Keskaeg maailmas. (3)

Ajalugu
Märkmed
Keskaja periood: 5 saj. – 16. saj.
Varakeskaeg : 5.saj – 10.saj
Kõrgkeskaeg: 11.saj. – 14.saj.
Hiliskeskaeg : 14.saj – 16.saj.
Keskaeg , mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg.
Araabia maailm
Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid.
Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes . Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. šeigid.
6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine.
Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi , Meka kaupmeest, usuliselt oli prohvet . Muhamed hakkas islami usku kuulutama e. allumist jumala tahtele, kui talle sai osaks ilmutus.
622.a. - Muhamed lahkus Mekast (sunniti). Seotud konfliktiga tema pooldajate ja vastaste vahel. Siirdus Medinasse. Araablased arvestavad aega Muhamedi lahkumisest Mekast. Araabias kasutatakse kuu kalendrit .
Hidšra - Lahkumine Mekast Medinasse.
Kogus populaarsust Medinas, pöördus 8 a. pärast tagasi Mekasse ja puhastas Meka ebausklikest.
632. a. - Olid kõik araabia hõimud ühendatud ja islam oli üle terve araabia poolsare vastu võetud. Muhamed suri.
Islam sai mõjutusi judaismist ja kristlusest .
Algselt palvetati Jeruusalemma suunas, hiljem Meka suunas. Paastuseadused on võetud üle judaismilt.
Kristlusest võtsid üle arusaamad viimsest kohtupäevast ja õpetus lunastusest.
Islami õpetused on pandud kirja Koraani( eelmine aasta tõlgiti eesti keelde). Koraan pandi kirja Muhamedi juttude põhjal. Koraani täiendab püha pärimus e. sunna .
Islami 5 tugisammast:
1. Pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet.
2. Palveta Meka poole viis korda päevas.
3. Paastumine Ramadaani kuul. (Kalendri 9. kuu)
4. Kord elus tuli minna Mekasse palverännakul.
5. Almuste jagamine vaestele.
Kui Muhamed suri, siis sai ühiskonna juhiks tema lemmiknaise isa, kes sai tiitli kaliif e. prohveti järglane. Peale prohvetite surma läks võim kaliifile. Sama riiki mida kaliif juhtis hakati nimetama kalifaadiks. Et kaliif saaks riiki juhtida, tuli nimetada ametisse esimene nõunik e. vesiir. Et eri piirkondi valitseda , nimetati ametisse emiirid.
Vallutati maid, kuna see elimineeris omavahelised tülid ja sõjad.
Naabermaad olid rikkad - Vallutati($). Sõjameeste palk maksti vallutustest.
Need, kes langesid Jihadis, pühas sõjas, pääsesid otse paradiisi .
Vallutasid: Hispaania
Kaananimaa Pärsia
Põhja-Aafrika
Araabia poolsaar
Kes olid muu-usulised maksustati. Islami usku ei surutud peale. Vallutatud alade eliit astus usku, et jõuda araabia riigis juhtpositsioonile. Lisaks sellele, et nende vallutuste kaasabil levis islami usk, levis ka araabia keel.
Araabia riik lagunes väiksemateks iseseisvateks üksusteks. Emiirid kuulutasid ennast iseseisvateks ja sellest tuleneb riigi nimetus emiraat. Vallutatud alade kultuur mõjutas kalifaadi kultuuri.
Araablased vahendasid ida ja lääst. Astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), araabia numbrid , paber, kompass, jne. on Euroopasse toodud araablaste vallutuste kaudu. Araabia kõrgemad koolid olid ka eeskujuks Euroopa ülikoolidele.
Kõrg-Keskaeg
Rahvastik ja agraarsuhted kõrg-Keskajal
Aasta Rahvaarv miljonites
600 26 mln.
1000 36 mln.
1100 44 mln.
1200 58 mln.
1300 73 mln.
1346 80 mln.
- 1348 - 51 KATK 1/2 või 1/4 hävines.
1400 60 mln.
1500 81 mln.
Kõrg- Keskaega saab jagada kaheks perioodiks : Enne katku ja pärast katku.
Iseloomustab tootlike jõudude kiire areng. Esialgselt on tegemist kvantitatiivse arenguga(võetakse juurde rohkem põllumaad).
Võeti kasutusele seni ülesharimata rohumaa, põlde hariti juurde metsade arvelt.
Kuivendati soid, Hollandis rajati poldrid, mis olid vee alt vabanenud maad. Võideti maad juurde merelt. Kasutusele võeti raskeratasader. Raskeratasadra otsa rakendadi kas kaks härga või hobust. Ees oli kaks ratast, mis seda raskust vähendas väheke.
Kõrgkeskajal võeti tööloomana kasutusele hobune härja asemel.
Tuli kasutusele kolmeväljasüsteem.
Loodusrent hakkas asenduma raharendiga. Talupojal oli võimalik oma toodangut linnas turustada.
Jääb esile jõukamate talupoegade esile tõus. Katku pärast jäeti kasutamata halvemad põllumaad.
Paremaid põllumaid hakati väetama rohkem. Maa kvaliteeti parandati järvemuda ja adruga.
Üha rohkem hakati kasvatama Lääne-Euroopas lina ja tööstuslikku kanepit . Meresõidu kasvu tõttu hakati üha rohkem kasvatama lina ja kanepit(kõis ja purjed). Peale selle levis ka aiandus , eeskätt kloostrites. Kloostritest levis ka aiandus mujale.
Maaomanike omavoli vähenes, koormised pandi kirja, teoorjus kadus . Väheneb maaomaniku kohtuvõim talupoja üle, kuna kohtuvõim läheb üle riigile.
Küsimused:
1) Riigi arenguetapid, mis erinevad on?
2) Miks tekkisid seisuste esinduskogud?
Vastused:
1) Barbarite Kuningriik > Feodaalne Killustatus > Seisuslikud Monarhiad
2) Sest kuningas sõltus suurfeodaalidest(nõuandmis kohustus, maksud , kohus), kutsuti kokku ka linnade ja vaimulike esindajaid kuna ta kasutas neid suurfeodaalidele vastukaaluks. Linnakodanikud andsid makse, suurfeodaalid võitlesid ja vaimulikud põhjendasid kuningavõimu tähtsust.
Esimene seisuste esinduskogu tuli kokku Inglismaal, aastal 1265. Seisuste esinduskogu kandis nime parlament. Prantsusmaal kutsuti kokku 1302 a. ja seal kandis nime generaalstaadid.
Igal seisusel omad erinevad kohustused ja õigused. Kolm seisust :
1. Vaimulikud
2. Aadliseisus
3. Kolmas Seisus, need kes töötavad.
Vaimulikud teenisid ühiskonda palvetamisega. Aadlikud teenisid ühiskonda kaitstes või sõdides. Kolmas seisus töötas.
Kaks esimest seisust olid priviligeeritud , st. eesõigustatud(nt. maksuvabastus, kohtumõistmisõigus).
Aadliseisusesse ja kolmandasse seisusesse sünniti. Vaimuliku ja aadliku seisuses oli olemas hierarhia.
Konflikt ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel.
Kirikuriik loodi 756.a. Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon.
9 - 10 saj. - Katoliku kiriku langusperiood. 9 - 10 saj. - Ilmalikud valitsejad sekkuvad üha rohkem kiriku ellu.
Aastal 962 p.Kr tekkis Saksa- Rooma keisririik. Kirikuriik arvati ka olevat selle riigi koosseisus .
Esimene keiser oli Otto I. Sellest ajast peale sattusid paavstid keisrivõimu alla. Paavstide ametisse määramisel oli otsustav sõna Saksa- Rooma keisritel.
10. saj lõpp - 11 .saj. - Alates sellest hakkas katoliku kirik ennast reformima . Laiemas mõttes võeti ette see, kuna nad ei olnud nõus allumisega ilmalike valitsejatele.
Eesmärgid:
1.Kreeka Katoliku kiriku üle ülemvõimu saavutamine. - Ei saavutatud, vaid paavstide soov seda teha tõi kaasa kirikulõhke 1054 . a.
Läänes 5 sõrme, idas 3 sõrme risti tõmbamisel.
Läänes oli teenistus ainult ladina keeles, idas kohalikes keeltes.
Tsölibaat - Ei tohtinud paarituda.
Idas pidid tsölibaadis elama ainult mungad ja nunnad .
Läänes pidid olema kõik vaimulikud tsölibaadis.
2. Tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias.
Lateraani kirikukogu kehtestas uue paavsti valimiskorra. Otsustasid, et paavsti hakkavad valima nüüd ainult Rooma peapiiskopkonna kardinalid.
3. Tugevdada vaimulikku võimu kogu Euroopas. See viis investituuri tülini. Investituur on tseremoonia , kus antakse üle maavaldust senjöörilt vasallile.
Investituur tähendas ka peapiiskopi ametisse nimetamist. Nii puhkes see tüli, kui paavstiks oli Gregorius VII ja keisriks Heinrich IV. Gregorius keelas Heinrichil uue peapiiskopi ametisse nimetamist. Paavst tuli välja ka avaldusega, et paavst tohib ametisse määrata ja tagandada peapiiskoppe, piiskoppe ja keisreid. Heinrich kuulutas Gregoriuse valimise kehtetuks. Heinrich tagandas Gregoriuse ja Gregorius Heinrichi. Mõlemal olid omad toetajad.
Gregorius viskas Heinrichi ka kirikust välja ja sellega muutus ta lindpriiks.
Heinrich pöördus Canossase, et pattu kahetseda, kuid paavst võttis ta alles kolmandal päeval vastu. Gregorius tühistas kirikuvande, keiser säilitas võimu, kuid võitlus ei olnud lõppenud.
1122, Wormsis, Saksamaal, saavutati kompromiss e. konkordaat e. ilmaliku võimu kokkulepe vaimuliku võimuga.
1. Paavst või tema esindaja viib läbi vaimuliku investituuri. Sümbolid: Sõrmuse ja saua üle andmine.
2. Keiser või tema esindaja viib läbi ilmaliku investituuri, see tähendab, et annab üle maavaldused.
Et näidata, et peapiiskopil on võim enda maavalduste üle, siis anti üle skepter.
Klooster - Suur kompleks , mis on piiratud müüri või taraga.
