Euroopa kesk- ja varauusaeg (0)

Euroopa kesk- ja varauusaeg
Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida- Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus .
5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga . Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust.
6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused.
560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhted Rooma põlise elanikkonnaga muutusid vaenulikeks ja abi oodati paavstilt. Tema õlule langes aina rohkem kohustusi: aidata vaeseid, mõista kohut kristlaste üle ja korraldada suhteid.
687. aastal koondas üks majordoomus võimu enda kätte ja seda suurendas Karl Martell , kelle ajal tungisid riiki araablased , kuid need purustati Poitiers ' lahingus aastal 732. ta hakkas jagama sõjameestele maatükke, et nood teeniksid raha ratsaväevarustuse jaoks.
Martell – Haamer .
Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid sidemed paavstide ja Frangi valitsejate vahel. Paavstidel oli probleeme langobardidega ja Pippin vajas Frangi riigi kuninga tiitlit. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini 751. aastal frankide kuningaks ja Pippin kaitses oma sõjaväega Itaaliat . Peale õnnestunud retke kinkis ta paavstile Ravenna ja Rooma ümbruse ning pani aluse kirikuriigile, mille eestosas oli paavst (756. a.).
Karl Suure keisririik
Frankide võim saavutas haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal. Tema laiendas riigi piire kõikides suundades ja valitsusaja lõpuks allus talle suurem osa Lääne-Euroopast (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania ). Ta oli vallutanud langobardide alad, Pürenee poolsaare põhjaosa ja suure vaevaga Põhja-Saksamaa. Aastal 800 krooniti ta keisriks ning kõik olid sellega rahul, sest paavstid vajasid poliitilist ja sõjalist kaitset.
Karl Suure riik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal (814-840), kuid juba tema pojad jaotasid riigi kolmeks (843. a.). Tekkis kolm riiki Lääne-Frangi (Prantsusmaa), Ida-Frangi (Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riik ( lagunes sootuks). Sellist Lääne-Euroopa killustumist kasutasid ära välisvaenlased: araablased alistasid Malta, Kreeta , Sitsiilia ; sagedaseks muutusid viikingite rüüsteretked, 9.saj. Lõpul lisandusid Aasiast tulnud ungarlaste sissetungid.
Lääne-Euroopa varakeskajal . Ühiskond.
Käsitöö ja kaubanduse allakäik jätkus, Bütsantsis oli see lühiajaline, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas puudus üldse, vastupidi, oldi tihedates suhetes idamaadega.
Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus .
Varakeskajal arenes välja feodaalkord , milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal . Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu.
Naturaalmajandusega ja feodaalkorraga arenes välja ka pärisorjus. Talupoegade ja orjade vaheline piir ähmastus, kuni nad kokku sulasid. Aina rohkem talupoegi andis ennast suurmaavaldaja hoole alla ja haris rentnikuna oma maad makstes iga kuu maksu. Nad muudeti sunnimaiseks, sest ilma talupojata polnud maal väärtust.
Jumala poolt seatud ühiskonnakorralduseks peeti kolmest seisusest koosnevat: vaimulikud , sõjamehed ja töötegijad.
Feodaalkord
Senjööri ja vasalli suhe. Vasall andis end senjööri kaitse alla, vasallile läänistati feood koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima , eelkõige sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused kinnitati truudusevandega (tavaliselt pidid teenima 40 päeva sõjaväes). Vasallid pidid senjöörile nõu andma + aitama maksta lunaraha senjööri vangilangemise korral + kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul.
Sageli olid vasallidel väikevasallid ja nemad ei pidanud esimestele senjööridele alluma .
Pärusvaldusi riik endale tagasi võtta ei saanud.
Rüütliseisus
Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast, germaani suurnikest – hertsogi tiitel , frangi riigi kuninglikust soost järeltulijad – krahvi tiitel). Neil olid sageli suured pärusmaad, ei andnud vasallivannet.
Rüütliseisust rõhutas ka kirik andes sellele religioosse tähenduse ja kehtestades jumalarahu. Kõrgkeskajal oli aina raskem rüütliseisusesse saada ja see hakkas muutuma päritavaks seisuseks – aadliks.
Rüütliks saamine
Nõudmised: kasvatus, sõjaline treening .
7 a. - paaž aadliperekonnas, õpetati seltskonnas käitumist ja kombeid.
15 a. - kannupoiss – rüütli relva kanmine, saatmine , võitlusvõtted.
20 a. - rüütliks ristimine
Vaimulikud rüütliordud
Ristisõdade ajal rajati paavstile alluvad vaimulikud rüütliordud, mis kaitsesid ristiusku. Liikmed andsid mungatõotuse ja loobusid ilmalikust elust.
