John Locke John Locke (29.08.1632 - 28.10.1704) oli Inglise filosoof, ühiskonnateadlane ja majandusteoreetik. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi. Maal möllas sel ajal kodu- (ja usu-) sõda ja asjad olid muutunud niivõrd segaseks et 1659. kirjutas Locke koju, et ta tahaks relva haarata, aga ei teadvat, kelle poolele minna. 1667 hakkas ta lord Ashley majaarstiks. 1668 sai ta Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1669 selle nõukogusse. 1671 alustas ta sõprade õhutusel tööd oma peateose "Essee inimmõistusest" kallal. Teda innustasid tolle aja helged pead, kelle eest ta prahist teed puhastas, milles prahi all mõtles ta kiriklikke ideid , mis olid tollaegse inimese maailmapildiks. Kuna Locke e...
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks. 4. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Ühelt poolt on vaatlus, mi...
John Locke Essee inimarust Kokkuvõte Oma essee esimeses osas käsitleb John Locke küsimust, kuidas jõuab inimene oma vaimus erinevate ideedeni. Oletades, et inimese vaim on puhas valge paber, siis kogu oma ideede varamu,arutluse ja teadmise materjali saab ta läbi kogemuste, sest sellest tulenebki kogu teadmine. Tema sõnul võib jaotada ideede lähteallikad kaheks : oma ettekujutluse asjade omadustest (värv,materjal jm) saame läbi meelte tajumuste ning neid materiaalseid asju nimetab autor aistimiseks. Kui meie vaim tegeleb ideedega ja hing nende üle ,,arutlema" hakkab, täitub mõistus teist laadi ideedega sellistega, mis ei tule mitte väliste, vaid sisemiste faktorite poolt (nagu tajumine, teadmine, uskumine jne), seal saab inimese vaim teadlikuks omaenda tegevustest ja nende laadist. Tegemist on meelele väga sarnase a...
John Locke John Locke sündis 1632. aastal, kui Euroopas vältas Kolmekümneaastane sõda, muuhulgas nägi ta ka Suur-Britanniat kodusõja päevil, mis algas 1642. aastal. Tihtipeale nimetatakse teda liberalismi isaks, kuna tema mõtted elust, vabandusest, omandist ning muudest aspektidest moodustavad klassikalise liberalismi alustalad. Locke eluajal toimus Stuartite restauratsioon, Londoni suur tulekahju ja Londoni katkuepideemia. Ta kasvas puritaanlikus perekonnas Bristolis, Somersetis , mis oli üks rahvastatumaid ning rikkamaid maakondi ta kodumaal. Õppis prestiižses Westminsteri koolis, mis asus Londonis ning 1652. aastal siirdus edasiõppima Christ Church ülikooli, mis paiknes Oxfordis. 1666. aastal tutvus ning sai heaks tuttavaks Anthony Ashley Cooperiga, kellest sai hiljem Shaftesbury krahv. Sama krahviga aitas ta hiljem luua Carolina konstitutsiooni. Leidis, et inimesed on looduse poolt loodud vabade ja võrdse...
"TEINE TRAKTAAT VALITSEMISEST" JOHN LOCKE John Locke oli Inglise filosoof kes sündis 29. augustil 1932 aastal. Teda loetakse Briti esimeseks empiristiks. Tema üheks põhiteoseks võib pidada teost " Kaks traktaati valitsemisest" aastast 1989. Järgnevas essees käsitlen teatud osa tema teosest. Püüan leida vastuseid mõistetele looduslik seisund, sõjaseisund, ja omand. Poliitiline võim. Lisaks poliitiline seisund ja valitsemise eesmärgid. Seadusliku võimu ulatus. Riigis olevate võimude allumisest üksteisele ja valitsuse laialisaatmisest. Teen kokkuvõtte antud teemade arutelust ja toon välja mõningad arvamused teistelt filosoofidelt ning lisan oma mõtted ja arusaamad. "Esimeses traktaadis valitsemisest" oli arutluse all Adama järeltulijate olemasolu ja nende võim. Aadama otseste pärijate kindlakstegemine on teadaolevalt võimatu. Ei ole võimalik kindlaks teha perekonda kes oleks teistest selles suhtes kõrgemal ja võiks pärimisõigust omada. Ro...
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala an...