Feodaalekspansioon
Ei tegeletud laienemisega, vaid kuni 11. saj. tõrjuti välis-Euroopast tulevaid rünnakuid. Hiljem asub Lääne-Euroopa tsiv. ise pealetungile. Rahvastiku kasv tingis agressiivsuse kasvu, kuna ruumi jäi väheks. Feodaalekspansiooni puhul võib välja tuua kaht erinevat suunda. Esimene oli itta . Idasuunalise ekspansiooni teostajateks olid sakslased. Leedu riik takistas edasitungi maismaal. Kuid selle asemel toimetati ristisõdijad kohale laevadega. Tabasid liivlasi, latgaleid. Siis tabasid eestlasi.
Siis tabasid läti lõuna aladel elavaid sengaleid ja kurelasi. Edasi liikuda ei saanud, kuna Leedu jäi ette. Ettekäändeks oli sagedasti ristiusk .
Drang nach Osten - Tung itta.
Laienemine toimus ka edelasse. Eeskätt feodaal tsiv. laienemine Pürenee poolsaarele.
A. 711 algas rekonkista . Rekonkista kestis üle 700 aasta. Lõppes täpselt a. 1492.
Õnnestus araablaste poolt vallutamata jätta ainult väike osa Põhja-Hispaaniast. See piirkond kannab nime Astuuria. Sealt samast sai alguse rekonkista. Selle vallutuse käigus tekkis frontera e. piiriala, rajamaa. See on see ala, kust ühele poole jäi feodaaltsiv. ja teisele poole araabia tsiv. Frontera liikus alati põhjast lõunasse. Selle vallutuse käigus ei tekkinud ühtset Hispaaniat, vaid mitu erinevat kuningriiki(kristlikud).
Kastiilia , Aragon.
Suurem tagasivallutamine, murrang, toimus 11. saj. Suure osa sõjaväest moodustavad prantsuse päritolu palgasõdurid.
1096 - 1270 .a. - 8 ristisõda. Lisaks 8 jäi vahele veel üks "laste ristiretk" mis ei jõudnudki itta.
Püha süda -> Usu levitamine
Jeruusalemma araablased.
Kuulutati, et ülerahvastatust ja maapuudust leevendada ja suunata agressiivsus Euroopast väljapoole. Paavst nägi ka võimalust allutada kogu kristlikku maailma enda alla.
Itaalia linnad > huvitatud kaubanduslike tugipunktide saamast Vahemere idarannikul.
Bütsants ja araablased olid 11. saj. alguses nõrgenenud.
IV ristisõjas Kristlased võitlesid Kristlastega. IV ristisõjas rüüstati Konstantinoopol. Kõige edukam nendest ristisõdadest oli I, mis oli 1096-1099 .a. Esimese ristisõja tulemusena Jeruusalemm hõivati, ja neli ristisõdijate riiki rajati selle tulemusena.
Lähis-Itta üritati sisse viia läänisüsteemi. Need, kes olid I rs. osalenud said osad senjööri koha.
Loodi vaimulikud rüütliordud, et ristisõdijate riike üleval hoida. Ühelt küljelt oli ordurüütel munk ja teiselt küljelt oli rüütel. Templirüütlite Ordu on kõige kuulsam kolmest ordust(Teutoonide Ordu, Hospitaliitide e. Johaniitide Ordu).
Kuna araablased ikkagi surusid peale liiga tugevalt, siis tõsteti ordud ümber Euroopasse.
Templirüütlid hakkasid suuresti tegelema pangandusega.
Hävitati 14. saj. Prantsuse kuningas Philippus Ilusa käsul.
Hospitaliitide ordu hakkas tegelema meditsiiniga, haiglate eest hoolitsemisega.
Heategevusega.
Saksa e. Teutooni ordu tegevusala kestis edasi. Sõdimine uskumatutega.
Sest Saksa e. Teutooni ordu tõi oma tegevuse üle 13. saj. alguses. Tekkis lausa oma Orduriik .
Eksisteerib praegu Veneetsia linnas.
Valitses baltikumis 13. - 16. saj. keskpaigani.
Ristisõjad tõid endaga kaasa selle, et paavsti pos. langes, sest ei suudetud eesmärki täita, kuna ei suudetud enda käes hoida. Paavsti autoriteet langes ja ta vastane kriitika suurenes.
Ilmaliku võimu tähtsus suurenes. Algas ka sellega võimu tsentraliseerimine .
Tõi kaasa kolme tsiv. vaenu suurenemine - Läänemaailm, Islami ja Bütsantsi vaheline. Kaubandus Vahemerel läks Itaalia linnade kätte. Veneetsia, Genova ja Firenze . Itaaliast sai alguse ka humanism , kuid see kõik rajanes jõukusel, mida Itaalia kaubalinnad olid teeninud .
Keskaegne Linn
Varakeskajal kadus linnaelu. Linna kui käsitöö keskust ei olnud.
Linn kui usukeskus, piiskopi elukeskus.
Linn kui valitsuskeskus, valitseja residents.
Linnad hakkasid uuesti tekkima 11 .saj. kui käsitöö ja kaubanduskeskused.
Peab elavnema kaubandus, käsitöö, kui ka põllumajanduslik tõus.
