ei millekski, mida naine teha kuuletu koguaeg mehele. ...
piimamees" . Mari oli Tõnu Prillupi noor naine, kes oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Mõisnik Kremer tundis Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada oleks käinud tema saksa-au pihta, niisiis otsustas ta Tõnuga kokku leppida ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle kuna teda piinas kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja tal oli suur lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüdis igati Marit veenda, kuid naine siiski puikles vastu. Tõnu jäi lausa haigeks ja hakkas sonima sellest, kuidas nad kodust minema aetakse kui Mari ei nõustu. Lõpuks tüdinud Mari andis järgi ja hakkas mõisahärra armukeseks. Tõnu sai oma piimamehe- lepingu ja Kuru Jaan lasti lahti. Niimoodi sattus noor Mari mõisniku juurde.
sinna ajas. Tolle aja kohta võis inimestele vastukarva olla Mari puhul tema võimukus ja eneseväärikus, mis paljudel naistel siis puudus. Aega, millest raamat räägib, iseloomustab meeste ülemvõim peres. Mari pole minu arvates midag valesti teinud, kuna ta ei olnud ju Prillupiga armastusest abielus vaid ainult oma õe laste pärast ja Kremer talle meeldis. Ent siiski, pärast Tõnu õnnetut hukkumist lõpetas naine lepingu, olgugi, et uue piimamehe kohta tahtsid paljud, ka need kes ennem ilkusid Mari kallal Kremeriga suhte pärast. Mari kasutas taas oma võimu, lõpetas lepingu ja soovis vaba olla. Kremer küll palus teda, et ta jääks, aga Mari lausus kuldsed sõnad: "Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind". See lause selgitab, et Mari oli väga iseseisev ja arukas naine, kes ei soovi elada kuskil puuris, mehe käskude järgi vaid olla vaba ja teha, mida hing ihaldab. Minule Mari karakter sümpatiseeris
Järgmisel päeval nägi Mõsnik, et tema mõisas peseb aknaid seesama too Mari. Nad vestlesid mõnda aega ja Mari seletas, et ta ei ole Juhani abikaasa, vaid tema vanem õde oli Juhani abikaasa, kuid ta vanem õde suri 4 nädalat tagasi. Et tema aitab Tõnul rohkem lapsi kasvatada. Kuid Mõisnik on vana ja üksildane, siis armub ta ära Marisse. Ta teeb Tõnule ettepaneku, et ta nagu annaks oma naise ööseks käima tema juurde ja Tõnu saab vastutasuks endale Mäeküla piimamehe ameti endale. Mari ei ole küll ei ole sellega algul nõus, kuid hiljem muudab ta meelt. Mari on nõus käima Mõisniku juures. Tõnu oli ülimalt õnnelik, et ta sai nüüd piimamees olla, kuid turul ei läinud tal kõige paremini selle müümisega, kuna kõik küsisid, et kus on too vana mäeküla piimamees. Tõnu hakkas igal õhtul kõrtsis käima. Ja kõik mehed rääkisid muudkui kõrtsis, et Kremer teeb temast mõisniku, sellise jutu peale tegi alati Tõnu kõigile kõrtsis õlut välja
Auahnus maksab valusalt kätte Me oleme peaaegu kõik valmis andma selleks, et saada paremat elu, kui loomuliikult seda võimalust meile pakutakse. On kerge teha vigu, kui meie ees on üks kindel siht, mida mööda minna. Selletõttu on meil raske näha ette sündmusi ja tagajärgi, mis võivad sellega kaasneda. Vahel peame silmas pidama ka teiste soove. Kui me ei arvesta, siis võime jääda üksinda ja see eesmärk, mida oleme tahtnud saavutada ei tundugi enam see kõige õigem. TÕnu ei kiitnud Kremeri poolt pakutut tehingut alguses heaks ja isegi naeris selle üle, kuid hiljem mõistis, et see on hea võimalus olla teistest parem ja tuleks seda võimalust kasutada. Ta mõtles ainult sellele, kuidas temal endal parem on, Mari jättis aga kõrvale. Prillup ei mõistnud ka seda, kuidas ta Leena õde ära kasutab. Ta ei küsinud kordagi, kas Mari tahab hakkata käima Kremeri juures, vaid tegutses omapäi, püüdes teda igal erineval viis...
E. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu laenatud elu Raatamatu peategelane Tõnu Prillup omab unistust saada väga rikkaks meheks. Teda on alati piinanud kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani elu vastu ning ta loodab tolle kombel endale kunagi mõis osta. Tõnu naine Mari, kes oli mehe endise naise õde, jäi mõisnik Kremerile silma ning too tegi Prillupile väga soodsa pakkumise, et annab enda valduses oleva Jaani maa ning ameti Tõnule, kui too Mari Kremerile nö kasutada annab. Nii hakkabki Tõnu Marit veenma, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks Mari
E.Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES Probleemiskeem Õnn: - Mari polnud mõisas õnnelik, kuigi sai uusi riideid ja kingitusi. - Alguses pidas Tõnu õnneks piimamehe ametit, sest ihardas raha. - Pärast lepingu sõlmimist muutus mõistahärra lahkemaks ja rõõmsamaks. - Lõpus muutus Tõnu arusaam õnnest. Ta tahtis naist endale tagasi, hakkas hindama abielu ja perekonda. - Mari polnud õnnelik, sest tahtis noort seppa nimega Juhan. - Mari lahkus mõisahärra juurest, sest ta polnud õnnelik. - Tõnu lapsed polnud Mari lahkumise üle õnnelikud. - Mari ja lapsed elasid üle Tõnu surma ja lahkusid perega maalt ära linna.
aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema. Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida. Mõisnik laseb kutsuda Tõnu mõisa, joodab ta täis ning ütleb talle asjast. Tehing seisnes selles, et Tõnu saaks ihaldatud piimamehe ameti, kui laseb Mari mõisniku juurde. Tõnu peab alguses seda naljaks, aga teel koju mõtleb ümber. Siis hakkab luurama Kuru talut, käib neil pidevalt söömas ja pärimas igasuguseid asju. Samal ajal hakkab ta ka Marile vihjama, et ta peab tehinguga nõustuma, kuid Mari on selle vastu. Tõnu on tegelikult selline nõrk talumees, kes ei julge end naisele maksma panna. Eelmine naine oli ka teda rohkem käsutanud.
Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Vastused: 1. Tõnul oli sisemine konflikt iseendaga. Abielud ei olnud pea kunagi armastusest ja nii oli ka naisest ja aust lihtsam loobuda suurema sissetuleku nimel. Ta soovis piimamehe ametit, loovutades seetõttu Mari mõisnikule, kuid hiljem piinas teda südametunnistus. Ta avastas, et tal siiski on tunded Mari vastu. Võib-olla see, et temal uue äriga hästi ei läinud, võis põhjustada selle, et ta mõistis Mari tähendust temale. Siis ta sai aru, millest ta loobus. Oma omandist. 2. Tõnu oli oma traagilises saatuses ise süüdi. Ta soovis kiiresti rikastuda, teda ei huvitanud mitte miski peale selle
Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks tüdinud Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles siis märkab ta, et Mari on küps ja ahvatlev naine, kes on aga teda nüüd maha jätnud
Kremer tunneb Mari järgi huvi, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta. Kremer otsustab Tõnuga kokku leppida, et pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub. Lõpuks Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles nüüd saabTõnu aru, et Mari on küps ja ilus naine, kes on teda maha jätnud. Piimamehe töö algus pakub raskustest hoolimata Tõnule suurt rahuldust. Maril tekib võimalus linnas käia ja saab endale iluasju ja raamatuid osta. Kremer muutub lahkemaks Mariga koos olles. Mida aeg edasi seda rahutumaks muutub Tõnu, sest teada vaevab armukadedus. Tõnu tunnistab mõisnikule, et on teinud suure vea selle kokkuleppega. Tõnu piimaäri hakkab allamäge minema ja Tõnu hakkab viina jooma. Tõnu tuli purjus peaga koju ja tal tekkis tõsine tüli
tunnetes selgusele jõuda. 3. Mari-Elava fantaasiaga noor naine, ta oli kinnine ja isepärane. Maei ei ava teistele enda tegude motiive. (Sai 21, hõredate hammastega ja lõualotiga). Tehing: Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks tüdinud Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Mida tehing nende jaoks tähendab? Kremer- Saab endale lõpuks naise, seejuures enda au rikkumata. Prillup-Saab soovitud piimaäri e. soovitud rikkuse.
kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid Fifth leve talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksaau pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks tüdinud Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehelepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Kokkuvõte 2
Tõnu abiellus Mariga, aga Kremer ei jätnud Marit rahule. Kremer tegi Tõnule ettepaneku, et kui ta saab mariga vahest "koos olla" (Mariga magada), siis saab Tõnust Mäeküla piimamees. Mari oli sellele vastu. Tõnu proovis Marit ümber veenda, käis nõia juures ja kirikus palvetamas. See aga ei mõjunud. Seejärel ütles Tõnu Marile, et kui ta ei nõustu, siis tõstab Kremer nad talust välja. Lõpuks Mari nõustus. Kui Kremer kuulis, et Mari nõustus, siis vallandas ta vana piimamehe ja Tõnust sai uus Mäeküla piimamees. Alguses Mari visiidid Kremeri juurde Tõnut ei häirinud, kuid hiljem ei tahtnud ta enam Marit "jagada". Ka tema äri (piimamehena) ei läinud nii hästi, kui ta lootnud oli. Tihti pidi te oma kaupa odavamalt müüma, et sellest lahti saada. Ükskord tulid Kremerile külalised ja ta läks nendele oma valdusi tutvustama. Nad jäid ühte ilusat lehma vaatama. See ei meeldinud pullile ja pull ründas Kremerit, kes sai vigastada.
Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa- au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks tüdinud Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles siis märkab ta, et Mari on küps ja ahvatlev naine, kes on aga teda nüüd maha jätnud
Ta oli natuke kombetu ja kasvatamatu. Kuid ta oli süütu neiu. Lapselikkus väljendus veel sellest,et ta tegi seda, mida talle öeldi ja sai, sellest veast liiga hilja aru. 3. Miks tahab Tõnu nii väga piimameheks saada? Ta häbeneb justkui olla vaene ja soovib saada jõukamaks, et teised teda kades- taks. Ta ei mõista alguses kui suur on selle kõige hind. 4. Millise lepinguga on Kremer nõus Tõnule piimamehe koha andma? Soovis, et Mari käiks tema pool õhtuti teda lõbustamas. Tõnu oli nõus kõigeks, et piimameheks saada. 5. Miks ja millal Mari lepinguga nõustub? Kui ta kuuleb unes Tõnu sonimas mõisnikust ja siis peale seda, heina teo ajal Tõnu kukub kokku, siis ta lõpuks nõustub. 6. Kuidas Tõnu piimamehena toime tuleb? Keegi ei taha eriti piima osta ja kaupa, kuna enamikele meeldis vana piima- mees ja teda ei võeta omaks. Ta avastab, et polegi nii kerge olla piimamees.
" Minu arvates mõtleb ta selle lausega seda, et tahab küll linnas elada ja head elu nautida aga ta ei taha olla kellegi omand ja olla lõksus nagu kanaarilind, keda hoitakse puuris. Ta tahab olla varblane ehk vaba ja teha oma enda valikuid ning elada nii nagu tema ise tahab. Tõnu Prillup on lihtne ja vaene talumees, kes on maaga ühte kasvanud. Iseloomu poolest on ta kinnine ega oska rääkida oma tunnetest. Tõnu elus on esikohal materiaalsed asjad. Prillup tunneb kadedust jõuka piimamehe Jaani vastu ning unistab samuti kord endale mõis osta ja abikaasa Mari on temale vahend selle jõukuse ja edu saavutamisel. Tõnu teadis, et Marile meeldiks linnas elada, sest nad olid Mariga sellest varem rääkinud ja kui mõisahärra von Kremer tegi Tõnule pakkumise siis tahtis mees kohe sellest Marile rääkima minna, lootes, et naine nõustub ja on rõõmus. Mõisahärra pakkumine oli väga alatu ja omakasupüüdlik, ta tahtis, et Mari saaks temale, sest talle väga meeldis Mari ning
Kuid Mari polnud enda solutamisega ühe mehe käest teise kätte nõus ja nii ei saanud ka Mari mees uue ameti peal kätt proovida. Kui aga need mõtted meest nii väga piinama hakkasid, ei suutnud Prillup enam kuidagi rahu saada, ja Mari, olles näinud oma mehe kannatusi, jäi suure kokkupleppega lõpuks nõusse. Von Kremer ja Prillup said oma tahtmise, Mari oli sunnitud olema Kremeri silmarõõmuks, et ta mees enam ei piinleks. Kuid mis sellest siis tõeliselt kasu oli? Polnud see piimamehe amet midagi nii erilist, pealegi oli ilma naiseta ikka kuidagi halb olla ja südamele langes raske koorem. Pealegi sai Prillup surma, aga kas ilma selle suure mürglita oleks see juhtunud? Marist räägiti lõpuks taga ning ei olnud tal ühegi mehega õnne, ka Juhaniga mitte, sest too osutus lõpuks hädavareseks. Kremer soovis noort armastust, kuid lasi end tegelikult petta, sest Maril polnud vanast mehest õieti asjagi. Nii et kes siis selles kõiges süüdi oli ja mis oleks
Tõnu oli küll rahaahne, vilets ärimees ja viinasõber, aga ka Maril ja Kremeril lasub oma osa Prillupi traagikas. Sellele ajale oli iseloomulik, et mõisnik tohib "kasutada" talupoegade naisi, aga Ulrich ei olnud seda veel siiamaani teinud. Oma egoistliku mõtlemisega usub ta, et tal selleks täielik õigus on ning et oma ellu vaheldust tuua pakubki ta Tõnule välja selle kahepalgelise lepingu, millest kõik alguse sai. Tõnu nõustumine oli garanteeritud, sest tolle eluunistuseks oli olnud piimamehe amet. Kremeri kõrval mängib olulist rolli ka Mari, see isepäine, enesekindel ja jonnakas naine, kes hakkas meeste ülemvõimule julgelt vastu. Talle ei meeldinud, et selline leping tema selja taga oli sõlmitud ja võitles sellele agaralt vastu. Tõnu proovis kõikvõimalikke vahendeid, aga kuna Mari enda otsust ei muutnud, siis hakkas Prillup harjuma teadmisega, et ta on sunnitud jääma selliseks, nagu ta on kogu aeg olnud. See
Mari hakkas Tõnuga elama sel ajal valitsenud tava tõttu. Tõnu oli Kremeri pakkumise üle väga rõõmus ning teatas seda ka Marile. Mari, aga ei tahtnud vana Kremeriga kokku kolida. Tõnu meelitas teda niikaua kuni naine lõpuks nõustus. Tänu Kremerile sai Tõnu Mäeküla uueks piimameheks. Endine piimamees Karu Jaan lasti töölt lahti. Selle üle oli Tõnul väga hea meel, sest nüüd hakkas ka tema sama head palka teenima kui varem teenis Jaan. Talle meeldis piimamehe töö alguses väga, kuid mõne aja pärast ta mõistab, et on teinud vea ning et ta on kaotamas Marit. Mari on sellega väga rahul, et ta on Kremeri armuke, sest nüüd saab temagi käia linnas omale ehteid, raamatuid, riideid ja paljusi teisi asju ostmas. Tõnu hakkab aja möödudes muutuma järjest rahutumaks ja armukadedamaks. Ka tööl hakkab järjest kehvemini minema ning ta hakkab väga palju jooma. Vahepeal armub Mari noorde seppa Juhanisse. Ükskord joobunult linnast tulles külmub
naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma. Mõisnik Kremer pakkus Tõnule selle eest piimamehe ametikohta. Sõlmiti äritehing ja Marit otsusesse ei kaasatud. Mari oli sellele küll vastu, aga lõpuks pimestasid ilusad asjad ja raha ka vist Marit nii, et ta nõustus Kremeri naiseks minema. Ka tänapäeval ollakse suhetes enesele vastumeelsete inimestega omakasu eesmärgil. Rahal on alati olnud ajast aega suur tähtsus ning rikkuse ja heaolu nimel ollakse nõus tegema erinevaid tegusid. Tihtipeale ei hoolita ka sellest, et need on moraalitud teod.
Raske on mõista, kerge on hukka mõista Miks on nii, et inimesed ei vaevu mõtlema miks üht või teist asja on tehtud vaid peavad kergemaks tegija kohe hukka mõista. Tihtipeale leidub igale teole mõistlik seletus. Mis peamine, pärast selgitusi ei pruugi inimesed oma arvamust muuta vaid jäävad oma hukka mõistva suhtumise juurde. Sellised probleemid on olnud Eestimaal juba aastasadu ja neist on kirjutanud Eduard Vilde oma romaanis ,,Mäeküla piimamees". Kuigi kõik meie ümber on muutunud võrreldes ajaga millal Vilde oma romaaniga välja tuli, on probleemid ikka samaks jäänud. Inimeste loomus on muutumatu. Inimesed ei vaevu üksteist mõistma. ,,Mäeküla piimamehes" võiksime hukka mõista kõiki tegelasi, kuid enne võiksime üritada neid mõista. Kõige süüdlaseks võiksime pidada manduva Mäeküla mõisa vanapoissi, härra Ulrich von Kremerit, kes tegi Tõnu Prillupile ettepaneku, kui tema saab Prillupi naise, ...
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii ...
kohtumisel meelde. Mida rohkem neid kohtumisi oli, seda rohkem sattus Kremer segadusse, kuna esmakordselt tundis see vana südamehaige mees endas midagi muutuvat. Peagi ootas ta Mariga kohtumist juba nii väga, et ei saanud magada, ning kirus ilma, kui see takistas teda igapäevasele jalutuskäigule minemast. Ei läinud palju aega mööda, kui Kremer Prillupi Tõnule paremat töökohta pakkus selle eest, et Mariga koos aega veeta. Alguses Tõnu kahtles, kuid uue piimamehe koht oli ahvatlev. Ta otsustas, et kui Mari nõus on, võtab ta pakkumise vastu. Möödusid nädalad ja kuud, kuid Mari naeris ikka põikpäiselt selle mõtte peale. Tõnu oli lõpuks nii meeleheitel, et külastas nõida ja viimaks palvetas isegi Neitsi Maarja poole, ei söönud ega maganud ning mõtles aina sellele, millest kõigest ta ilma jääb. Lõpuks Mari nõustus, kuid juba paar minutit hiljem Tõnu kahetses ja häbenes oma soovi Mari arvel oma elujärge parandada. Leping oli aga
Tõnu Prillupi noor naine Mari. Mari oli vaikne ja kinnise iseloomuga. Mõisahärra Ulrich von Kremer oli vanapoiss. Ta tahtis oma ellu värskust, sest ta kartis üksindust. Mõisahärrale meeldis Tõnu uus naine Mari aga ta teadis, et pole ilus teise mehe naist vaadata Tõnu tahtis kiiresti rikastuda ja tõusta tähtsaks meheks, kui tal avaneb võimalus siis ta kasutab seda ära. Kremer pakub Tõnule lepingut müües maha oma noore naise mõisnikule saab Prillup endale piimamehe koha. Mari ei olnud algul nõus, kuid lõpuks andis järgi, kuna Tõnu haigena sonis sellest. Kuna Mari oli väga tagasihoidlik, siis ei julgnud ta oma esimesel kohtumisel mõisahärraga rääkida. Kui Mari juba mõisahärraga kohtus, alles siis sai Tõnu aru kui palju Mari talle tegelikult tähendab. Tõnu muutub väga armukadedaks ja närviliseks. Ta püüab lepingut lõpetada, kuid Mari ei ole sellega nõus. Kuigi Tõnu on selle vastu, et
1.Millistest tekstidest leiab vanimaid kirjapanekuid eestlaste kohta.Millist infot nendest tekstidest saab?Kes, miks neid tekste kirjutasid?13.saj tekkis eesti kirjakultuur. 1525.a trükiti esimene eesti keelt sisaldunud raamat.16-17.saj pandi alus eesti kirikukirjanduse traditsioonile ja eesti kirjakeelele.1739a. ilmus eesti keeles Piibel.17.saj sündis eesti ilmalik kirjandus.Esimene eestlaste loodud luuletus on Käsu Hansu ,,OH! Ma waene Tardo linn." 2.K.J.Petersoni, Fr.R.Faehlmanni, Fr. R.Kreutzwaldi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos. -Peterson:Esimene eesti rahvusest mees, kes kirjutas eestlastele kui võrdväärsetele.Ta sõnastas mõtte, et ka eesti keel võiks käia kultuurkeelena, sest sellest keelest võiks saada haridust ja kõike sellega mis sellega seostub.14.märts sünna tal ja seda peetakse emakeelepäevana. -Faehlmann:Ta oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliiti...
