Filosoofia alused (0)

13

Filosoofia alused

Õppejõud: Heiki Haljasorg
Loeng 12.00- 13.30
Paus 13.30-13.45
13.45- 16.30
Kirjalik hindeline eksam
60%
Kohalkäimine
40%
Kohal peab käima, 1 kord võib puududa. Teinekord juba võtab punkte vähemaks .
Eksamiküsimused tulevad koos vastustega . Igas teemas on 20 küsimust.

20.09.2012
Aristoteles

Aristo - teles – kreeka päraselt.
Sündis Keiras,( põhja-kreekas) Õpetaja oli Platon .
Aristoteles läks tülli Platoniga, sest kandis sõrmuseid, kõnepruuk kõrk ja ülespuhutud. Aristoteles asutas Lykeion’i ( lütseum).
Peripateetikud – õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal.
„Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas “
Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja.
Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees.
Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia -sõbralikusses.
Aristotelese filosoofia tuum – igal asjal on eesmärk, tuleb keskenduda eesmärgile
Igasugusel liikumisel on algpõhjus. Esimene on liikumatu liigutaja. ( kes paneb asjad liikuma)
Aine ja vorm on läbi põiminud.
Aristotelese lemmikteadus – bioloogia
Platoni lemmikteadus – matemaatika ( matemaatika puhastab hinge)
Aristoteelese arusaam maailmast - geomeetriline, st maa on kõige keskel.
Tänapäeval Heliosentrne- Päike on keskel.
4 põhjuste liiki

Materiaalne põhjus ( nt klaasist vaas läheb katki, kui maha kukub )sest on õrn. Plastikust vaas ei lähe katki

Formaalne põhjus ( nt koer haugub sest see on tema olemus, koer ei näugu)

Tegevuse põhjus ( inimene kissitab, sest päike paistab silma

Eesmärgiline põhjus ( õpilane läheb ülikooli, et saada targaks)
Inimese tegevuste siht ja mõte on õnn.
Loomutäius – inimene realiseerib kogu oma potentsiaali.
Mõistuslikud ja kombelised voorused.
Aristotelese riigiteooria – ideaalne riigikord on aristokraatia ( paremate võim) ja demokraatia segu.

Keskaeg – 476 – 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine – Kolumbus avastas ameerika )

5-15 sajand
Irenaeus

Sündis 2.saj. p.Kr.
Keskajaeelne filosoof . Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas .
Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir.
Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka.
Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa)
Peateos

• Eresiate vastu
  

Eresia – ketser - valeõpetus

Augustinus (354-430)

Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega.
Tema lemmik kõnemees oli Cicero , vanarooma kõnemees.
Manilus ehk pärsia usund . Headuse ja kurjuse vahel on võitlus aga headus ja kurjus on peaaegu võrdsed, seega ei tea kes võidab.
Augustinuse kaks peateost:

• „Confessiones“ (Pihtimus)
  
• „De Civitate Dei“ (Jumala linn/riik) Maine maailm armastab iseend , taevane maailm armastab Jumalat.
  

Boethius (480-524)

Sündis Roomas ja suri Pavias( saja tormi linn).
Tõlkis Aristotelest ladina keelde. Sündis pärast keskaja algust.
510a. sa ta ainsaks konsuliks. ( sõjaväe juhataja).
Ta hukati süüdistatuna riigireetmises.
Viimane ja kõige kuulsam teos „ Filosoofia lohutus“, selle kirjutas ta vangis .
Ainult Jumal võib inimesele anda tõelise õnne Boethiuse meelest.
Skolastik – õpetlane ( ristiusu põhimõtteid tuleb seletada mõistuse abil)
Boethius oli viimane roomlane ja esimene skolastik.

Loeng 27.09.2012

1933 Adolf Hitler tuli võimule
Anselm ( 1033 -1109)
Sündis Aostas , Itaalias.
Anselm oli benediktlaste ordu abt ( mungakloostri ülem).
Inglismaal Canterburys oli peapiiskop 1093 – 1109 aastani. ( Kunigate William II ja Henry I ajal).
„Mõistuslikusele püüdleva usu meetod“
Peateosed :

• Monoloog
  
• Vestlus
  
• Miks Jumal sai inimeseks .
  

