enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile 16. saj, nootide trükkimine Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust
REFORMATSIOON Koostaja:Anet Põdra Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine Reformatsiooni põhjused ja eeldused Ulatus ja tagajärjed Paavstide huvid muutusid Patukustutuskirjade indulgentside müük JohannTetzel- Saksamaal kurikuulsaks saanud indulgentside müüja Martin Luther Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) Lõi 95 ladinakeelset teesi Ta leidis ,et usulise tõe ainsaks allikaks on vaid Piibel Luther oli jäiga kirikuhierarhia vastu Tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte,s.o ristimist ja armulauda Katharina von Bora
tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud eeskujuks - ette oli kirjutatud, et nad ei ole jõukad, kuid nemad hakkasid järjest jõukamalt riietuma, sööma ja hakkasid poliitikasse sekkuma mis oli ebaeetiline. Poliitiline killustatus - kirikutel oli vaba voli kõike teha, kuid see poleks tohtinud nii olla. Martin Luther-üks reformatsiooni algatajaid-Saksamaalt. Lutheri meelest polnud kirikut ega paavsti vaja.Täiesti vastuvõetamatu oli L.-le patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 31.oktiibril 1517 lõi L. Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavaid ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelda tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Ristiusk-ühendas ristiusulasi, aitas vaeseid, hoolitses keskhariduse eest. Ristusk aitas inimestel millessegi uskuda nind eluga toime tulla. Paavst suhtus halvasti, kuna see kõik toimus tema kahjuks. Paavsti rikkused
· Mis ajendas Martin Lutherit välja astuma katoliku kiriku vastu? Millal ja millist sündmust peetakse reforatsiooni alguseks? Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Temas süvenes arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu ja seega polnud vaja kirikut ja paavsti. Vastuvõetamatu oli talle ka induligentside ehk patukustutuskirjade müük. 31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor Martin Luther Wittenbergi linnusekiriku uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. · Nimeta Martin Lutheri õpetuse seisukohad. *keskendus nendele Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. *usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel. *Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli
Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk. 54 ja 55, vastureformatsioon , I. Loyola, Trento kirikukogu, Pärtliöö veresaun). Reformatsioon Usupuhastus liikumine Läbiviija Martin Luther (1483-1546) Aeg 31. oktoobril 1517. aastal esitas ta oma seisukohad 95 teesina. Põhjus Luther polnud rahul pühaäriga ehk patukustutuskirjade müügiga. Nii astuski ta sellele vastu. Põhitõed Lutheri õpetus keskendus kahele põhimõttele: 1) Inimene pidi õndsaks saama vaid usu, mitte kiriku kaudu. 2) Luther kuulutas ainsaks usulise tõe allikaks pühakirja ehk piibli. Levik Martin Lutheri õpetus levis kiiresti teistesse maadesse. Ei vaimulik ega ilmalik võim suutnud seda enam pidurdada. Tema õpetus pööras elu saksamaal lausa peapeale. Prooviti Lutheri õpetusest kasu püüda
· 9. Reformatsioon mis oli, millal toimus? 1517.aastal toimunud usupuhastus, mille algatajaks oli M.Luther 11. Mis põhjustas reformatsiooni? Kirjelda probleeme katoliku kirikus uusaja alguses. Mis olid indulgentsid? Reformatsiooni põhjustas protestantsimi ja rooma katolikukirikust eemaldunud uute kristlike kirikute sünni. Probleemid katoliku kirikus uusaja alguses · Paavstid elasid väga luksuslikult · Patud sai osta puhtaks · Patukustutuskirjade müük inimeste seas Indulgetsid kristlaste patukustutuskirjad 12. Kes oli Martin Luther, mida tegi? Mida ta kritiseeris kirikus? Kirjelda Lutheri maailmavaadet! Martin Luther oli reformatsiooni algataja kes kritiseeris kirikus paavstivõimu ja patukustutuskirjade müüki. Tema maailmavaate aluseks oli rahvakirikute loomine. 13. Mis olid reformatsiooni tagajärjed? Ususõjad, kristluse jagunemine katoliikluseks ja protestantismiks. · Katoliku kiriku uuenemine
maailma valitseja Probleem on kuidas saada õndsaks, kuidas Praktilise kasu saamine on inimtegevuse leida tee jumala juurde peamine eesmärk Ühiskond on hierarhiline , ebavõrdne Inimesed on võrdsed ja vabad Reformatsioon · Usupuhastus · Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. · Vaimulike mittekristlik eluviis. · Patukustutuskirjade müük · Talupojad tahtsid maad tagasi. · Linnaelanikud tahtsid odavat ja lihtsat kirikut. · Sai alguse Saksamaalt (Martin Luthre) · Sveitsis Ulrich Zwingli · Johann Calvin, arendas Zwingli õpetusi, avaldas raamatu ''Ristiusu õpetus''- seletas arusaama jumalikust ettemääratusest · Luteria arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas
Ristisõjad: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid- vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus; Põhjused- levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täiel...
Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba ...
Lutheri õpetus pööras kristliku maailma pea peale, sest ta ei pidanud tähtsaimaks asjaks põlvitamist, risti ettelöömist, paastumist, ohverdamist ega ka lainakeelne palvepomina abil Jumala teenimist, vaid siirast usku. Lutheri õpetuse tuumaks ol odee, et inimene saab õndsaks usu kaudu. 1517. aasta 31 oktoobril oli ta Wittenbergis esitanud oma 95 teesi, milles ta taunis katoliku kiriku praktika mitut askpekti, eriti teravalt patukustutuskirjade ehk indulgentside avalikku müümist. Seda sündmust loetakse usupuhastuse ehk reformatsiooni alguseks. Luther proesteeris katoliku kiriku vastu ¤ küüniline äritsemine patukustustuskirjadega seoses (¤kirikuvürstide rikkus häiris samuti paljusid). Luther avaldas usule palju mõju. Pühakute kultuse eitajast sai peaaegu pühak. Ta oli usupuhastaja, kes muutis opma arusaamadega üpriski palju kogu maailmas. 8)Inglise rahvusteater
Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes tema arusaam , et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele , vaid ainult usu kaudu .Lutheri meelest polnud selleks vaja kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli lutherile patukustutuskirjade ehk indulgentside müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 1.oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Nende ladinakeelsete teeside üle pidi tulema avalik väitlus Wittenbergi ülikoolis. Väidete kaitsmist ei tulnud kunagi. Selle asemel levisid need teesid saksa keelde tõlgituna kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks
Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes tema arusaam , et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele , vaid ainult usu kaudu .Lutheri meelest polnud selleks vaja kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli lutherile patukustutuskirjade ehk indulgentside müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 1.oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Nende ladinakeelsete teeside üle pidi tulema avalik väitlus Wittenbergi ülikoolis. Väidete kaitsmist ei tulnud kunagi. Selle asemel levisid need teesid saksa keelde tõlgituna kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa li...
põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Al- gas reformatsioon. Tagajärjed: pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreeka- katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused: Lääne- Eu-s tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Ka- toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha- meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val- landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele. Tema arusaam: õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti. Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mis hiljem laialdaselt levisid. Ta leidis, et usu- lise tõe ainsaks allikks saab olla vaid Piibel
tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Hansa Liit- kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck, kontrollis Põhja- ja Läänemerd, eesti linnadest kuulus sinna Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, läbi Eesti viidi venemaale toiduaineid ja luksuskaupu, Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee 6.Usupuhastus ehk reformatsioon: Põhjused- katoliku kiriku liigne rikkus, patukustutuskirjade müük Tagajärjed- hakati väljaandma trükiseid kohalikes keeltes, kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles, maapäeva otsus ,,Kelle võim, selle usk", suleti kloostreid 7.Hariduselu: Enne reformatsiooni- kiriku ja hariduse tihe seos, koolid peamiselt vaimulike ettevalmistamiseks, õppetöö valdavalt ladina keeles Pärast reforamatsiooni- linnakooli ümberkorraldamine, õppetöö kolmes astmes, langes kloostrikoolide osatähtsus 8
6.Reformatsiooni põhjused ja tagajärjed. REFORMATSIOON ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil Eeldused: · Renessanss, mis oli katoliku kiriku vastane · Lääne Euroopa valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Pahameelt tekitas katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse · Patukustutuskirjade indulgentside - müük. Inimesed, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääsesid puhastustulest taeva. Põhjused: · Katoliku kirik ei suutnud muutuda, arenenud ühiskonnaga kaasas käia, käitumine läks sõnadest lahku · Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud · Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Reformatsiooni tulemused ehk tagajärjed: 1) Ristiusu lõhenemine 2) Euroopa usuline lõhenemine
Kavas: Motett ,,Timor et tremor" (Hirm ja värin), chansonid ,,Bon jour, mon coeur" (Tere hommikust, mu süda), ,,Vignon, vignon, vignette" jt. 16. sajandi vaimulik muusika Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Luterlik kirik ja selle muusika Martin Luther (1483 1546) 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. M. Lutheri seisukohad: Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534
lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Suur tähelepanu ka ladina keele ja kirjanduse õppimisel. REFORMATSIOON, SELLE TÄHTSUS JA LUTERLIK HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 83-35, 87-90) Reformatsioonist loe kindlasti juurde ka detsembrikuu Imelisest Ajaloost. Usupuhastuse e. reformatsiooni algataja oli sakslasest munk Martin Luther 1517. a. Saksamaal Wittenbergis. Usupuhastuse ideeks oli reformida katoliku kirikut, mis oli kahepalgeline ja algkristlusest kaugenenud-- patukustutuskirjade müük, kõrged kirikuisad elasid luksuses, põhieesmärk hoopis rikastumine, mitte jumalasõna kuulutamine, kiriku toretsemine. Reformatsioon oli vaimne-- uuendusmeelsed vaimulikud Lutheriga eesotsas taotlesid sügavaid usualaseid muudatusi-- jumalasõna toomist inimesele lähemale, usu aluseks on vaid Piibel, kõigile peab jumalasõna olema kättesaadav, haridusel suur tähtsus. Reformatsioon oli poliitiline-- ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linased himustasid
Inimestele lubati rahaeest nende süütegusid andeks anda. Selleks tuli osta patukustutuskiri ehk indulgents. Saadud raha läks Rooma paavstile. Rahvas nägi toimuvat ja lugu pidamine katoliku kiriku vastu vähenes. Kõik see äratas usklike nurinat. Kiriku väär tegude vastu astus välja saksa vaimulik, usuteadlane Martin Luther. Ta õpetas, et usklik inimene saab õndsaks (pääseb pärast surma taevariiki) mitte oma tegude või raha eest, vaid ainult usu läbi. Luther nõudis patukustutuskirjade müügi lõpetamist ja kloostrite sulgemine. Ei ole vaja ei paavsti ega oamette vaimulikuseisust. Usu aluseks olgu Piibel, eeskõige selle uus osa evangeelium, mis jutustab Jeesus Kristust. Usklikud valigu enda hulgast jutustaja, keda nimetatakse pastoriks (see tähendab karjasekka). Kirik loobugu oma rikkusest. Ladinakeelses jumalateenistuse asemel kuulutagu jumalasõna ja uut usku kohaliku rahva keeles. Luther tuli oma nõudmisega välja 1517. aasta sügisel Saksamaal. Sellega algas
kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiitide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju. John Wycliffe oli Oxfordi teoloogiaprofessor, kes astus katoliku kirikus leviva pühakute kultuse ja patukustutuskirjade müügi vastu. Ta tunnistas kõrgeimaks usuliseks autoriteediks piiblit ning aitas kaasa selle tõlkimisele inglise keelde ning ilmumisele ühtse väljaandena. Reformatsioon arenes välja eri riikides omamoodi, kuid alguspaigaks loetakse Saksamaad. Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest, käis vaidlus kas ta peaks kirikukogulegi alluma
Põhjused Eeldused Katoliku kiriku väidetav Rahvusriikide valitsejad kaugenemine püüdsid vabaneda Tavatu reformatsiooni paavstivõimu kontrolli alt ulatus ning selle tagajärg Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavstide huvid muutusid ilmalikumaks Indulgentside patukustutuskirjade müük Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Reformatsiooni algataja Õppis teoloogiat Tähelepanu pööras Piibli tekstidele Arusaam, et õndsaks saab usu kaudu Väitis: "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõletamist" Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli palju lugejaid Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks Piibel Reformatsioon
sekkusid päevapoliitikasse ega välitanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. 2. Kes oli Martin Luther? Kirjelda tema veendumusi. Ta oli reformatsiooni algataja, kes oli pärit Saksamaalt. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud selleks vaja ei kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli Lutherile patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 3. Kirjelda muutusi, mida reformatsioon kirikutesse tõi. Kohalikud vürstid või linnaisandad said kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel keelatud oli. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguduse tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele, eemaldati kirikuist liigsed kaunistused ja püha pildid
Kas maadeavastused täitsid oma eesmärgi(d)? Jah. Saadi uusi valdusi, rikkusi, sai minna Indiasse. III REFORMATSIOON ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil Eeldused: · Renessanss, mis oli katoliku kiriku vastane · Lääne Euroopa valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Pahameelt tekitas katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse · Patukustutuskirjade indulgentside - müük. Inimesed, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääsesid puhastustulest taeva. Põhjused: · Katoliku kirik ei suutnud muutuda, arenenud ühiskonnaga kaasas käia, käitumine läks sõnadest lahku · Karoliku kiriku õpetus oli oma aja ära elanud · Vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Martin Luther: Elu, tegevus, vaated:
RENESSANSS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade"vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessa...
Keila Gümnaasium Referaat Renessansskunst Koostas: Kati Lilienthal Keila 2008 Vararenessanss Arhitektuur Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa ...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Selles tähenduses ei olnud ka reformatsioon ehk usupuhastusliikumine mingi erand. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. L-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patukustutuskirjade indulgentside müük. (sellega rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid). Seal, kus munk Tetzel oli indulgentse müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii juba sooritatud kui ka eelolevate pattude eest. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus pol. Killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksimaalt. Saanud
Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther Trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 1445. Aastal avas enne olematud võimalused informatsiooni levitamiseks, samasalgas kohe ka inimeste mõjutamine kirjalike tekstide vahendusel. Üheks näiteks ongi reformatsioon.( Aava 2003: 29) 16. saj kasvas vastuseis katoliku kirikule. Sõdadeks , mida paavstid oma kiriku riigi pärast pidasid, kuid ka pillava õukonna ülapidamiseks oli paavstidel pidevalt raha vaja, mistõttu laiendati keskaja lõpul patukustutuskirjade müüki. Kiriklikud ametikohad kujunesid müügiobjektideks. Usuline vagadus jäi pinnapealseks, kuna seda sai saavutada ka väliste vahenditega. Kõige selle vastu astus välja Martin Luther.(Aava 2003: 29) 1517.aastal vaidlustas Luther mitmed katoliku kiriku õpetuslaused, sealhulgas kiriku ilmeksimatuse. Kuna trükikunst oli võidukäigul , levisid Lutheri ideed kiiresti üle Saksamaa ning peatselt sealt kaugemalegi.( Aava 2003: 29) Üks tolle aja olulisemaid väitlusi peeti 1519
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti ...
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks.
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguse...
Keskaeg Eestis VanaLiivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse VanaLiivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitaval...
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
kiriku vastureformatsiooni pioneer: Inkivisitsiooni tõhustamine Hispaanias (suri 1498) Aasta 1500 paiku kasvab inimeste sisemine ebakindlus (vaimne segadus): - Trükikunsti areng võimaldab religioosse kirajnduse plahvatusliku leviku: Saksamaal ilmus enne aastat 1521 koguni 18 saksakeelset piiblitõlget Reforormatsioon varauusajal Põhjused: - Kiriku sekulariseerumine ja varanduse kuhjumine kirikule. - Kõlbeline langus - Kirikuametite müümine (simoonia), eriti Saksamaal - Patukustutuskirjade (indulugentside) hoogne müük - Kat. kiriku juhtkonnas domineerisid Lõuna-Euroopast pärit vaimulikud Olulised Kriitikud: Rotterdami Erasmus (1466-1536) - Kriitiline Renessanssihumanist (Antiikkirjanduse spetsialist ja preester) algkristluse taastamine - Avaldas uue testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande (1516) ! - Narruse kiitus (1517a.) (20 000 eksemplaari) - Kuulus tõsikristlike eluideaalide ja sisemise usuelu pooldaja, kes taunis silmakirjalikust. sallivus! Moraal.
aastal seoses rooma impeeriumi jagunemisega kaheks riigiks. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamiseks. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus. Inglismaa reformatsiooni eestvedajaks sattus toonane Inglismaa kuningas Henry 8. isiklikel põhjustel. Nimelt tema abielu Hispaania printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ning abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga. Abiellumiseks oli vaja paavsti luba
sajandil M. Lutheri õpetus. Augsburgi usurahu. Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Pärtliöö. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus. Augsburgi usurahu kuulutati välja 1555. aastal, millega tunnistati Saksamaal katoliku usu kõrval luteri usk teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. Vaimulikes vürstkondades säilitasid aadel ja
Reformatsioon kitsamas tähendused tähendab usupuhastust. Eesmärk oli kristlust puhastada sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ning täiendustest. Tuli tagasi pöörduda piiblil põhineva algse õpetuse juurde. Laiemas mõttes tähendab see ühiskonna, majanduse ja poliitikaga toimunud muutusi, mis usupuhastusega kaasnesid. Reformatsioon algas, sest katoliku kiriku moraalne prestiiz langes, kuna vaimulikud elasid järjest ilmalikumat elu. Inimestel tekkis pahameel indulgentside ehk patukustutuskirjade müügi vastu. Üks põhjus on ka humanismi levik, mis läks vastuollu tollase kirikliku maailmavaatega. Osalt toimus reformatsioon seetõttu, et rahvustunne tõusis ning riigivalitsejad ei saanud võimul olevate paavstidega läbi. Reformatsioon algas 1517, kui Martin Luther tuli välja oma 95 teesiga Wittenbergi lossi uksel, mis kritiseerisid paavstivõimu ja katoliku kirikut. Ta kritiseeris indulgentside müüki. Tema arvates pidi inmene ise midagi tegema, et õndsaks saada
Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas teiste seisuste rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meelt mööda olla vaimulike kristlikke põhimõtteid eirav eluviis, lihtsuse ja alandlikkuse asendumine toretsemise ja kõrkusega. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nende sekkumine päevapoliitikasse ei välistanud mehkeldamist isegi kristlikke maid anastava Türgi sultaniga. Erilist pahameelt põhjustas tõsikristlastes patukustutuskirjade – indulgentside – müük. Kiriku väitel võisid pääseda puhastustulest taevasse nii elavad kui ka surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati. Lutheri käsitlus inimese õndsaks saamisest, selle erinevus katoliku õpetusest ja kalvinistlikest seisukohtadest. Ta hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimese õndsakssaamisele. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et inimese õndsakssaamine sünnib mitte tänu tahtepingutusele või
Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas teiste seisuste rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike kristlikke põhimõtteid eiravad eluviisid, lihtsuse ja alandlikkuse asendumine toreduse ja kõrkusega. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nende sekkumine päevapoliitikasse ei välistanud mehkeldamisi isegi kristlikke maid anastava Türgi sultaniga. Erilist pahameelt tekitas tõsikristlastes patukustutuskirjade indulgentside müük. Kiriku väitel võisid nii elavad kui ka surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati, pääseda puhastustulest taeva. Kurikuulsaks sai Saksamaal indulgentse müünud dominikaani munk Johann Tetzel, kelle korjanduskastil ilutses kiri: Sobald das Geld im Kasten klingt die Seel sich auf gen Himmel schwing´t (Kui kulden kasti kolksatab, hing põrgust taeva volksatab). Kus Tetzel oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
