Novellett Ma ärkan, nagu alati, selgi hommikul äratuskelle valju pinisemise peale. Kiire käeliigutusega panen helina kinni ning sunnin ennast voodist tõusma ning ruttan rätikut võttes vannituppa. Vannitoas lukustan vaikselt ukse, võtan riidest lahti ning panen jääkülma vee käima. Külm vesi mõjub mulle hästi ning paneb mind elusalt tundma. Dusi alt väljudes heidan kiire pilgu peeglisse. Mulle vaatab vastu väsinud ilmega inimene. Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi. Leian kapist paar näkileiba, mida ma kiiresti alla kugistan, joon klaasi vett, võtan maas vedeleva koolikoti ning lahkun korterist. Õues on pakane ning kuigi mul on seljas vaid õhuke sügisjope, ei ole mul külm. Otsustan läbi metsa kooli minna, sest näen just enda bussi ees ära sõitmas. Terve tee kooli vaatan...
2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus jumalaga tütar 3 1905 Tallinn Võitlus ühiskonnaga Indrek . 4 1920nd Tallinn Võitlus isiklike Indrek+Karin . ad eluprobleemidega 5 20lõpp- Vargamäe Allaandmine Indrek, Andres, . 30algus Pearu NOVELETT- eriti lühike novell August Gailiti kõrval on veel üheks tähtsaimaks novellikirjanikuks Peet Vallak
toimumisjärjekorras. Katekismus – lühike kristliku usuõpetusega käsiraamat. Ood – pidulik luuletus, ülistuslaul pühendatud kellegile või millegile. Pastoraal – karjuselaul. Eespos – pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägivaldsete ja jumalate teod. Allegooria – mõistujutt. Komöödia – maljamäng. Situatsioonikoomika – naljakas olukord. Novelett – lühinovell. Ekspositsioon – teose sissejuhatus Sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegevustevahelise vastuolu. Dispositsioon – teose arndus Kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt Pööre – sündmused, mis langetavad pinge Konklusioon – eose lõpetus. Puänt – novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti üllatav,kuid loogiline lõpplahendus.
nõrkused on nendel karakteritel. Vallu võte – sisemine konflikt, vastuolu iseendaga. Vallak kujutab karakteri tundeelu intensiivselt. Tundub, et jutustaja tegelastele ka väga hinnanguid ei anna, suudab sümpaatiat varjata; loob distantsi tegelastega. Humanistlik hoiak Vallakul. Arendab konfliktid traagiliseks või dramaatiliseks finaaliks. Püanteeritud lood. Vallaklik joon on koomika – grotesk (nimetatud teda groteski realistiks). „Maanaine“ Meetod: realism Žanr: novelett Tekst: poeetika Vt karakteriloome ja olustiku e keskkonna loome. Reet on umbusklik. Talle ei sobi pealesunnitud mõtted ja tegevused. Tal on teatud väärtushoiakud, standardid. Peegeldab väärtuste maailma. Väärtustab kvaliteeti (hea – odav – ilus). „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Kolme tegelase psühholoogilised ja sotsiaalkultuurilised protreed. Miljöö: savipotitehas (analoog suurele reheahjule). Tunda naturalismi hõngu, materjal, mis on väga naturaalne
· komöödia · novell (short story vms) · novell · eleegia · eleegia · draama (kitsam) · epigramm · värssdraama · epopöa · epopöa · paljude vormitunnuste alusel · monodraama · novellett · novelett kujunenud zanrid: sonett, haiku · lugemisdraama · miniatuur · miniatuur · eepos · lüürika proosav-d · laast · laast · värssdraama etc · stsenaarium · lüürika proosavormid · jutustus · värssromaan · liberto
hai...(jäämägi) Metatekst- tekst tekstis, milline lugeja sa oled? Kas nägid valu või ilu? Oleksid turist või Maolin? Miks selline lõpp? Vanamees oli küll pettunud, võitles ikkagi mariliiniga, mitte haidega, kas haid tapsid vanamehe? Vanamees oli üle. ,,inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida" Eksistentsialism- peab tunnistama piirt, ei saa võtta kui absoluutset tõde PEET VALLAK 1893-1959 Ta oli juhtiv novellist Novelett ,,Maanaine"- teksti tõlgendus oleneb sellest, mida me teame, rustikaalne(talupoeglik) ,,Suur reheahi"- soojus, leivaga seonduv, kodune kindlustunne Mida tegi Vallak selle väljendiga? o Eri eestlasliku maailma o Vili on toit, andis elu o Volkonski:mis hoiab meid siin maal kinni? Vallak-suur reheahi See on oma, me ei saa kaugele minna Bernhard Kangro juhtis rootsis pagulaselu, kultuuri