Linna tunnused:
1. Soodsas kauplemiskohas . Sadamakohad, jõesuudmed, koolmekoht.
2. Viljakas pinnas. Talupojad > toiduained, täienduseks linnaelanikele.
Linn tekkis senjööri maa peale. Selle eest, et see linn sai senjööri maa peal olla, et senjöör saaks areneda, pidi linn maksma makse senjöörile. Senjöör annetas linnale linnaõiguse. Linnaõigus on seadustik , mille alusel linn oma elu korraldas. Linnaõigus annetati linnale senjööri poolt, kelle maale see linn tekkis. Tavaliselt oli aluseks teine linnaõigus. Linnad üritasid aga saavutada senjöörist sõltumatust, et nad ei alluks senjöörile. Senjööri võimu alt vabanemiseks tuleb kinni maksta vabadus ta võimu alt. Teine võimalus on end senjööri võimu alt vabaks võita.
Itaalia linnad olid iseseisvad, kuna keskvõim oli nõrk ja seega olid linnad tugevad. Osad linnad funktsioneerisid kui linnvabariigid iseseisvalt.
3. Linnamüür - Müür, mis ümbritses linna. Kui linn kasvas, tehti uus müür, vana müür lõhuti maha.
Kultuurikeskus kandus üle kloostritest linna, kui tulid kerjusmunga ordud.
Kujunes välja patriatsiaat, kes moodustasid linna valitsuse e. rae. Tekkisid erialaühendused kaupmeestest ja kästitöölistest. Kõikidel gildidel e. tsumftidel oli kohustus välja panna oma üksused linna kaitseks, oli kohustus hoolitseda oma endiste liikmete perede eest. Korraldasid oma liikmetele ka pidustsusi, hoolitsesid seltskondliku elu eest.
Keskaegne Kaubandus
Vahemeri oli üks suuremaid keskaegseid kaubanduskeskuseid.
Vahemere kaubavahetus tähendas Vahemere idaosa ja lääneosa vahel.
Enamasti toodi idast luksuskaupe( siid ), relvi( Damaskuse terasest mõõgad), jne. Vastu anti kaubana ale ja veini.
Teine suurem kaubanduspiirkond on põhja- ja läänemeri ning Hansakaubandus .
Hansaliit - Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Põhjamaade kaubaliit, 14. saj. Hansaliidu linnade arv oli umbes 160-170 linna, kuid need linnad pole kunagi üheaegselt Hansaliitu kuulunud.
Hansapäevad - Linnade esindajate üldkoosolek. Hansapäevad toimusid suhteliselt ebaregulaarselt ja suht harva.
Hansaliit vahendas kaupa ka Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel.
Venemaa poolt Euroopa poole veeti karusnahki ja vaha(tähtsamad). Euroopast Venemaale viidi soola(kõige olulisem).
Lääne pool veeti ka samu luksuskaupi, mis olid sisse toodud idast.
Haridus
Esmane võimalus haridust saada oli kiriku kaudu. Esimesed koolid, mis eksisteerisid, olid kloostrikoolid . Kloostrikoolid olid ikkagi mõeldud munkade ettevalmistamiseks. Õpiti piiblit kui ka kirikuisade teoseid. Kuid mingil määral tutvuti ka antiikautorite teostega, mitte kreeka keeles, vaid ladina keeles. Enamasti oli hinnatud Cicero teosed. Kui kloostrikoolid olid eeskätt mõeldud vaimulike jaoks, siis linnades tekkisid ka toomkoolid, kuhu asusid õppima ka ilmalikud.
Aga tegelikkusest, see haridus, mida toomkoolides anti, see neid ei rahuldanud(eeskätt linnakkodanikke) ja seega tekkisid ka linnade arenedes linnakoolid, mis arvestasid kaupmeeste ja käsitööliste vajadustega.
Osaliselt õpetati Ladina keeles kui ka kohalikus keeles.
Aja jooksul need linnakoolid vabanesid kiriku kontrolli alt ja läksid rae alla.
Seoses linnade arenguga, eeskätt kaubanduse arenguga, oli vaja ka paremini õiguslikus mõttes valmistada ette inimesi(diplomaate). Ei olnud ainult vaja kaupmeestel, kuid ka kuningatel. Seega hakkasid tekkima ülikoolid( tekkeaeg jääb 11. saj - 12. saj), esimene ülikool Euroopas oli Balogna ülikooli. Aastal 1088 asutati, kuigi see erineb erinevates allikates .
Ülikool oli omalaadne tsumft, mis ühendas õppejõude ja üliõpilasi. Pariisi tüüpiline ülikool: Üliõpilased alluvad õppejõudude kontrollile .
Kunstide teaduskonnast alustati õppimist. Õpiti 7 vabat kunsti: Grammatika, retoorika, dialektika , muusika , geomeetria , aritmeetika ja geomeetria.
Kõik see tuli enne läbida. Kuna enamus, kes tulid ülikooli, olid juba mõneti haritud, siis ülikoolis seoti ja täiendati nende teadmisi. Ühtlustati. Kui see oli läbitud, siis mindi edasi kõrgemale teaduskonnale: Õigusteadus, arstiteadus ja usuteadus .
Edasi minnes saadi magistrikraad, bakaleureuse ja siis doktorikraad .
Doktoriks enne 35 eluaastat ei saadud. Õppekavad olid erinevatel aegadel erinevates ülikoolides erinevad. Õppetöö oli korraldatud kahes vormis: Loengud, õppejõud sõna otseses mõttes luges ette.
Ülikoolide kaitsepühak oli Püha Nikolaus .
Ülikooli juhiks oli valitud rektor. Rektor oli see, kes juhtis ülikooli rahandust. Oli ülikooli nõukogu eestistuja. Teaduskonda juhtisid dekaanid, kes olid samuti valitud õppejõudude seast. Igas teaduskonnas oma dekaan . Ülikoolil oli autonoomia .
Ülikoolil oli ka kõhtuvõim. Ülikoolis piiskopi esindaja. Piiskopp oli andud ülikoolile tegutsemisloa.
Suures osas ülikooli õppejõududeks olid vaimulikud, kuid ei olnud nii 100%. Eeskätt pärinesid nad kerjusmunga ordudest.
Dominiiklaste ordu oli see, kelle käes oli paljude ülikoolide juhtimine.
Renessanss
Ajaliselt 14. - 16. saj.
Renessanss sai alguse Itaaliast.
Humanism - Inimese väärtustamine, inimkeskne ilmalik maailmavaade. See vastandus kiriklikule maailmakäsitlusele.
Itaalias oli tegemist tolleaja majanduslikult kõige arenenuma piirkonnaga. Majanduslik areng tugines ühelt poolt kaubandusele, teiselt poolt tugines majanduslik areng pangandusele.
Tekkisid manufaktuurid, tsumftide asemel.
Töökodades oli vähe tööjõudu, kuid manufaktuurides oli juba sadade kaupa töötajaid. Kindlasti eristab manufaktuuri ja käsitöölise koda see, et üks isik tegi ühe kauba otsast lõpuni. Manufaktuuris oli tööjaotus, käsitöölise kojas ei olnud.
1430.a. - Firenze linnas oli umbes 200 manufaktuuri, 200 manufaktuuris töötas kokku umbes 30000 inimest.
Jõukad perekonnad toetasid kunsti ja teaduse arengut.
Metseenid - Rahalised toetajad. Medici suguvõsa järgi tuli.
Humanismiga tähistati neid inimesi, kes tegelesid filoloogiaga, luulega , moraalifilosoofiaga ja ajalooga . Mõistega tähistati inimesi ja asju, mis tegelesid eeskätt inimese uurimisega.
Ideaal: Väga universaalne inimene. DaVinci . Pidi olema pädev kunstis ja teadusalal. DaVinci oli leiutaja, kunstnik, uurija, arhitekt, jne.
Oluliseks muutus ka allikate juurde tagasi pöördumine. Oluliseks muutus algupärandite lugemine. Oluliseks sai tekstide lugemine, nagu nad olid kunagi kirja pandud.
Eeskätt kasutati Cicerot allikana ja Cicero ladina keelt kuulutati ainuõigseks. Keskaegsesse ladina keelde hakati suhtuma halvustavalt ja hakati nim. köögi ladina keeleks.
Rahvuskeeli hakati kasutama ladina keele asemel. Cicero keele väärtustamine andis laksu elava ja kasutatavale keelele.
15. saj. hakati Inglismaal koostama dokumente inglise keeles.
Infovahetus Euroopas kiirenes ja selle kiirenemisele aitas kaasa trükikunsti leiutamine .
Trükikunst laienes esimese trükitud piibli välja laskmise abil, aastal 1456.
1500.a. inkunaabel e. hälltrükis. Rariteedid.
Kreeka mütoloogia muutus uuesti tähtsaks.
1) Kes ja kuidas pani aluse ajalooallikate kriitikale?
2) Mida tähendab Machiavellism ?
3) Miks nimetatakse Campanella vaateid utopistliteks?
4) Abiks kasuta 174 - 178 raamatust.
1) Lorenzo Valla, Constantiniuse kingituse järgi.
2) Machiavellism on termin, mida tänapäeva filosoofid kasutavad, et kirjeldada kellegi kalduvust ära kasutada teisi enda kasuks.
3) Kuna sellist riiki oleks kaasaegses või keskaegses ühiskonnas võimatu luua.
Suured maadevasatused, eeldused
ja põhjused
Esmaseks põhjuseks maadevasatuste puhul oli see, et oli vajadus väärismetallide järele.
Väärismetall voolas välja idamaadesse, kuna sellega maksti luksuskaupade eest. Vajati uusi kaubateid idamaadesse, kuna pärast Konstantinoopoli vallutust türklaste poolt, läksid teed Türgi kontrolli alla ja nemad kehtestasid tollimaksud .
Euroopas oli välja kujunenud arvamus, et idamaad on põhjatud, rikkad piirkonnad. Reisikirjade järgi tekkis selline ettekujutus .
Ajendiks oli ka see, et olid olemas karavellid, kompassid ja ka astrolaabid.
Õpiti tundma nii antiikautorite kui ka araablaste kartograafilisi ja geograafilisi töid.
Eelduseks oli ka see, et olid kasutele võetud tulirelvad.