Esimene - Johanniitide e. hospitaliitide ordu
Templiordu
Saksa ordu
Mõõgavendade ordu
Aadli elulaad ja rüütlikultuur
Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, seljas kanti rõngassärki, hiljem lisati ka plaatvest. Peas oli kiiver ja oluline osa oli kilbil. Kilbil oli perekonna vapp . Kilbi kuju muutus aja jooksul aina väiksemaks kuni lõpuks kadus üldse ära, sest raudrüü täiustus niivõrd, et kilpi polnud enam vaja.
Väikerüütlid elasid tornlinnustes – puust või kivist torn, mille ülakorrusel asus rüütel oma perega ja allkorrusel sulased ja tagavarad. Suurnikel olid aga kindluskompleksid, mille eesotsas oli lossiülem e. kastellaan.
Rüütlite seas korraldati turniire mitme salga vahel, kasutati nürisid relvi , kuid sellegipoolest oli palju ohvreid. Lõpuks mindi üle kahevõitlusele, mille eesmärgiks oli vastane hobuse seljast maha paisata. Turniirid kogusid kokku palju pealtvaatajaid ja nende jaoks ehitati lausa tribüüne, kust saaks rüütlitele kaasa elada. Kirik suhtus turniiridesse halvasti, sest need viisid rüütlid ristiusu kaitsmisest kõrvale ja suurendasid nende edevust. Sellest keegi ei hoolinud ja kui ohvrite arv hakkas vähenema, tühistas ka kirik oma keelu.
Abielu sõlmiti tihtipeale tüdrukute nõusolekut küsimata, see toimus juba murdeeas . Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanuselised, hiljem aga vanusevahe suurenes. Pruudi perekond pidi andma kaasa vara, mis oli kulukas ja nii valiti tihtipeale peigmehi suguvõsast, et vara ei läheks suguvõsast välja. Tihti aga oli kasulikum tütar kloostrisse saata.
Rüütlikirjanduses eristati kolme põhilist žanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule.
Kangelaseeposte autorid on teadmata, teemad on mütoloogiast ja ajaloolistest sündmustst võetud.
Prantsuse eepos “ Rolandi laul” räägib tõestisündinud lugu sellest, kuidas baskid hävitasid Karl Suure järelväe kui tema sooritas sõjaretke Põhja-Hispaaniasse. Sellegipoolest ei ole faktidele rõhku pandud ja baskide asemele on pandud moslemid , võitlus toimub ristiusu kaitsmise nimel. Karl Suure vasall Roland võitleb ülekaaluka vastasega ja sureb – rüütellikkus ja vaprus, truudus ; Karl Suur maksab selle eest kätte.
Saksa “Nibelungide laul” räägib sellest, kuidas kangelane Siegfried tapetakse ja tema rahva nibelungide aare peidetakse Rheini jõkke. Siegfriedi naine üritab aga kätte maksta abielludes hunnide kuningaga ja kutsudes tema kotta ka Siegfriedi tapjad. Ta mõrvab nad, kuid aare jääb leidmata . Kriemhildi kättemaks ei pasita enam õiguse jaluleseadmisena, vaid auahnusena.
See eepos vastandab Siegfriedi tõelise rüütellikkuse ja rikastumisest tingitud moraalsele allakäigule.
Rüütliromaanide temaatika ammutati samuti vanadest pärimustest. Romaanide peategelaseks oli Briti kuningas Artur ja tema täiuslikud kaaslased – 12 ümarlauarüütlit. Lood räägivad nende seiklustest ja võitlustest südamedaamide pärast, lohede tapmisest ja halbadeest rüütlitest jagusaamisest. Arturi abikaasat Gueneveret kujutati universaalse daamina, kellele võis pühendada iga võitlust. Tähtsaim ümarlaua üleasnne oli Püha Graali otsimine mis oli väidetavalt karikas Kristuse verega, mis tõi nende retkedele religioosse tähenduse. Püha Graal leiti, kuid enda valdusesse seda ei saadud.
Armastusluule väljendas kõige eredamalt daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal egutsesid luuletajad ja laulikud, keda nimetati trubaduurideks. Kuna 12.-13. saj. Saavutas luule täiuslikkuse, siis kasutatakse tihtipeale trubaduuri mõistet keskaegse (armastus)lauliku üldnimetusena.
Luules rõhutati rüütli kirge ja truudust, kujutatakse ebareaalset ideaalpilti.
