Missugused kirjanduszanrid on antiikajal?

Vastus leiad õppematerjalist: Antiik- ja keskaja kirjandus

Antiik- ja keskaja kirjandus (3)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Missugused kirjanduszanrid on antiikajal?

KORDAMINE
ANTIIKKIRJANDUS:

MÕISTED
Skeene – Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna „ stseen “)
Orkestra – Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames.
Deux ex machina – (lad „jumala masinast“), antiikteatri kõige keerukam lavamasin- tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone.
Theatron – Kreeka antiikteatri üks kolmest põhiosast; vaatamispaik. Tavaliselt rajati see laugjale mäenõlvale, et publik saaks etendust jälgida tõusvatelt astangutelt, mis paiknesid poolringis ümber orkestra.
Dionüüsia – oli pidustus , mis leidis aset märtsis-aprilis. Selle käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kusjuures võistlema lubati vaid uusi näidendeid. Omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks kolme tragöödiaga ja ühe koomilises saatürdraamaga.

Filipika – kuulsad Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Neid kolme kõnet tuntakse filipikate nime all. Sealt on sõna „filipika“ kandunud kõigi ägedate poleemiliste kõnede piltlikuks nimetuseks.

TROOJA HOBUNE
Puuhobune , millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus.
Juba kümme aastat oli võitlus Trooja müüride all kulgenud vahelduva eduga. Nii kreeklaste kui ka troojalastel oli olnud kohtavaid kaotusi. Nende suurimad kangelased – Achilleus kreeklaste poolel ja Hektor troojalaste poolel – olid langenud. Ent sõja lõpp ei paistnud. Üks vangi võetud Trooja ennustustark, kelle nimi oli Helenos, oli kuulutanud, et Trooja jääb võitmatuks, kuni tema müüride vahele jääb pallaadion, Athenale pühendatud puuskulpuur. Seepeale hiilisid Odysseus ja veel üks kreeklaste juht Diomedos kerjusteks riietatuna linna ja varastasid pallaadioni. Ent Trooja müürid seisid sama kindlalt nagu ennegi. Helenos oli ka nõu andnud lasta Achilleuse pojal Neoptolemosel isa asemel Trooja all võidelda. Oma langenud isa sõjarüüs näitas Neoptolemos üles hämmastavat vaprust. Siis tuli Odysseusele pähe kaval mõte kasutada puuhobust.
Epeios, üks kreeklaste kangelastest , oli osav kunstkäsitööline,. Athena abiga valmistas ta Ida mäelt pärit puude tüvest hiigelskulptuuri, mis kujutas võimast hobust ning mahutas ära raskelt relvastatud sõdurite ründerühma. Kui valmis puuhobune kreeklaste leeris seisis , peitsid parimad võitlejad eesotsas Odysseusega end selle sisse. Ülejäänud kreeklased panid telgid kokku ning läksid laevadega merele . Kaugemale nad siiski ei sõitnud kui läheduses asuvale Tenedose saarele .
Troojalased , kes olid kreeklaste lahkumise üle väga rõõmsad, voolasid nüüd murruna mahajäetud laagriasemele ning uurisid uudishimulikult hiigelhobust, mis kandis Athenale pühendamisest teada andvat pealdist. Jumalannal paluti kreeklasi kojusõidul kaitsta.
Troojalased ei teadnud , mida kreeklaste kingitusest arvata,. Paljud tahtsid hobust linna viia: säärane võimas pühadekink Athenale pidi neile kindlasti õnne tooma . Teised hoiatasid selle eest, eelkõige muidugi õnnetusekuulutaja Kassandra . Poseidoni preester Lakoon lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Juba hakkas troojalaste seast kostma hääli, mis nõudsid jubeda puukuju põletamist.
Ent Odysseus oli troojalaste umbusku ette näinud. Ta oli maha jätnud Sinoni-nimelise spiooni, kelle troojalased kinni võtsid, et teda üle kuulata. Tema riided olid räbaldunud, ja nõnda kõlas päris veenvana tema ütlus, et ta oli hädavaevu kreeklaste käest pääsenud, kui need hirmsa Odysseuse nõuandel tahtnud teda ohverdada, et pälvida kojusõidul jumalate soosingut. Puuhobusega olevat kreeklased tahtnud lepitada Athenat, kes oli vihane pallaadioni varastamise pärast Troojast, ja olid teinud selle nii suureks, et ta Trooja linna väravatest läbi ei mahuks. Nimelt olevat ennustatud, et kui puuhobune Trooja linnusesse viiakse, toob ta troojalastele õnne tulevastel sõjaretkedel kreeklaste vastu.
See kaval petujutt veenis troojalasi, seda enam, et nad nägid, kuidas Poseidoni saadetud meremaod lämmatasid hoiataja Lakooni ja tema pojad: ilmselt oli see jumalate tahe , et troojalased hobuse oma linna viiksid. Ja nii hakkasidki nad kohe linnamüüri läbi murdma , et hobune sisse mahuks. Kui hobune oli üles linnusesse veetud, tänasid troojalased jumalaid soosingu eest ja hakkasid ülevoolavat võidupüha pidama . Öösel aga tulid kreeklased oma laevadel tasahilju tagasi ja hiilisid linnamüüri juurde. Samal ajal ronisid valitud sõjamehed puuhobuse seest välja, hõivasid linna strateegilised punktid ja avasid oma kaaslastele väravad. Nüüd algasid tapatalgud, milles troojalased olid abitud ohvrid . Mehed tapeti , naised orjastati. Põlevast linnast pääses vaba mehena ainult Aineias, seljas tema vana isa Anchises ja käekõrval poeg Askanios.
Achilleuse kand
Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht.
Oidipuse kompleks
Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga.
Freud toob hulgaliselt näiteid Oidipuse kompleksi avaldumisest kultuuri ajaloos, sealhulgas tõstes esile müüdi Teeba kuningast Oidipusest, kes teadmatusest tappis oma isa ning abiellus oma emaga.

Rooma ja Kreeka teatri võrdlus
Rooma teater
Kreeka teater

Roomlaste silmis polnud nii tähtis,

vaid meelelahutus.

Lava ja istekohad olid tehtud puust
Etendused peamiselt komöödiad
Koor puudus
Ehitati lauskmaale ja oli piiratud kõrge, kaunilt piiratud kivimüüriga.
Publiku jaoks oli katus, teenindasid puuviljamüüjad ja palavatel päevadel lõhnaveedušid.
Kutseline näitleja oli midagi vastuvõetamatut, suhtuti halvasti (näitlejakutse seostus paljude kodanikuõiguste kaotusega)
Kasutati maske

Kreeklaste jaoks väga tähtis

Teater oli kiviehitis
Etendati tragöödiaid
Koor oli olemas

Ehitati mäenõlvale

Kreekas olid näitlejad hea mainega kodanikud

Maske ei kasutatud

Etendused toimusid vabas õhus
Alguses olid näitlejad mehed, hilisemal ajal hakati kasutama ka naisnäitlejaid.

MÕISTED:
Atellaan – üks Rooma aja levinud näidendi liike. Atella linna järgi nime saanud improvisatsiooniline olustikujant, milles kasutati alatisi karikatuurseid tüüpe.
Miim – Rooma teatris sai valdavaks žanriks koos atellaaniga Kreeka päritolu miim. Olustikulise ja satiirilise sisuga miimides rakendati improviseeritud dialoogi ning laulu ja tantsu kõrval ka akrobaatilisi trikke.
Fabula palliata – varane Rooma komöödia, Kreeka aineline mantlikomöödia, milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses.
Fabula togata – toogakomöödia, toimus Roomas, tegelasteks roomlased

Missugused kirjandusžanrid on antiikajal ?
Eepika ( romaan, novell , eepos , valm, muinasjutt jne),
Lüürika,
Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama )

Kirjanikud , kellest peab teadma midagi:
Homeros (elas arvatavasti 8. sajandil eKr), oli vanakreeka pime laulik , kahe kuulsa eepose („ Ilias “ ja „Odüsseia“) autor.
Sappho – ( 6.s.eKr) Antiik-Kreeke luuletajanna ja pedagoog (esimene naisluuletaja). Sappho tegevusega Lesbose saarel pärineb mõiste lesbism.
Simonides –(6.-5.s.eKr) Keoselt pärit poeet , piduliku lüürika tähtsaim esindaja. Teisalt peetake Simonidest ka epigrammi žanri loojaks, samuti on ta kirjutanud nutulaule – treene ("Danae kaebus suletud kirstus").
Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade:
täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me.
Aischylos - (525 eKr– 456 eKr) oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Aischylos oli esimene, kes tõi teatrilavale kaks näitlejat - enne teda oli koori kõrval esinenud vaid üks näitleja. Ta kirjutas umbes 90 näidentit, millest tervikuna on säilinud 7.
Sophokles - (496–406 eKr) oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke. Sophokles on tuntud oma tragöödiate (näiteks "Kuningas Oidipus ") poolest. Kirjutas 123 näidentit, millest säilinud 7. Sophokles ei pea inimeste üle kohut , ta püüab nende tegusid psühholoogiliselt põhjendada.
Aristophanes (5.s.eKr) oli vanakreeka komöödiakirjanik, kes elas Peloponnesose sõja ajal. Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid , kes ei tahtnud rahu sõlmida.
Demosthenes (384–322 eKr) oli Vana-Kreeka kõnemees ja Ateena riigimees . Eriti kuulsad on Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust.
Herodotos – (umbes 484 eKr – umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane , tõenäoliselt Kaaria päritolu. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks".
Cicero - (106–43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof , jurist ja filosoof . Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Temast on säilinud 58 kõnet.
Vergilius Maro ( 70 eKr -19 eKr ) oli rooma kirjanik. Õppis kõnekunsti. Peateoseks on eepos " Aeneis "
KESKAEG :

MÕISTED:
Filid – Iirimaa jutuvestjad (ka ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad), kes pajatasid jutte esiisade vägevusest. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt.
Bardid – rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate ja kangelaste auks. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt.
Skaldid – viikingiajastu skandinaavia poeedid ja laulikud . Luuletusi esitasid nad ilma muusikalise saateta, mis oli vanade kangelaslaulude puhul olnud kohustuslikud.
Zonglöörid – rändartistid ja – muusikud keskaegsel Prantsusmaal.
Huglaarid - rändartistid ja –muusikud keskaegsel Hispaanias.
Spiilmanid - rändartistid ja –muusikud keskaegsel Saksamaal.
Trubatuurid – keskaegsed luuletajad -rändlaulikud Prantsusmaal. Viljelesid eeskätt armastusluulet.
Fabiloo – värsivormis rahvanaljand keskaegses prantsuse kirjanduses.
Liturgiline draama – otsene piiblitekstide illustratsioon .
Miraakel – keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest.
Farss – keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia.
Sotii – narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir .

Islandi eepika:
Vanem Edda on Islandi vanade eepiliste laulude kogumik.
„Vanem Edda“ ei ole kindla süžeega tervik, vaid koondab 11.-12. sajandil kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks on jumalad – aasid ja vaanid -, hiiud, kes kehastavad kurje jõude, kangelased, müütilided loomad.
Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas. Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht,
Edda-laulud võib jagada kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned).
Noorem Edda (ka proosa-Edda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast. Noorem Edda on üks olulisemaid allikaid Skandinaavia mütoloogia kohta.
Noorema Edda kirjutas Islandi skald , poliitik ja ajaloolane Snorri Sturluson 1220. aasta paiku. Ei ole päris selge, miks teos kannab nime 'Edda'. Võimalik, et see on seotud sõnaga óðr ( luuletus , luule); arvatavasti tähendab edda ka "vaarema".
Aastal 1000 ristiusustatud Islandil oli viikingiajast pärinev skaldikunst 13. sajandi alguses, kui Snorri Sturluson tegutses, endiselt au sees. Selle kunsti valdajaid ja mõistjaid jäi aga järjest vähemaks. Skaldikunsti oluliseks osaks olevate kenningite sisuks oli sageli paganlik mütoloogia, mille üksikasju tuli luule mõistmiseks tunda. Snorri Edda oli mõeldud õpperaamatuks noortele skaldidele.
Paganlikku mütoloogiasse suhtuti 13. sajandi Islandil kaheti: konsetrvatiivsed kristlased pidasid paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. Nooremas Eddas käsitleb ta vanu jumalaid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu.
Teost nimetatakse ka proosa-Eddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist.

Anglosaksi eepos „ Beowulf “
"Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust dateerub aastaile 512-520. vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb X sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist.
Lugulaul sisaldab 3182 värssi ja jaoutub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes ja tappes.

Kangelaslaul „ Rolandi laul“
Rolandi laul (prantsuse "La Chanson de Roland ") on vanim Prantsuse eepos.
Rolandi laulu vanim käsikiri (nn Oxfordi käsikiri) pärineb 12. sajandi keskpaigast ning sisaldab 4004 kümnesilbilist värssi, mis liituvad erineva värsiarvuga stroofideks. Eepos võib olla sündinud 10. sajandi lõpul ja saanud lõpliku kuju esimese ristiretke ( 1096 -1099) aegadel .
Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge.

Kangelaslaul „Laul minu Cidist “
Laul minu Cidist (hispaania keeles Cantar de Mio Cid) on hispaania kangelaseepos, mis inspireerituna rekonkistast räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi ( araabia sidi - "härra") elust. Erinevalt teistest Euroopa kangelaseepostest on Laul minu Cidist kirjutatud realistlikus laadis, teost iseloomustab sotsiaalsus ning rahvalähedus.
Laul minu Cidist pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse kaht arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. Ainus säilinud käsikiri pärineb aastast 1207.
Eepos on kirjutatud ebakorrapärases, enamasti küll 14-silbilistes assoneeruvais ja tsesuuriga 6., 7. ja 8. silbi järel poolduvais värssides.
Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega.
Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid.
Erinevalt teistest tolleaegseist Euroopa eepostest on Laul minu Cidist kirjutatud küllaltki realistlikult, võimaliku ja tõenäolise piire ei ületata (näiteks peaingel Gabriel ilmutab Cidile ennast unenäos).
Eeposes ei rõhutata seisuslikke vahesid. Rõhk igapäevasel ja lihtsal, kogu tegevus on seotud tavapärase eluga. Näiteks Cid võtab sõdimist kui igapäevase leiva teenimist. Märkimist väärib fanatismi ja usuvaenu puudumine eepose tegevustikus.
Eepose väärtus ja ilu seisneb paljuski heroilisuse sidumises kõige lihtsa ja igapäevasega.

„Niebelungide laul“
"Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204. Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata.
"Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku.
Eeposes on tähtsal kohal rüütellikus ja vasallitruudus .
Sisu
Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub , et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane , vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile.

Vene eepos „Lugu Igori sõjaretkest“
Vene kangelaslaul “Lugu Igori sõjaretkest”, tundmatu autori poolt loodud 12 saj lõpus, eesti keelde 1965. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotism , ülistamine, kangelaste idealiseerimine , sündmuste ja nendes osalejate hüperboliseerimine. Paganate rollis on polovetsid. Kirjutatud vahetult peale sündmusi ja ainult neile, kes ise sündmuses osalesid või neist teadsid. Teos esindab suulist malevaeepost. Tekstis hulgaliselt motiive ja kujundeid rahValuulest . Teoses esinevad vanavenejumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus.

Rüütlikirjandus - on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja - vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus - ja fantastikaküllane.
Rüütliluule - kõrgaeg oli u 12.-13.sajandil. Rändavatest laulikutest said nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad – trubatuurid ning anonüümsest kirjandusest autorikirjandus. Tänapäeval on nime järgi teada oma pool tuhat trubatuuri (neist 30 naised), kellelt on säilinud kokku üle 2500 luuleteksti. Sisult on elurõõmus, ülistati maist elu. Trubaduuridelt pärinevad kogu armastuslüürika kesksed kujundid ja romantilise armastuse kuvand.

Rüütliromaan – Lisaks rüütliluulele sai peagi populaarseks ka rüütliromaan, mis hakkas levima eelkõige Põhja-Prantsusmaal truvääride suu läbi. Enamasti olid truväärid haritud linlased, kelle peamiseks loominguliigiks kujunes romaan. Esimesed truväärid lõid kroonikalaadseid teoseid oma isandate esivanematest, sõjakäikudest jms. Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine. Üsna pea aga sai rüütliromaanide valdavaks teemaks armastus ja seda käsitati kui inimest lummavat tunnet , mille nimel sooritati kangelastegusid ning oldi valmis surmagi minema. Tihti jutustati kahe suure armastaja seiklustest, kus nad pidid taluma kõikvõimalikke vintsutusi, kuid mis enamasti ikka õnnelikult lõppesid. Üks vanimaid on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest, kes teineteisesse meeletult armuvad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad (õpikust juurde lk 99 – 100). Seda ainet on hiljem käsitlenud prantsuse, saksa, inglise jt rahvaste kirjanikud. Paljud romaanid rääkisid legendaarsest brittide kuningast Arturist ning tema 12 ümarlaua rüütlist, ümbritsedes neid imepäraste legendide, võitluste ja armuseiklustega. Sellest valdkonnast tuntumad romaanid on “Lancelot”, “ Yvain ” ja “Graali lugu”

„Tristan ja Isolde “ on romantiline ja traagiline jutustus ning legend rüütel Tristanist ja iiri printsess Isoldest.
Tristan peab tooma Isolde Cornwalli oma kuningast onu Markele naiseks , kuid reisil tärkab noorte vahel armastus. Isolde laseb oma ustaval sõbral ja teenijal Brangänel valmistada keelatud kire lunastuseks surmajooki, kuid viimane vahetab selle armujoogi vastu. Tristani onu ja Isolde abielluvad, kuid noorte tunded teineteise vastu ei kustu.
Tristani ja Isolde lugu
Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ōukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vōitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sōuab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ōukondlased on kadedad, et Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil abielluda, et saada järeltulija-troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima , veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde. Iirimaa on tuldsülitava lohe küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vōtta. Kuninganna paneb kaasa armujooki Marci jaoks, et armastus kestaks kogu elu. Tuulevaikuse ajal merel tekib noortel janu ja Tristan ja Isolde joovad sellest, teadmata selle mōjust. Nüüdsest peale kuuluvad nad elu lōpuni teineteisele. Isoldest saab Marci naine, kuid salajased kohtumised Tristaniga hoiavad nende armastuse kustumatuna. Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil ōnnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad vaesust ja puudust. Lōpuks andestab Marc neile ja saadab Tristani maalt välja. Tristan lahkub , abiellub nimede sarnasusest vōlutuna teise Isoldega, kuid kohtumised ōige Isoldega kestavad. Kord saab Tristan sōjaväljal surmavalt haavata, ta laseb oma surivoodile kutsuda armastud Isolde,kes pidi saabuma valgetes purjedes laevaga . Tristani naine ütleb, et laev on heisanud musta purje. Tristan sureb , armastatud Isolde jōuab Tristani surivoodile liiga hilja , lohutamatus ahastuses heidab Tristani juurde, tema elujōud saab otsa ja ta sureb. Samal ōhtul nad maetakse koos, hommikuks on kasvanud hauale kaks puud, mille oksad on pōimunud teineteise ümber ja juured maa all samuti. Vana Marc laseb puud maha raiuda , kuid järgmiseks hommikuks on puud uuesti kasvanud.

” Rebaseromaan ” - 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart’i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest.
”Rebaseromaan” sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades. Näiteks on saksakeelsele tôlkele tagasiviidav 1498 . aastal Lübeckis ilmunud värssides rahvaraamat ” Rebane Reineke”, sellest ja mônedest muudest mugandustest lähtub omakorda Goethe samanimeline eepos (1793), mida mugandas Kreutzwald oma ” Reinuvader Rebases” (1850).

Roosiromaan (prantsuseLe Roman de la Rose ) on allegooriline prantsuse poeem . Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230 . aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung . Autorid ründavad usupimedust ja rumalust.
Sisu: Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Head ja halvad tegelased, nt lahke Tervitus, Suuremeelsus , Kaastunne , Keelepeks, Häbi, Hirm jms. Peategelasteks Loodus ja Mõistus. Teose lõpul lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida.

François Villon (1431-(teadmata)) oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks.
François Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis. Alates aastast 1463 pole tema kohta teateid, kuna pagendati Pariisist 10 aastaks.Tema tuntuimad teosed on "Väike Testament " (Le Lais) ja "Suur Testament" (Le Grand Testament).

Vaimulik kirjandus

Teater ja kirjandus keskajal
Keskajal paikset ja püsivat teatrit polnud, esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava .
10

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 151 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

151 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SuslikK Õppematerjali autor

Antiik- ja keskaja kirjanduse kokkuvõte: mõisted, võrdlused, kirjanikud, lugude lühikokkuvõtted.

antiikkirjandus keskaeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaja kirjandus

saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiizi · ?

Kirjandus

docx

Emakeele arvestus

EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan

Kirjandus

doc

Krijandus Antiigikajast Modernismini

keegi teine armastatu. Onegin lahkub. Aastate pärast tuleb ta tagasi ninb mäörkab uhel peol daami, kellesse ta armub. Kui ta daamiga lähemalt tutvust eeb, saab teada, et tegemist on Tatjanaga. Kuid too onm nüüd juba abielus. Onegin avaldab Tatjanale armastust. Tatjana ütleb, et armastab ka Oneginit, kuid ta on juba abielus ning ta tunneb kohustust jääda oma mehe kõrvale. REALISM 19.saj *Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. *Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. "Isa Goriot´" Balzac Isa Goriot oli hea südamlik isa, kes andis kõik, et ta tütred elaksin täpselt sellist elu nagu nad tahaksid. Ta ei öelnud kunagi oma tütardele ei. Goriot oli õnnete, sest tegi oma elu suhtes valesid otsuseid. Tema elu sõltus tütarde eludest. Tema surma põhjustas liigne armastus oma tütarde vastu. MODERNISM 20.saj

Kirjandus

docx

Kirjanduse KT

kole, vana, krimpsus. Lancelot nõustub nõiaga abielluda, nõid ütleb „Naised tahavad oma elu üle ise otsustada”. Artur edastas nõia tarkuse kuningale. Lanceloti ja nõia pulmad- öösel oli nõia asemel imekaunis naine ja ütles: poole ööpäevast saan olla ilus ja pool nõid, sina saad otsustada kas ma olen öösel ilus või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m

Kirjandus

doc

Keskaja kirjandus

peab, või keda takistama peab · Rüütlikultuur · Peategelane on peaaegu alati positiivne ja hea, igal kangelasel on üks nõrk külg · Palju tegemist vaprusega · Üks põhikangelane · Üldjuhul kangelane hukub lõpus · Vastandatakse positiivset ja negatiivset · Autor on anonüümne Rüütlikirjandus e kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Courtous peen, viisakas, seltskondlik elu, käis ainult õukonnas Hakkas arenema Lääne-Euroopas rüütlite õukondades 11.saj., eriti mõjukas oli 12.saj. Hakati sel ajal rüütliks lööma. Aristokraatia. Rüütlikirjandus on õukonnakirjandus: õukonna normid, peened kombed, ideaalid. Teemad olid üsna piiratud Ainestik ja teemad: · Armastus · Avantüürid seiklused, ise ronitakse jama sissse vms · Naudingud · Eemaldumine kirikudogmadest, maine tunnetus

Kirjandus

doc

Maailma kirjandus

Antiik: Eepos ja eepiline laul Hesiodos: 7.saj alg e.m.a. Sündis väikeses Boiootia linnakeses Askras Helikoni mäe nõlval, kuhu ta isa oli asunud Väike-Aasia aioolia aladelt. Meieni on tervikuna jõudnud 2 eepost: jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka müütide, Tööd ja

Kirjandus

docx

Vanim keskaja eepika

Vanim keskaja eepika( ehk jutustav kirjandus) Pandi kirja tähestik, vaimulik kirjandus ja pärimusi. Eepos ja saaga. Juttu vestjaid nim filidks, teisi bardideks. Ülistuslaulud jumalatele ja kangelastele. Island ei kadunud ära ristiusustamise käigus. Pärimuslaulude kogu- ,,Vanem Edda"(luuleõpetus) Ühisjooni on ka kreeka ja rooma jumalatega. müütide sisuks on maailma loomine. Skaldite looming püsis suulise loominguna. Üks tolle aja omapärasemaid kirjanduslikke mälestusmärke on ka 13saj kirja pandud ,,Kuningapeegel" . Anglosaksi eepos vanimad näited 7-8saj

Kirjandus

doc

Eeposed

Peko setu Anne Vabarna Pekolasõ, Maarja, Jumal, Nabra, Peko võitlus vaenlastega ja Jorosk, Merosk, Anne edasise elu kulgemine. Ilias vanakreeka Homeros Agamemnon, Achilleus, Briseise, Trooja sõja 10. aasta, räägib Patroklos, Hektor, ahhailaste ja troojalaste vahel Priamos peetud lahingutest, Achilleuse raevust, Patroklose ja Hektori surmast. Odüsseia vanakreeka Homeros Odysseus, Hermes, Kalypso,

Kirjandus

Rohkem sarnaseid