EDUARD VILDE (18651933) Oma esimesed avaldamised leidnud jutud kirjutas Vilde 1880.aastate algul. Järgmisel 20.aastal avaldas ta rohkesti pikemaid jutustusi (või lausa romaane) kõigepealt ajalehtedes järjejutuna. Ta oli Eesti esimene, kes elataski end kirjutamisega,,meie esimene suur elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures," kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud maailmakirjanduse moodsate suundadega, mida kandis veendumus, et inimene ei ole oma elu kujundaja, vaid olude ja süsteemi produkt või ohvers.t. tema saatuse määrab keskkond. Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet". Need romaanid ei ole omavahel seotud ühise sündmustikuga ega tegelastega, kuid neid...
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde 1. Miks on romaani ,,Mäeküla piimamees" probleemid mõistetavad ka tänapäeva inimesele? Antud teose probleemid on mõistetavad ka tänapäeva inimesele, kuna romaan on realistlik ja probleemid on läbi aastate ülgjuhul ikka samaks jäänud, sest need pärinevad mingil määral eelnevail ajastuil elanud inimestelt. Ka tänapäeval käib tugev võitlus edukuse poole. Ikka ja jälle võetakse eeskuju edukatelt, kogy aeg on olemas keegi eeskujuks ja see motiveerib meid rohkem pingutama. Vahel minnakse aga sellega n-ö hulluks ehk ei mõelda millelegi muule kui ainult materiaalsetele väärtustele. Vägagi heaks näiteks on siinkohal töönarkomaanid, kes töötavad pidevalt ületunde, kuna nad ei saa olla halvemad kui naaber, kes alles eile ostis endale S-klassi Mercedese. 2. Analüüsi ,,Mäeküla piimamees" probleeme, mis tulenevad tegelassuhetest ...
ka koolis, kus võib tekkida pahandusi õpetajatega. Samuti tekivad tülid vanemate vahel, sest üksteise jaoks ei ole piisavalt aega. Alati ei too töörabamine oodatud edu ja nii on ka suurte ohvrite toomine asjatu ning hiljem kahetsetakse tehtut. Pühendutakse raha teenimisele, selleasemel, et olla koos lähedastega. Seda tõestab hästi Eduard Vilde romaan "Mäeküla piimamees". Sealgi oli tegelase Tõnu Prillupi soov rikkaks saada. Härra Ulrich von Kremer pakub talle mõisa piimamehe kohta, vastutasuks tahab, aga tema naist Mari. Pimestatuna rikkusest, on Tõnu nõus ning hakkab oma naist veenma. Lõpuks jääbki Mari nõusse. Alles hiljem mõistab mees, kui kallis oli talle ta abikaasa ning kahetseb, et oli nõus oma naisest loobuma. Seega need inimesed, kelle arvates peitub rikkus rahas, võivad olla tegelikult palju vaesemad, kui esialgu tundub. On maailmas ka neid, kes mõistavad rikkuse all hoopis midagi muud, kui raha.
