Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium ...
Jane Sepp Kärdla ÜG 12a klass Agenda 21 Ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks Ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemise ja ülemaailmse keskonnakatastroofi saabumise vältimine Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste
Põllumjanadus- ja keskkonnainstituut Bioloogiline mitmekesisus Avaliku keskkonnahüvise ja sellega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine Referaat õppeaines ,,Keskonnapoliitika ja korraldus" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Bioloogilisel mitmekesisusel on suur roll inimeste heaolu kujundamisel, 40% maailma majandusest sõltub bioloogilisetest toodetest ning protsessidest. Bioloogiline mitmekesisus pakub meile elatist, aitab meil toime tulla, rikastab meie kultuuri ning sellest sõltub ka meie ellujäämine liigina (EEA 2007).
suure metsaressursiga on nende omavahelised hierarhilised suhted üpriski keerulised. Järgnevalt toon välja neist tähtsamad koos tegevusvaldkondadega. Kõige kõrgem võimuüksus metsade majandamisel on Brasiilia Keskkonnaministeerium (Ministeriodo Meio Ambiente – MMA), kes vastutab planeerimise, koordineerimise ja kontrollimisega seotud tegevuste eest. Ka on ta ülesandeks riikliku keskonnapoliitika väljatõõtamine ja täiustamine Amazonis. Järelevalvet teostavad Brasiilia Keskkonna ja Taastuvate Ressursside Instituut (Instituto Brasileiro do Meio Ambiente e dos Recursos Naturais Renovaveis – IBAMA) ning Brasiilia Metsateenistus (SFB), mida juhatab omakorda Riiklik Keskkonnanõukogu (Conselho Nacional do Meio Ambiente). Riiklik Keskkonnanõukogu kuulub ka Presidendi Kantselei Riiklike Loodusressursside osakonda. (Amazonas Fond 2012)
Läbi aegade erinevad reformid : Vähem raha kulutada , Kulutada raha teisiti 2014 reform: Uus eelarve uued tuuled , Erinevad mõtted, rohelisemaks ja odavamaks jne , Mõtleme globaalselt Kalanduspoliitika Kes tohib püüda, mida ja kus : Vaalad, hülged, Läänemeri Sisuliselt samad probleemid, kui ÜPP: Liiga palju erinevusi riigiti, suured huvid Mereriikidel omad mured, eriti välisterritooriumitega: Kuidas korraldada püüki rahvusvaheliste vete lähedal Järved-jõed samuti probleem Keskonnapoliitika Eesmärk rohelisem Euroopa: Heitgaasid, Kliimasoojenemine, Keskkondlik ühtsus Probleemid: Kallis, ettevõtlust takistav, Uute riikide probleemid, Erinevad arusaamad probleemidest Mõjurid: Komisjon teeb enamus otsuseid Nõukogu keskkonna nõukogu eraldi teistest, probleemide eitamine Parlament kõige rohelisem, aga mitte väga mõjuvõimas Tulevik: Ühtlustatud regulatsioonid, Balanss edu ja keskkonna vahel? Energiapoltiika
kõige vähem entusiastliku riigi tasemeni), sest juhul kui riik ei ole poliitikaga nõus, siis ta ei pea lihtsalt seda poliitikat järgima. Seetõttu on rahvusvahelised kokkulepped keskkonna osas sageli väga pehmed ja üldised. Sanktsioonid puuduvad (kui nendes vabatahtlikult kokku ei lepita) Mõned riigid võivad saada konkurentsieelise, kui nad jätkavad saastamist Globaliseerumine ja rahvusvaheline keskonnapoliitika- tugevused Rahvusvaheliste liitude moodustumine: EU, UN, WTO, HELCOM o tavaliselt on need liidud moodustunud kaubanduse huvide tõttu (nt EU, WTO), kuid samas võib nende liitude kaudu hiljem olla võimalik ka keskkonnapoliitikat läbiviia/mõjutada Lepitakse kokku ka minimaalsetes standardites, et garanteerida ausat konkurentsi Peale ratifitseerimist muutuvad rahvusvahelised lepingud siduvaks 4