Rekonkista lõppemine Pürenee poolsaarel, ja seejärel terve rida väikeaadlike e. Hidalgosi jäi töötuks. Sõna otseses mõttes vajasid nad uut väljakutset. Oli ka inimeste huvi ümbritseva maailma vastu, inimeste uudishimu, üks osa inimesi oli nõus siirduma nendele retkedele. Eelduseks oli ka see, et varakapitalistlik tootmine vajas rohkem tooraineid ja uusi turge.
Tordesillase leping - 1494.a., Paavsti vahendusel tehtud leping Hispaania ja Portugali vahel(maadejaotus pärast 46 pikkuskraadi, lääne - Hispaania, ida - Portugal - Lõuna-Ameerika).
Zaragoza lepinguga pandi paika, aastal 1529, Kagu-Aasias olevate 145'st pikkuskraadist läänes olevate alade kuuluvus Portugalile ja Hispaaniale ida alad.
Maailmakaubandus:
suhkur, tubakas, kakao , puuvill,
kuld , hõbe > EUR portselan
AMEER v(rämpskaup) AASIA
orjad AAFRIKA
Reformatsioon
Usupuhastus == reformatsioon. Ristiusu õpetuse puhastumine täiendustest ja tõlgendustes ja tagsi pöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde.
Reformatsioon laiemas mõttes: Ümberkorraldused poliitikas, valitsemises, majanduses.
Sai alguse Saksamaalt, kuna puudus tugev ilmalik võim. Iga üheksas Saksa elanik oli vaimulik.
Martin Luther - Pärimuse järgi Luther oli see, kes tuli välja oma 95 teesiga. Arvatavasti ei olnud ta eesmärgiks uue kiriku asutamine, vaid alustada diskussiooni katoliku kiriku rolli üle. Teesides mõisteti hukka eeskätt indulgentside müüki(pattudest puhtaks ostmist). Kriitika kasvas varsti üle Paavsti ja kiriku juhtkonna vastaseks.
Luther pandi kirikuvande alla ja arvati välja kirikust. Kui Paavst pani Lutheri kirikuvande alla, siis Saksa-Rooma keiser Karl V kuulutas Lutheri riigipäeval lindpriiks. Kuigi oli ta lindprii , ei pooldanud kõik seda valikut ja terve rida Saksa vürste, linnasi ja väikeriigivalitsejaid hakkasid Lutherit toetama . Osad Katoliku kiriku vaimulikest hakkasid ka Lutherit toetama, ja nendest saidki peamised Luterliku reformatsiooni läbiviijad. Linnades ja maapiirkondades hakkasid jutlustama vaimulikud luterlikud vaimus ja eeskätt tegutsesid linnades. Raed toetasid Luterlike jutlustajade tegevust. Raed kuulutasid Katoliku kiriku omandi linnavalitsuse e. rae omandiks.
15. aasta vältel levis Luterlus , enamikes Saksa linnades. Sama usk levis ka Põhja-Saksa vürstiriikides, sest nende valitsejad leidsid põhjuse, et oma maid laiendada Kiriku arvel.
Piibel ja jumalateenistus peab olema emakeeles. Indulgente ei saa osta. Piibel on kõrgeim autoriteet.
Sakramente vähendati. Järgi jäi 2 sakramenti. Ristimine ja armulaud . Eitati Pühakute kultust. Tsölibaat kadus. Kloostrid ja Ordud kaotati.
Luter abiellus ühe endise nunnaga, kes sünnitas terve hulga lapsi. Kirikupeaks oli kohalik valitseja.
Kirikuvarad riigistati.
Luteri usu peaseisukohad pandi kirja Augsburi usutunnistuses(1530.a.).
Samas tõi kaasa usupuhastuse levik ususõjad. Katoliku vs. Luteri. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555. Augsburgi usurahu põhimõte on Cuius regio, eius religio. "Kelle võim, selle usk."
Lepiti kokku, et valitseja määrab oma alamate usu. Seega, kui valitseja oli läinud Luterlusse, siis loeti kõik alamad luterlasteks. Kui valitseja oli Katoliiklik , seega olid alamad ka katoliiklased.
Usupuhastus levis Luterlikul kujul põhjamaadesse, toimus Kuningareformatsioon, eeskätt valitseja eestvedamisel. Teine piirkond oli Eestimaa ja Läti(Põhja).
Reformatsioon Šveitsis
ja Inglismaal
Ulrich Zwingli kaudu sai alguse Šveitsis. Zwingli võttis eeskujuks Lutheri, jutustas Luterlikus laadis aastast 1520 . Oli vaimulik. Zwingli arust oli tegemist Kristuse mälestustseremooniaga.
Kindlasti ka Zwingli puhul pidi ka kirik olema odav. Kirik pidi olema rohkem nagu palvemaja.
Kirikupühasi jäi Zwingli järgi alles ainult neli ja kirik pidi lõppkokkuvõttes olema odav. Zwingli hakkas tähtsustama tööd. Zwingli sai surma ja pärast ta surma tema poolt väljatöötatud põhimõtted sulandusid kokku Jean Calvini omadega. Calvini nimest tuleb Calvinism.
