välja juurida. Kui esialgsed rahumeelsed missioonid nurjusid, alustas paavst 1208 katarite vastu ristisõda, kuhu suundusid paljud põhjapoolsed aadlikud, kes lootsid saada endale ketseritelt võetud maad ja varad. Sõda lõppes 1229 lõuna vürstide allutamisega, kuid katarlust ei õnnestunud nende seas läbi viidud massilisele veresaunale vaatamata lõplikult maa pealt pühkida. Pärast ristisõja lõppu, kui enamik täiuslikke oli tapetud, ei kadunud katarlus ometi, vaid jäi talupoegade seas püsima, küll aga mugandasid talupojad seda oma äranägemise järgi. Hiliskatarluses näiteks loobuti mõttest, et kogu maailm on saatanast, ja väideti, et maailma on loonud Jumal ja Saatan koos, kusjuures head asjad lõi Jumal. Hiliskatarlust enam aadel ei toetanud, sest ka hiliskatarluses oli tähtsal kohal kasina elu nõue, ent sel ajal võisid aadlikud endale hakata lubama luksuslikumat elu kui talupojad. Katarlastest
Mitmed kirikukogud mõistsid katarluse hukka, kuid katarlust toetas suur osa Lõuna-Prantsusmaa aadlist. Paavst Innocentius III otsustas katarid hävitada. Selleks alustas ta ristisõda. Sõda lõppes 1229 lõuna vürstide allutamisega, kuid katarlust ei õnnestunud nende seas läbi viidud massilisele veresaunale vaatamatult lõplikult maapinnalt pühkida. Pärast ristisõja lõppu, kui enamik katari täiuslikke oli tapetud, ei kadunud katarlus ikkagi, vaid jäi talupoegade seas püsima, küll aga mugandasid talupojad seda oma äranägemise järgi. Hiliskatarluses näiteks loobuti mõttest, et kogu maailm on saatanast, ja väideti, et maailma on loonud Jumal ja Saatan koos, kusjuures head asjad on Jumala loodud. Katarlastest talupoegade hävitamiseks korraldati veel ristisõdu. Katarluse likvideerimiseks asutati 1229 inkvisitsioon. Aastal 1244 hukati palju katarite olulisi liidreid ning põletati nad tuleriidal
Need olid surnud või elavad inimesed, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Nad olid otsekui eeskujud, kaitsjad, kes aitasid surelikel taevariiki pääseda. Reliikviad olid pühakutega seostatavad esemed, kas nende säilmed või muud asjad. Neid hoiti kloostrites või kirikutes, kuigi veelgi uhkem oli mõni reliikvia päris endale saada. Reliikviate juurde korraldati palverännakuid. Üks ketseri liikumine oli katarlus, mis pidas kirikut saatana kätetööks. Katarite arvates lõi Jumal taevariigi ja kõik vaimuliku, Saatan aga kogu maise elu, seega iga sündinud inimene satub Saatana vangistusse ja püüab sealt taevariiki pääseda. Sellest aga järeldub, et ka Jeesus Kristus ei saanud sündida inimesena, muidu oleks ta saatana kehas. Katoliku kirik aga kuulutas Jeesuse sündi inimesena. Katarlased püüdsid inimesi katoliku kirikust ja seega ka saatanast eemale hoida.
vähemalt enda. Katarid (al 12. saj keskpaigast) oli korraldusega sekt, oma hierarhia (piiskopid, sinodid), kreeka k. puhtad, saksa k. ketser. Maniteism (olid kataritele eeskujuks), dualism maailmas kaks alget, Headus ja Kurjus, mis on võitluses. Eesmärk vabastada vaim lihakütkest. Katarite eri rühmi nim keskuste või juhtide järgi, nt albilased on Lõuna Prantsumaa katarid. Seal ka juhtivaid aadlikkeistisõdades albilaste vatu katarlus enam vähem likvideeriti. Valdeslased (siiamaani väikese rühmana) Lõuna Prantsusmaal, nimi sekti rajaja järgi. Umbes 1173 hakkas Lõuna Prantsusmaa kaupmees usukuulutajaks. Valdes ei tahtnud olla ketser, jutustas katarite ja vaimulike puuduste vastu. Tema tegevust kirik heaks ei kiitnud aga midagi ette ka ei võtnud. Innocentius IIIst alates püütieri liikumisi kirikusse sissesulatada. Kui Valdese liikumine laienes hakati seda käsitlema ketserliku sektina.