Talupojad ja mõisamajandus
Elati külades ja abielluti küla piires, sama küla elanikega. Põllud paiknesid külast eemal ja neid hariti naabritega koos, tihti oli künnirakend mitme pere peale üks. Igal perel oli väh. 2 põllulappi – seal kus vili külvati ja üks kesa all. Kolmeviljasüsteemi rakendamisel olid põllud kolmes osas: suvi- ja talivilja külvialal ja kesa all.
Linnad. Valitsemine ja majandus
Keskaegne linn – käsitöö ja kaubanduse keskus. Lõppes naturaalmajanduse ajajärk.
Kaubandus ja liigkasuvõtmine panid alguse rahamajandusele ja pangandusele (viimane kujunes Põhja-Itaalias 14.saj.)
Katoliku kirik taunis liigkasuvõtmist.
Linnade võrgu areng – algul Vahemere ääres (Rooma, Marseille). Varakeskajal sai linnaks ka Veneetsia.
Linn tekkis senjööri maale.
Linna tunnused:
- linnamüür
- linnaõigus
- kontsentriline linnaelu (linn oli jag. Osadeks : üleval asuv südalinn, all-linn, eeslinnad- agulid , külad)
Asukoht:
- soodus asukoht
- kaubateed
- vanad asulapaigad, kirikud, lossid
Linnade sisekord ja valitsemine – rikkad kaupmehed , mõjukad in. --> gildid , tsunftid
Rae ülesanded:
- linnade maj.- ja kaitseküsimused
- linnade heakord, tuleohutus
- vaeste hoolekanne
- kohtumõistmine
- välissuhtlus
Tsunft :
- tootmise kontrollimine
- reeglite keht . Kvaliteedile
- hindade kindlaksmääramine
- keelati toota neil, kes tsunfti ei kuulunud
Gild – suurkaupmeeste ühendus (suurgild), tsunftide ühendus
Hansakaubandus
12. sajandil tekkis Hansa liit, millest kujunes peamine kaubavahendaja. Algul kaupmeeste ühendus, 14.saj. Aga kaubalinnade liit. Liidu keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks hansapäevad, kus otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmetevahelisi tülisid jne. Novgorodis Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopasse viidi mett , vaha ja karunahku, lisaks vilja ja rauda, Põhja-Euroopasse ja Venemaale aga luksuskaupu, tekstiilitooteid ja soola.
Linnad. Eluolu ja kultuur
Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Sama laadi teadmata autori poolt kirjutatud prantsuse eepos “Rebaseromaan”, kus on loomadena kujutatud kõik ühiskonnakihid neile iseloomulike omadustega.
Paast :

• 1 söögikord päevas
  
• karskus
  
• loobumine lihast
  

40 p. Paast enne lihavõtteid (suur paast), 3 p. Enne nelipühi
Ristiusk ja kirik
Jumal – taevariigi valitseja koos oma inglitega
Lucifer – üks Jumala inglitest, kes tõstis Jumala vastu mässu ja oli taevast alla heidetud – temast sai allriigi valitseja
dualism – maailma valitsevad kaks valitsejat – Jumal ja Lucifer, hea ja halb; usuti, et keha on ajutine ja kaduv , kuid hing on igavene
Aadam ja Eeva – esimesed Jumala poolt loodud inimesed
pärispatt – inimesed on sünnist saati patused, sest ei suuda kurjusele vastu seista. Lugu ulatub Aadama ja Eeva aega, kui Eeva võttis õuna headuse ja kurjuse puult, mida katsuda ei tohtinud.
Sakramendid – püha toimingud , mis tagasid taevariiki pääsemise nt. Ristimine, usu kinnitamine, armulaud , pihtimine , patukahetsus
Püha Kolmainsus – Jumala olemus Isana, Pojana e. Kristusena ja Püha Vaimuna.
Surmajärgne elu – taevariik ja paradiis
viimne kohtupäev – enne Jumalariigi saabumist pidi tulema ka viimane kohtupäev, kui kõik surnud pidid haudadest üles tõusma ja Jumalale pattudest aru andma
puhastustuli – al. 12.saj. Levis arvamus, et peale surma lähevad kõik inimesed puhastustulle, kus nad peavad viimse kohupäevani piinlema ja patud heaks tegema
Millega põhjendasid paavstid oma üleolekut ilmalikust võimust?
- Nad väitsid, et olid oma võimu saanud otse Jumalalt, samas kui keisrid said selle vaimulike vahendusel.
Avignoni vangipõlv – 1309-1377 kestis paavstide äraolek, nimelt elati Avignoni lossis, sest suhted keisrite ja feodaalidega olid ebastabiilsed
Kes saavutas paavstidest suurema ilmaliku võimu ja kuidas seotud Eesti ajalooga?