Ontoloogiline ehk olemusõpetuslik Jumala tõestus – meie peas on kujutlus , idee täiuslikkusest, aga kui täiuslikke inimesi, asju pole olemas, siis kust tekkis see kujutlus meie pähe? Anselm arvab , et täiuslik Jumal ons selle pannud meie pähe.
Platoni mõju Anselmile : asjad on ideede maailma koopiad .
Nominalist ( nominalism ): peavad headust pigem abstraktseks ideaaliks kui iseseisvaks olendiks. Vastand on realistid. „ Mul võib olla idee peas Jumalast aga see ei tähenda, et ta olemas on“
Realist ( realist):
Filosoofia keskne tee: „ Sest ma ei püüa mõista selleks, et uskuda vaid ma usun, et võiksin mõista.“
Usk ja mõistus ei ole Anselmi arvates vastuolus .
Teda on peetud ka skolastika rajajaks.
Aquino Thomas (1225- 1274)
(kõrgkeskaeg)
Sündis Aquinos, Napoli lähedal.
Dominikaani munk . Pikka kasvu, kogukam, .
Dominikaanlaste riietus – must keep ja valge särk.
Ema nägi unes , et sünnib mustavalge kirju koer, kellel on tõrvik suus .
Vennad hoidsid teda vangi Giovanni lossis 1,2 aastat. Neile ei meeldinud, see mõte et Thomas tahtis mungaks hakata.
Õppis Albert Suure juures Kölnis. Samal ajal Eestist Mauritsius läks ka sinna õppima. Käib jutt, et ta oli Thomase pinginaaber.
Aristotelese mõju.
Loomuõigus, seda pooldas Thomas, õiguspositivismi vastand. Inimeste arvamus on pidevalt muutuv.
Magistrikraad Pariisi ülikoolis.
Mõtete väljendusoskus, väljendas oma mõtteid süsteemselt, lihtsalt. ( Küsimus-vastus stiilis)
1323 kuulutati pühakuks.
Usk ja mõistus ei ole vastuolus.
John Locke – tabula rasa . See mõte on varastatud Thomase käest.
Kaks peateost:

• Teoloogia summa
  
• Summa paganate vastu
  

Piir olemise ja olemasolu vahel. Mulle võib paista midagi , nt et Triinu teab kõike aga ma ei tea seda kindlalt, kas ta teab ikka. :D
„Hinge tunned tegudest.“
Jumalatõestused. Kosmoloogiline ehk maailmaruumiline Jumala tõestus (mitte miski, ei juhtu niisama, maailm ei teki niisama) ja teleoloogiline ehk eesmärgipärasuse Jumala tõestus.
-Munk kutsus Thomase akna juurde, et vaata, eesel lendab. Thomas vaatas ning vastas. „ Ma usun pigem, et eesel lendab, kui munk valetab“
Nicolaus Cusanus
( 1401 -1464)
Sündis Lääne Saksamaal.
Kardinal – valib paavsti. Tunnus punane kübar, punane riietus.
Hollandi linna Deventeri „ ühise elu vennad“ – ilma mungatõotuseta mungaelule pühendunud inimesed.
Õppis Heidelbergis, Padova ja Kölni Ülikoolis.
Paavast Eugenius IV ülesanne külastata Bütsantsi, et saavutada ortodoksi kiriku ühinemine katoliku kirikuga ( ebaõnnestus).
Renessanss – hakati inimesekeskselt maailma vaatama.
Peateosed:

• Õpetatud mitteteadmistest
  
• Oletustest
  
• Jumala nägemisest.
  

1448. sai kardinaliks.
Suri 1464 Todi linnas ( Kesk - Itaalias). Ta on maetud Rooma San Pietro in Vincoli kirikusse.
Püha Nicolaus - Santa Claus.
Mustpeade vennaskond – vallalised kaupmehed
Suur Gild – abielus kaupmehed
Paljusus ja ühtsus – ei pruugi olla vastandid.
Müstiline kogemus - nt kui silmad kinni oled, ei oska kirjeldada. Tuleb kreeka keelsest sõnast mystikos – sulen silmad või suu.
Nicolaus Cusanos tahtis näidata, et vaidlevad pooled soovivad lõpu kokkuvõttes kõik siiski ühte ja sedasama – seda mis on Jumala silmis hea. Ja hea juurde viivad erinevad teed.
Keskaeg sai läbi!
Niccolo Machiavelli
(1469 – 1527)
1869- Esimene Eesti üldlaulupidu.
Sündis ja suri Firenzes.
Tegeles Firenze vabariigis välispoliitiliste ja sõjaliste küsimustega.
Osales Medicite vastases vandenõus, selle eest kaotas ta oma ametikoha. Pidi lahkuma poliitilistel põhjustel Firenzest.
Itaalia sõjad ( 1494 -1559) – Saksa- Rooma keisririigi ja Prantsuse kuningriigi vahel.
Ta on maetud Firenze lina anta Croce kirikusse.
Peateos:

• Il( il) Principe ehk Valitseja
  

Makiavellism – võimuhuvide hoolimatu järgmine, mille puhul ei põlata ära ühtki vahendit.
„Eesmärk pühendab abinõu“
Tema filosoofia peamine mõte: ideaalse valitseja ja parima riigikorra asemel kirjeldab ta sügava läbinägelikkuse ja usutavusega võtteid, mida inimesed kasutavad võimule saamiseks ja võimul püsimiseks, samuti erinevaid viise, kuidas võimu kaotatakse.
Peab kasutama neid abinõusid , et võimul püsida:

• Jõudu
  
• Jõuga ähvardamist
  
• Näivust ( Eksam on väga lihtne ja pärast paneb poolele E’d ja ülejäänud saavad F)
  
• Vajadusel sõna murdmist.
  

Tema arvates on valitsejal kasulikum olla kardetum.
Tema arvates parim riigivorm on vabariik.
Ideaalse valitseja prototüüp:

• Kaval
  
• Auahne
  
• Hoolimatu
  
• Kirglik olupoliitik Cesare Borgia.
  

Teda kiideti et ta rääkis ausalt poliitikast ilma silmakirjatsemata ja ütles kuidas poliitikast reaalselt tehakse ilma idealiseerimata.
Laideti selle ees, et näitas kuidas riukaliku kõlblusetu ja manipuleeriva poliitikaga võimul püsida

Rene Descartes (1696- 1650 )

Voltaire

Prantsuse valgustusfilosoof . Õige nimi on Aruett ( häälda: Aruee ).
Sündis Pariisis.
Isa oli notar – kinnitas dokumente.
Voltaire õppis Jesuiitide kolleegiumis.
Voltaire sattus Bastille’i kindlustusvanglasse pilkekirjutiste tõttu.
Voltaire tutvus pagenduses, Inglismaal olles Isaac Newtoni ja John Lock’iga.
Voltaire oli deist – Jumal on loonud maailma aga enam ei sekku inimeste tegevusse.
Valgustusfilosoofid : Voltaire, Rousseau ja Montesquieu ( Montesgiö)
Markiis du Chatelet’il oli Voltaire üle suur mõju. ( Markii dü chatelei)
Oma elu lõpuaastatel elas Berni lossis, Genfi järve ääres.
Kui suri, siis maeti ta Pariisi.
Valgustusfilosoofia rõhutas hariduse tähtsust ja kirus katoliku kirikut.
Peateosed:

• Candite
  
• Filosoofiline sõnaraamat
  

Voltaire ütles, et tema võitleb sallivuse eest. Aga ta sallis valikuliselt.
„Hävitage koletis“ – tema kuulus lause . Koletise all mõtles katoliku kirikut.
Tema parim riigikord on valgustatud absolutism – valitseja on haritud( valgustatud) ja kuningale kuulub täielik võim.
Kritiseeris Prantsusmaa Päiksekuningat Lois XIV’it, sest kuningas tühistas Nantes’ editki.
1789 -Prantsuse revolutsioon
Georg Hegel
Elas 18. Sajandil. Suri Berliinis.
Isa oli ametnik . Õppis teoloogiat ja filosoofiat . Töötas Bernis koduõpetajana. Bern on Šveitsi pealinn.
Oli filosoofiaõpetaja Jenas ja Berliinis. Jenas lõpetas töö, sest Napaleon vallutas Saksamaa ja sulges Jena kooli.
Hegel on maetud Berliini , filosoof Fichte kõrvale.
Peateos:

