1.Feodaalkord ja rüütliseisus · Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis kasutada e. läänistada maatükki. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja tema kutsel ilmuma sõjaväeteenistusse. Kogu süsteemi nim. Feodalismiks e. läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall oli kohustatud 40 päeva teenima senjööri sõjaväes. Peale selle oli vasalli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Oodati ka toetust lunaraha maksmisel kui too on sattunud vangi ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised, sest senjöörid ei saanud vasalli ustavuses kindlad olla. Vasallid omakorda jagasid oma maid väikevasallidele. Kuna läänistamine oli kahe inim. kokkulepe ja vasall andis
Keskaja seisused Kolm seisust Keskaegne ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks. Vaimulikud, kes kõigi eest palvetasid. Sõjamehed, kes kõiki kaitsesid. Töötegijad, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Feodaalkord Senjööri (isanda) ja vasalli (sõjamehest sõltlase) suhe, mille käigus andis senjöör vasallile maad vasalli väeteenistuse vastu. Feodaalkord kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Feood Vasallile antud maad hakati nimetama lääniks (saksa k Lehn laen) ehk feoodiks ja selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. Seega said läänidest perekonna
Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Senjöör läänistad vasallile maatüki koos seal elavate talupoegadega ning vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima. feodalism - ehk läänikord. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. - vasall pidi 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima, kui senjöör teda kauemaks vajas pidi ta selle eest tasuma. Vasallil-oli õigus ja kohustus nõu anda oodati toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul Feodaalsuhted kujunesid keeruliseks- senjöörid ei saanud vasallide ustavuses kindlad olla. läänimehed hakkasid nende käsutusse antuid maid edasi läänistama. Ülekohustele senjööridele oli õigus vasallil ka vastuhakata. Vasallid rikkusid truudusvannet.
vaenlaste kallaletungide eest. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, on feood(lään), Feoodi omanik feodaal ehk läänimees; Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall; vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Vasalli ja senjööri kohustused: vasall pidi osa võtma teatud arvu ratsa ja jalaväelastega senjööri sõjakäikudest ja senjööri kohtuistungitest, andma rahalist abi; senjöör kohustus kaitsma
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus
Ajalugu Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla ning senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima ja vajadusel ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 40 päeva aastas oli vasall kohustatud senjööri sõjaväes teenima. Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks vandus vasall senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osalema senjööri nõukogus + veel erakorralised abikohustused. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti nn investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall om atulevasele isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. Vasallisuhe oli: Lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid mõlemal olid oma õigused ja kohustused. Hierarhiline: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal.
Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes ühiskondades ka varem ja väljaspool Euroopat. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest tuleneb ka põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall"
riik kindlalt oma võimule allutada. Prantsusmaal tugevnes Saja-aastase sõja ajal oma võimu Valois`de dünastia. Kuningas Louis XI viis lõpule Prantsusmaa ühendamise, võites lõplikult Burgundia hertsogi. Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Feodaalkorra teke ja olemus Feodaalsuhted rajanesid kahe inimesi vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri, kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalli suhe oli lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täitnud, siis vasallisuhe katkes. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal.
Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (selgita 2 tunnusega)? Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasalille kasutada ehk läänistas talle maatüki koo seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall pidi nõu senjöörile nõu andma ja tegema senjööri tütrele kingituse ning maksma lunaraha. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2 näidet). Suurematel vasallidel oli omakorda väikevasalle. Kuid nemad ei pidanud alluma oma senjööri senjöörile. Pealegi võtsid paljud feodaalid maid lääniks erinevatelt senjööridelt
1)Milles seisnes feodaalkorra olemus? Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Senjööri ja vasalli suhe · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! 2) Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted · Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne)
eestkoste alt, tüli nii riigim kui ka usum. Tahtsis piiskoppe ametisse määratainvestittritüli) Heinrich 4 õhutas mäsülle vasalle, pidi vabandama. Sõdid usulastega edasi. Barbarosa valitsusajal(1152.1190) popid ja poliitikud verised võitlused eriti. Popide kõrgaeg saabus Innocentius3(1198-1216) mõned valitsejad koguni paavsti vasalliks, kujunes välja l ja p Euroopa katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Feodaalid ja dongihoted Feodaalkord- vasalli ja senjööri vaheline suhe. Vasall senjööri kaitse all, senjöör vasallile kasutada e. Läänistada maad seal elavate talupoegadega. Tasuks vasall senjööri teenis ustavalt, eelkõige sõjaväeteenistuses. Feood e lään- läänistatud maatükk, kogu sjustem feodalismiks e läänikorraks. Va kohustused sen ees kinnitati truudusvandega- vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui pikemat aega senjöö tahtis vasalli, pidi maksma. Vasallidel õigus ja kohustus nõu and
Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid rikkamad, mistõttu nad võisid lubada endale rohkem ja saadi ka pidada pidusid. Maaelanikud tegelesid suurema osa ajast tööga, mis mõjutas ka nende seltsielu. Uudiseid jõudis maale vähem ja üldse oli elu igavam ning üksluisem. Feodaalkorra olemus. Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos talupoegadega.Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Rüütliseisus. Nii suur- kui ka väikefeodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusesse, mida üha enam tähtsustati. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige
Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks. Toimusid ristisõjad. Viikingite retked lakkasid. Tähtsamad riigid: Norra, Rootsi, Taani, Poola, Ungari, Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Kiievi-Vene, Cordoba kalifaat, Bütsantsi keisririik. Hiliskeskaeg: XIV-XV sajand. Katkuepideemia tõttu pidurdus mõneks ajaks Euroopa kiire areng, kuid Euroopa toibus ning sellega seoses hakkas keskajale iseloomulik feodaalkord mitmes piirkonnas järk-järgult murenema. Feodaalkord Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. See seisnes sõjaväeteenistuses, nõuannetes, lunaraha maksmise toetuses senjööri vangilangemise korral ja kingituste tegemises senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Aja jooksul muutus läänisüsteem. Läänidest said perekonna pärusvaldused. Feodaalide seiklus- ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikusele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu
hääbunud. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale. · 2. Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist? 3. Iseloomustage linna ja senjööri omavehlist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse
keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid 3. Linn ja senjöör a) Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele: lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda b) Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele senjööri õiguseks oli nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse senjöör kinnitas linnaõiguse seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas c) Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks: linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku
nõudsid mõlemad endale õigust määrata piiskoppe ametisse.Tekkis tüli.keisri arvates olid nad vasallid aga paavsti arust vaimulikd.Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule,vabastades nad truuduse vandest keisri vastu.Seetõttu pidi keiser paavstilt 1077a Canossas andeks paluma, jätkates paavsti vastast võitlust 9.Inglismaa ja Prantsusmaa olid 2 tugeva võimuga riiki. 10.Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel.Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima.Läänistatud maatükki nim feoodiks e. lääniks ning kogu süsteemi feodalismiks e.läänikorraks.Vasallo kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 11.Tulevane rüütel alustas 7a.teenistust paazina aadliperekonnas kus ta õppis seltskonnas käitumist ja häid kombeid.U.15a.sai temast kannupoiss.U.20a.löödi noormees rüütliks. 12