siiski ei jõudnud selleni, kuna Mari puhul oli tegu väga tugeva naisega, kes ei annaks ennast ühele vanale saksa mõisnikule nii lihtsalt kätte. Samas oli Kremeri puhul tegu ka tegelikult sisimas väga argliku mehega, kes mingil määral kartis Mari ning ei oleks võib-olla julgenudki Mariga vahekorda astuda. 4) Psühholoogilisele realismile viitasid näiteks Tõnu sisemised heitlused hea ja kurja vahel, kus Tõnu seadis esikohale materiaalsed väärtused ehk piimamehe koht ja rohkem raha, kuid samal ajal tundis süütunnet selle üle, millisesse olukorda ta Mari pani ning armukadedust, kuna tegu oli ikkagi tema naisega. Tõnu, olles nõrk mees, ei suutnud oma sisemiste heitlustega siiski ise hakkama saada ning üritas probleeme alkoholiga lahendada, mille tõttu ta tegelikult lõpuks ka suri. Vahepeal ta siiski võttis julguse kokku ja tahtis Kremerile paar head sõna öelda, kuid need olid üsna asjatud ning ei muutnud midagi.
huvitava iseloomuga. Ta oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumise Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. 4. Miks Prillup sellise tehinguga nõustus? Tema kahtlused Prillup nõustus selle tehinguga, kuna teda piinas kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Ta tahtis olla väga rikkas ja tähtis mees ja seetõttu nägi ta Mari vaid vahendina selle saavutamisel. Nii läksid Mari ja Prillup lahku. Pärast seda kahetses ta, et nii tegi, kuna märkas alles siis, kui küps ja ahvatlev naine Mari on ja hakkas armukadedaks. Ta äri läks ka halvasti ja hakkas viina jooma. 5. Kirjelda Prillupi kannatusi. Miks loodetud õnn ja rikkus ei saabunud? Prillup kannatas armukadeduse all
Natukese aja pärast jooksid naise juurde lapsed, kes teda Mariks hüüdsid. Kremerile jäi Mari pähe kummitama ning ta tahtis igal juhul teada saada, kes see naine on. Paar päeva hiljem teatati Kremerile, et tavaline aknapesija on haigeks jäänud, ning tänasest on neil uus Mari. Kremerile hakkab Mari rohkem huvi pakkuma (muutub justkui kinnisideeks), ning ta otsustab Tõnu Prillupiga lepingu teha, kuna naise ülelöömine käiks talle au pihta. Tõnu saab piimamehe lepingu ning talu. Alguses Mari ei taha Kremerist midagi kuulda, kuid Tõnu ei jäta oma jonni. Lõpuks Mari nõustub ja hakkab Kremeri armukeseks. Varsti muutub aga Tõnu armukadedaks ning ta näeb Mari kui naist, mille peale ta Mari tagasi tahab saada. Alles siis sai Tõnu aru, millega ta hakkama oli saanud. Samal ajal põrus Tõnu piimamehena ning ta hakkas viina jooma. Kord jäi Tõnu hobuse vankril magama, ning ta külmus surnuks
Mari Prillup Mari on 21-aastane noor naine, kes on pärit laanerikkast suurvallast Särgvere lähedalt. Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine julgeb mehe käskudele/soovidele vastu hakata või omapead midagi otsustada. Seda tegi Mari aga päris tihti. Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit ümbruskonnas ei kardetud, oli selline käitumine siiski ebatavaline. Ka ühel päeval, kui
Rikkus, mille all mõeldakse kalleid inimesi, jääb alati alles, vastupidiselt rahale, millest üks hetk võib järgi olla ainult unistus. Alati ei too töörabamine oodatud edu ja nii on ka suurte ohvrite toomine asjatu ning hiljem kahetsetakse tehtut. Pühendutakse raha teenimisele, selleasemel, et olla koos lähedastega. Seda tõestab hästi Eduard Vilde romaan "Mäeküla piimamees". Sealgi oli tegelase Tõnu Prillupi soov rikkaks saada. Härra Ulrich von Kremer pakub talle mõisa piimamehe kohta, vastutasuks tahab aga tema naist Mari. Pimestatuna rikkusest on Tõnu nõus ning hakkab oma naist veenma. Lõpuks jääbki Mari nõusse. Alles hiljem mõistab mees, kui kallis oli talle ta abikaasa ning kahetseb, et oli nõus oma naisest loobuma. Seega need inimesed, kelle arvates peitub rikkus rahas, võivad olla tegelikult palju vaesemad, kui esialgu tundub. A.H.Tammsaare raamatus ,,Tõde ja Õigus" on selgelt näha, mida tähendab vaimne rikkus
üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks tüdinud Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu. Alles siis märkab ta, et Mari on küps ja ahvatlev naine, kes on aga teda nüüd maha jätnud. Samas pakub piimamehe töö alguse raskustest hoolimata Tõnule suurt rahuldust. Aja möödudes muutub aga Tõnu rahutuks ja teda vaevab armukadedus. Ka äri läheb kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma. Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine vastasseis Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut
Väga paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks. Mäeküla mõisnikule Kremerile hakkab Mari meeldima ja ta teeb Prillupile ettepaneku vahetada Mari piimatalu vastu. Prillup oli alati tahtnud saada sama rikkaks kui mõisnik ja nüüd talle avalduski võimalus. Prillup läks muidugi ettepanekust põlema ja üritaski veenda Mari seda vahetuskaupa tegema
Laulatus toimus ühes hallis kongis, kus olid kohal mõned vangid ja Jaani pere. Naised olid ühes vagunis, mehed teises. Annit ja Jaani olid saatmas ainult Kai, Mikk ja Mann. Kai jooksis kahe vaguni vahel ja vahetas sõnumeid. Ta muidu ei olekski nii rahul olnud, kui ta poleks teadnud, et Anni jääb Jaaniga Tõnu Prillupile pakkus mõisnik Ulrich von Kremer lepinguga soodustatud tingimustel tulutoovat piimamehe ametit, kui Prillup nõustub oma noort naist temaga jagama. Prillupit ei huvitanud naise õnn ega tunded. Teda huvitas ainult raha. Juba enne lepingu kindlat sõlmimist unistas ta oma tulevasest tähtsast ametist ja rahast. Leping sõlmiti peale Mari nõustumist. Ta naine mari käis Kremeri-härra juures Prillup hakkas sõlmitud lepingus kahtlema. Ta tundis, et ta oli käitunud valesti. Aga ta kannatas edasi, kuna ta teadis, et muidu oleksid nad pidanud tagasi kolima oma vanasse
pakkude , kuid see ei näeks eetiline välja. Hommikul pidi Kremer sõitma Särgverre, kuid ta mõtles ümber ning otsustas sõita hoopis linna. Neljas peatükk Kremer oli pühapäeval Tallinnas, käis Kadriorus jalutamas, kuulas Badesalonis muusikat, sõi Hotel du Nordis õhtust ja magas mõlemad ööd sissesõidukorteris, mis tal Särgvere omadega koos üüritud oli. Kui ta Mäekülas oli mõtles ta, kuidas Mari ja Tõnuga kaupa teha, ta mõtles et anda piimamehe tööd ihaldavale Tõnule see amet ning vastutasuks hakkab Mari teda salaja külastama. Mari oli Kremerile tulnud mune tooma. Kremer nägi naist esimest korda paremais riideid ja imepuhta näoga. Ulrich hakkas mune ümber lauale laduma, kuna Mari tahtis korvi tagasi. Kui d üks muna kukkus maha, Mari pakkus, et võib selle ära koristada , kuid Ulrich ütles et see on Vilhemiine töö. Ulrich palus Maril Tõnu kontorisse saata õhtul. Viies peatükk
piimameheks, kui Mari mõisa teenima tuleb, lepingus aga ka väikeses kirjas lõik, et Maril on ka naise kohustused. Prillupil dilemma, sunnib Mari siiski minema mõisa teenima, isegi kui Mari tõrgub, sest Prillup tahab oma unistusi täide viia. Kremer läheb nõia juurde, et teada, kuidas Mari mõjutada. Prillup ikka sunnib Marit nii kaua, kuni ta lähebki ja Prillup saab piimamehe koha endale. Piimamehe koht pole aga lust ja lillepidu-raske töö, raske müüa saadusi. Endise piimamehe saladused tulevad ilmsiks, Prillupil ei lähe äri hästi ja peab poolmuidu kaupa ära andma. Amet muutub kurnavaks ja ta tahab lepingust loobuda, tahab, et ka Mari enam mõisas ei käiks aga Mari tahab käia. Prillup külmub purjuspäi saanis surnuks. Maril palju kosilasi-kõik tahavad piimatalu aga tema ei taha anda
Reaalsete olukordade ja sündmuste alusel käsitleb Vilde ,,Mäeküla piimamehes" talupoja rikastumisiha, aadli mandumise ja abielurikkumise teemat, neid roamaani süzees üksteisega põimides. Konflik romaanis areneb kolme peategelase vahel: Tõnu Prilliup, tema nooriku Mari ning mõisnik Kremeri vahel. Tõnu otsustab rikastud vale valiku abil, mis hiljem talle saatuslikuks saab. Müües maha oma noore naise mõisnikule, saab Prillup endale piimamehe koha. Ent aru saadus, kui palju Mari talle tegelikult talle tähendab, algab Tõnu vaimne ja materiaalne allakäik. Ta küll üritab Mari vahekorda mõisnikuga lõpetatda ent tulutult - äri on äri. Nii algab Tõnu alkoholi sõltuvus ja 19 varsti on ka lõpp tema tulusal hollenderi ametil kuni ühel ööl Prillup külmuks surnuna leitakse. ,,Mäeküla piimamees" on saanud nii tähtsaks romaaniks kolmel põhjusel: rahvusliku
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM EDUARD VILDE AASTATEL 1900-1917 Referaat Koostaja: Elise Õunapuu Juhendaja: Õp. Arvis Kiristaja 10 A klass Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... lk 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... lk 3 1900-1905…………………………………………………………………………….. lk 4-6 1906-1917……………………………………………………………………….……. lk 7-9 HUVITAVAID FAKTE……………..…………………………………..…………… lk 10 KOKKUVÕTE……………...……………………………………………...….…...… lk 11 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………….……………….……..…lk 12 LISAD……………………………………………………….…………….……….… lk13 SISSEJUHATUS 2 Eduard Vilde (1865-1933) tegutses üle poole sajandi kirjamehena. Tema ilukirjanduslik pärand on suurem kui ühegi teise eesti kirjaniku oma. Ent Vilde loomingu väärtus ei seisne suures le...
"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadest...
Vilde triloogiat ühendab idee: kui talurahvas tahab orjusest vabaneda, saab ta seda ainult võitluse teel. ,,Mahtra sõja" inspiratsiooni sai ta tõigast. 1850 võeti vastu seadus, kus vabastatakse mõisa orjusest. Talurahvale ei seletatud selle seaduse üksikasju. Toimus suur talurahva ülestõus. ,,Mäeküla piimamees" peategelaseks on Tõnu Prillup, kes soovib saada mõisa piimamehe kohta ja selle saamiseks sõlmib mõisnikuga kuritegeliku tehingu. Tema naise õde Mari käib mõisas mõisnikku lõbustamas. Mõisnik on Ulrihc von Kremer, kes on saamatu vanamees kellele hakkab Mari meeldima. Oma ettepanekut tehes arvab mõisnik, et ta käitub aumehena, sest ta on ju mõisnik ja rikas. Tõnu Prillup ei arvesta sellega, et tekivad süümepiinad. Loodetud rikkuse asemel saab hoopiski võlgnik, sest ta hakkab jooma. Ta hukkub ühel külmal ööl
Kõik tassisid asju piimaankrutega koormatud vankrile. Vara hommikul on ta linnas ja koorem muutub rahaks. Piim, või, vasikad - paari tunniga saab kõik krabisevaks paberiks ja kõlisevaks hõbedaks. Ja see nõidus kordub kolm ja neli korda nädalas. Vanker sõitis ära ja Tõnu läks koju. Paar päeva hiljem läks Tõnu uuesti Kurule. Nüüdki käis hoogne töötegemine. Teda nähti ja ajati juttu. Tõnu sai teada et Jaani valmistatud Mäeküla piim on kuulus. Juttu jätkus ka pikemaks. Kui piimamehe perekonnas väike talituslik sekeldus tekib ja nad võitehasesse kaovad kaob ka Tõnu akna pealt ära. Ei lähe aga palju päevi mööda kui Tõnu on jälle Kuru talus. Ta satub sinna just siis kui pererahvas sööb. Tallegi pakutakse süüa. Jäädakse jälle maast ja ilmast juttu ajama ja Tõnu lahkub jällegi. Koju kõndides istus ta tee äärde suurele põllukivile, võttis pea käte vahele ja ägas tasakesi.
sureb, alles jäävad 2 last. Naise õde tuleb elama, Mari, prillupi juurde. Marist saab Prillupi õde. Mari tundub lapsena, lapsemeelne, lapsik. (nagu Ibseni Nukumaja). Mäeküla mõis tegeleb piimakarja kasvatusega piimamõis. Kõige tähtsam mees seal mõisas on piimamees, kes tegeleb piima töötlemise ja müümisega. Tema on küla hierarhias kõige kõrgemal. Prillup unistab, et temast saab piimamees. Kremer näeb prillupi hoovis noort ilusat naist. Kremer pakub prillupile piimamehe kohta, siis saab tema endale Mari mõisateenijaks + muud kohustused naisena. Miks mitte, mariga tal mingid hingelähedast seost pole. Mari ei taha minna, lõpuks läheb. Prillupile hakkab kohale jõudma, et piimamehe töö polegi nii lihtne, nagu on tundunud. Kõige raskem on piimasaaduste müümine. Endise piimamehe saladused hakkavad välja tulema, nt kas osta vanamehenässilt või kelleltki korralikult. Prillop tahab lepingust taganeda. Palub, et mari ei läheks enam mõisa
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi h...
kuna Mari (kasuema) veetis palju aega mõisas ja linnas. Mari ei võetud kui inimesena, teda võeti kui asjana. 3. Sõnasta 4 poolt- ja 4 vastuargumenti ning jõua nende kaalumisel selgusele – Kas Kremer oli omakasupüüdlik Kremer oli omakasu püüdlik, kuna ta tahtis Mari omale saada ja piimaäril tal ka hästi ei läinud, siis ta nägi et see oleks tema jaoks ideaalne tehing. Vallandas eelmise piimamehe Jaani selleks, et anda piimaäri Tõnule ning saada Mari endale, kuigi ta oli rahul Jaani tehtud tööga. Kremer ei olnud omakasu püüdlik, kuna ta ei olnud tõstnud oma piimahinda tükk aega, samas kui teised kogu aeg tõstsid oma hindu. Selle asemel, et ise Mari nõusse rääkida otsustas Kremer hoopis Prillupiga kaupa teha. Ta mõtles, et kui ta Mari endale tahab, siis ta peab Prillupile midagi vastu andma ning nii
"Mäeküla piimamees" - 1916;Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks tüdinud Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles siis märkab ta, et Mari on küps ja ahvatlev naine, kes on aga teda nüüd maha jätnud. Samas pakub piimamehe töö alguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