- Innocentius III – andis Liivimaa peapiiskopidele volitused kuulutada kristlust, värvata ristisõdijaid, määrata ametisse piiskopeid jms, tunnustas Mõõgavendade ordut ja andis neile Templiordu ordureeglid
Isel. kirikuelu juhtimise süsteemi:
* kardinalid e. paavsti kuuria --> järgmine paavst: kirikuelu keskvalitsus, valis välja järgmise paavsti
* legaadid (paavsti saadikud eriül.ga.): kui kusagil oli vaja lahendada mingeid küsimusi, siis paavst saatis selleks oma legaate
* kirikukogu: tähtsamate küsimuste arutamiseks kutsus paavst kokku eri maade kõrgvaimulikke ühendavaid kirikukogusid
* bulla (paavsti vormistatud seisukohavõtt): ametlik seisukoht, paavsti arvamus
* kirikukümnis: kiriku ülalpidamiseks koguti raha, see moodustas ühe kümnendiku maksja sissetlekust
Mõisted:
märter – usu pärast kannatanu ja hukatu
ketserid – kristlased , kelle printsiibid läksid põhiseisukohtadest lahku
abt/ abtiss – munga-/nunnakloostri pea
reliikvia – pühakuga seotud ese
inkvisitsioon – ketserite väljaselgitamine ja eemaldamine
Tsistertslaste ordu (11.saj) lähtus Benedictuse reeglitest, kuid selle liikmed pidid lisaks veel loobuma kõigist luksustest ja tegema palju füüsilist tööd. Karmim distsipliin . Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd puhtuse märgiks.
Kuulsaim tsistertslane oli vast Bernard Clairvaux (Citeaux' kloostri munk ), kes edendas tsistertslaste kloostrielu ja õhutas retki Pühale Maale. Temast sai tuntud teoloog.
Kerjusmungaordud tegelesid linnades keset pulbitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetusesele.
Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Assisi. Frantsisklased olid tuntud oma lihtsuse ja alandlikkuse poolest, kandsid halli kuube ja neid kutsuti hallideks vendadeks. Soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Neist peeti lugu justnimelt nende lihtsuse tõttu. Pöörasid tähelepanu haridusele.
Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu munk Dominicus. Dominiiklased kandsid musta ja olid tuntud kui jutlustajavennad. Samuti panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud.
Jumala armu ei vahendanud ainult katoliku kirik, vaid ka pühakud. Need olid surnud või elavad inimesed, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Nad olid otsekui eeskujud , kaitsjad, kes aitasid surelikel taevariiki pääseda.
Reliikviad olid pühakutega seostatavad esemed, kas nende säilmed või muud asjad. Neid hoiti kloostrites või kirikutes, kuigi veelgi uhkem oli mõni reliikvia päris endale saada. Reliikviate juurde korraldati palverännakuid.
Üks ketseri liikumine oli katarlus , mis pidas kirikut saatana kätetööks. Katarite arvates lõi Jumal taevariigi ja kõik vaimuliku , Saatan aga kogu maise elu, seega iga sündinud inimene satub Saatana vangistusse ja püüab sealt taevariiki pääseda. Sellest aga järeldub, et ka Jeesus Kristus ei saanud sündida inimesena , muidu oleks ta saatana kehas. Katoliku kirik aga kuulutas Jeesuse sündi inimesena. Katarlased püüdsid inimesi katoliku kirikust ja seega ka saatanast eemale hoida.
Katarid jagunesid täiuslikeks (päästsid hingi) ja usklikeks (teenisid täiuslikke, et pääseda taevariiki). Katarlased püüdsid hoiduda materiaalsetest asjadest, suguelust, toidust (eriti lihast).
Ketserite vastu hakati võitlema ja sellest algasid ristisõjad. Loodi spetsiaalne kohus – inkvisitsioon, mis pidi välja selgitama kõik ketserid ja püüdma nad õigele teele tagasi tuua. Kui see ei õnnestunud, siis karistada . Kui ketser tuli vabatahtlikult kirikusse kahetsema, siis määrati talle väiksed trahvid, paastumine ja palved. Kui aga ketserlust ei tunnistatud, siis piinati seda inimest. Lõpuks konfiskeeriti ta vara, võidi eluks ajaks vangi panna või hoopiski tuleriidal ära põletada.