Calvinismi põhimõte - Ettemääratus e. predestinatsioon. Tähendas seda, et jumal on inimesed jumalad välja valinud ja ühed inimesed on määratud hukatusse ja teised õndsusesse. Inimese enda tegevusest ja tahtest ei sõltu miski.
Samas võib põhimõtteliselt Jumal inimesele maises elus märku anda, et ta on välja valitud. Märgiks oli edukus ja rikkus. See õpetus meeldis tekkivale kodanlusele. Tuli eralõbusi piirata.
Calvinistid valisid enda seast juhi, kes jutlustas ja kes koguduse liikmete elu jälgis.
Calvinistid elasid töölooma elu - 6 päeva töötasid, 7. päeval tänasid jumalat.
Pvesbuter - Koguduse juht.
Inglismaa
Anglikaani rajamine e. Usupuhastuse liikumine on otseselt seotud Inglismaa kuningaga.
Tehti lubatuks lahutus . Algas sellega, et kuningas soovis lahutada, kuid Paavst ei andnud luba ja Henry naine oli Hispaania kuninga tädi ja Hispaania oli üks Paavsti suurtest toetajatest ja seega ei soovinud ta suhteid rikkuda.
Kuningas lõi katolikust kirikust lahti. Aastal 1534 anti välja Ülemvõimu e. Supremaatia akt. Seega tunnistati Henry VIII, inglise kuningas, Inglise kiriku peaks. Kujuneb keskklass Inglismaal ja üks osa vaimulikke(Paavstivastased) toetasid Henry VIIId.
Keskklass toetas seda kuna kiriku maad ja varad võeti ära. Need maad moodustasid 1/4 haritavast maast ja just selle tõttu läksid need kuningliku kodanluse kätte.
Kuningas oli abielus 6 korda. 2 naist suri tapalual, 1 suri pärast sünnitust ja 2 lahutati. Kuninga viimane abikaasa sai austava tiitli Kuninga Õde. Viimane naine elas kuningast kauem.
Lõplikult kinnistus Anglikaani kirik Elizabeth I valitsusajal.
Anglikaani sarnaneb väliselt Katoliikliku kirikuga , st. jumalateenistus on sarnane(erinev keel), katoliku kiriku hiilgus säilis Anglikaanis.
Ristiusk jagunes lõplikult Katoliiklikuks ja Õigeusuks. Reformatsiooni tulemusena tekkis protestantism , mille üheks vooluks on luterlus, teine anglikaani ja kolmas reformeeritud kirik: Kalvinsm Šveitsis ja madalmaades, Prantsusmaal Hugenotid , Inglismaal veel Puritaanid ja Šotimaal on presbriterid.
Vastureformatsioon
Katoliku kirik ei olnud selliseks hoobiks nagu Reformatsioon valmis. Koheselt, kui see oli puhkenud, ei olnud Katoliku kirik end suutnud koguda. Kusalgi paarikümne aasta pärast suutis ta end koguda ja läks vasturünnakule.
Ühelt poolt oli katoliku kiriku vastureformatsioon otsene pealetung uutele kirikutele - Ususõjad, kus sõdade abil püüti protestantismi kaotada ja katoliiklust taastada.
Teiselt poolt oli Katolikus kirikus endas tehtud reformatsioonid.
Ususõdade parimateks näideteks oleksid Prantsusmaa ususõjad ja madalmaade vabadussõjad. 30 aastane sõda(1618 - 1648.a.) oli viimane Ususõda Euroopas, lõppedes võimusõjana.
Iknvisitsiooni tegevuses väljendub ka otsene pealetung protestantlikule usule .
Iknv. mõju oli Hispaanias kõige suurem, kuna Hisp . jäi katoliiklikuks ja kuningas Felipe II on 16saj. peetud ka Vastureformatsiooni juhiks.
Trento Kirikukogu - 1545.a. - 1563.a. tegutses. Kõrgematest vaimulikest koosnes. Käis koos ja tegutses vaheaegadega. See oli mõeldud Paavsti ja kirikukogu autoriteedi tõstmiseks ja, et tuua välja selgem vastanud protestantismile. Kirikukogu otsustas, et indulgentside müük tuleb lõpetada. Aga, mindi sellisesse äärmusesse, et raamatud, milles kirjeldati indulgentside müüki, kõik need raamatud pandi keelatud raamatute nimekirja. Trento Kirikukogus pandi kokku ka Keelatud Raamatute Nimekiri. Trento kirikukogu otsustas, et Paavst ei eksi kunagi.
Kui protestantide puhul usutöö allikaks oli piibel, siis Trento rõhutas lisaks piiblile on olulised ka erinevate katoliiklike autorite tööd ja kirikuisade teosed. Trento rõhutas ka seda, et kõik protestandid on ketserid .
Katoliku kiriku enda reformimise käigus loodi üks oluline organisatsioon : Jesuiitide Ordu.
Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola. Kinnitati põhikiri 1540 .a. Põhimõtteliselt ordu ainuke eesmärk oli ketserite ja paganate pööramine. Jesuiitide ordul oli 4 tõotust: Ela vaesuses , Allu paavstile täielikult( ekstra ), Ela vallaliselt, Usu jumalasse.
