Romantism romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumi...
19. sajandi I pool. Romantism Klassitsism oli liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega ei meeldind neile, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Pilk keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele.Arenes välja 19saj 2. veerandix. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (1791-1824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (179...
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maa...
Saksa romantism Saksa romantismis eraldatakse vara- ning hilis ehk kõrgromantsimi. 18. ja 19. saj. vahetusel ilmestasid saksa kirjandust goethe ja Schriller, kelle teoste kangelased olid juba väga lähedased romantismi kangelastele. Saksa filosoofia hiilgeperioodiga samaaegse vararomantismi väljapäistvamad esindajaid on müstilist igatsusluulet viljenud Novalis. Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poolde, käsitades seda kui rahva hinge säiltajat, folkloorist said inpiratsiooni paljud kirjanikud. Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks.Rahvuspoliitiliste iseärasuste tõttu ei tõusnud saksa romantism nii silmapaistvale tasemele kui inglise või prantsuse romantism. Tähtsaimad saksa kõrgromantikud olid Hoffman, Chamisso, vennad Grimmid, oma varasemas loomingus ka Heine. Saksa romaani tõid romantikute zanriuuendused fragmentaalsust : Jutustavasse loose põi...
Romantism Romantsim on kunsti suund. Tänapäeval võib kunstiks nimetada kõike seinast seina, aga eelkõige tähendab see viietäheline sõna siiski kas muusikat, teatrit, kino, arhitektuuri, kujutavat kunsti ja kirjandust. Romantism tekkis tänu 1789.aastal Prantsuse revolutsiooni ajal toimunud rahvahulkade vabadusliikumisele ning rahva võitlusele feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, vähene sarnasus tegelikkusega,
arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased. Tunnete väljendaja. Meelelahutuslik roll On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides. (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning paljud kultuuri-nähtused. Hakati juurdlema maailma korralduse ning nähtuste põhjuste üle ning sellist probleemide üle juurdlemist hakati nimetama ,,filosoofiaks" (tuleneb kahest sõnast ,,Filo"- armastus & ,,Sophos" Tarkus) Kuulsaim haridustegelane oli Platon, kes rajas Akadeemose mäele õppeasutuse ,,Akadeemia"
ROMANTISM REALISM Romantism sa alguse 17.saj. lõpus 18. saj. Realism tekkis Euroopas 19. sajandil. alguses Prantsusmaal. TUNNUSED : Romantsim rõhutas tundeelu tähtsust ja * sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest ; kujutatava erakordsust, väärtustas * täpne, usutav, elutruu miljöö ; rahvaloomingut. Romantikute * sündmustiku asjalik, rahulik külg, teoste kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid ja proosat, eelkõige romaane. fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida Romantismil on ühiseid jooni 18. sajandi õpitakse tundma kogemuste kaudu ; sentimentalismiga. * ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine ; * oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs ; TUNNUSE...
Kirjanduslikud voolud ja suunad Klassitsism: Tekkis 17 sajandil Prantsusmaal, Louis XVI valitsusajal. Prantsusmaast kujuneb välja Euroopa kustuurikeskus. Õukonnas allutati kõik reeglitele. Rõhutati mõistuslikkust ja elutõde. Stiililt nõuti puhtust ja selget ülesehitust. Tegelased jagati positiivseteks ja negatiivseteks- järgides puhtust. Zanriliselt jagati teosed kõrgeteks, nagu tragöödia ja ood ning madalateks, nagu komöödia. Eeskujuks peeti antiikkirjandust. Tekkis kolme ühtsuse nõue: Aja, koha ja tegevuse ühtsus. Suurim esindaja: Moliere(Jean Baptiste Poquelin) Eesti kirjanikud: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Fahelman ja Kreutzwald Romantsim: Tekkis 18 sajandil, suurte tunnete ajastul. Romantismi olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetusel Saksamaal. Rõhutamaks tundeid, oli suur osa loodusel. Talle oli iseloomulik ...