Ristisõjad
8 ristisõda toimusid Jeruusalemma nimel, kristlased tahtsid vabastada Jeesuse haua. Esimeses ristisõjas mindi tormiliselt peale ja saadigi Jeruusalemm enda kätte, sinna rajati Jeruusalemma kuningriik ja mitu väikest ristisõdijateriiki. 12. saj. Asusid moslemid vastupealetungile ja Egiptuse valitseja Saladin vallutas Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne-Euroopa silmapaistvamad valitsejad Richard Lõvisüda ja Friedrich Barbarossa, tulemusteta. Järgnes veel 5 katset Jeruusalemm endale saada, kuid edutult. 4. sõda tõi hoopiski Konstantinoopoli rüüstamise L-E sõdijate poolt. Vaimustus oli vaibunud ja väge oli aina raskem koguda.
Ristisõjad ei toonud küll erilist kasu, kuid see-eest laiendasid ristisõdijate silmaringi, lasid neil oma seiklushimu välja elada ja Veneetsia ja Genua sai pikaajalise kaubandusliku ülemõvimu.
Ristisõdade ajal rajati Jeruusalemma riiki vaimulikke rüütliordusid (Johanniitide ordu ja Templiordu), kuhu koguneisd inimesed, kes loobusid ilmalikust elust ja pühendusid täielikult kristluse kaitsele.
Ülikoolid ja teadus
Seoses kultuuri allakäiguga varakeskajal, olid ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid . Nende eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli vaimulik: tähelepanu Piiblil, kirikuisade teostel , ladina keelel. Kreeka keelt enam ei räägitud, vanakreeka autoreid tunti vähe.
Rahvaarvu kasvuga hakati ka linnadesse koole rajama – piiskopkondade keskustesse tekkisid katedraalikoolid e toomkoolid , kus õppis aina rohkem vaimuliku seisusesse mittekuuluvaid poisse .
Järjest rohkem tekkis koole, kus anti mõne valdkonna alaseid teadmisi, tekkisid põhikoolid (algharidus) ja ametikoolid e. abakusekoolid (arvutamine ja raamatupidamine ).
(1) 11-13 saj. Arenes nii mõnestki linnakoolist ülikool ning kuna see võttis pikka aega, siis on raske määrata täpset asutamisaastat.
Salerno , Itaalia (10.saj.) -arstide kool
Bologna , Itaalia (11-12. saj. Vahetusel, a.a. Peetakse 1119 ) – õigusteadus
Pariis (12.saj) – teoloogia
u. samal ajal ka Oxford – matemaatika + loodusteadused
Cambridge (13.saj. Algul)
Salamanca, Hispaania (1218) – arstiteadus
Uppsala, Rootsi (1477)
Tartu ülikool (1632)
Õppejõud, keda nim. magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ja sellide seisuses. Õppejõududel ja üliõpilastel olid võrdsed õigused. Õppetöö ja olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Ülikooli juht – rektor, õppejõud määrasid dekaani (teaduskonna juht). Erinevates ülikoolides olid õpilaste ja õppejõudude vahelised õiguste ja kohustuste vahekorrad erinevad, Bolognas sõltusid alguses õppejõud täielikult üliõpilastest (palk), hiljem võttis linn ülikooli ülalpidamise üle ja juhtimine koondus õppejõudude kätte.
Õppetöö:
7 vabakunsti – alamaste e. trivium: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst); ülemaste e. quadrivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika .
Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut (loengutes omandatu rakendati läbi loogiliste arutluste). Aja jooksul kujundati 4 teaduskonda , kus õpetati kunste kõrgemal tasemel (arsti- , usu-, õigus- ja kunstiteaduskond)
Skolastikaks nimetati ülikooliteadust, see tugines muistsetele autoriteetidele püüdes nende vaateid loogika abil seletada. Loogika õppimise tulemusena tekkis tahtmine seletada lahti ka pühakiri, mis osutus üsnagi võimatuks, sest pühakirjas oli mitmeid vasturääkivusi. Sellest sai skolastika üks põhilisi probleeme. Esindaja Aquino Tomas.
