Antiik- ja keskaja kirjandus (3)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Missugused kirjanduszanrid on antiikajal ?

KORDAMINE
ANTIIKKIRJANDUS:

MÕISTED
Skeene – Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna „ stseen “)
Orkestra – Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames.
Deux ex machina – (lad „jumala masinast“), antiikteatri kõige keerukam lavamasin- tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone.
Theatron – Kreeka antiikteatri üks kolmest põhiosast; vaatamispaik. Tavaliselt rajati see laugjale mäenõlvale, et publik saaks etendust jälgida tõusvatelt astangutelt, mis paiknesid poolringis ümber orkestra.
Dionüüsia – oli pidustus , mis leidis aset märtsis-aprilis. Selle käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kusjuures võistlema lubati vaid uusi näidendeid. Omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks kolme tragöödiaga ja ühe koomilises saatürdraamaga.

Filipika – kuulsad Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Neid kolme kõnet tuntakse filipikate nime all. Sealt on sõna „filipika“ kandunud kõigi ägedate poleemiliste kõnede piltlikuks nimetuseks.

TROOJA HOBUNE
Puuhobune , millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus.
Juba kümme aastat oli võitlus Trooja müüride all kulgenud vahelduva eduga. Nii kreeklaste kui ka troojalastel oli olnud kohtavaid kaotusi. Nende suurimad kangelased – Achilleus kreeklaste poolel ja Hektor troojalaste poolel – olid langenud. Ent sõja lõpp ei paistnud. Üks vangi võetud Trooja ennustustark, kelle nimi oli Helenos, oli kuulutanud, et Trooja jääb võitmatuks, kuni tema müüride vahele jääb pallaadion, Athenale pühendatud puuskulpuur. Seepeale hiilisid Odysseus ja veel üks kreeklaste juht Diomedos kerjusteks riietatuna linna ja varastasid pallaadioni. Ent Trooja müürid seisid sama kindlalt nagu ennegi. Helenos oli ka nõu andnud lasta Achilleuse pojal Neoptolemosel isa asemel Trooja all võidelda. Oma langenud isa sõjarüüs näitas Neoptolemos üles hämmastavat vaprust. Siis tuli Odysseusele pähe kaval mõte kasutada puuhobust.
Epeios, üks kreeklaste kangelastest , oli osav kunstkäsitööline,. Athena abiga valmistas ta Ida mäelt pärit puude tüvest hiigelskulptuuri, mis kujutas võimast hobust ning mahutas ära raskelt relvastatud sõdurite ründerühma. Kui valmis puuhobune kreeklaste leeris seisis , peitsid parimad võitlejad eesotsas Odysseusega end selle sisse. Ülejäänud kreeklased panid telgid kokku ning läksid laevadega merele . Kaugemale nad siiski ei sõitnud kui läheduses asuvale Tenedose saarele .
Troojalased , kes olid kreeklaste lahkumise üle väga rõõmsad, voolasid nüüd murruna mahajäetud laagriasemele ning uurisid uudishimulikult hiigelhobust, mis kandis Athenale pühendamisest teada andvat pealdist. Jumalannal paluti kreeklasi kojusõidul kaitsta.
Troojalased ei teadnud , mida kreeklaste kingitusest arvata,. Paljud tahtsid hobust linna viia: säärane võimas pühadekink Athenale pidi neile kindlasti õnne tooma . Teised hoiatasid selle eest, eelkõige muidugi õnnetusekuulutaja Kassandra . Poseidoni preester Lakoon lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Juba hakkas troojalaste seast kostma hääli, mis nõudsid jubeda puukuju põletamist.
Ent Odysseus oli troojalaste umbusku ette näinud. Ta oli maha jätnud Sinoni-nimelise spiooni, kelle troojalased kinni võtsid, et teda üle kuulata. Tema riided olid räbaldunud, ja nõnda kõlas päris veenvana tema ütlus, et ta oli hädavaevu kreeklaste käest pääsenud, kui need hirmsa Odysseuse nõuandel tahtnud teda ohverdada, et pälvida kojusõidul jumalate soosingut. Puuhobusega olevat kreeklased tahtnud lepitada Athenat, kes oli vihane pallaadioni varastamise pärast Troojast, ja olid teinud selle nii suureks, et ta Trooja linna väravatest läbi ei mahuks. Nimelt olevat ennustatud, et kui puuhobune Trooja linnusesse viiakse, toob ta troojalastele õnne tulevastel sõjaretkedel kreeklaste vastu.
See kaval petujutt veenis troojalasi, seda enam, et nad nägid, kuidas Poseidoni saadetud meremaod lämmatasid hoiataja Lakooni ja tema pojad: ilmselt oli see jumalate tahe , et troojalased hobuse oma linna viiksid. Ja nii hakkasidki nad kohe linnamüüri läbi murdma , et hobune sisse mahuks. Kui hobune oli üles linnusesse veetud, tänasid troojalased jumalaid soosingu eest ja hakkasid ülevoolavat võidupüha pidama . Öösel aga tulid kreeklased oma laevadel tasahilju tagasi ja hiilisid linnamüüri juurde. Samal ajal ronisid valitud sõjamehed puuhobuse seest välja, hõivasid linna strateegilised punktid ja avasid oma kaaslastele väravad. Nüüd algasid tapatalgud, milles troojalased olid abitud ohvrid . Mehed tapeti , naised orjastati. Põlevast linnast pääses vaba mehena ainult Aineias, seljas tema vana isa Anchises ja käekõrval poeg Askanios.
Achilleuse kand
Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht.

Oidipuse kompleks
Oidipuse kompleks on

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla