Karate-do Shotokai Ajalugu · Karate-do on pärit Jaapanist · selle juured asuvad Okinawa saarel · Okinawalt Jaapanisse ja Jaapanist omakorda maailma tõid karate kui võitluskunsti Sensei Gichin Funakoshi (1868-1957) ja tema õpilased eelmise sajandi esimesel poolel. Karate jõudmine Eestisse · Karate jõudis Eestisse väidetavalt 1969. aastal. · Karate legaliseerimine 1979. aastal. · Karate keelati taas 1983. aastal ning kuni 1989. aastani. · Esimeseks eesti karateõpetajaks peetakse Rein Siimu. Karate olulised tegurid · Õige kehahoiak · Loomulikus tasakaaluasend · Distantsitunne · Õige ajastamine Mileks se hea on ? · Aitab hoida ennast kõrge elueani terve ja tugevana. · õpetab mõistma Ida võitlusviiside ning kogu maailma olemust. · leidma endas häid inimlikke omadusi. · võidelda oma halbade iseloomuomaduste vastu. · aitab omandada enesekaitse oskuse. ...
teha käsitööd: kududa, heegeldada, õmmelda, tikkida; lk 72 olla õrn, hoolitsev, toetav abikaasa/ema; lk 23 alluda oma isale/mehele, kuulata tema sõna; lk 72 sõltus abikaasast. Au ja Ausus Raamatu lugemisel, tundub, et Väljaotsa Jaani aul ja aususel ei ole piire. Ta vihkas valetamist ja varastamist, ning hoidus sellistest tegevustest. Ta oli väga uhke ning sai vihaseks kui teda süüdistati aluseta varguses. Jaan on hea ja tugev mees, kuid oma iseloomuomaduste tõttu, ei oleks ta eluga hakkama saanud. Jaani hakkasid, aga meelitama ebausad inimesed, kes üritasid Jaani vaesust enda jaoks ära kasutada, ning kaasata Jaani oma kuritegudes: lk 49. Jaani allakäik algaski sellega, kui leidis uued sõbrad ja jäi võlgu. Jaani au sai kahjustada ning tema ausus hakkas hajuma, sest ta ise ka teadis, millega ta tegeles. Jaan jäi sellegipoolest oma põhimõttetele kindlaks ja planeeris oma elu ausa ja uhke mehena
Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks uurimust. Esimene uurimus on Heili Orava poolt läbiviidud iseloomuomaduste sõnavara kohta ning teine Ene Vainiku poolt läbiviidud emotsioonisõnavara kohta, mida on käsitletud ka kahes teises artiklis. Emotsioonisõnavara on see, mis eeldatavasti esindab meie teadvuses emotsioone, ning selle valdamine ja äratundmine suhtlusprotsessis moodustab olulise osa indiviidi nii keelelisest kui ka sotsiaalsest kompetentsist. Selle moodustavad laias mõttes väljendid, mis viitavad tunnetele. Kitsamalt võttes on need eelkõige otsesed emotsiooniväljendid,
lootma, kedagi austama. Ta oli liiga vana ja ei jaksanud Huhuule vastu hakata, lihtsam oli temaga leppida kui uue Isandaga 8. Kuidas novell lõpeb? Mis saab Popist ja Huhuust? Maja plahvatas, tõenäoliselt oli tegu gaasiplahvatusega. Huhuu arvas et gaasiballooni näol oli tegu alkoholianumaga ja kui ta seda lahti ei saanud viskas selle kärsitusest vastu maad. Mõlemad loomad lendasid vastu seina ning maja vajus kokku. 9.Missuguste iseloomuomaduste koosmõju viis katastroofini? Mis saaks ühiskonnast, kui Popi ja Huhuu sarnased valitseksid maailma? Katastroofinin viisid Huhuu kartmatus, häbematus, kannatamatus ja Popi alandlikkus, kartlikkus. Ühiskond oleks suhteliselt käest ära. Huhuu moodi valitsejad võimutseksid Popi suguste valitsejate üle ja need ei teeks selle vatsu mitte midagi, kannataksid ja nendega koos kannataksid rahvad. Huhuu moodi valitsejad tooksid ka iseendile hukatuse kaela arvestades seda, kui
......................................................5 1.2. Emotsioonisõnavara vorm ja sisu..............................................................................................5 2. Eestlaste kollektiivne minapilt........................................................................................................ 7 2.1. Naiivteooria............................................................................................................................... 7 2.2. Eestlaste iseloomuomaduste sõnavara.......................................................................................7 2.3. Eestlaste prototüüpsemad iseloomuomadused.......................................................................... 8 2.4. Eestlaste põhiemotsioon viha............................................................................................... 10 2.5. Töökus ja vihameel on omavahel seotud?...............................................................................10