Suured maadeavastused
Eeldused ja põhjused
1. Euroopa vaimulaadi muutumine
Peaaegu kogu keskaja vältel jäi Euroopa araabia maailmast ja Hiinast maha (teadus, tehnika areng jm)
Muutus keskaja lõpul – Euroopa tõusis juhtpositsioonile majanduses
2. Majanduslikud ja usulised põhjused
vanad kaubateed lõigati läbi türklaste poolt ja tekkis vajadus väärismetallide järele
- legendid müütilistest rikastest riikidest
- 1492 jõudis lõpule rekonkista
3. Teaduslik-tehnilised eeldused
- ristisõjad avardasid silmaringi
- 13.saj. Marco Polo reisikirjeldus Mongooliast tekitas huvi teiste riikide vastu
- taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. kavandati Saksamaal esimene gloobus, Ptolemaiose “Geograafia” tõlgiti ladina keelde
4. Meresõidutehnika areng
- täiustati kompassi, leiutati astrolaab (laeva asukoha määramine tähtede asukoha järgi)
- portolaanid – rannikute, sadamate kirjeldused
- hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, millega oli võimalik teha ookeanisõitu
- võeti kasutusele ladina puri – sai sõita vastu tuult, uus laevatüüp – karavell
Kokkuvõte põhjustest:
- vürtsid
- ristiusu levitamine
- uute mereteede avastamine
- legendid rikastest riikidest
- kullajanu
Avastusretked
Portugal ja Hispaania
Portugal – soodne asukoht, suured geogr. Teadmised.
Henrique Meresõitja –> esimene meresõidukool
Peamised huvipiirkonnad: Aafrika, India, Kaug-Ida, Brasiilia.
Hispaania – otsisid läänepoolseid mereteid, sest idapoolsed olid portugallaste käes
1492 – Kolumbus (itallane)-> Ameerika (India- indiaanlased )
1513 – selgus lõplikult, et Ameerika on uus maailmajagu (maadeuurija Amerigo Vespucci)
1519-1522 – Magalhaes -> ümbermaailmareis (läbis kõik meridiaanid) – 234 mehest jäi järgi 20, surid skorbuuti (C-vit. Puudus, söödi ainult kala)
Maadeavastuste tulemusena kandub kaubandus Vahemerelt Atlandi rannikule, kasu saavad Portugal ja Hispaania.
B. Diaz - portugallane, Aafrika lõunatipp
Vasco da Gama – Aafrika idarannik, Hindustani läänerannik
P. Cabral – jõudis esimesena Brasiiliasse
Reformatsioon
Reformatsiooni eeldused ja põhjused:
- Lääne-Euroopa rahvusriikide valitsejad üritasid vabaneda paavstivõimu alt
- vaimulike priviligeeritud seisund tekitas pahameelt
- rahvast ajas marru katoliku kiriku kõlbeline allakäik
- tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid ja huvid ilmalike tegevuste vastu
- indulgentside müük
Martin Luther oli päris Saksimaalt, temast sai Wittenbergi teoloogia professor . Arvas , et Piibel tuleb puhastada sinna aja jooksul kogunenud tõlgendustest ja seletustest. Tema arvates sai inimene õndsaks ainult usu kaudu, tahtepingutused ja hüvelised teod ei mängi selles mingit rolli, veel enam paavst ega kirik. Koostas 95 ld k teesi. Pühast seitsmest sakaramendist tunnistas vaid kahte – armulauda ja ristimist.
• paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikute eksimatuse eitamine . Ainus usulise tõe allikas on vaid Piibel, kuna selle kaudu kõneleb Kristus
• emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine
• tahtevabaduse eitamine
• sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud
• kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja
• pühakutekultuse eitamine
• abiellumise keelu kõrvaleheitmine
• kloostrite ja mungaordude kaotamine
• kirikuvarade võõrandamine
Leo X Medicit suhtus reformatsiooni algatamisse väga ükskõikselt ning ei uskunud, et sellest võib midagi suurt kasvada. Hiljem vormistas selle vastu bulla, kuid oli liiga hilja .
1519. aastal võimule tulnud keiser Karl V lootis killustatud Saksimaad ühendada, kuid Lutheri plaanid takistasid seda. Koos Saksi kuurvürsti Friedrich III Targaga mindi üle reformatsiooni poolele lootes rikastuda. Reformatsioon saavutas enneolematu mõju ja Luther hakkas ehitama uut kirikut. Suleti kõik kloostrid, vaimulikud said õiguse abielluda , linnaisandad said kiriku üle võimu aladel, kus reformatsioon sai oma võimu. Riik sai kiriku maavaldused ja vara, kirikutest eemaldati kõik kaunistused ja pildid, et need ei segaks plavetamist, ladinakeelsed jutlused muudeti rahvakeelseteks.
1529. aastal üritas keiser keelustada luteri usku, kuid selle pooldajad avaldasid protesti --> protestandid . 1555 . aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu ning luteri usk sai eksisteerida teise religioonina katoliku usu kõrval. Põhimõte oli “kelle maa, selle usk” nii et kõik olenes maahärrast. Katoliku usu juurde jäid peamiselt lõuna- ja lääneosa Saksamaast, põhja- ja idaosa olid aga luteri usku.
Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon
Šveitsis hakkas korraldama usupuhastust Ulrich Zwingli , kes kuulutas 1523. aastal Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja abielukeeld. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemisega. Zwingli ja Luther olid põhimõtteliselt ainult ühes asjas erinevad: nad tõlgendasid erinevat pidi armulaua küsimust. Luther arvas, et armulauas saab inimene osa Jeesuse ihust, Zwingli aga arvas, et see on võimatu.
Peale Zwingli hukkumist hakkas tema vaateid edasi kandma Johann Calvin , kes seletas oma raamatus predestinatsiooni e jumalikku ettemääratlust. Calvin arvas, et Jumal oli juba teatud inimestele ette määranud kes saavad õndsaks ja kes mitte. Tema õpetuse järgi sai Jumal nendele valitud inimestele ka elu jooksul märku anda sellest. Kalvinistid riietusid musta, piirasid lõbustusi, sulgesid pühapäevadel kõik kõrtsid ja keelasid ära teatrietendused. Eraelu oli range kontrolli all ja selle reeglite rikkumine oli rangelt karistatav.
Inglismaal toimus reformatsioon 1534. aastal, mil parlament kinnitas kuninga kirikupeaks . Kirik vabanes rooma võimu alt, suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal anglikaani kirik, mille õpetus oli küll protestantlik , siiski sarnanes väliselt katoliku kiriku liturgiaga. Ladinakeelsed missad asendati siiski ingliskeelsetega.
Võitlemaks reformatsiooniga loodi ka vastureformatsioon, kus võis eristada kahte suunda – inkvisitsiooni ja uuendusliikumist. Esimene hõlmas protestantide väljajuurimist ja teine kiriku ühtsuse taastamist. Selles oli oluline roll jesuiitide ordul (1540) – elamine vaesuses , vallalisena, sõnakuulmises + paavsti sõna kuulamine .
Hispaaniat reformatsioon ei puudutanud. 1556 . aastal riigi kuningaks saanud Felipe II oli katoliiklane ja pooldas ainult seda usku. Tema valitsusajal saavutas Hispaania oma tipphetke – nende riided läksid igal pool moodi, sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Ka korraldati tema valitsusajal üle 100 avaliku ketseripõletuse.
Peale Felipe surma algas Hispaanias kiire langus, majandutegevus hääbus, tänavatel oli palju hulkureid, rännati välja otsides paremaid elupaiku. Aeti välja kõik moriskid – ristiusku pöördunud moslemid; arvati, et nad ei ole piisavalt usaldusväärsed.
Nantes' edikt 1598
• Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus
• protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna-Prantsusmaal)
• protestandid võisid teenida riigiametites
• hugenottidele (kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused
Ettevalmistus arutluseks

Renessanss ja humanism :
Uus maailmavaade hakkas kujunema 14. sajandil Itaalias – ajastu nimeks sai renessanss. Tähelepanu keskpunktis oli inimene ning seda nimetati humanismiks. Erinevalt keskajast, kui rõhk oli inimese hingevajadustel ja mõtetel, rõhutati nüüd just keha vajadusi. Enam ei arvatud, et keha oleks patune ja kaduv. Maine elu pidi olema nauditav. Humanismi ideed tekkisid toetudes antiikkultuurile ja selle aja filosoofidele. Samuti muutus ka kunst – hakati uuesti väärtustama antiikaja skulptuure ja maale, inimesi hakati taas alasti ja võimalikult tõetruult (kuid siiski täiustades) kujutama.
Sellel ajastul ilmus palju kuulsaid teoseid, mille keskmeks samuti humanismi ja renessansi ideed. Ühed kuulsaimad poeedid ja kirjanikud olid Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccaccio. Ilmus teoseid, milles kritiseeriti julgelt ühiskonnakorraldust ja poliitikat, räägiti ideaalsetest maadest – need mõtted mõisteti aga tavaliselt hukka.
Üldse said inimesed rohkem julgust kahelda tuntud autoriteetides ja kritiseerida nende töid. Enam ei pidanud järgima kellegi seisukohti ja võis julgelt vastu vaielda.
Glob . : trükikunsti levik, raamatute massiline trükkimine
Suured maadeavastused:
Maadeavastused said alguse Aafrika lääneranniku avastamisest, esimesed retked sooritati 14. sajandil. Peamised tuntud meresõitjad olid hispaanlased ja portugallased.