John Locke (1632-1704) · Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1. Locke'i inimesekäsitlus- looduslikus seisundis kasutavad inimesed oma loomulikku õigust enesesäilitamisele; ent oma ellujäämisväljavaadete parandamise nimel loovutavad nad lepinguga osa oma õigustest riigile kui suveräänile ning astuvad sellega ühiskondlikku seisundisee. Erineb Hobbes'i omast, sest Locke'i jaoks ei ole inimene enam mitte loomu poolest egoistlik ja jõhker olend, vaid eetiline su...
John Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed. Locke esitab küsimuse, et kuidas paber täidetakse, kust ta saab arutluse ja teadmise kogu materjali? Locke vastus sellele on, et kogu meie teadmine põhineb ...
Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord John Locke 2014 Loomuseisund • Täieliku vabaduse seisund • Võrdsuse seisund • Ei ole omavoli seisund • /…/, Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. • /.../,Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma elu tahtlikult, ning selsamal põhjusel peaks ta, juhul kui tema enda elu ei satu ohtu, hoidma nii palju kui võimalik alal kogu ülejäänud inimkonda. Ta ei tohi võtta ega kahjustada teise inimese elu ega seda, mis aitab alal hoida teise inimese elu - vabadust, tervist, ihuliikmeid või vara -, välja arvatud juhul, kui on tegemist õigusmõistmisega seaduserikkuja suhtes. * /.../,. Kui keegi loomuseisundis võib k...
Locke: ,,Essee inimarust" 1) Inimese vaimus on kahte eri liiki ideid. Esimesi neist saab väljendada sõnadega, need ideed saadakse meelte teel ja sinna kuulub näiteks erinevate objektide ja nende omaduste tajumine ja mõistmine. Selliste ideede hulka kuulub näiteks visuaalselt omandatav inimese purjus-olek või teiste meeltega tajutavad ideed näiteks magusus. Teist liiki ideed on meie enda poolt loodud. See juhtub siis, kui vaim hakkab välistest objektidest saadud ideede vahel seoseid looma ja nendega tegelema. Nende ideede hulka kuuluvad näiteks tajumine, mõtlemine, kahtlemine ja kõik teised vaimu erinevad toimingud. Järelikult on inimeste vaimus erinevad ideed, ühed keha poolt talletatud, teised vaimu enda poolt. 2) Inimese vaim on valge paber kui tal puuduvad ideed. See saab juhtuda vaid siis, kui vaim pole ühegi ideega veel kokku puutunud. Esimesed ideed, mis vaim omandab on a...
JOHN LOCKE, Teine traktaat valitsemisest Kulla Kroon 10HP 1. Milised on põhilised teemad, mille üle Locke tekstis arutleb? Locke arutleb poliitilisest võimust,loomu-ehk vabaduseseisundi ja sõjaseisundi erinevusest ja nendest üldiselt.Ühiskonna ja poliitilise võimu mõjust kahele viimasele seisundile ning vabadusest. 2. Millise võimu (alg)allikaga Locke ei nõustu? Locke ei nõustu R.Filmeri õpetustega, et valitsejavõim on tulenenud Jumalast ja kõik maailma valitsejad on saanud oma võimu pärandina Aadamalt.Samuti ei nõustu Locke sellega,et võimuvalitsejal on absoluutne võim oma alamate elude,vabaduse ja varanduse üle ning see, nende tahe, on muutumatu ja jumalik.Ei ole ju enam maailmas perekonda, keda saaks pidada vanimaks või võimu pärijaks,seega on Locke arust vale arvata,et kogu võimu allikas on Aadamalt tulnud. 3. Mida peab Locke poliitiliseks võimuks? Kas te nõus...
John Locke “Teine trakaat valitsemisest. Essee tsviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest, eesmärgist.” paragrahv 1-14: poliitilise võimukandja võimu alama üle saab eristada isa võimust laste üle, peremehe võimust sulase üle, mehe võimust naise üle ja isanda võimust orja üle. Niisiis, poliitiliseks võimus pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatiseks, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seatuste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramise ülekohtu eest- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. et mõista pol.võimu õigest ja tuletada see tema alguses, peame võtma arvesse seisundis, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kellet...
