Reformatsioon (3)

Sissejuhatus
Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid . Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Šveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants . Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas.
Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik . Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.oktoobriga 1517.





Reformatsioon ehk usu-uuendus
Keskaja lõpuks oli kotoliku kiriku muutunud väga rikkaks. Kirikulr kuulusid suured maavaldused ja varandused. Rahvalt võetav kirikukümmnis suurendas jõukust veelgi. Paraku hakkasid vaimulike sõnad ja teod ikka enam lahku minema. Sageli ei pidanud nad kinni ristiusu käskudest ja keeldudest. Vaga elu asemel elasid nad jõukat jõude elu ja hangeldasid kiriku varadega. Inimestele lubati rahaeest nende süütegusid andeks anda. Selleks tuli osta patukustutuskiri ehk indulgents . Saadud raha läks Rooma paavstile. Rahvas nägi toimuvat ja lugu pidamine katoliku kiriku vastu vähenes. Kõik see äratas usklike nurinat.
Kiriku väär tegude vastu astus välja saksa vaimulik, usuteadlane Martin Luther. Ta õpetas, et usklik inimene saab õndsaks (pääseb pärast surma taevariiki) mitte oma tegude või raha eest, vaid ainult usu läbi. Luther nõudis patukustutuskirjade müügi lõpetamist ja kloostrite sulgemine. Ei ole vaja ei paavsti ega oamette vaimulikuseisust. Usu aluseks olgu Piibel , eeskõige selle uus osa evangeelium , mis jutustab Jeesus Kristust. Usklikud valigu enda hulgast jutustaja, keda nimetatakse pastoriks (see tähendab karjasekka). Kirik loobugu oma rikkusest. Ladinakeelses jumalateenistuse asemel kuulutagu jumalasõna ja uut usku kohaliku rahva keeles.
Luther tuli oma nõudmisega välja 1517. aasta sügisel Saksamaal. Sellega algas reformatsioon ehk usu-uuendus, mis levis kiiresti Kesk-ja Põhja-Euroopas.
Peagi jõudis uue usu jutlustajad ka Vana-Liivimaal linadesse, algul Riiga siis Tallinna ja Tartusse . Nende jumala teenistusele kogunes palju linnlasi. Tulistest jutlustustest erutatud rahva hulgad tungisid mitmes linnas uhkelt kaunistatud katolike kirikutesse ja rüüstasid neid. Kirikute sisustus , püha pildid ja kujud peksti puruks või lohistati kiriku ette ja pandi põlema. Nii hävis palju väärtuslikke kuntstiesemeid. Kloostrid suleti ning mungad ja nunnad aeti linnast välja.
Kõige kaugemale mindi pildirüüstega Tartus. Siin jutustas Saksamaalt tulnud sõna osa käsitöölane Merlchior Hofmann . 1525 . aasta jaanuaris tungis tema jutluste mõju umbes 200 meest Toomemäel. Rüüstati piiskopliku toomkirikut ja toomahärrade maju. Juba valmistuti piiskoppi linnuse ründamiseks. Siis sekkus Tartu raad , kel läks see korda ja suutis suure valamise ära hoida. Piiskopp jäi oma valdustes võimule, linnas endas aga tunnistati Luteri usku.
Üldse kujunes nii, et esialgu võitis reformatsioon linnades. Linnades hakati jumalateenistusi pidama eesti ja saksa keeles. Jumala teenistuse tähtsaks osaks sai pastor Juljus ja koguduse ühislaul. Maal tunnistati aga endiselt katoliku usku, uus usk levis seal pikkamööda.
Maal olid usuvahetusest huvitatud just mõisnikud. Nad lootsid osa kohaliku kiriku või kloostri maadest ja varadest endale saada. Talupoegi usuküsimused suuremalt ei huvitanud. Katoliku usk oli pühakute ja pühakujude ning värvi küllaste kombe talitusega oli neil isegi lähedasema. Nüüd aga värviti kirikute seinamaale üle, mistõttu maakirikute seinad olid valged ja igavad .
Luteri usk nõudis, et iga usklik saak uuest õpetusest aru. Et kohaliku rahva keelt oskasid vähesed vaimulikud , tuli asuda luterlike raamatute tõlkimisel rahvakeelde, sealhulgas ka eesti keelde. Sellele lisas hoogu samal ajal Saksamaal toimunud trükikuntsti areng ja levik. Eesti keeles trükisõna tekkimine oli otseselt seotus usu-uuendusega.
Reformatsiooni põhjused ja eeldused
Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole oli kirikus juba selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõttetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Selles tähendused ei olnud ka reformatsioon e usupuhastusliikumine mingi erand. Küll aga otsutusid tavatuks reformatsiooni ulatus ning selle tagajärjed:pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikus oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos.
Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskajalõpul. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust . Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbuline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekaristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristluslike maid anastas.
Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlaste patukustutuskirjade - indulgentside müük. Kiriku väitel võisid elavad ja surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääsesid puhastustulest taeva. Seal kus oli indulgentse juba müüdud jäid kirikud tühjaks, sest kõik ostsid end vabaks tehtud ja teha kavatsevate pattude eest.
Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus poliitilise killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim tugevale kuningavõimule sunnitud aga mööndusi tegema.




Reformatsioon Saksamaal
Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse- luterluse. Pärast paljude seikluskohtade ja õpetuste ketserlikuks kuulutamist ja Tšehhi reformatsiooni lüüasaamist oli tegu esimese võitnud reformatsiooni ja ühteaegu usupuhastusega. Sageli on neid mõisteid samastanud või siis vaieldud, kumb termin on õigem. Antud juhul nimetame usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendusest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitiliste ning ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused jms).
Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupead Leo x Madicit köitsid pigem ilmalikud huvid,