Aadlikud Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus Aadliseisus päritakse Suurte eesõigustega valitsev seisus feodalismi ajal Feodaalide klass kooses aadlikest ja kõrgemaist vaimulikest elasid aadlilinnustes Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused – hertsogkonnad jne
(nt. Hügieeniharjumused, pärgamendi asemel paber, tuuleveskid, klaaspeeglid. Itaalia kaubalinnade positsiooni tugevnemine.) · Lisaks veel peenemad kombed, riietus, tähelepanu haridusel ja kultuuril. Araabia õpetlaste vahendusel puututakse kokku ka muistsete kreeka autorite teostega. Seisuste esinduskogud. Kuninga ning vasallide vastuolude tõttu tekkis 13.sajandil vajadus seisuste esinduse e. parlamendi järele. Keskaegse arusaama järgi ühendas senjööri ja vasalli vandega antud kokkulepe, mis määras mõlema osapoole õigused ning kohustused. 1215. aastal võetakse feodaalide mässu tulemusel vastu "Magna Charta Liberatum", millega kinnitatakse alamate õigused. Mäss jätkub, mistõttu kutsutakse kokku seisuste esinduskogu, e. kuningriigi parlament. Kaks koda: 1) ülemkoda: surfeodaalid, kõrgvaimulikud 2) alamkoda: alamaadel, alamvaimulikud, linnade esindajad
1. Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varises kokku. 2. Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. 3. Märgatavalt vähenes ka rahvaarv. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rooma tsivilisatsioon hääbus sest neil olid poliitilised ja majanduslikud kriisid ja siis tungisid ka germaanlased sisse. Feondaalkord Feondaalkord on valitsemisekord, kelle aluseks oli senjõõr ja vasalli. Vasallil oli senjööri suhtes sõjaväeteenistus. Feodaalide saamahimu põhjustas kodusõdu, kuningavõim nõrgene, suurenes poliitiline ebastabiilsus. Vasall- ehk läänimees oli keskaegse euroopas lääni valitsev väikefeondaal. Vasallivanne- vasall oli kohustatud oma kulul 40 päeva aastas teenima senjööri sõjaväes, vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu, senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda
Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt vasallile, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. Vasallisuhete tekkimise aluseks suur- ja väikefeodaali vahel oli lään ehk feood mis tavaliselt koosnes maavaldustest ning seal olevatest talupoegadest või muust varast (kindlus, linn).Läänisuhted vormistati vasalli ja senjööri kokkuleppega ehk investituuriga(vasallilepinguga), mis Lääne-Euroopas kinnitati erilise kombetalituse ja truudusvande andmisega senjöörile. Vasallilepinguga kohustati vasallil osa võtma teatud arvu ratsa ja jalaväelastega senjööri sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtuistungitest, andma rahalist abi jms. Senjöör kohustus kaitsma vasalli, tema maadvaldust ja vara. Sellises ühiskonnas olid kõik seisused omavahel tihedalt
*Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (varustus kallis, saadi sissetulekuid) *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem- keskvõim nõrk, piirkonnajuhid tegelesid kõigega (kohtu mõistmine, maksu kogumine) Vasalli kohustused senjööri ees *Vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas ja osalema senjööri nõukogus. Senjööri kohustused vasalli ees *Kaitsma vasalli Lään- on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. *Talupoegade sunnimaisus kujunes, et takistada talupoegade ümberasumist. Kunigas --> Hertsog --> Krahv --> Rüütel Katoliku usundi sakramendid ja erinevus õigeusust. Paavstivõimu tugevnemine ja langus. Piibel- ristiusu kanoniseeritud pühakiri.
Kujunes välja feodaalne hierarhia , st. sõltuvuspüramiid, mille tipus oli kuningas, monarh. Järgnesid suurfeodaalid: hertsogid, krahvid. Suurfeodaalid läänistasid maa väikefeodaalidele, kes omakorda andsid osa sellest väikerüütlitele. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga isand e. senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida. Vasalli kohustused senjööri ees olid: sõjaline ja rahaline abi ning nõu. Senjööri kohustused: eestkoste, kaitse kohtus, ülalpidamine. Karl Suure riigi lagunemise algas Lääne-Euroopas feodaalse killustatuse ajajärk, mis tähendas seda, et maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid end oma aladel täielike peremeestena. Kuningas ei omanud tegelikku võimu. Võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid oma rikkust ja võimu suurendada. Selle tagajärjeks olid lakkamatud kodusõjad.
Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunaraha maksma, kui see peaks vangi sattuma. 2. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, mille üheks tunnuseks sunnismaisus. Talupojad olid täielikult allutatud feodaalõiguslikule korrale. *Pärisori - sunnismaine talupoeg
oma ustavatele alamatele maad ning koos nendega talupojad. Feodaal ehk läänimees, kes maa endale sai, kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale vajaliku varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt, näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks.
tasasel suudmealal, kust sai alguse Põhjamerelt lõunasse viiv kaubatee, paiknes Flandria, mis oli rahvarohke ja põllumajanduslik piirkond. Põhja ja ida pool, kus metsi rohkem ja põllumaad vähem, jäi ka linnu märksa vähemaks. Linna sisekorraldus Kogu maa kuulus keskajal maaisandale - olgu selleks kuningas, suur- või väikefeodaal. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord seati paika kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Nad said õiguse kaubelda ja käsitööd teha ning vabanesid senjööri kohtumõistmise alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linn moodustas omavalitsuslik kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriisid
· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid
a. Võim piirdus kuninga domeeniga.(Orleans ja Pariis), William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066Alguse sai tugev kuningavõim, kui Normandia hertsog William Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja vallutas saare. Ta kehtestas seal feodaalkorra. 8.Feodaalsete kodusõdade(killustatuse )põhjused §19Vasalli kohustusedjärgida truudusevannet. Senjööri nõudel tulema sõjaväeteenistusse(40 päeva). Annab senjöörile nõu. Pidid senjööri vajadusel välja lunastama. Pulmakink senjööri vanemale tütrele. Põhjused feodaalide seiklusja saamahimu. 9.Rüütli eetika, tiitlid §19hertsogidGermaani väepealike järeltulijad.KrahvidFrangi riigi kuninglikud asevalitsejad ja nende jäerltulijad.Eetikaustavus(poliitilinekuningale, feodaalneoma senjöörile, kogukondlik
Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti
feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas.
Palenstiinasse, ning mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Võimaldasid rüütlitel oma seiklushimu välja elada. See omakorda aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Veneetsiale ja Genuale tõi see pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu. 3. Feodaalkord ja rüütliseisus: feodaalkord, kuidas saadi rüütliks, rüütlieetika. Feodaalkord- Põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla , vastu sai ta maad mida kasutada. Vasall pidi senjööri teenima. Rüütliks saamine- Rüütliks saadi, algselt tänu päritolule, ja hiljem pidi minema 7 aastasena kombeid õppima mõnes aadliperekonnas. 15 aastasena sai temast kannupoiss, ja 20 aastasena löödi ta rüütliks. Rüütlieetika- Ustavus mis jagunes omakorda kogukondlikkus, feodaalne, poliitiline. Kuningale kuuluv ustavus oli kõige nõrgem, kõige tugevam oli sidemed sugulusel
jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest ministeriaalid kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli tegu kõrgema astme kohtuga, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus tuli aadlik ka ise kohale. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused võtsid neist eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest. Euroopa keskaegse kultuuri silmapaistvaimaks väilseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9.sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas käis sel ajal juba täie hooga. Ühelt poolt ei suutnud keskvõim
kõige rohkem, kuna(eelpool öeldu). Verduni leping- Frangi riik jagati kolmeks,nii joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. Läänikord: läänisuhe oli: Lepinguline-Mõlemal osapoolel olid kohustused ja kui üks pool kohustust ei täitnud, siis lepinguline suhe katkes. Hierarhiline- Lepingu pooled ei olnud võrdsed, senjöör oli kõrgemal. Isikuline- kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Vasalli kohustused senjööri ees-ustavusvanne, sõjaline abi, nõuanded Senjööri kohustused vasalli ees- kaitsmine, lääni(maatüki) andmine. Rendihärrus oli talupoegadele raskem, sest talupojad pidid suutma oma kauba ise maha müüa, et rent ära maksta. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- piiskopi kõlastus oma piiskopkonna kirikutesse Kümnis- tähtsaim maks maal. Kirikuisa- teoloog, kes arendas katoliku kiriku õpetust.
liidripositsioon Põhja-Euroopas. *Tsisterlaste ordu munkade huvi, kes olid ideelised ristisõdijad. Eestlaste lüüasaamine põhjused: *Ligi 20a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke, millele eestlased vastasid samaga ja see oli kurnav. *Võideldi sakslaste, taanlaste, rootslaste ja algaastatel ka venelastega. *Ordurüütlid olid elukutselised, hea väljaõppega. Üleminek muinasajast keskaega. Defineeri mõiste, nimetus vm ja iseloomusta. Feodaalkord: Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis kasutada e. läänistada maatükki. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja tema kutsel ilmuma sõjaväeteenistusse. Kogu süsteemi nim. Feodalismiks e. läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall oli kohustatud 40 päeva teenima senjööri sõjaväes
feodaalne hierarhia: kuningalt ehk süseräänilt suurfeodaalidele, kes omakorda jagasid neile läänistatud maadväikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. 3. *Feodaalne herarhia ehk läänipüramiid on vasalliteedi kaudu välja kujunenud inimeste herarhiline järjestus, mille tipus on kuningas ja aluseks väikevasallid. * * 4. LEPINGULINE: Vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täida siis vasallisuhe katkeb. HIERASRHILINE: lepingu pooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. ISIKULINE: Vasall oli kohustatud täitma ainult selle senjööri käsku, kellega oli leping. * 5. süserään- ehk kuningas senjöör- isik, kelle kaitse alla vasall end andis. Vasall- isik, kes oli senjööri kaitse all
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass FEODAALKORD JA RÜÜTLISEISUS Referaat Tallinn 2016 1. Feodaalkord 1.1 Feodalism Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki koos talupoegadega (Läänidest said perekonna pärusvaldused, kui neid pärandati isalt-pojale). Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tegelikult kujunesid feodaalsuhted sageli küllalt keerulisteks ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla.
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast
turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse. traditsiooniliste laadaplatside juurde. kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde). linnuste lähedusse. Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid). Linnade valitsemine: NB! Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines: kohalikul tavaõigusel. senjööri poolt antud privileegidel. rae poolt välja antud määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu. Linnade võitlus senjööridega: NB! Linnad asusid senjööride (feodaalide / kiriku) maadel: senjöör andis asulale linnaõiguse (mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid). senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu). Linnad saavutasid
6. Seisuste esinduskogud. a. Inglise parlament 1265: · Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. · Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). · Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: · 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. · Senjöörile nõu andmine. · Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. c. Pärusvalduste kujunemine: · Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks.
Rüütel elukutseline raskeratsaväelane Kannupoiss tulevase rüütli teenistus rüütli Aadel pärilike eesõigustusega kõrgem relvakandja ja saatjana, õppis võitlusvõtteid seisus Bilda vastukaalukatapult e. heitemasin Trubaduurid prantsusmaa poeedid ja Turniir organiseeritud sõjamäng laulikud 1. Millised olid: Vasalli kohustused- pidi ustavalt teenima, senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse, andma truudusvande, maksma koormisi, anda nõu, lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema, kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul.Vasalli õigused-vastuhakata ülekohtusele senjöörile,maad pärandada. Senjööri kohustused- peab vasallile pakkuma eeskostet, kaitsma kohtus, ülal pidama (maad andma), kaitsma vasalli maavaldust ja vara. Senjööri õigused-vasall aitab teda 2
ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki koos talupoegadega (Läänidest said perekonna pärusvaldused, kui neid pärandati isalt-pojale). Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tegelikult kujunesid feodaalsuhted