John Locke ,,Teine traktaat valitsemisest" John Locke oli inglise filosoof, kes oli materialistliku sensualismi rajaja. Ta põhjendas empirismi ning kritiseeris moodsat tunnetusteooriat. Oma teoses ,,Teine traktaat valitsemisest" arutleb ta inimeste loodusliku seisundi, sõjaseisundi ja omandi üle. Samuti peatub ta pikemalt ka poliitika ja valitsemise teemadel, mõtiskledes sealjuures seadusandliku ja täidesaatva võimu vahekorrast ning valitsuse laialisaatmise võimalustest. Looduslikuks seisundiks peab Locke sellist seisundit, milles inimesed loomu poolest on. See on täiusliku vabaduse ja võrdsuse olukord. Inimesel on loomuõiguse piirides vabadus oma elu korraldamiseks ning kogu võim ja kohtumõistmine on vastastikune. Looduslikku seisundit valitseb looduslik seadus, mida filosoof kirjeldab mõistusena, mis õpetab inimkonda mõistusega nõu pidades mõistma, et kui nad on kõik võrdsed, siis ei tohi nad...
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav 12.A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on p...
Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised olud ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Nimi Tähtsamad seisukohad Independendid 1. Riigi valitsemisel juhtiv osa parlamendile 2. valimisõigus vaid maksumaksjatele 3. monopolide kaotamine 4. taotlesid südametunnistusevabadust 5. poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5. parlament pidi olema ühekojaline, kuningavõim tuleb asendada vabariigiga. 6. ...
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Üks viis teaduse arendamiseks on looduse uurimine ning kui väita, et enam pole midagi uurida siis peatud ka filosoofia ja teaduste areng. Teine viis, mis põhineb mõtisklustel, tuues selle kasuks paika pidavaid põhjendusi, kasutades aru kiiret taipu, kuid eira...
ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioo...
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. C...
,,Eestis toiumib võimude lahusus, Eesti on demokraatlik riik" Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente oli juba antiikajal. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-,valdavus- või tasakaalusüsteemina. Eraldussüsteemis tegutseb iga võim suhteliselt iseseisvalt, ega mõjuta otseselt teisi võimuharusid oma funktsioonide täitmisel. Võimuharude kõrgemad organid moodustatakse enamasti autonoomsel alusel. Selline võimude lahususe korraldus on iseloomulik veel väljaarenemata demokraatlike traditsioonidega riikidele. Valdavussüsteemi korral lähtub võim ühest k...
docstxt/14145133556279.txt
ACCESS ASSESSMENT COVER SHEET Student Name: Alex Callaghan EC1305063 Course: Access to Humanities Tutor: John Gordon Assessment Title: Critically evaluate Locke's theory of limited government Number of Words 1616 NOTE: The ESSAY should be 1500 words in length. Student signature - Alex Callaghan Date - 24/04/2014 Critically evaluate Locke's theory of limited government The end of law is not to abolish or restrain, but to preserve and enlarge freedom. For in all the states of created beings, capable of laws, where there is no law there is no freedom. John Locke Although John Locke is not the progenitor of social contract theory and is not by any means the last philosopher to wrestle with this concept, his views on fiduciary power, majority consent and limited government have been instrumental in western political thought from the time of the publication of his Two treatises of government to the present day. Locke...
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
Jorgen Alasoo IATB11 Lihtideed ja liitideed John Locke Märkus: John Locke on 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi(mõtte suund, mis peab teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid) peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Locke ,,idee" Idee on Locke'ile üldmõiste, millega ta viitab igasugustele teadvuse sisule, aistingule või mõttele. John Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, kui inimene mõtleb. See on igasugune teadvuse sisu, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Näiteks nagu tool, gravtatsioon, maitsed(magus, soolane). Locke liigitab ideid kaheks: LIHTIDEE JA LIITIDEE Lihtidee(lihtsad ideed: millegi maitse või lõh...
Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Inglismaa filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ja valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. John Locke (1632-1704) oli filosoof, kes väitis, et seni kuni ei tegeldud põllumajandusega ega tehtud tööd, võisid inimesed el...
