enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile 16. saj, nootide trükkimine Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust
REFORMATSIOON Koostaja:Anet Põdra Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine Reformatsiooni põhjused ja eeldused Ulatus ja tagajärjed Paavstide huvid muutusid Patukustutuskirjade indulgentside müük JohannTetzel- Saksamaal kurikuulsaks saanud indulgentside müüja Martin Luther Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) Lõi 95 ladinakeelset teesi Ta leidis ,et usulise tõe ainsaks allikaks on vaid Piibel Luther oli jäiga kirikuhierarhia vastu Tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte,s.o ristimist ja armulauda Katharina von Bora
tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud eeskujuks - ette oli kirjutatud, et nad ei ole jõukad, kuid nemad hakkasid järjest jõukamalt riietuma, sööma ja hakkasid poliitikasse sekkuma mis oli ebaeetiline. Poliitiline killustatus - kirikutel oli vaba voli kõike teha, kuid see poleks tohtinud nii olla. Martin Luther-üks reformatsiooni algatajaid-Saksamaalt. Lutheri meelest polnud kirikut ega paavsti vaja.Täiesti vastuvõetamatu oli L.-le patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 31.oktiibril 1517 lõi L. Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavaid ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelda tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Ristiusk-ühendas ristiusulasi, aitas vaeseid, hoolitses keskhariduse eest. Ristusk aitas inimestel millessegi uskuda nind eluga toime tulla. Paavst suhtus halvasti, kuna see kõik toimus tema kahjuks. Paavsti rikkused
· Mis ajendas Martin Lutherit välja astuma katoliku kiriku vastu? Millal ja millist sündmust peetakse reforatsiooni alguseks? Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Temas süvenes arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu ja seega polnud vaja kirikut ja paavsti. Vastuvõetamatu oli talle ka induligentside ehk patukustutuskirjade müük. 31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor Martin Luther Wittenbergi linnusekiriku uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. · Nimeta Martin Lutheri õpetuse seisukohad. *keskendus nendele Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. *usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel. *Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli
Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk. 54 ja 55, vastureformatsioon , I. Loyola, Trento kirikukogu, Pärtliöö veresaun). Reformatsioon Usupuhastus liikumine Läbiviija Martin Luther (1483-1546) Aeg 31. oktoobril 1517. aastal esitas ta oma seisukohad 95 teesina. Põhjus Luther polnud rahul pühaäriga ehk patukustutuskirjade müügiga. Nii astuski ta sellele vastu. Põhitõed Lutheri õpetus keskendus kahele põhimõttele: 1) Inimene pidi õndsaks saama vaid usu, mitte kiriku kaudu. 2) Luther kuulutas ainsaks usulise tõe allikaks pühakirja ehk piibli. Levik Martin Lutheri õpetus levis kiiresti teistesse maadesse. Ei vaimulik ega ilmalik võim suutnud seda enam pidurdada. Tema õpetus pööras elu saksamaal lausa peapeale. Prooviti Lutheri õpetusest kasu püüda
· 9. Reformatsioon mis oli, millal toimus? 1517.aastal toimunud usupuhastus, mille algatajaks oli M.Luther 11. Mis põhjustas reformatsiooni? Kirjelda probleeme katoliku kirikus uusaja alguses. Mis olid indulgentsid? Reformatsiooni põhjustas protestantsimi ja rooma katolikukirikust eemaldunud uute kristlike kirikute sünni. Probleemid katoliku kirikus uusaja alguses · Paavstid elasid väga luksuslikult · Patud sai osta puhtaks · Patukustutuskirjade müük inimeste seas Indulgetsid kristlaste patukustutuskirjad 12. Kes oli Martin Luther, mida tegi? Mida ta kritiseeris kirikus? Kirjelda Lutheri maailmavaadet! Martin Luther oli reformatsiooni algataja kes kritiseeris kirikus paavstivõimu ja patukustutuskirjade müüki. Tema maailmavaate aluseks oli rahvakirikute loomine. 13. Mis olid reformatsiooni tagajärjed? Ususõjad, kristluse jagunemine katoliikluseks ja protestantismiks. · Katoliku kiriku uuenemine