Maadeavastuste jooksul õpiti kindlasti palju uusi oskusi, satuti olukordadesse, mis ei olnud võib-olla just igapäevased ja õpiti neis ka käituma. Maadeavastused laiendasid oluliselt inimeste silmaringi, näiteks varauusaja lõpuks tundsid eurooplased juba väga suure osa maakerast – 90% maailmamerest ja 60% maismaast. Õpiti tudma seninägematuid taimi ja loomi – Ameerikast viidi Euroopasse kartul , tubakas , mais ja kalkun. Kahjuks hakkas levima ka raske haigus süüfilis, mida ei osatud veel ravida.
Maadeavastused mõjutasid oluliselt ka riikide majandust. Kuna Hispaania ja Portugal avastasid esimestena teatud maad, siis kasutasid nad seda ära ja kehtestasid kaubandusmonopole. See tagas neile suure võimu vürtsikaubanduses, itaallased tõrjuti sellest vaikselt välja. Kaupa osteti ühe hinnaga sisse ja müüdi kallimalt maha, sellest tulev kasum oli väga suur. Suur osa oli väärismetallidel, mis veeti Aasiast sisse. Kaubandustulusid kasutati töönduse ja panganduse arendamiseks .
Glob . : kasitööndus oli seotud üleeuroopalise turuga ning see oli eelduseks industrialiseerimisele
Teaduse areng:
Teadus hakkas arenema 16. sajandi keskpaiku, kui hakkasid tegutsema Kopernik , Bruno ja Galilei.
Renessansiajastul leiutas Johann Gutenberg uue trükistiili ning see pani aluse massilisele raamatute (esmasjoones Piibli) trükkimisele. Renessansi ideed levisid aina kiiremini ja neist said osa ka vaesemad inimesed, sest trükitud raamatud oli odavamad.
Ka teadus tegi suure sammu edasi ja muutis inimeste maailmapilti. Näiteks tõesati, et Maa on kerakujuline ning pandi alus heliotsentrilisele maailmapildile, mis tähendab seda, et planeedid tiirlevad ümber Päikese samal ajal pööreldes ümber oma telje. Sellise järelduseni jõudis Mikolaj Kopernik. Sellest mindi natukene edasi ja oletati isegi, et see Päikesesüsteem ei ole sugusi ainuke maailmas.
Glob. : hakati pühenduma loodusteadustele ja nüüd tegelevad nendega tuhanded erinevad teadlased üle terve maailma
Reformatsioon ja vastureformatsioon:
Reformatsioon algas Saksamaal, aastal 1517. Selle algatajaks oli Martin Luther. Ta kritiseeris katoliku kirikut liigse ilmalikkuse tõttu. Ka arvas ta, et õndsaks saab vaid usu kaudu, suur tahtmine või hüvelised teod ei aita sellele kaasa, veel vähem paavst ja kirik. Tema arvates oli ainuõige tõde Piiblis ja kiriku tõlgendusi tuleb ignoreerida. Samuti kahtles ta paavsti eksimatuses ja arvas, et kirikupea peaks olema hoopiski riigi valitseja. Selline usk muutis inimeste senist maailmapilti. Varem arvati, et inimene peab elama võimalikult tagasihoidlikku elu, et taevasse pääseda. Üks sakramentidest oli ka pihtimine, arvati, et kui inimene kahteseb kõiki oma pattusid, siis saab samuti taevasse. Kahjuks inimesed hakkasid seda aga ära kasutama ja sellest levis indulgentside e patukustutuskirjade müük. Inimesed lunastasid veel tegemata olevaid pattusid, seega see kaotas igasuguse mõtte. Martin Luther oli rangelt selle vastu ja tema usk kogus väga palju poolehoidjaid. Kui neid üritati peatada, avaldasid nad protesti – sellest ka nende nimetus – protestandid. Pika võitluse tagajärjel saavutasid nad oma eesmärgi ja 1555. aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk kinnitati kui teise riigireligioonina.
Veel üheks usuvooluks kujunes kalvinism – nimelt selle õpetuse järgi oli Jumal juba ette ära otsutanud, kes saab õndsaks ja kes mitte. Oli ka võimalik, et andis väljavalitud inimestele sellest märku. Näiteks oli selliseks märgiks inimese edukus. Ka see usk pani inimesi teistmoodi mõtlema ja levis väljapoole emamaad Šveitsi kogudes poolehoidjaid.
Sellisele usupuhastusele e reformatsioonile astus vastu katoliku kirik vastureformatsiooniga, mis hõlmas endas protestantide väljajuurimist ja kiriku endise ühtsuse taastamist. Näiteks Felipe II (Hispaania keiser) ajal toimus üle saja ketseripõletuse, mis on minu arvates äärmiselt julm ja rumal tegu.