tekib siis, kui inimene satub vastamisi mõne võõra kultuuri tavade ja toimingutega, mida ta oma kultuuri ja elukogemuse põhjal ei mõista. Antropoloog ei saa võõra kultuuri suhtes seisukohta võtta enne selle põhjalikku uurimist. Aga me ei ole võõramaalased meie omas keskkonnas. Me teame, et on olemas moraaliprobleeme, et nad nõuavad lahendamist ja nende peamised faktorid on tuttavad, ning peale selle tajume filosoofidena, et suur osa sellest, mida nendest probleemidest räägitakse, ei kannata kriitilist käsitlust. Kui see taustteadmiste alusel määratav premisside hulk omaks võetakse, siis ei ole deskriptiivsel praktilisel eetikal palju öelda. Lõpuks käsitlen veel lühidalt moraaliprobleemi teravust. Üheks probleemivaldkonnaks, mis teravuse puudumisega üllatab, on poliitika. Võiks arvata, et just sealt võib leida kõige kuumemaid teemasid ja kõige sügavamaid lahkarvamusi,
Väga tihti on kunstnikud kujutanud Paulust koos Peetrusega. Tegutsesid ju need kaks suurt misjonäri käsikäes juba Jeruusalemmas, elu lõpul Roomas, kus nad ka enam-vähem ühel ajal surma leidsid ning kuhu mõlemad on ka maetud. Kuulsaima seesuguse kaksikportree autoriks on kreeka päritoluga hispaania kunstnik El Greco (15411614). Sellel Ermitaazis asuval teosel (meie ülevaates esimene reproduktsioonil) näeme kahte suurt kirikumeest filosoofidena, keda on küll räsinud eluraskused, kuid kes on veendunud kunagi nooruses tehtud valikus. Teosel puudub El Grecole nii omane hüplev rahutus. Pigem loeme mõlema usumehe ilmest ääretut nukrust ja hingevalu. Peeter-Pauli katedraal Peterburis. Kristlikes maades on palju kirikuid pühitsetud Peetrusele ja Paulusele eraldi, kuid väga tihti ka mõlemale koos. Eestis on Pauluse kirik Tartus, Rakveres, Viljandis ja Hanilas. Tallinna vanalinnas (Vene tn
Skeptikud (vaatlev uuriv), kahtleja, sellised kes uurisid aga jätsid lõpliku otsuse vastu võtmata. Skeptitsism on filosoofiline suund mida iseloomustab kahtlus tõepäras tunnetuse võimalikkuses, tuntuimad skeptikud Pyrrhon, Timon Eklektism tuleb sõnast eklektika tähendab välja valima. Peamiseks eesmärgiks oli filosoofiliste üldteadmiste ja üldiselt tunnustatud tõdede populariseerimine. Eklektikud tegutsesid rohkem õpetajate ja popularisaatoritena, kui filosoofidena. Tänu neile on enamik filosoofilisest pärandist meieni jõudnud Tuntuim neist on roomlane Cicero kuulus rooma kõnemees Kerkib esile teema et filosoofia muutub ebareaalseks, inimesed vajasid lohutust, et nendes valitsev tühjus millegiga täidetakse, filosoofia hakkas tegelema rahu ja õnne küsimustega. Filosoofiasse religiooni sissetung. Juutide monoteism ühe jumala religioon, keskuseks kujuneb Aleksandria linn, seal elas palju juute. Vana testament tõlgiti kreeka keelde.
Uue ajastu jaoks on vaja ka uutmoodi filosoofiat, kuna vanamoodne filosoofia näib olevat vaid udujutu ajamine (olemuste ja printsiipide uurimine võib tõesti sellise mulje jätta). Positivismi rajajaks oli niisiis prantsuse filosoof Auguste Comte. Edasi levis uus filosoofia Inglismaale ning ka teistesse Euroopa maadesse. Kuulsamate positivistlike filosoofidena võib veel nimetada inglasi John Stuart Mill'i (1806-1873) ja Herbert Spencer'it (1820-1903). Positiivses staadiumis püüdleb mõistus täpsete teadmiste poole nähtuste kohta. Teaduse ülesandeks on jälgida ja kirjeldada seda, mis on meile antud kogemuses (st mida me tajume) ning avastada seaduspärasusi. Seadus on korduv seos või suhe nähtuste vahel. Seadustest lähtudes võime seletada üksikfakte ning näha ette tulevasi sündmusi. Comte kirjutas selle kohta nii:
( Venelin2007) 2.5 Positiivne mõtlemine Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener. Filosoofia uurimisaineks on teadus. Positivismi rajajaks oli niisiis prantsuse filosoof Auguste Comte. Edasi levis uus filosoofia Inglismaale ning ka teistesse Euroopa maadesse. Kuulsamate positivistlike filosoofidena võib veel nimetada inglasi John Stuart Mill'i (1806-1873) ja Herbert Spencer'it (1820-1903). 19 Heites pilgu inimmõtte ajalukku, on Comte'i arvates võimalik eristada kolme arenguetappi: teoloogilist, metafüüsilist ja positiivset (Comte 2007). Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite vaimude, hingede, jumalate jne tahtega. Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks, hiljem arvatakse,
Uue 83 ajastu jaoks on vaja ka uutmoodi filosoofiat, kuna vanamoodne filosoofia näib olevat vaid udujutu ajamine (olemuste ja printsiipide uurimine võib tõesti sellise mulje jätta). Positivismi rajajaks oli niisiis prantsuse filosoof Auguste Comte. Edasi levis uus filosoofia Inglismaale ning ka teistesse Euroopa maadesse. K uulsamate positivistlike filosoofidena võib veel nimetada inglasi John Stuart Mill'i (180673) ja Herbert Spencer'it (18201903). J.S. Mill iseloomustas Comte'i õpetust järgmiselt: Tõelise filosoofia juhtmõte on: me tunnetame vaid nähtusi ning isegi meie teadmised fenomenide kohta on vaid suhtelised, mitte aga absoluutsed. Me ei tea midagi olemustest ega sellest, mis tegelikult fakte esile kutsub. Me teame vaid faktide ajalise järgnevuse ja omavahelise sarnasuse suhteid. Need suhted on
annaabi.ee 