maailma valitseja Probleem on kuidas saada õndsaks, kuidas Praktilise kasu saamine on inimtegevuse leida tee jumala juurde peamine eesmärk Ühiskond on hierarhiline , ebavõrdne Inimesed on võrdsed ja vabad Reformatsioon · Usupuhastus · Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. · Vaimulike mittekristlik eluviis. · Patukustutuskirjade müük · Talupojad tahtsid maad tagasi. · Linnaelanikud tahtsid odavat ja lihtsat kirikut. · Sai alguse Saksamaalt (Martin Luthre) · Sveitsis Ulrich Zwingli · Johann Calvin, arendas Zwingli õpetusi, avaldas raamatu ''Ristiusu õpetus''- seletas arusaama jumalikust ettemääratusest · Luteria arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas
Itaalia jäi varauusajal samuti riiklikult killustatuks. Reformatsioon: 16 saj. toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (nt. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik). Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. L-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patukustutuskirjade- indulgentside-müük. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksamaalt. Usupuhastus-nim. ristiusu õpetuse puhastamist. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöödud ühtsus, milles oli oluline roll 1540
sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Irooniline, kuid indulgentside (patukustutuskirjade) müük, mis Martin Lutherit nõnda ärritas, oli mõeldud just selle kiriku ehituse rahastamiseks. Veneetsia arhitekt Andrea Palladio (1508-1580) võttis kõige otsesemalt eeskuju antiikarhitektuurist. Oma hooned kaunistas ta rohkete sammastega ning püüdis nad kujundada väliselt nii harmooniliste ja sümmeetrilistena, et tõi sageli ohvriks siseruumide otstarbeka paigutuse. Palladio teostel on tohutu mõju hilisemate aegade arhitektuurile, eriti klassitsismile. Renessansi suurkujusid
Lutheri õpetus pööras kristliku maailma pea peale, sest ta ei pidanud tähtsaimaks asjaks põlvitamist, risti ettelöömist, paastumist, ohverdamist ega ka lainakeelne palvepomina abil Jumala teenimist, vaid siirast usku. Lutheri õpetuse tuumaks ol odee, et inimene saab õndsaks usu kaudu. 1517. aasta 31 oktoobril oli ta Wittenbergis esitanud oma 95 teesi, milles ta taunis katoliku kiriku praktika mitut askpekti, eriti teravalt patukustutuskirjade ehk indulgentside avalikku müümist. Seda sündmust loetakse usupuhastuse ehk reformatsiooni alguseks. Luther proesteeris katoliku kiriku vastu ¤ küüniline äritsemine patukustustuskirjadega seoses (¤kirikuvürstide rikkus häiris samuti paljusid). Luther avaldas usule palju mõju. Pühakute kultuse eitajast sai peaaegu pühak. Ta oli usupuhastaja, kes muutis opma arusaamadega üpriski palju kogu maailmas. 8)Inglise rahvusteater
õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes tema arusaam , et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele , vaid ainult usu kaudu .Lutheri meelest polnud selleks vaja kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli lutherile patukustutuskirjade ehk indulgentside müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 1.oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Nende ladinakeelsete teeside üle pidi tulema avalik väitlus Wittenbergi ülikoolis. Väidete kaitsmist ei tulnud kunagi. Selle asemel levisid need teesid saksa keelde tõlgituna kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks
õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes tema arusaam , et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele , vaid ainult usu kaudu .Lutheri meelest polnud selleks vaja kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli lutherile patukustutuskirjade ehk indulgentside müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 1.oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Nende ladinakeelsete teeside üle pidi tulema avalik väitlus Wittenbergi ülikoolis. Väidete kaitsmist ei tulnud kunagi. Selle asemel levisid need teesid saksa keelde tõlgituna kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks
piiskopkond. Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi Usupuhastus ehk reformatsioon: Reformatsioon ümberkorraldused katoliku kirikus. Põhjused: 1. katoliku kiriku liigne rikkus 2. vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus 3. indulgentside (patukustutuskirjade müük) * 16. saj tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, see vastuseis oli poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud) * Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis, Tallinnasse jõudis see 1523 Riia kaudu.
põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Al- gas reformatsioon. Tagajärjed: pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreeka- katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused: Lääne- Eu-s tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Ka- toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha- meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val- landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele. Tema arusaam: õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti. Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mis hiljem laialdaselt levisid. Ta leidis, et usu- lise tõe ainsaks allikks saab olla vaid Piibel
tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Hansa Liit- kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck, kontrollis Põhja- ja Läänemerd, eesti linnadest kuulus sinna Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, läbi Eesti viidi venemaale toiduaineid ja luksuskaupu, Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee 6.Usupuhastus ehk reformatsioon: Põhjused- katoliku kiriku liigne rikkus, patukustutuskirjade müük Tagajärjed- hakati väljaandma trükiseid kohalikes keeltes, kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles, maapäeva otsus ,,Kelle võim, selle usk", suleti kloostreid 7.Hariduselu: Enne reformatsiooni- kiriku ja hariduse tihe seos, koolid peamiselt vaimulike ettevalmistamiseks, õppetöö valdavalt ladina keeles Pärast reforamatsiooni- linnakooli ümberkorraldamine, õppetöö kolmes astmes, langes kloostrikoolide osatähtsus 8
6.Reformatsiooni põhjused ja tagajärjed. REFORMATSIOON ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil Eeldused: · Renessanss, mis oli katoliku kiriku vastane · Lääne Euroopa valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Pahameelt tekitas katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse · Patukustutuskirjade indulgentside - müük. Inimesed, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääsesid puhastustulest taeva. Põhjused: · Katoliku kirik ei suutnud muutuda, arenenud ühiskonnaga kaasas käia, käitumine läks sõnadest lahku · Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud · Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Reformatsiooni tulemused ehk tagajärjed: 1) Ristiusu lõhenemine 2) Euroopa usuline lõhenemine
Kavas: Motett ,,Timor et tremor" (Hirm ja värin), chansonid ,,Bon jour, mon coeur" (Tere hommikust, mu süda), ,,Vignon, vignon, vignette" jt. 16. sajandi vaimulik muusika Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Luterlik kirik ja selle muusika Martin Luther (1483 1546) 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. M. Lutheri seisukohad: Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534
lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Suur tähelepanu ka ladina keele ja kirjanduse õppimisel. REFORMATSIOON, SELLE TÄHTSUS JA LUTERLIK HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 83-35, 87-90) Reformatsioonist loe kindlasti juurde ka detsembrikuu Imelisest Ajaloost. Usupuhastuse e. reformatsiooni algataja oli sakslasest munk Martin Luther 1517. a. Saksamaal Wittenbergis. Usupuhastuse ideeks oli reformida katoliku kirikut, mis oli kahepalgeline ja algkristlusest kaugenenud-- patukustutuskirjade müük, kõrged kirikuisad elasid luksuses, põhieesmärk hoopis rikastumine, mitte jumalasõna kuulutamine, kiriku toretsemine. Reformatsioon oli vaimne-- uuendusmeelsed vaimulikud Lutheriga eesotsas taotlesid sügavaid usualaseid muudatusi-- jumalasõna toomist inimesele lähemale, usu aluseks on vaid Piibel, kõigile peab jumalasõna olema kättesaadav, haridusel suur tähtsus. Reformatsioon oli poliitiline-- ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linased himustasid
Inimestele lubati rahaeest nende süütegusid andeks anda. Selleks tuli osta patukustutuskiri ehk indulgents. Saadud raha läks Rooma paavstile. Rahvas nägi toimuvat ja lugu pidamine katoliku kiriku vastu vähenes. Kõik see äratas usklike nurinat. Kiriku väär tegude vastu astus välja saksa vaimulik, usuteadlane Martin Luther. Ta õpetas, et usklik inimene saab õndsaks (pääseb pärast surma taevariiki) mitte oma tegude või raha eest, vaid ainult usu läbi. Luther nõudis patukustutuskirjade müügi lõpetamist ja kloostrite sulgemine. Ei ole vaja ei paavsti ega oamette vaimulikuseisust. Usu aluseks olgu Piibel, eeskõige selle uus osa evangeelium, mis jutustab Jeesus Kristust. Usklikud valigu enda hulgast jutustaja, keda nimetatakse pastoriks (see tähendab karjasekka). Kirik loobugu oma rikkusest. Ladinakeelses jumalateenistuse asemel kuulutagu jumalasõna ja uut usku kohaliku rahva keeles. Luther tuli oma nõudmisega välja 1517. aasta sügisel Saksamaal. Sellega algas
kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiitide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju. John Wycliffe oli Oxfordi teoloogiaprofessor, kes astus katoliku kirikus leviva pühakute kultuse ja patukustutuskirjade müügi vastu. Ta tunnistas kõrgeimaks usuliseks autoriteediks piiblit ning aitas kaasa selle tõlkimisele inglise keelde ning ilmumisele ühtse väljaandena. Reformatsioon arenes välja eri riikides omamoodi, kuid alguspaigaks loetakse Saksamaad. Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja
Põhjused Eeldused Katoliku kiriku väidetav Rahvusriikide valitsejad kaugenemine püüdsid vabaneda Tavatu reformatsiooni paavstivõimu kontrolli alt ulatus ning selle tagajärg Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavstide huvid muutusid ilmalikumaks Indulgentside patukustutuskirjade müük Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Reformatsiooni algataja Õppis teoloogiat Tähelepanu pööras Piibli tekstidele Arusaam, et õndsaks saab usu kaudu Väitis: "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõletamist" Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli palju lugejaid Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks Piibel Reformatsioon
sekkusid päevapoliitikasse ega välitanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. 2. Kes oli Martin Luther? Kirjelda tema veendumusi. Ta oli reformatsiooni algataja, kes oli pärit Saksamaalt. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud selleks vaja ei kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli Lutherile patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 3. Kirjelda muutusi, mida reformatsioon kirikutesse tõi. Kohalikud vürstid või linnaisandad said kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel keelatud oli. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguduse tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele, eemaldati kirikuist liigsed kaunistused ja püha pildid
Kas maadeavastused täitsid oma eesmärgi(d)? Jah. Saadi uusi valdusi, rikkusi, sai minna Indiasse. III REFORMATSIOON ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil Eeldused: · Renessanss, mis oli katoliku kiriku vastane · Lääne Euroopa valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Pahameelt tekitas katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse · Patukustutuskirjade indulgentside - müük. Inimesed, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääsesid puhastustulest taeva. Põhjused: · Katoliku kirik ei suutnud muutuda, arenenud ühiskonnaga kaasas käia, käitumine läks sõnadest lahku · Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud · Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Martin Luther: Elu, tegevus, vaated:
(1444-1514), Raffael (1483- 1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Irooniline küll, kuid indulgentside (patukustutuskirjade) müük, mis Martin Lutherit nõnda ärritas ja mida võib pidada usupuhastuse ehk reformatsiooni üheks ajendiks, oli mõeldud just selle kiriku ehituse rahastamiseks. SKULPTUUR Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid,
tähtsamais esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483-1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimasest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täielikkuses kui monument oma loojale maapealsele inimesele. Irooniline küll, kuid indulgentside (patukustutuskirjade) müük, mis Martin Lutherit nõnda ärritas ja mida võib pidada usupuhastuse ehk reformatsiooni üheks ajendiks, oli mõeldud just selle kiriku ehituse rahastamiseks. Veneetsia arhitekt Andrea Palladio (1508-1580) võttis kõige otsemalt eeskuju antiikarhitektuurist. Oma hooned kaunistas ta rohkete sammastega ning püüdis nad kujundada välisekt nii harmooniliste ja sümmeetrilistena, et tõi sageli ohvriks siseruumide otstarbeka paigutuse. Palladio teostel on tohutu mõju hilisemate aegade
Raffael (1483-1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Irooniline küll, kuid indulgentside (patukustutuskirjade) müük, mis Martin Lutherit nõnda ärritas ja mida võib pidada usupuhastuse ehk reformatsiooni üheks ajendiks, oli mõeldud just selle kiriku ehituse rahastamiseks. Veneetsia arhitekt Andrea Palladio (1508-1580) võttis kõige otsesemalt eeskuju antiikarhitektuurist. Oma hooned kaunistas ta rohkete sammastega ning püüdis nad kujundada väliselt nii harmooniliste ja sümmeetrilistena, et tõi sageli ohvriks siseruumide otstarbeka paigutuse
ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Selles tähenduses ei olnud ka reformatsioon ehk usupuhastusliikumine mingi erand. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. L-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patukustutuskirjade indulgentside müük. (sellega rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid). Seal, kus munk Tetzel oli indulgentse müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii juba sooritatud kui ka eelolevate pattude eest. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus pol. Killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksimaalt. Saanud
Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther Trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 1445. Aastal avas enne olematud võimalused informatsiooni levitamiseks, samasalgas kohe ka inimeste mõjutamine kirjalike tekstide vahendusel. Üheks näiteks ongi reformatsioon.( Aava 2003: 29) 16. saj kasvas vastuseis katoliku kirikule. Sõdadeks , mida paavstid oma kiriku riigi pärast pidasid, kuid ka pillava õukonna ülapidamiseks oli paavstidel pidevalt raha vaja, mistõttu laiendati keskaja lõpul patukustutuskirjade müüki. Kiriklikud ametikohad kujunesid müügiobjektideks. Usuline vagadus jäi pinnapealseks, kuna seda sai saavutada ka väliste vahenditega. Kõige selle vastu astus välja Martin Luther.(Aava 2003: 29) 1517.aastal vaidlustas Luther mitmed katoliku kiriku õpetuslaused, sealhulgas kiriku ilmeksimatuse. Kuna trükikunst oli võidukäigul , levisid Lutheri ideed kiiresti üle Saksamaa ning peatselt sealt kaugemalegi.( Aava 2003: 29) Üks tolle aja olulisemaid väitlusi peeti 1519
Üle poole katoliiklastest väljaspool Euroopat : mõlema Ameerika mandri maades, Aafrikas ja Aasias ( Filipiinidel). P r o t e s t a n t i s m eraldus katoliiklusest usupuhastuse käigus või hiljem. Põhjalike muutuste vajadus katoliku kirikus oli päevakorras olnud sajandeid. Tegelikud jõud oma põhimõtete elluviimiseks leidis Wittenbergi ülikooli usuteaduse professor MARTIN LUTHER ( 1483 - 1546). 1517. aasta 31. oktoobril naelutas ta kiriku uksele oma 95 teesi, millega ta astus välja patukustutuskirjade müügi vastu. Luterlus ei pea kirikut ja vaimulikkonda Jumala ja inimeste vahendajaiks. Iga kristlane on iseenda preester. Luterlikus kirikus lihtsustati jumalateenistuskorda. Jäid vaid emakeelne jutlus ja laulmine ( oreli saatel või ilma). Kaotati kloostrid, munga- ja nunnaseisus, pühakute ja pühapiltide austamine, paastude ja palverännakute nõue. Et saada täieõiguslikuks kiriku liikmeks, tuleb läbi teha leer. Enne leeri õpitakse nn leerikoolis tundma tähtsamaid usutõdesid
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks.
tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483-1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Irooniline küll, kuid indulgentside (patukustutuskirjade) müük, mis Martin Lutherit nõnda ärritas ja mida võib pidada usupuhastuse ehk reformatsiooni üheks ajendiks, oli mõeldud just selle kiriku ehituse rahastamiseks. Veneetsia arhitekt Andrea Palladio (1508-1580) võttis kõige otsesemalt eeskuju antiikarhitektuurist. Oma hooned kaunistas ta rohkete sammastega ning püüdis nad kujundada väliselt nii harmooniliste ja sümmeetrilistena, et tõi sageli ohvriks siseruumide otstarbeka paigutuse
kloostrite ehitatud, naiskloostrites pöörati suurt tähelepanu haigete eest hoolitsemisele, kloostrikoolides anti haridust. · Samas oli kloostrite roll ka negatiivne nõudsid makse ja teotööd talupoegadelt. Usupuhastus ehk reformatsioon: · Reformatsioon ümberkorraldused katoliku kirikus. · Põhjused: 1. katoliku kiriku liigne rikkus 2. vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus 3. indulgentside (patukustutuskirjade müük) · 16. saj tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, see vastuseis oli poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud) · Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis, Tallinnasse jõudis see 1523 Riia kaudu.
käsitöid, esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud, naiskloostrites pöörati suurt tähelepanu haigete eest hoolitsemisele, kloostrikoolides anti haridust. · Samas oli kloostrite roll ka negatiivne nõudsid makse ja teotööd talupoegadelt. Usupuhastus ehk reformatsioon: · Reformatsioon ümberkorraldused katoliku kirikus. · Põhjused: 1. katoliku kiriku liigne rikkus 2. vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus 3. indulgentside (patukustutuskirjade müük) · 16. saj tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, see vastuseis oli poliitiline ja vaimne. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud) · Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis, Tallinnasse jõudis see 1523 Riia kaudu.
Piiblis ja kiriku tõlgendusi tuleb ignoreerida. Samuti kahtles ta paavsti eksimatuses ja arvas, et kirikupea peaks olema hoopiski riigi valitseja. Selline usk muutis inimeste senist maailmapilti. Varem arvati, et inimene peab elama võimalikult tagasihoidlikku elu, et taevasse pääseda. Üks sakramentidest oli ka pihtimine, arvati, et kui inimene kahteseb kõiki oma pattusid, siis saab samuti taevasse. Kahjuks inimesed hakkasid seda aga ära kasutama ja sellest levis indulgentside e patukustutuskirjade müük. Inimesed lunastasid veel tegemata olevaid pattusid, seega see kaotas igasuguse mõtte. Martin Luther oli rangelt selle vastu ja tema usk kogus väga palju poolehoidjaid. Kui neid üritati peatada, avaldasid nad protesti sellest ka nende nimetus protestandid. Pika võitluse tagajärjel saavutasid nad oma eesmärgi ja 1555. aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk kinnitati kui teise riigireligioonina.
kiriku vastureformatsiooni pioneer: Inkivisitsiooni tõhustamine Hispaanias (suri 1498) Aasta 1500 paiku kasvab inimeste sisemine ebakindlus (vaimne segadus): - Trükikunsti areng võimaldab religioosse kirajnduse plahvatusliku leviku: Saksamaal ilmus enne aastat 1521 koguni 18 saksakeelset piiblitõlget Reforormatsioon varauusajal Põhjused: - Kiriku sekulariseerumine ja varanduse kuhjumine kirikule. - Kõlbeline langus - Kirikuametite müümine (simoonia), eriti Saksamaal - Patukustutuskirjade (indulugentside) hoogne müük - Kat. kiriku juhtkonnas domineerisid Lõuna-Euroopast pärit vaimulikud Olulised Kriitikud: Rotterdami Erasmus (1466-1536) - Kriitiline Renessanssihumanist (Antiikkirjanduse spetsialist ja preester) algkristluse taastamine - Avaldas uue testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande (1516) ! - Narruse kiitus (1517a.) (20 000 eksemplaari) - Kuulus tõsikristlike eluideaalide ja sisemise usuelu pooldaja, kes taunis silmakirjalikust. sallivus! Moraal.
aastal seoses rooma impeeriumi jagunemisega kaheks riigiks. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamiseks. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus. Inglismaa reformatsiooni eestvedajaks sattus toonane Inglismaa kuningas Henry 8. isiklikel põhjustel. Nimelt tema abielu Hispaania printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ning abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga. Abiellumiseks oli vaja paavsti luba
sajandil M. Lutheri õpetus. Augsburgi usurahu. Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Pärtliöö. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus. Augsburgi usurahu kuulutati välja 1555. aastal, millega tunnistati Saksamaal katoliku usu kõrval luteri usk teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. Vaimulikes vürstkondades säilitasid aadel ja
Reformatsioon kitsamas tähendused tähendab usupuhastust. Eesmärk oli kristlust puhastada sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ning täiendustest. Tuli tagasi pöörduda piiblil põhineva algse õpetuse juurde. Laiemas mõttes tähendab see ühiskonna, majanduse ja poliitikaga toimunud muutusi, mis usupuhastusega kaasnesid. Reformatsioon algas, sest katoliku kiriku moraalne prestiiz langes, kuna vaimulikud elasid järjest ilmalikumat elu. Inimestel tekkis pahameel indulgentside ehk patukustutuskirjade müügi vastu. Üks põhjus on ka humanismi levik, mis läks vastuollu tollase kirikliku maailmavaatega. Osalt toimus reformatsioon seetõttu, et rahvustunne tõusis ning riigivalitsejad ei saanud võimul olevate paavstidega läbi. Reformatsioon algas 1517, kui Martin Luther tuli välja oma 95 teesiga Wittenbergi lossi uksel, mis kritiseerisid paavstivõimu ja katoliku kirikut. Ta kritiseeris indulgentside müüki. Tema arvates pidi inmene ise midagi tegema, et õndsaks saada
Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas teiste seisuste rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meelt mööda olla vaimulike kristlikke põhimõtteid eirav eluviis, lihtsuse ja alandlikkuse asendumine toretsemise ja kõrkusega. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nende sekkumine päevapoliitikasse ei välistanud mehkeldamist isegi kristlikke maid anastava Türgi sultaniga. Erilist pahameelt põhjustas tõsikristlastes patukustutuskirjade – indulgentside – müük. Kiriku väitel võisid pääseda puhastustulest taevasse nii elavad kui ka surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati. Lutheri käsitlus inimese õndsaks saamisest, selle erinevus katoliku õpetusest ja kalvinistlikest seisukohtadest. Ta hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimese õndsakssaamisele. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et inimese õndsakssaamine sünnib mitte tänu tahtepingutusele või
Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas teiste seisuste rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike kristlikke põhimõtteid eiravad eluviisid, lihtsuse ja alandlikkuse asendumine toreduse ja kõrkusega. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nende sekkumine päevapoliitikasse ei välistanud mehkeldamisi isegi kristlikke maid anastava Türgi sultaniga. Erilist pahameelt tekitas tõsikristlastes patukustutuskirjade indulgentside müük. Kiriku väitel võisid nii elavad kui ka surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääseda puhastustulest taeva. Kurikuulsaks sai Saksamaal indulgentse müünud dominikaani munk Johann Tetzel, kelle korjanduskastil ilutses kiri: Sobald das Geld im Kasten klingt die Seel sich auf gen Himmel schwing´t (Kui kulden kasti kolksatab, hing põrgust taeva volksatab). Kus Tetzel oli
annaabi.ee 