mõisahärrus kuna nad olid phmt pärisorjad 13.Mida tähendab, et läänisuhe oli: · lepinguline vasalli ja feodaali alluvussuhe on vastasikuste kohustuste ja õigustega · hierarhiline feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad, Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla, Parunid paarkümmend küla, Rüütlid 2 3 küla · isikuline 14.Millised olid vasalli põhilised kohustused senjöör ees ja senjööri põhikohustused vasalli ees. Vasalli kohustused senjööri ees Senjööri kohustused vasalli ees ·sõjalist abi ·eestkostet ·rahalist abi ·kaitset kohtus ·nõu ·ülalpidamist 15.Mida positiivset ja mida negatiivset leiate läänisüsteemi kujunemises. Põhjendage. Läänisüsteemi positiivsed küljed Põhjendus
Provansis valitses vabade rüütlite vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset sõltumatust. Tunnistati naiste suuri õigusi: nad võisid pärida, pärandada ja kinkida maavaldusi. Suhe maaomandisse määras inimese seisundi ühiskonnas. Puskin ütles, trubaduurid ülistasid armastust ja sõda. Sõjast laulis ka vana eepos, kuid hoopis teist moodi. Muutusid lahingus sooritatud kangelasteo iseloom ja motivatsioon selleks. Nüüd ihkas peategelane taplust, et kaitsta oma au kõrge senjööri silmis ja võita Kauni Daami armastus. Peale kangelasteo sooritamist pakkus lahing seiklust, mille lõppvaatuseks oli kohtumine armastatuga. Trubaduurid laulsid armastusest, mängides äsja avastatud riimiga. Trubaduuride luules võeti kasutusele riim, millega seni oli vahel harva ilustatud proosat. Riim muutis värsi rütmilist struktuuri ja järelikult selle väljendusvõimalusi. Iga rida eraldus selgemini teistest, muutus muusikaliseks fraasiks. Trubaduurid ei
Näiteks Karolingi kuningate domeen polnud enam suurem kui võimsamate suurfeodaalide valdused .Paljud teod aga nõudsid raha ning suurfeodaalidel oli seda piisavalt. Selleks, et kuningas saaks midagi teha , oli tal vaja vasallide nõusolekut ja heakskiitu, sest kui valitseja oleks teinud vasallidele vastumeelseid otsuseid, poleks need tema ideid rahaliselt toetanud. Sellega kasvas suurfeodaalide osakaal riigivalitsemises , mis muutis võimu palju ebastabiilsemaks, kui see oli vasalli ja senjööri suhete algusaastatel. Teine suur nõrkus oli killustatus. Näiteks Saksa- Rooma keisririik koosnes rohkem kui 600-st keisrivõimu suhtes õige iseseisvast riigikesest. Järk- järgult omandasid suurfeodaalid oma läänil aina rohkem õigusi ja kuninga võim pidevalt nõrgenes. Lääniisand sai endale peamised riigivõimu funktsioonid nagu maksude kogumine ja kohtumõistmine. Feodaal võis omal maal vabalt kehtestada uusi seadusi ja kõrgeid makse ilma kelleltki selleks nõusolekut küsimata.
Ajaloo kontrolltöö Keskaeg ja uusaeg Keskaeg - feodaalsuhete kujunemine, kirik ja kiriku roll keskajal, vaimulikud ordud, ristisõjad. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas seda, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vasall vandus senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osales senjööri nõukogus ning vastutasuks andis senjöör talle lääni. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti ehk investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall oma tulevasele isandale ustavust Feodaalsuhete kujunemise põhjused · Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem
läänistada, tema vasallid olid truudusevandega seotud aga ainult temaga ja mitte kuningaga, kuid kui kuningas oma vasalli väeteenistusse kutsus, siis pidid sinna minema (kuninga vasalli juhtimisel ja kutsumisel) ka vasalli vasallid. Läänikord oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Klassikalisel kujul toimis läänikord Põhja-Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal. Ühiskond põhines eliidi isiklikel suhetel. Hierarhia: aluseks senjööri ja vasalli omavaheline leping.Lään anti vasallile läänistusaktiga- tseremoonia, mis lõi juriidilise sideme. Läänistusaktil oli 2 osa: 1) hommage- truudusvanne, 2) investituur- läänivalduse üleandmine. Läänikorra aluseks oli vasalliteet ( vt vasalliteet). Hommage: truudusvanne, mille vasall andis senjöörile põlvitades tema ees ( see zest lõi juriidilise sideme!) consilium et auxilium- "abi ja nõu". Vasall kohustus senjööri ees andma nõu ja abi.
oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt., Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines kohalikul tavaõigusel. See seisnes senjööri poolt antud privileegidel, rae poolt välja antud määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu. Raad koosnes tavaliselt jõukatest kaupmeestest,mille liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest. (N: Tln.-s 15.saj. 24 tk.) Linnanõukogu valisemine jagati poolaastateks, esimesel poolaastal valitses üks ja teisel poolaastal teine raehärrade kogu. Raadi juhtis bürgermeister, või meer.
annaabi.ee 