Pidid olema heade vaimsete võimetega ja hea väljanägemisega. Jesuiitide ordu tegutses ilmalikus elus. Jesuiitide ordu liikmete eesmärgiks oli saada õukondades vaimulikeks, pihiisadeks, printside kasvatajateks, jne.
Nende puhul oli plussiks kindlasti ka see, et Jesuiidid pöörasid suurt tähelepanu haridusele. Rajasid oma Jesuiitide gümnaasiume, Jesuiitide haridussüsteemi puhul oli ka see, et nad üritasid õpilasi omavahel võistlema panna. Vaimse võimekuse juures olid ka kehalised harjutused tähtsad. Rohkem kui katolikus kirikus varem. Nendega on ka segeli seostatud eesmärki "Eesmärk pühitseb ka abinõu." Jesuiitide puhul oli patt ka lubatud eesmärgi nimel. Aastatel 1609 - 1767 oli üks piirkond Jesuiitide kontrolli all(Paraguay). 1582.a. viidi läbi oluline reform , Paavsti juhtimisel. Selle reformiga liitusid Katoliiklikud maal ja hiljem ka protestantlikud ja õigeusklikud. Läbiviija Paavsti nimeks oli Gregorius, see oli kalendrireform. Paavst Gregoriuse ajal viidi läbi see reform ja tuli kasutusele praegune ajaarvamine .
Eestis kehtestati Gregoriuse kalended 1918.a.
Ususõjad Prantsusmaal
Vabadusvõitlused Madalmaades
Prantsusmaal toimus 1562 - 1598, kuid Madalmaades toimus 1566 - 1581 .
Ususõjad Prantsusmaal olid ühelt poolt tingitud absolutismi vastasusest. Olulised on kaks perekonda: Bourbonid (L-Pr, Navarra, olid Hugenotid); Guise(Kesk-Pr, Katoliiklased);
Olid Valois kuningadünastia vastu.
1562.a. - Vassy Veresaun . Hugenottide ja katoliiklaste vastasseis.
1572 .a. - Korraldatud abielu, Navarra Henri - Margot.
Pärast abielutseremooniat tapeti enamus Hugenottidest, kes olid kogunenud Pariisi selle sündmuse jaoks. See kannab nime Pärtliöö Veresaun. Pärtliööl tapeti üle 2000 hugenoti.
L-Pr'is hakkas uus ülestõus ja lõid L-Pr'i uue riigi. Hugenottide konföderatsioon.
Edasi järgmes Kolme Henri Sõa(Bourbon, Valois, Guise). Sõja käigus lasti Henri Guise tappa(Henri III lasi). Vahepeal olid Henri III ja Henri Bourbon liidus Guise'i vastu, vahel mitte.
1589 .a. - Henri III suri. Henri Bourbon sai trooni , sest Henri III oli temaga sugulane. Henri B'st pidi saama Henri IV, kuid oli hugenott . Et pääseks Pariisi ja saaks valitseda, siis vahetas end teist korda Katoliiklaseks.
Kodusõda lõppes Nantes ediktiga, 1598 .a. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus . Hugenotid võisid oma jumalateenistusi pidada Lõuna-Prantsusmaal ja kõigis aadlike lossides. Hugenotid võisid tegeleda ka riigiametites. Hugenottidele jäid ka nende kindlused ja väeosad.
Madalmaade puhul mängis rolli see, et madalmaad olid Hispaania võimu all. Madalmaad olid jõukad piirkonnad, arenenud manufaktuuridega ja maksud, mida nõuti, läksid Hispaania riigikasssasse. See ei meeldinud sealsetele elanikele. Madalmaades oli levinud ka Kalvinism, kuid Hispaanias katoliiklus, keda valitses Felipe II, kes oli paavstim kui paavst ise. Madalmaade eesmärgiks oli vabaneda Hispaania võimu alt.
Algas 1566 .a., algas pildirüüstega. Katoliku kirid rüüstati. Umbes 5000 kirikut langes rüüste ohvriks. Hispaania kuningas saatis Hertsog Alba korda looma 10 000 mehega. Hertsog Alba vastu hakkasid tegutsema göösid e. madalmaade vabadusvõitlejad.
Seni oli pigem tegemist sellega, et Madalmaid saab valitseda ainult timuka kirve ja tuleriida abil(Alba ideoloogia). Selle vägivalla ohvriteks ei langenud ainult kalvinistid , vaid ka katoliiklasi, kes toetasid madalmaade iseseisvumist. Kuni 1572.a. tapeti Alba vägede poolt 8000 inimest.
Aastal 1572 alustasid Põhja-Madalmaad otsest ülestõusu Hispaania vastu. Linnad olid Madalmaade võimu all, kuid Hispaania üritas neid tagasi vallutada.
Et Hispaanlased Põhja-Madalmaadest minema tõrjuda, selleks kasutasid Madalmaalased oma tamme - Avasid lüüsid ja lasid veel maa vallutada. Esimest korda Leideni piiramisel. Sama ülestõusu käigus kaks Madalmaade provintsi, Holland ja Zeeland kuulutasid end iseseisvaks. Hiljem ühines nendega veel viis provintsi ja 1581 .a. kuulutati välja Ühendatud Provintside Vabariik.
Hiljem tuntakse seda kui Hollandit.
Lõuna-Madalmaad jäid Hispaania võimu alla.