Lihtideed ja liitideed J. Locke Jorgen Alasoo IATB11 John Locke 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi peamine põhjen- daja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. IDEE? Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Ideed on need, millega mõistus tegeleb mõtlemise ajal. Ühest küljest mõisted ehk asjade mõistmise viisid, teisest küljest on nad mõtlemise objektid - ,,asjad nagu neid mõistetakse". Lihtidee ja liitidee Lihtidee tekkimise korral on inimese mõistus passiivne. Liitidee on aga tuletatud idee lihtideedest, millal inimese mõistus on aktiivne. Locke eristab 4 liiki lihtideid: 1) Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. 2) Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. 3) Lihtideed, mis saadakse ainult refle...
Locke ja Descartes Riin Emajõe 12A John Locke Sündis 29. augustil 1632. aastal Wringtonis, Bristoli lähedal ja suri 28. oktoobril 1704. aastal Oatesis, Essexis Ta oli inglise filosoof ja materialistliku sensualismi üks peaesindajaid 1667-75 oli viigide partei liidri lord Shaftesbury teenistuses ja osales poliitilises võitluses Läks valitsuse jälitatuna pagulusse, naasis Inglismaale 1689 Locke`i tunnetusteooria põhiteesi ("mõistuses ei ole midagi, mida varem ei ole olnud meeltes") järgi on meeleline kogemus kõigi teadmiste allikas Locke tunnistab kahesugust kogemust välist ja seesmist (reflektsioon) Vastukaaluks kaasasündinud ideede õpetustele väidab Locke, et vastsündinud indiviidi teadvus on "puhas leht" (tabula rasa), mille elu vältel täidavad aistingud. Need informeerivad indiviidi primaarseist (vorm, liikumine, paigalseis) ja sekundaar...
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi, ei tähen...
Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ...
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaasta...
Valgustus. Valgustusajastu filosoofid. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Esiplaanile tõusid konkreetsed elukorralduse küsimused ja poliitilised probleemid, mis Suure Prantsuse revolutsiooni eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid ...
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (k...
KODUTÖÖ KODANIKUÕPETUSEST TEEMAL DEMOKRAATIA 1)Kuidas sündis demokraatia? Ateena linna ümber koondunud riigikest valitsesid kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr ke...
Enlightenment Kristiina Rooma Henri Zirnask Alvar Käen Overall The Enlightenment is commonly dated to the middle of the eighteenth century. The European Enlightenment developed in part due to an energetic group of French thinkers who thrived in the middle of the eighteenth century. They were called : "The Philosophes" John Locke August 29, 1632 October 28, 1704 . English philosopher. One of the most influential Enlightenment thinker. Believed that human nature allowed men to be selfish. Believed that all people were equal. Jean-Jacques Rousseau June 28, 1712 July 2, 1778 . Philosopher, literary figure, and composer of the Enlightenment... Saw a fundamental divide between society and human nature . François-Marie Arouet 21 November 1694 30 May 1778 . Known as "Voltaire" French Enlightenment writer, essayist, deist and philosopher...
Kursuse "Sissejuhatus semiootikasse" kohustuslik kirjandus: Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks. Hakkas vähenema usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?" ...
William Shakespeare (1564-1616) playwright, actor, poet 37 plays, over 400 screen adaptions Lord Chamberlain's Men, King's Men, The Globe Early life: John Shakespeare, Mary Arden, 2 sis', 3 bros; married Anne Hathaway 3 children Life in London: 1599 built Globe, 1623 first compilation Forms: classical & history plays, comedies+tragedies, poetry Style: metaphors, rhetorical phrases, free flow of words, unrhymed iambic pentameter; deviations Renaissance (end of 14th century) Italy, reaches rest of Europe Elizabethan era (16th II h - 17th I h) Theatre: combined medieval theatre, morality plays & Roman drama to create Elizabethan tragedy Poetry: Italian influences, sonnet (English: cddc ee) Rulers of England: Henry VII (brings prosperity, repairs economic situation; made alliances); Henry VIII (beginning of English reformation; killed "traitors"; 6 marriages); Mary I (Catholic); Elizabeth I (The Virgin Queen restores order; Religiou...
VALGUSTUS (18. sajand) ROMANTISM (18.-19.sajand) REALISM (19.sajand) Maailma ümber mõtlemine Jena koolkonna loomine Realism kasvabki välja Maailma muutub loetakse romantismi ajaloolisest romantismist (industrialiseerumine) alguseks 1797 (Scott!) Rõhk inimeste teadmistel koolkondade teke on rom. Kinnitatud lineaarne ja haridusel (mõtle oma joon! tegevusviis peaga!) Tinglikult loetkase lõpuks Elu tuleb kujutada Tehnika (eriti trüki-) areng 1830 kui oli ilmunud rida fantaseerimata ja nii nagu ta -> eelduseks hariduse realistlikke teoseid on arengule Termin ise on vana, Realismi välj...
Valgustus Valgustus : · sai alguse 18. sajandul Lääne-Euroopas · valgustust iseloomustab anti-feodaalne käsitlus · indrustriaalne ühiskond, linnastumine · saab alguse tänapäevane maailm · kirikuvastasus ehk antiklerikkaarsus · võitlus müstitsismi vastu · kunsti jõudmine rahva sekka · kunsti eesmärgiks onseletada massidele tõde; kunst pidi ühiskonda ümber korraldama · keskne maa on Inglismaa, sealt liigub valgustus edasi Prantsusmaale ja Saksamaale Olulised ideed: · mõistuse kontseptsioon, sh looduse mõistuspärane seletamine ehk loodus ei ole jumala looming; mh kaob ära usk jumalasse · tekib arusaam, et inimene on sündinud vabana ja peab järgima vabat tahet · püütakse vaadelda ühiskondlikke seadusi kui loodusseadusi · loodusliku inimese idee ( ,,tagasi loodusesse!" ) · kosmopolitism ehk valitseb ühtne mõttelaad ( Euroopas ) Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirel...
· Hobbes leviathan · Locke second treatise of government · Rousseau - social contract · Montesquieu - The Spirit of the Laws · Kant idea for a universal history from a cosmopolitan point of view · Hegel - philosophy of right Key dates 1603 Shakespear's King Lear , Death of the Queen Elizabeth 1. 1618-48 The Thirty Year's War 1649 Execution of Charels 1 of England, Establishment of Oliver Cromwell's Prodecorate 1651 Hobbes' Leviathan(1588-1679) 1660 The Restoration of Charels 2. as king of England 1688 The Glorious Revolution of Willim and Mary in England 1689 John Locke publishes Two Treatises of Goverment 1707 formation of the British Parliament Social Contract philosophy: The reasons for entering a social contract and the responsibilities of the goverment *Hobbes: To preserve one's safety *Locke: To preserve one's safety and property *Rosseau: To preserve one's safety, property and freedom, but to...
Valgustus kui ühiskonna paranemine orjadest inimesteks 17. sajandil sai Euroopa mandril alguse kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Need tunnused olid aluseks uue ideoloogia tekkele, millele pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Haritlased, filosoofid, kirjanikud ja teadlased püüdsid aktiivselt leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustus puudutas kõiki eluvaldkondi ning põhjustas Euroopa ühiskonnas olulise pöörde. See 1784. aastal avaldatud artikkel, milles Kant pani nime uuele kujunenud ideoloogiale, määratles valgustust inimese väljumisena ,,omasüülisest alaealisusest" ning kui püüet alati ja igas olukorras ise mõelda. Valgustuse motoks sai minu meelest vägagi tabav fraas sapere aude, mis tõlkes tähendab julge mõelda. Uuendusmeelsetes ringkondades levis mõtteviis, et teadmatus on põhiline ühiskonna hädade põhjustaja. ...
Valgustus ja valgustatud absolutism Marili 10A Valgustuse mõiste • Kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. • Saksa filosoof Immanuel Kant: inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. • Kritiseeris autoriteetidele tuginevat mõtteviisi; innustas mõtlema iseseisvalt. • Leidis tuge prantsuse ratsionalismist ja inglise empirismist. • Uus lähenemine Jumalasse. • Valgustusliikumise kodumaaks on Inglismaa. Uus riigivõimu käsitlus • Uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. • Inglane Thomas Hobbes: -Riigieelne ühiskond: „Kõikide sõda kõikide vastu“. -Monarhi käes peaks olema koondunud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. -Kohustus kindlustada alamate julgeolek. • John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks looma seadusi. -Riigi ja kiriku lahutamine. -Kritiseeris usulist tagakiusamist. -Rajas tee liberalismile. Prantsuse valgustajate poliitilised vaated: • ...
