Keskaeg maailmas. (3)

Ajalugu
Märkmed
Keskaja periood: 5 saj. – 16. saj.
Varakeskaeg : 5.saj – 10.saj
Kõrgkeskaeg: 11.saj. – 14.saj.
Hiliskeskaeg : 14.saj – 16.saj.
Keskaeg , mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg.

Araabia maailm
Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid.
Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes . Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. šeigid.
6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine.
Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi , Meka kaupmeest, usuliselt oli prohvet . Muhamed hakkas islami usku kuulutama e. allumist jumala tahtele, kui talle sai osaks ilmutus.
622.a. - Muhamed lahkus Mekast (sunniti). Seotud konfliktiga tema pooldajate ja vastaste vahel. Siirdus Medinasse. Araablased arvestavad aega Muhamedi lahkumisest Mekast. Araabias kasutatakse kuu kalendrit .
Hidšra - Lahkumine Mekast Medinasse.
Kogus populaarsust Medinas, pöördus 8 a. pärast tagasi Mekasse ja puhastas Meka ebausklikest.
632. a. - Olid kõik araabia hõimud ühendatud ja islam oli üle terve araabia poolsare vastu võetud. Muhamed suri.
Islam sai mõjutusi judaismist ja kristlusest .
Algselt palvetati Jeruusalemma suunas, hiljem Meka suunas. Paastuseadused on võetud üle judaismilt.
Kristlusest võtsid üle arusaamad viimsest kohtupäevast ja õpetus lunastusest.
Islami õpetused on pandud kirja Koraani( eelmine aasta tõlgiti eesti keelde). Koraan pandi kirja Muhamedi juttude põhjal. Koraani täiendab püha pärimus e. sunna .
Islami 5 tugisammast:
1. Pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet.
2. Palveta Meka poole viis korda päevas.
3. Paastumine Ramadaani kuul. (Kalendri 9. kuu)
4. Kord elus tuli minna Mekasse palverännakul.
5. Almuste jagamine vaestele.
Kui Muhamed suri, siis sai ühiskonna juhiks tema lemmiknaise isa, kes sai tiitli kaliif e. prohveti järglane. Peale prohvetite surma läks võim kaliifile. Sama riiki mida kaliif juhtis hakati nimetama kalifaadiks. Et kaliif saaks riiki juhtida, tuli nimetada ametisse esimene nõunik e. vesiir. Et eri piirkondi valitseda , nimetati ametisse emiirid.
Vallutati maid, kuna see elimineeris omavahelised tülid ja sõjad.
Naabermaad olid rikkad - Vallutati($). Sõjameeste palk maksti vallutustest.
Need, kes langesid Jihadis, pühas sõjas, pääsesid otse paradiisi .
Vallutasid: Hispaania
Kaananimaa Pärsia
Põhja-Aafrika
Araabia poolsaar
Kes olid muu-usulised maksustati. Islami usku ei surutud peale. Vallutatud alade eliit astus usku, et jõuda araabia riigis juhtpositsioonile. Lisaks sellele, et nende vallutuste kaasabil levis islami usk, levis ka araabia keel.
Araabia riik lagunes väiksemateks iseseisvateks üksusteks. Emiirid kuulutasid ennast iseseisvateks ja sellest tuleneb riigi nimetus emiraat. Vallutatud alade kultuur mõjutas kalifaadi kultuuri.
Araablased vahendasid ida ja lääst. Astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), araabia numbrid , paber, kompass, jne. on Euroopasse toodud araablaste vallutuste kaudu. Araabia kõrgemad koolid olid ka eeskujuks Euroopa ülikoolidele.
Kõrg-Keskaeg
Rahvastik ja agraarsuhted kõrg-Keskajal
Aasta Rahvaarv miljonites
600 26 mln.
1000 36 mln.
1100 44 mln.
1200 58 mln.
1300 73 mln.
1346 80 mln.
- 1348 - 51 KATK 1/2 või 1/4 hävines.
1400 60 mln.
1500 81 mln.