1991 aastal sai Eesti taas vabaks. Vabaks kuritegelikust totalitaarreziimist - ja seda veretult, intelligentselt, mis on jällegi võrdlemisi ainulaadne maailmas (nt: Vene-Gruusia vastasseisu taustal). Eesti on suutnud läbi okupatsiooni saasta endale üles ehitada oma enda majanduse, mis on paljudest teistest väikeriikidest palju paremal järjel. Selle tõttu on nimetatud Eestit mingil perioodil mujal maailmas ka imedemaaks. Tulles olevikule lähemale võime uhked olla oma rahva paljude iseloomuomaduste üle. Kõige enam selle üle, et vastupidiselt teistele rahvastele ei ole mete rahva hulgas liialdast agressiivsust. Oleme üsna rahulik rahvas, ning see on midagi täiesti haruldast ja erilist, et me saime oma iseseisvuse lauluga, kooslaulmisega. See on unikaalne. Selle üle on põhjust ülisügavalt uhke olla ning seda hinnata. Oleme oma uhkust säilitanud tänapäevalgi, lauldes koos Tallinna laulukaare all ning tantsides Kalevi staadionil.
inimene teeks seda vabast tahtest. Kindlasti ei tohiks kõigi nende kõrval ka unustada traditsioonilisi vaba aja veetmise võimalusi, nagu õues sõprade või oma loomadega jalutamine, matkadel osalemine ja ekskursioonidel ning lihtsamalt tundmine elust rõõmu. Ehk mõnikord inimeste vabaaeg see on lihtsalt puhkamine. Erinevad inimesed vajavad erinevaid vabaaja veetmiste võimalusi. Mis on ühele vabastav ja innustav, on teisele ebameeldiv ja tundub pigem kohustusena. Peale iseloomuomaduste ja füüsiliste võimete, on vaja kindlasti arvestada ka kultuuriliste ja etniliste külgedega. Lastele on olulised huvikeskuseks või lastekeskuseks (erinevad huviringid ja treeningud). Lastega tegelevad inimesed peaksidki pöörama tähelepanu sellele, kuidas noored oma aega sisustavad. Mida varem hakkab pihta logelemine ja tegevusetus, seda tõenäolisem on, et tulevikus saab see joomarlust armastav seltskond lisa. Neid juhendades ja neile erinevaid võimalusi näidates, saavad nad pisiku,
kehvemana. Füüsiliselt on see retk neile liiga raske ja vaimselt liiga rusuv. Sellised olukorrad pigem vastanduvad rekreatsioonile. Erinevad inimesed vajavad erinevaid rekreatsiooni võimalusi. Mis on ühele vabastav ja innustav, on teisele ebameeldiv ja tundub pigem kohustusena. Seega peavad rekreatsiooni korraldajad arvestama grupi iseärasustega ja püüdma neile leida kõige parem võimalik lõõgastusviis. Peale iseloomuomaduste ja füüsiliste võimete, on vaja kindlasti arvestada ka kultuuriliste ja etniliste külgedega. Kui tegevused lähevad vastuollu inimese uksumuste või traditsioonidega siis satub hing segadusse ja jällegi 2 ei pruugi olla oodatavaid tulemusi. Näiteks ei saa kuidagi loomakaitsjatele olla heaks vaba aja tegevuseks jahipidamine. Kuigi ta võib olla füüsiliselt kosutav (värske õhk ja
Neid küsimusi on aktiivselt uuritud subjektiivse heaolu suhtes. DeNeve (1999) arvas, et subjektiivset heaolu saab iseloomustada kui mahukat kogumit geneetilisi faktoreid ning vaidles vastu, et subjektiivne heaolu on suhteliselt stabiilne kogu elu jooksul. Seejuures viisid DeNeve ja Cooper (1998) läbi meta- analüüsi, mis hõlmas 197 näidist enam kui 40 000 täiskasvanuga, milles subjektiivne heaolu oli muutuja mille seoseid vaadeldi erinevate erinevate iseloomuomaduste suhtes. Selle tulemusel olid mitmed iseloomuomadused märkimisväärses seoses subjektiivse heaoluga, viidates vastavusele pärilike isiksuse stiilide ja individuaalsete subjektiivse heaolu stiilide vahel. Näiteks Costa & McCrae (1992) Suure Viisiku isiksuseomadustest olid DeNeve & Cooperi kohaselt ekstravertsus ja meelekindlus püsivalt positiivses seoses subjektiivse heaoluga, samas neurootilisus oli pidevalt negatiivses seoses sellega.
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Mida on vaja õigeks hoiakuks?............................................................................................3 Millised peavad olema teenindaja iseloomuomadused?...................................................... 3 Esmamulje tekib kiiresti ja püsib kaua............................................................................. 4 Emotsionaalne intelligentsus ehk tundetarkus..................................................................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................................6 Kasutatud infoallikad................................................
keskkond ja bioloogiline sugu. Väga palju on juttu feminismist, mille kujunemiseni on viinud pidev meeste ülistamine, kuid väga tihti juhtub nii, et eelarvamuslikud vastased feminismile on hoopis naised, mitte mehed. Põhjused jaotatakse üldjoontes kaheks: rahvuslikeks ja seksistlikeks. Suurt rolli aga üldse feminismi kujunemisel mängib ühiskond ise. ,,Kuna soorollid kujundab välja ühiskond ja nende meelevaldne pealesurumine piirab valikuvabadust, võiks vältida iseloomuomaduste mehelikeks-naiselikeks jagamist" (,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?" Eve Kitsik, lk.21). Sellega tuleks nõustuda, sest üldjuhul on ka näiteks ametid ära sildistatud, on kindel veendumus on kaugsõidu autojuhid ja ehitajad on mehed, kuid alati leidub ka erandeid, seega ei tohiks ameteid ja iseloomuomadusi sildistada. Antud uurimuses on uuritud, kui palju ajaleheväljaanded kasutavad mees-liitsõnasid
Faktikonfliktid- kui väited on puudulikud, valed või ebamäärased. Väärtuskonfliktid-inimestevahelised erinevused maailmavaadetes ja elu väärtushinnangutes. Huvide konfliktid-inimeste erinevate huvide omavaheline põrkumine. Protseduurilised ja strukturaalsed konfliktid-inimese tegutsemisvahendid ei vasta aja ja ühiskonna nõuetele ning nende võimalustele. Suhtluskonfliktid- inimeste erinevate iseloomuomaduste tõttu tekkiv puudulik suhtlemine. (Vihma, 2006, lk 53) Lisaks on olemas veel konfliktid, mis saavad alguse kontakti puudumisel. Ajendiks võivad olla isiklikud probleemid, vanad mured, väsimus ning need ei lase keskenduda hetkeolukorrale ja tulemuseks on kahe inimese jutt erinevatel teemadel. ibid. 1.2 Konflikti tunnused Läbi teatud kirjelduse on võimalik tuvastada konflikti, osaliselt ka selle suurust ning tähtsust. Konflikti tunnused on järgmised:
8.Koostage katseplaan kindlaks tegemaks, missugused ajupiirkonnad osalevad hirmutunde tekkimises. - 5.PÄRILIKKUS JA INIMESTE ERINEVUSED 1.Milles seisneb psüühika bioloogiline funktsioon? -organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja vastavalt nendele tingimustele muuta oma käitumist. 2.Kes ja millal alustas inimese psüühiliste omaduste päritava urrimist? - Francis Galton alustas 1860. aastatel vaimsete võimete ja iseloomuomaduste päritavuse uurimist statistikate alusel . 3.Millised on inimestevahelised psüühiliste erinevuste tüübid? -Psüühilisi erinevusi saab jagaga põhiliselt kahte gruppi: a) alternatiivne-osal inimestel on mingi psüühiline pataloogia, teised on terved (ehk normaalsed) b)kvantitatiivne- tunnus avaldub indiviididel erineval moel ( nt ühed on intelligentsemad kui teised või agressiivsemad), kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada minimaalseta ja maksimaalsete seisundite vahel
............................................................... KOKKUVÕTE................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUSED 12 SISSEJUHATUS Siberi husky on algupärast tüüpi koeratõug. Kuna teda on kasvatatud sajandeid väga karmides tingimustes ainult töö tegemise esmärkidel, on ta käitumine juhitud paljudest intinktidest. Tänu neile instinktidele said koerad hakkama ja jäid ellu rasketes oludes. Oma primitiivsete iseloomuomaduste tõttu ei ole siberi husky võib-olla kõige tüüpilisem kodukoera esindaja. Sellest hoolimata ei ole uringutele tuginedes leitud temas ka suuremat sugulusastet hundiga, kui paljudes teistes meile tuntud tõukoerte esindajates. Kuigi tema käitumine oma primitiivsuse poolest meenutab ehk meile hundi käitumist, siis tema soov inimesega suhelda ja talle meeldida on omadus, mis teeb temast vägagi koera. Paljud erilised iseloomujooned kombineerituna tingivad husky keerulise olemuse,
inimese sisemus, mistõttu auklik ja plekiline riietus näitas kohati boheemlaslikku elustiili, samuti esines ilmselt vähem eelarvamusi inimesest endast. Riietuse kirjelduse kohaselt võib tollast stiili pidada ka vabatahtlikult kohustuslikuks koolivormiks, mis ilmselt 1820ndate tudengitele ühtsuse tõi. Tänapäeval võib seesugust moodi võrrelda niinimetatud ,,hipsteritega", kelle stiil on vägagi sarnane ning keda koolist samuti leiab. Üliõpilastest on välja toodud erinevate iseloomuomaduste esindajaid, kusjuures 20ndaid nimetab ta 1 tundlikkuse ajajärguks, mil igas tudengis oli peidus riiuhimu. Teiste öeldust otsiti peaaegu et luubiga midagi, mis võiks olla solvamisele ligilähedal. Samas tahtis tudeng olla igati mees ning usuti, et meheks teeb eelkõige laisklemine ehk siinses kontekstis poppi tegemine, alkoholi tarbimine ja suitsetamine. Kõiki tehti alguses vastumeelselt, kuid hiljem harjuti, kuna need tegevused justkui
preemia, tuleks tööülesandeid rikastada ja anda neile projektide loomisel uusi väljakutseid. V. H. Vroomi ootuste teooria kohaselt on motivatsioon valentsi, ootuse ja hüvituse tõenäosuse korrutis. Ülemus peaks Jacobilt koguma infot selle kohta, millist hüvitust ta sooviks saada, sest juht peab mõistma alluvatepoolset hüvituste tajumise seaduspärasust. Valents võib olla positiivne, neutraalne või negatiivne. Iseloomuomaduste põhjal on hetkel Jacobi valents negatiivne kuna ta kardab võtta vastutust, riskeerida ja ka parema ametikoha saamist, eeldades, et ta ei tuleks sellega toime. Arvates, et ta ei suuda vastu võtta õigeid otsuseid, hindab Jacob oma toimetuleku tõenäosust nulliks, seda sellepärast, et tal puudub eneseusaldus. Hüvituse saamise tõenäosus on alluva uskumus, et kui ülesanne on täidetud, saadakse ka tasu. Kuna Jacobil pole valentsi ega ootust,
teistele inimestele ja munkadele püha. Autor naeruvääristab munkade eluviisi, nende himusid ning ahnust. Autor hindab tegelaste puhul kavalust ja nutikust. Autor kujutab suhteliselt avameelselt munga ja abti lõbutsemist tüdrukuga kambris. Antud novellis on raske mõista autori suhtumist abiellu, kuna tegu on lihtsameelse tüdruku ja usust ja vastavatest kommetest mitte kinnipidavate kloostriliikmetega. Arvan, et munk oli tõepoolest kaval ja ettenägelik, sest just nende iseloomuomaduste abil suutis ta pääseda karmist karistusest. Arvan, et abt ei tahtnudki munka karistada usulistel põhjustel, vaid pigem kadedusest. Boccaccio sõnum antud novelli puhul lugejale on minu arvates selle aja munkade rikutus ja Jumala teotus. Esimene novell, 4. päev Pihtimuseks võib pidada Ghismonda juttu oma isale, kus ta viimasele kõik avameelselt ära räägib. Ning samuti ka kõne, mille naine pidas enne mürgi joomist ja mis oli suunatud Guiscardole
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND ISIKUNIMETUSTEST EESTI FRASEOLOOGIAS Referaat Marie Udam Juhendaja Eva Velsker Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED....................................................4 2.1. Nominatsioonist.....................................................................................................4 2.2. Fraseoloogiliste nimetuste struktuur.....................................................5 2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid......................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJAND...
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinev...
100% vastajatest olid eesti rahvusest. Suurem osa vastajatest olid 18aastased või vanemad (77,7%) (Joonis 1). Joonis 1. Küsimustikule vastanud noorte vanused Esimesed neli küsimust on üldistest iseloomujoontest, mida peavad õpilased headeks ning halbadeks iseloomujoonteks eestlastel ja venelastel. Vastuse variandid olid mõlematele rahvustele samad, valitud peamiste stereotüüpide järgi. Heade iseloomuomaduste vastuevariandid: töökus, vastutustundlikkus, sõbralikkus, lahkus, abivalmidus, muu. Halvad omadused: kahepalgelisus, hoolimatus, kinnisus, aeglane taip ja muu. 13 Kõige paremateks iseloomujoontest eestlastel peeti töökust, selle vastusevariandi valis 87,1 % vastajatest. Sellele järgnesid vastutustundlikkus ja sõbralikkus (joonis 2). Vastusevariandi
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel
Psühhoanalüüs: Sigmund Freud; Jung, Adler, Sullivan, Horney, Fromm, Rank, Erikson. Terve isiksuse areng baseerub edukal psühhoseksuaalse arengu staadiumite läbimisel. Psühhopatoloogia on teatud arenguetappide (oraalne, falliline jne) ebaadekvaatne läbimine. Ärevust põhjustab konflikt Id'i ja Superego vahel. Tee probleemide lahendamiseni peitub teadvustamata materjali läbitöötamisel. Eesmärk: muuta teadvustamatu teadvustatuks; põhiliste iseloomuomaduste ja isiksuse restruktureerimine varjatud konfliktide läbitöötamise abil. Terapeutiline suhe: rõhutatakse terapeudi anonüümsust, et klient saaks projitseerida oma tunded terapeudile. Terapeudi interpreteeringud peaksid õpetama klienti seostama praeguste käitumiste tähendust mineviku sündmustega. Meetodid: diagnoosimine, testimine, küsitlemine, ja elulooliste andmete kasutamine. Põhilised tehnikad on interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade
Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Anastassija Ignatjeva DELFI MEETOD JA TEISED PROGNOOSIMISE MEETODID Referaat Juhendaja: Toomas Saal Tallinn 2009 Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 2 SISUKORD 1. Delfi meetod.......................................................................................................................3 1.1. Delfi meetodi ajalugu ja olemus..................................................................................3 1.2. Kiirendatud delfitehnika..............................................................................................9 1.3. Delfi meetodi kasutami...
Alguses võib see küll edu tuua, kuid ma usun, et sellega kaugele ei jõua. Pessimism ja vastutustunnetus on samuti omadused, mis kuidagi ühte ettevõtjat ei iseloomusta. Olemas peavad olema majanduslik mõtlemine ja oskus majandada, tulla toime nii finantsasjade kui turundusprobleemidega. Peab olema suuteline tegema koostööd ja arvestama teiste partnerite ning nende ideedega. Tuleb võtta riske teisiti lihtsalt ei saa. Kas mina sobiksin ettevõtjaks? Ma usun, et iseloomuomaduste poolest ma isegi sobiksin. Minus on piisavalt ettevõtlikust, eneseteadlikkust, samuti saavutusvajadust, püsivust ja loovust. Ma ei suudaks kaua tegeleda millegi sellisega, mis mulle erilist huvi ei paku. Mulle on vaja sellist ettevõtet, mis mind ise väga huvitaks ning millesse ma kiindunud oleks. Sinna ma suunaks kogu oma inspiratsiooni, ideed, mõtted, entusiasmi kogu elu. Ma oleks valmis terve oma elu pühendama ainult ühele ettevõttele, kuid enne on mul veel palju õppida
vajalike teadmiste ja oskuste andmine; noorte politseijõudude kasvatamine tulevaseks teenistuseks. Politsei koosseis komplekteeriti kooli kaudu. Kasvandike vastuvõtmist toimetas kooli nõukogu. Nõukogu vaatas läbi kooli õppekavad ja arutas õppemetoodika küsimusi. Nende kohta, kes esitasid avalduse politseis töötamiseks ja politseikooli astumiseks, kogus kooli nõukogu igakülgseid andmeid nii käitumise kui ka iseloomuomaduste kohta. Sooviavalduse esitanud isik kutsuti politseikooli nõukogu ette. Kooli arst tegi otsuse kandidaadi tervise kohta. Seejärel korraldati kandidaadile katsed tema vaimsete omaduste (üldine arengutase, taibukus, mälutüüp) selgitamiseks. Sellest sõelast läbikäinute hulgast valiti arv sobivaid õppureid. Et tagada politseikooli vastuvõtmisel objektiivsust , ei arvestatud koolile esitatud soovitusi. Tung politseikooli oli pidevalt suur
Keskaegsetest arutlustest vaba tahte kohta võib järeldada, et see on vale, kuna inimene valib ise, mis on talle hea võib halb. Ettevalmistus, vastutusvõime, ühiskonna aktsepteerimine on kutse-eetika alused (Hippokratese arstieetika). Vooruste eetika Vooruste eetika pärineb Aristoteleselt, eriti oma teosega ,,Nicomachose eetika", mis tegeleb vooruste eetikaga. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Äärmus on näiteks hulljulgus ja teine äärmus on argus nende kuldne kesktee ja voorus on vaprus, mis on hea ja õige. Vooruste eetika kohaselt on peamine hüve, mille suunas inimene peaks liikuma, õnn ja õnnelikuks saamine. Inimesed tahavad elada õnnelikku elu. Kõik algab kasvatusest, sest laps võib olla nii hea kui halb ja kasvatusest oleneb, kas ta on tulevikus hea või halb. Kui last kasvatada maast madalast vooruslikult, kujunevad tal välja harjumused ehk mõistuspärane
18. Njall kui oma ajastu mõistuse ja kohustuse peegel Njall oli parim seadusetundja ja temale polnud sellel alal võrdselt. Ta andis kõigile head nõud. Ta oli üllas ja tasakaalukas. Oma ajastu meestest oli ta rahulikuma loomuga ja kunagi ei öelnud ära teiste abistamisest. Oli eeskujuks kõigile käreda ja sõjaka loomuga tolle aja viikingitele, elanikele. Alati pidas oma lubadust ja oli oma sõpradele truu. Ta ei valetanud ega petnud. Nende iseloomuomaduste tõttu võib küll öelda, et ta oli tolle aja mõistuse ja kohustuse etalon ja eeskuju, sest ta erines oma mõõdukuse ja ülla meelega teistest omakasupüüdlikest meestest. 19. Loetud raamatute põhjal püüa lahti seletada Tofi lugu Tofi oli ori, keda Gunnarr kohtas saaremaal, kui nad maale jõudsid ja olid juba suure varanduse kokku kogunud. Tofi hoiatas neid 2 venna eest, kes neid teisel pool saart ootavad ja teavad neist kõike ning valmistuvad lahinguks
Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõige küsimusele, kas tegutsemine on ühiskondlike normidega kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne. · Normatiivne
hiljem sama pealkirja ja sarnase sisuga luuletuse nii mõjus oli see kujund), "ma ei sure üleni" (poeetiline testament oma elust ja viimastest soovidest, mingis mõttes ka sarnane eelmisega, kuna luuletajast jääb alati märk maha). 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Esindajaid: Ennius, Lucilius, Horatius, Iuvenalis. Teemasid: ahnuse, pimedate kirgede, silmakirjalikkuse jm negatiivsete iseloomuomaduste kriitika, nõiduse ja ebausu pilkamine, müüdiparoodiad, korruptsioon, rikaste ees lipitsemine jne. Vaata ka lisalehte ÕISist (seal paari teose sisust, annab ülevaate). 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajaid. Kõnekunst (Cicero) Ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Sallustius, Livius) Teaduslik-tehniline proosa (Cato) Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca)
kuid samas kurjalt või valesti käituda. Keskaja arutlused vabast tahtest inimene saab valida hea ja kurja vahel. Saab vaielda sellel teemal. Hippokrates läks ajalukku oma arstieetika tõotusega. Tähendab seda, et teatud elukutsete sooritamine nõuab ettevalmistust, aktsepteerimist, vastutuse võtmist tegutsemise eest. Kutseeetika alus. Aristoteles tema raamat ,,Nicomachose eetika". Leiutas vooruseeetika. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Argus ja hulljulgus äärmused, vaprus vahepealne. Sel viisil töötas välja vooruste eetika. Seotud see ka ,,kuldse keskteega" vooruslikkus. Peamine hüve, mille suunas inimene liigub, on õnn. Inimene tahab olla õnnelik ja omada õnnelikku elu. Inimene jõuab selleni: algab kasvatusest saab kasvatada halvaks või heaks. Kui inimest kasvatada nii nagu ta tahab, siis on pahasti. Lapse tahtele allumine absurd. Kui inimest vooruslikult kasvatada, siis sellest kujunevad välja
nagu vanglaks talle ja laseb tal voolata oleluse essentsi. Vabanemine tähendab teadvuse võimet igal aatomil liikuda ühest energeetilisest sfäärist teise sfääri, kus on kõrgem vibratsioon ja laiem võimalus oma teadvuse realiseerimiseks. 77. Taassünni seadus. Iga elu on iidsete võlakohustuste endale võtmine, vanadest suhetest paranemine, võimalus vanu võlgnevusi likvideerida, võimalus ennast ennistada ja edasi minnna. Iga elu on võimalus sügaval olevate iseloomuomaduste äratamiseks, vanade sõprade ja vaenlaste äratundmine, üles kerkiva ülekohtu lahendamiseks ning arusaamiseks mis on inimene ja kes ta ise oma sügavas olemuses on. See seadus aitab paljuski lahendada seksi ja abielu probleeme. Ta aitab luua inimest, kes palju tähelepanelikumalt sammub oma elurajal. 78. Tagasipõrke seadus. See seadus räägib õigusest tulla välja negatiivsest situatsioonist tugevama ja vapramana ja suurema hingelise kasvuga kui oli enne kogetud
Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis...
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel
Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon.
tõenäolisemalt jalakäijatele teed reguleerimata ülekäiguradadel; • autojuhi poolt kõige enam üle tee lastud inimeste tunnused (naine, mees, laps, pensionär, grupp inimesi, ratturid). Tahetakse teada saada, kas on mingi kindel rühm jalakäijaid, keda autojuht laseb tõenäolisemalt üle tee; • autojuhi sõiduki värv, et teada saad, kas eristub mingi kindla värviga sõidukite juhtide grupp ja kas sellel värvil võib olla tähendus juhi iseloomuomaduste väljaselgitamisel. Vaatlus viidi läbi neljal päeval (01.09, 06.09, 07.09 ja 09.09.2005) erinevatel kellaaegadel (aeg varieerus 09.30-16.09 vahel). Kokku vaadeldi 10 tundi ja 43 minutit. Vaatluses jälgiti mitteverbaalset ja loomulikku käitumist. Vaatleja seisis üldjuhul bussipeatuse juures ja seega ei saanud ükski autojuht aru, et tegu oli teadliku 26 vaatlusega. Antud vaatluses registreeriti need autojuhid, kes peatasid auto siis, kui
kulukas, neutraalne või kasulik. • Altruism- võime tegutseda teiste heaks ilma neilt tasu ja tunnustust eeldamata • Empaatia- võime teiste tunnetele kaasa elada ning ennast emotsionaalselt nende situatsioonis kujutleda Vanemate mõju Shaffer, 1996: 1. Selgete ja ühemõtteliste juhiste andmine 2. Emotsionaalne veenvus 3. Lastele altruistlike ja pro-sotsiaalsete iseloomuomaduste omistamine 21 4. Vanemlik eeskuju 5. Empaatiline ja soe kasvatamine Meedia mõju • Õppimine vaatlemise teel. Pro-sotsiaalsete TV programmide mõju laste tegelikule käitumisele pea-aegu 2x suurem kui vägivaldsete programmide mõju agressiivsele käitumisele - pika-ajaline efekt? Soolised erinevused • Läänekultuuri soo-stereotüüp:
Materiaalsed asjad on ,,isiksuseomadused", millega inimene end ümbritseb teiste jaoks. Sest neile vastavad needsamad teisted, kes moodustavad ,,üldistatud teise". Võttes korraga teiste ja enda perspektiivi mõistavad inimesed oma omandi tähendusi nagu iseenda identiteedi osi. Teiste arvamuse internaliseerimine toimub nii suhtluses kui ka reklaam ja meedia vahendusel. Üldistatud teise taustal areneb välja tunnetus materiaalsetest objektidest kui iseloomuomaduste ,,pikendustest". Nende objektide abil saab inimene oma identiteeti muuta ja majandada. Ehkki Meadi arvates on tarbekaubad identiteedi loojad, allikad, mitte väljendused, tuleb siiski Dunni arvates tõdeda, et nad on mõlemad. Nii loojad kui peegeldajad. St ühest küljest meie nägemus asjadest on ,,üldistatud teise" poolt mõjutatud, aga teisest küljest meie suhe asjadesse muutub samuti ,,üldistatud teise" omaks. Kuna identiteedi
Just seepärast arvatakse, et parim tasu töötegijale on töö õnnestumine. Kui laps saab aru, et tema poolt tehtu on meile vajalik ja oluline, et me rõõmustame ja oleme tänulikud tehtud töö eest, siis hakkab ka laps mõistma, et hästi tehtud töö toob kasu kõigile. Kui laps on oma kohustustega hästi toime tulnud, võib talle usaldada järjest keerukamaid ja vastutusrikkamaid töid. Eneseusalduse kogemine on tööharjumuste ja teatud iseloomuomaduste tekkimiseks hädavajalik. Usaldust peetakse parimaks tasuvormiks, ent see sobib peaasjalikult vaid vanematele lastele, sest eeldab lapse kõlbelise arengu teatavat taset. Väikelaste puhul tuleb kasutada "silmaga nähtavaid" ergutusvahendeid. Hoiatada tuleks materiaalsete väärtustega tasumise, n-ö äriliste vahekordade eest. Kui laps on harjunud iga liigutuse eest saama "käegakatsutavat" tasu, siis hakkab ta tõenäoliselt ka edaspidi kõike rahasse ümber rehkendama
ema kui kellegi teise vastu. Tema "lähenemiskatse" on edukas, kui ema reageerib südamlikult, väljendades rõõmu ja olles imikuga tihedalt kehalises kontaktis. Imik taipab, et niisugune emapoolne tegevus on vastus tema enda toimimisele, ta tunnetab oma mõjuvõimu ning usaldab ennast, sest ta suudab käituda tulemuslikult. Lapse varajaste iseloomuomaduste põhjal saab ütelda, kas tema kiindumus kujuneb muretuks või rahutuks. Paljudel ambivalentsetel imikutel on vastsündinuna olnud mingeid probleeme, ühele uurimusele vastavalt koguni kuni 50%; paljudel ilmnes arengupeetuse tunnuseid, mis kandusid edasisse lapsepõlve ning mis võisid põhjustada raskusi nende eest hoolitsemisel. Siiski, mitte ükski laps
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