1. Milles seisnes valgustuse murrangulisus? Mida uut tõi see Euroopa vaimuellu? Valgustus innustas inimesi mõtlema iseseisvalt mitte toetuma selles autoriteetidele ehk kirikule. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse, mis oli maailma tunnetamise peamine allikas. Läheneti Jumalale teistmoodi, teda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Prantsusmaal tõi see kaasa ratsionalismi, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine? Iseloomulikud jooned: usk mõistusesse, ratsionalism, ideede jõud, ideid on vaja levitada, võitlus eelarvamustega, filosoofia, võrdlemine. 3. Millised olid Thomas Hobbesi ja John Locke'i vaated riigieelsele ühiskonnale, riigi eesmärgile ...
Dostojevski looming "Alandatud ja solvatud" 1861, Dostojevski alutab sellega ühte oma loomingu peateemat nn. alandatute ja solvatute kujutamist. Teos on kirj. epistolaarses vormis (kirjavormis). Ptkl on Makar Devuskin- lausa neiulikult puhta hingeeluga Peterburi ametnik kelle põhiprobleem on kuidas säilitada väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. "Teisik" D. oli nö ajast ees kirjanik kes käsitles oma teostes palju alateadvuse probleeme. Nimijutustus kujutab kahestunud psüühikaga inimest "Märkmed surnud majast" 1861, D. vanglakogemused Venemaa vanglast. D. uurib kurjategijate olemust. Nn lõpetatud inimesi e. sadiste on tegelikult vähe, enamus on sooritanud kuriteo olude sunnil. Tema tähelepanekute järgi oli vanglas koguni venemaa paremik, nt kirjaoskuse protsent oli seal kõrgem kui vabaduses. "Ülestähendusi põranda alt" 1864, Ka see teos on uuenduslik, kuna on kirj. peategel. sisemonoloogi vormis. Peategel. on nn antikangelane kes ...
Kameralistid ja füsiokraadid Joonas-Sander Tamm Markus-Oliver Tamm Getri Tomson Marta Tolli Kristelle Usta Taavi-Valter Taveter Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolut...
VALGUSTUSFILOSOOFIA 18. saj I poolel lasus Euroopa filosoofiline raskuspunkt Inglismaal, sajandi keskpaiku Prantsusmaal ja sajandi lõpus Saksamaal. Hüüdlause ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" (vabadus on võimalik ainult siis, kui inimestevaheline võrdsus on tagatud. Algselt võeti see kasutusele Suure Prantsuse revolutsiooni ajal; 1848. aasta konstitutsioonis lisati fraasi vendlus ) VASTUHAKK AUTORITEETIDELE Mitmed prantsuse valgustusfilosoofid käisid Inglismaal, mis oli paljuski nende kodumaast vabameelsem. Neid vaimustas inglise loodusteadus, eriti Newton ja tema universaalne füüsika. Samuti mõjustas neid briti filosoofia, iseäranis Locke. Kodus Prantsusmaal hakkasid nad peagi ründama vanu autoriteete,oli oluline suhtuda skeptiliselt kõikidesse päritud tõdedesse. Nende idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Selles mõjutas neid ka Descartes'i filosoofia. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus k...
Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse Jonathan Wolff Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist,...
Demokritos: ,,On palju suurte teadmistega inimesi, kes ei ole ometi targad." Sokrates: ,,Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna." ,,Elu, mille üle järele ei mõelda, pole elamist väärt." ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." ,,Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa." Platon: ,,Kunagi ei või laita inimest, kes teeb edusamme. Arengu kiirus pole sealjuures oluline." ,,Targad räägivad sellepärast, et neil on midagi öelda; rumalad seepärast, nad ei suuda vaiki olla." ,,Rahuliku ja positiivse loomuga inimese jaoks ei ole vanus koormaks; rahutu ja depressiivne kannatab vanusele vaatamata." ,,Inimese hing on surematu." Aristoteles: ,,Palgatöö põhjustab mõistuse allakäigu." ,,Rõõm tööst teeb tulemuse täiuslikuks." ,,Ebaõnn selgitab välja tõelised sõbrad." ,,Lootus on ärkvel olles nähtud unenägu." ,,Kõigi inimeste loomuses on püüdlus teadmiste poole." ,,Halb lähendab inimesi." Augustinus: ,,P...
INGLISMAA Francis Bacon(1561-1626)-inglise materjalismi rajaja.Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim par...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