Tavaliselt 5 a hõlmav programm on kinnitatud nõukogu poolt. Sõnastus küllaltki üldine, eesmärgiks määratleda üldised arengusuunad. 1. keskkonnaprogramm 1973-76 2. keskkonnaprogramm 1979-81 3. keskkonnaprogramm 1982-86 4. keskkonnaprogramm 1987 - 92 5. keskkonnaprogramm 1993-2000 6. keskkonnaprogramm 2001-2010 EÜ keskkonnapolitika ja-õiguse põhieesmärgid ja printsibid praegusel kujul on EÜ asutamislepingu artiklites 174-175. 174(1) EÜ keskonnapoliitika põhieesmärgid - keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parndamine - inimese tervise kaitsmine - loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine - meetmete rakendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega Keskkonna all mõeldakse EÜ lepingus nii looduslikku kui tehiskeskkonda. See polepiiritletud ühenduse geograafiliste piiridega. Direktiivid täidavad tavaliselt mitut neist eesmärkidest korraga. 174(3)
seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 104. Sotsiaalne dialoog (mõiste) erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. 105. EL keskonnapoliitika: (a) põhieesmärgid ja vajalikkus; (b) spetsiifilised põhimõtted Eesmärgid: · Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · Inimese tervise kaitsmine · Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · Meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. Speetsifilised põhimõtted:
seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 104. Sotsiaalne dialoog (mõiste) erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. 105. EL keskonnapoliitika: (a) põhieesmärgid ja vajalikkus; (b) spetsiifilised põhimõtted Eesmärgid: Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine Inimese tervise kaitsmine Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine Meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. Speetsifilised põhimõtted:
seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 104. Sotsiaalne dialoog (mõiste) erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. 105. EL keskonnapoliitika: (a) põhieesmärgid ja vajalikkus; (b) spetsiifilised põhimõtted Eesmärgid: · Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · Inimese tervise kaitsmine · Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · Meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. Speetsifilised põhimõtted:
seondub olukorraga kus madalamate sotsiaalkulude abil saavutatakse suhteline kulu- ja konkurentsieelis. Kapital voolab piirkondadesse kus tööjõukulud on madalamad ning töötajad vähem kaitstud, vähendades sel viisil tööjõu kvaliteeti 104. Sotsiaalne dialoog (mõiste) erinevate sotsiaalpartnerite- tööandjate ja töövõtjate- kaasamist nii liidu kui rahvusriigi tasandil otsustusprotsessi konsultatiivsete diskussioonide, ühismeetmete ja võimalike läbirääkimiste abil. 105. EL keskonnapoliitika: (a) põhieesmärgid ja vajalikkus; (b) spetsiifilised põhimõtted Eesmärgid: · Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · Inimese tervise kaitsmine · Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · Meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. Speetsifilised põhimõtted:
S.Kauppineni(1991) andmeil võttis Soome valitsus vastu põhimõttelise otsuse, et CFC ühendite kasutamisest loobutakse Soomes täielikult juba 1998 aasta lõpuks. 1990 aasta lõpuks tuli CFC tarbimist vähendada 25% võrreldes1986 aasta tasemega. 1993 aasta lõpuks tuli nende tarbimist piirata 50% võrreldes 1986 aasta tasemega. Peale liitumist Euroopa Ühendusega 1995 aasta 1 jaanua ril peab Soome oma programmi veidi korrigeerima. P.Mardiste(1994) andmeil näeb Soome ametlik keskonnapoliitika ette CFC ühendeid eritavate toodete valmistamise lõpetamise 1997 aastal ja halogeenide tootmise lõpetamise aastaks 2000. Samaks ajaks lõpetatakse ka vastavate toodete import EÜ riikidesse. suureks poolsammuks edasi. Pärast 1987 aasta kevadiste (august, september) Antarktikas tehtud osoonimõõtmiste tulemuste avaldamist lev iski maailma avalikkuse seas arusaam, et Montreali protokolli abinõud jäävad poolikuks. S.Kauppineni(1991) andmeil peetigi juba 1989 aastal
annaabi.ee 