Kirjandusvoolud Eelromantism ehk sentimentalism tekkis 17.-18.saj.Levivaks oli päeviku vorm, kirikuromaan,reisikirjeldus.Sai alguse sellest romaani zanr.Teosed olid tundelised, looduslähedased ja lõppesid enamasti kurvalt. *Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Romantsim tekkis 18.saj. lõpus,19.saj. alguses.Tekkis ulmekirjandus,reisikirjandus, ajalooline seiklusromaan,indiaanijutud ning hakati koguma rahvaluulet.Teose tegelane on erinev,kannatlev,ohvreid toov ning võitleb oma õnne eest.Teoses on esikohal tunded. *Jules Verne ,,12000 ljööd vee all" *Dumas ,,Musketärid" Sümbolism Tekkis 19.saj.I poolel.Esineb paralleelselt naturalismi ja realismiga. Teostes hoidutakse isiklikkusest,oma mõtete,tunnete otsesest rõhutamisest.Selle asemel kasutatakse vihjeid,varjundeid ehk sümboleid,mis vihjed edasi annavad.Inimese vaimsed hoiakud on varjamata.Tegevus toimub reaalses olustikus. *Lev Tolstoi ,,Anna Karenina...
Romantsimiaja inimene Valisin romantismiajajärgu tundmaõppimiseks Euroopas Francois Furet´i koostatud kogumiku ,,Romantismiaja inimene". Minu sooviks oli paremini aru saada selle ajajärgu erinevatesse ühiskonnakihtidesse ja -gruppidesse kuuluvatest inieestest. Raamatus keskendusin põhiliselt kolmele mulle kõige huvipakkuvamale peatükile: naine, kooliõpetaja ja revulutsionäär. Romantsim saab alguse 19.sajandi esimesel poolel ja lõpeb 19.sajandi teise poolel. Romantistlikku ajajärku on suuresti mõjutanud Prantsusmaa, kust romantism alguse sai. Revulutsioonid Euroopas mõjutasid romantismi suurel määral. Püüti edendada demokraatiat ja klassiühiskond hakkas kaduma. Keskklass hakkas mängima üha olulisemat rolli ühiskonnas. Usk oli romantismiaja inimesele väga tähtis. Inimesed võtsid usu oma moraali aluspõhjaks. Romantsitlikul ajajärgul oli tähtis eneseväljendus viis ka kunst. Kõige enam pakkus mulle huvi milline...
1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadess...
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda...
osutus ta järsku võimsa suurriigi pealinna lähistel asuvaks. See tähendas suurejoonelisemat suunda ka meie ehitustegevuses, millest annab tunnistust Kadrioru loss - nime said loss ja selle ümber laiuv park valitsejanna Katariina I järgi. Lossi kavandas itaallane Niccolo Michetti. Michetti. Kadrioru loss Jekaterina kirik Pärnus Roosna Alliku mõis Järvamaal Klassitsism ja romantsim Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhidektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile
1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu). Varsti elu aga realistlik/naturalistlik. (Villu on vanaema juures, vaeste linnas). Vaestele ehitatud hütid Kukulinnas. Villu lapsepõlv rõõmutu. Jalavarje polnud. Vahel said süüa, vahel mitte
Tähtsaks muutub järjest enam häälestatud, tonaalsus, varjundid. Tõepära üritatakse pigem näidata groteskina. Lüürika on põhitooniks ka eepilises proosas. Samuti ka tugev huvi folkloori vastu. Romantismis eristatavad kaks tiiba: mässumeelne tiib ja mõõdukam tiib. 26. okt Üks tähtsamaid romantisme: Saksa romantism. Saksamaal toimus diskursuse muutumine alles sajandi viimasel kolmandikul. Saksamaal oli teistmoodi romantsim kui Inglismaal ja Prantsusmaal. Nähtuseks oli ,,tormi ja tungi liikumine" ning sellele järgnesid nähtused, mida nimetasime romantismiks. Ühes sajandis oli korraga saksa romantism ja Waimari klassitsism. Goethet ja Schillerit võib nimetada preromantiliseks nähtuseks. Samuti on preromantiliseks nähtuses ,,tormi ja tungi liikumine". Saksamaal 3 grupeeringut järjest, mis moodustavad ühe romantilise laine. Alguses väga tugev ja hiljem vaibub tasakesi epikoonluseks. Üks liikumine
AJALUULE JA ,,TARAPITA" Romantism (pr romantisme) on euroopa kultuuri põhisuundumus 18. saj lõpus ja 19. saj esimesel poolel. Alged leiduvad 18. saj sentimentaalses romaanis (,,Noore Wertheri kannatused" näiteks). Romantsimi ettevalmistavaks astmeks on eelromantism. Romantism on mitmepalgeline: erineb maadeti ja rahvuseti ega ole üheselt defineeritav. Üldjoontes vastandub klassitsimsi ja valgustuse mõistusepärasusele, klassitsistlikule vormirangusele ja antiigilembusele. Romantsim väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ning tundeelu. Loodus äratab sügavaid tundeid, eelistatakse metsikuid, rikkumata maastikke, keskaegsete losside, kirikute varemeid. Propageeritakse tsiviliseerimata, nn rikkumata eluviise ja loomulikku religiooni, tekib mõiste õilis metslane. Romantsim tunneb huvi metafüüsiliste küsmuste vastu, esteetikas saab oluliseks nõudeks loominguvabadus. Alguse sai vool
Goethe tunneb huvi loodusteaduste vastu, püüdis looduse arenemise seaduspärasusi endale selgeks teha. Gioethe ja Schiller polnud kumbki Prantsuse revolutsiooni poolt. Üks teos, millega ta ulatuslikult tegeles, oli ,,Reinuvader Rebane"-satiiriline poeem. Üks suurimaid 19. saj teosed ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad". See oli teatriala autoriteet teoses. Romaan tekitas kirjanduslikku konflikti. 1805 suri Schiller, 1832 Goethe. See on aeg, kus Euroopas sai romantsim läbi ja peavooluks kujunes realism. Tähelepanu keskmes on diskussioon realismi üle. Goethe peateos ,,Faust". See on Goethe elutöö. Alustas 70ndatel noorena ja seda teost ei saa väga pidada romantiliseks teoseks. Teda võib nimetada Euroopa valgustusliku mõtte peegelduseks. Samuti võib teda pidada 19. sajandi mõtte eelmänguks. Järjestikuste reformide idee ja mitte minek Pr revolutsiooni kirgede liinile see viitab juba 19 sajandi keskme mõttemallide juurde.
kõigi muutunud vaadete mõjul ei läinud kaasa inimestega, kes ütlesid esialgu ,,hurraa". Gioethe ja Schiller polnud kumbki Pr revolutsiooni poolt. Üks teos, millega ta ulatuslikult tegeles, oli reinuvader rebane-satiiriline poeem. Üks suurimaid 19 saj teosed ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad". Too oli teatriala autoriteet teoses. Romaan tekitas kirjanduslikku konflikti. 1805 sureb Schiller. Edasi algab Goethel viimane loomeperiood ja suri 1832 aastal. See on aeg, kus Euroopas on romantsim läbi ja peavooluks kujuneb realism. Tähelepanu keskmes on diskussioon realismi üle. 1 teaoseid ongi Wilhelm Meisteri rännuaastad II osa. Kangelane otsib uuesti, jäämata rahule äritegevusega. Siin on vaatluse all inimese kohustused ühiskonna ees. Goethe põhiteesiks: inimesel ongi kohustused ühiskonna ees. Tuleb leida endale see koht, kus inimene saab k paremini ühiskonda teenida. Hilislooming on väga lüüriline ja uute vormide ja teemade aeg. Siin ilmneb tal ka idahuvi. Seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