• Vaimu fenomenoloogia
  

Ta oli panteist – jumal ja loodus on üks ja see sama
Herakleitos – vanakreeka filosoof, kes mõjutas Hegelit kõige rohkem. Ta õpetas seda, et maailm on vastuoluline , 2 vastandit on inimloomuses olema. ( Nt inimene on hea ja halb, surnud ja surematu – ideed elavad edasi)
Dialektika – areng, vaidluskunst .
„Inimene on ajavaimu hing“ „ Üksikisik ei suuda oma soovide järgi ajalugu muuta“
Artur Schopenhauer
(1788-1860)
Isa oli ametilt kaupmees. Kohtus Goethega.
„Mulle ei meeldi mu ema, sest tal ei ole minu jaoks aega“ Ütles oma emale : „ Tulevikus ei ole sa keegi, kui sinust räägitakse, siis vaid minu kaudu.“
Tema ainsaks seltsiliseks oli koer, keda kutsuti Nooreks Schopenhaueriks.
Vihkas oma ema ja seega vihkas ka naisi.
Peateosed:

• Elutarkus
  
• Maailm kui tahe ja kujutlus
  

Tema mõtted

• „Inimene on inimesele hunt“
  

• „Maailm on meie kujutlus.“
  

• „Abielu ja truudus on naiste väljamõeldis.“
  

Karl Marx
(1818-1883)
Sündis Trieris ja suri Londonis.
Isa oli advokaat .
Abiellus parun Westphalenina tütre Jennyga. ( Pidid kaua ootama, et parun annaks oma nõusoleku, kuna Marx oli vaene mees)
Kommunistliku Partei Manifest – 1848 Kõigi maade töölised ühinege!
Engels toetas Marxi rahaliselt.
„Ajalugu kordab end korra tragöödiana ja siis farsina.“
„Kelle käes on raha, selle käes on võim.“ Kui raha ei ole, siis tuleb see võimuga võtta.
Ludwig Wittgenstein
(1889-1951)
1889 sündis Hitler ja tehti valmis Eiffeli torn.
Sündis Austrias , Viinis , Suri Cambridges vähki
Isa oli rikas tööstur. Külas käisid 2 heliloojat. Brahms ja Mahler
Õppis Berliini Tehnikakõrgkoolis masinaehitust.
Bernand Russell andis talle tõuke tegeleda matemaatika ja filosoofiaga .
Õppis Cambridge Ülikoolis, Trinity Kolledžis.
Ta elas 1936-1937 aastal üksilduses Norras, kuna ta oli jutt ja Hitler kiusas neid.
Ta töötas ka algkooliõpetajana Austrias.
Sai Teise maailmasõja ajal Cambridge ülikooli filosoofia õppejõuks.
Peateosed

• Loogilis- filosoofilis traktaat
  
• Tõsikindlusest.
  

Kuulsaim lause : Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida.
„See mis jääb meie tunnetest väljapoole on müstika.“
„Loogikaseadused siiski kehtivad, need on universaalsed .“
„Müstiline maailm võib olemas olla.“ ( Russell nt ei uskunud seda)
Keelelised kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse.
„ Seal on hea elada „ – There is good to live ?
Või Pig has good life?
Kõige suuremad segadused filosoofias tekivad keeles.
Martin Heidegger
(1889-1976)
1976 sündis Kadri Adamson.
Sündis ja suri Saksamaal
Kuulus eksistentiaslikku filosoofia koolkonda
Eksistentsialism - olemusfilosoofia, mis käsitleb olemust, kui inimese sisemist minaeksistentsi, mis vastandub välimisele ja asjade maailma objektiivsusele. Iga inimene on on kordumatu .
Heidegger kritiseerib Platonit.
Talle heideti ette, et ta tegi koostööd Hitleriga. Kuigi tal oli juudist armuke , kes oli peidus juutide kiusamise ajal. Ning armuke tuli pärast seda Heideggeri juurde tagasi.
Peateos:

• Olemine ja aeg (1927)
  

Heideggeri peaküsimus on olemasolu ehk eksistentsi küsimus mida tähendab lausetes sõna „on“
Dasein on olemasolemine. Teadlik oma enda surelikust saatusest, mis paneb meid elama autentset elu.
Fenomenoloogia – õpetus teadvuse nähtumustest ehk fenomenidest, see tähendab tegevusega kaasnevate kogemuste kirjeldust või analüüsi.
Hermeneutika – tekstide seletus-ja tõlgenduskunst.
Ontoloogiline diferents on olemuse ja olemasolu erinevus.
„Inimene on kehastanud aeg: tüdimuse, ängi, süü ja hirmu ning see annab inimesele võimaluse kogeda olemist tema tervikus.“
Inimene loob oma olemuse oma tegevuste ja valikute kaudu.
Karl Popper
( 1902 -1994)
1994- Estonia uppus ja vene väed viidi Eestist välja.
Sündis Viinis ja suri Londonis
Teda mõjutasid psühho-analüüs( Freud ) ja relatiivsusteooria . (Einstein)
Õppis igast asju ja oli algkooliõpetaja.
Pidas külalisloengud Londonis.
Võttis vastu filosoofia õppejõu koha Uus Meremaal .
Peateosed:

• Historitsismi viletsus
  
• Avatud ühiskond ja selle vaenlased
  

Teadus on aine inimtegevuse valdkond kus vigasid süstemaatiliselt kritiseeritakse ja aja jooksul parandatakse.
Oletused viivad meid edasi, aga mitte faktide kogumine.
Popper pettus marksismis, sest temas tekitas vastikust kommunistide tegevus. Nt see, et räägiti, et võitlevad vaesuse vastu ja siis tapeti rikkaid?
Teadus ei anna kindlaid teadmisi. Kindel saab olla vaid selles, et see pole lõplik.
Iga teooria puhul on võimalik tõestada seda, et see ei kehti aga mitte seda, et see kehtib.
Talle ei meeldinud ühiskond, kus oli totalitaarsus ja ei kehtinud sõnavabadus.
Parim ühiskonna edendamise vahend on kriitika. Kriitika on see, mis aitab ühiskonda muuta paremaks.
Täiuslikkus ei ole Popperi arvates inimühiskonnas kättesaadav.
Josemaria Escriva (smth)
Ei tule eksamisse, seega f**k this s**t!
Inimene peab endast jätma jälje.
„Ära ütle: Selline on minu loomuses , see on minu iseloom. „ Pigem on see iseloomu puudumisega.
Inimene peab harjuma ütlema EI!
Inimene ei pea kõigile meeldima - Sa pole rahatäht, mis kõigile meeldib.
Korralagedus ei ole paratamatu. Kui Sul ei ole päevaplaani, ei saa sul iialgi olla korda. Kui sa ei ärka kindlal kellaajal, siis ei täida iialgi oma päevaplaani.“
„Kuule ole vähem avameelne“ – Seda arvas Escriva avameelsusest.
„Keha ja hing on nagu kaks vaenlast, kes ei suuda teineteisest lahkuda ja nagu kaks sõpra, kes ei või teineteist näha.“
Inimese peamine vaenlane on tema ise.
Inimese peamine ülesanne on ennast parandada natukenegi igapäev.
Kui tihti usutakse, et kantakse kaenla all raamatut … aga kantakse hoopis prahti.
Ära ole pessimist – kas sa ei tea, et kõik mis toimub või võib toimmuda on hea?
Masendus on püsivuse vaenlane. Mis loeb, et sinu vastu on terve maailm kõigi oma õududega. Sina.. edasi? Ära kaota iialgi lootust,“
Ära tee negatiivset kriitikat, kui sa ei saa kiita, siis vaiki !
Simone de Beauvoir
(1908-1980)
Sündis Pariisis
Kirjutas raamatu „ Teine sugupool “
Elukaaslane oli vana, üks silm vaatas ühele poole, teine teisele poole, lühikest kasvu mees.
Talle ei meeldinud USA rassismi ja majandusliku ebavõrdsuse pärast.
Enne surma oli alkoholi-ja uimastisõltlane.
Keskne väide : Naisi on alati surutud mehe järel teisejärguliseks. See olukord peab muutuma !
Naiseks ei sünnita, naiseks saadakse.
Tal ei olnud lapsi, ei olnud aega saada laps
13