Kõrg- Keskaega saab jagada kaheks perioodiks : Enne katku ja pärast katku.
Iseloomustab tootlike jõudude kiire areng. Esialgselt on tegemist kvantitatiivse arenguga(võetakse juurde rohkem põllumaad).
Võeti kasutusele seni ülesharimata rohumaa, põlde hariti juurde metsade arvelt.
Kuivendati soid, Hollandis rajati poldrid, mis olid vee alt vabanenud maad. Võideti maad juurde merelt. Kasutusele võeti raskeratasader. Raskeratasadra otsa rakendadi kas kaks härga või hobust. Ees oli kaks ratast, mis seda raskust vähendas väheke.
Kõrgkeskajal võeti tööloomana kasutusele hobune härja asemel.
Tuli kasutusele kolmeväljasüsteem.
Loodusrent hakkas asenduma raharendiga. Talupojal oli võimalik oma toodangut linnas turustada.
Jääb esile jõukamate talupoegade esile tõus. Katku pärast jäeti kasutamata halvemad põllumaad.
Paremaid põllumaid hakati väetama rohkem. Maa kvaliteeti parandati järvemuda ja adruga.
Üha rohkem hakati kasvatama Lääne-Euroopas lina ja tööstuslikku kanepit . Meresõidu kasvu tõttu hakati üha rohkem kasvatama lina ja kanepit(kõis ja purjed). Peale selle levis ka aiandus , eeskätt kloostrites. Kloostritest levis ka aiandus mujale.
Maaomanike omavoli vähenes, koormised pandi kirja, teoorjus kadus . Väheneb maaomaniku kohtuvõim talupoja üle, kuna kohtuvõim läheb üle riigile.
Küsimused:
1) Riigi arenguetapid, mis erinevad on?
2) Miks tekkisid seisuste esinduskogud?
Vastused:
1) Barbarite Kuningriik > Feodaalne Killustatus > Seisuslikud Monarhiad
2) Sest kuningas sõltus suurfeodaalidest(nõuandmis kohustus, maksud , kohus), kutsuti kokku ka linnade ja vaimulike esindajaid kuna ta kasutas neid suurfeodaalidele vastukaaluks. Linnakodanikud andsid makse, suurfeodaalid võitlesid ja vaimulikud põhjendasid kuningavõimu tähtsust.
Esimene seisuste esinduskogu tuli kokku Inglismaal, aastal 1265. Seisuste esinduskogu kandis nime parlament. Prantsusmaal kutsuti kokku 1302 a. ja seal kandis nime generaalstaadid.
Igal seisusel omad erinevad kohustused ja õigused. Kolm seisust :
1. Vaimulikud
2. Aadliseisus
3. Kolmas Seisus, need kes töötavad.
Vaimulikud teenisid ühiskonda palvetamisega. Aadlikud teenisid ühiskonda kaitstes või sõdides. Kolmas seisus töötas.
Kaks esimest seisust olid priviligeeritud , st. eesõigustatud(nt. maksuvabastus, kohtumõistmisõigus).
Aadliseisusesse ja kolmandasse seisusesse sünniti. Vaimuliku ja aadliku seisuses oli olemas hierarhia.
Konflikt ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel.
Kirikuriik loodi 756.a. Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon.
9 - 10 saj. - Katoliku kiriku langusperiood. 9 - 10 saj. - Ilmalikud valitsejad sekkuvad üha rohkem kiriku ellu.
Aastal 962 p.Kr tekkis Saksa- Rooma keisririik. Kirikuriik arvati ka olevat selle riigi koosseisus .
Esimene keiser oli Otto I. Sellest ajast peale sattusid paavstid keisrivõimu alla. Paavstide ametisse määramisel oli otsustav sõna Saksa- Rooma keisritel.
10. saj lõpp - 11 .saj. - Alates sellest hakkas katoliku kirik ennast reformima . Laiemas mõttes võeti ette see, kuna nad ei olnud nõus allumisega ilmalike valitsejatele.
Eesmärgid: