Vanem-Edda (0)

Vanem Edda
Müüdid selgitamiseks:
Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin . Linna nimi on Asgard . Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa- alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil . Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm , jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev , kus voolab tarkuse vesi.
Esimesed elusolendid olid hiiud . Kõik olendid sündisid aga ürghiiust Ymirist. Ymiril oli poeg Buri, kes oli sündinud Ymiri jalgade omavahelisest ühtest. Buril oli omakorda poeg Burr , kes sai naishiiuga kolm last, kelle nimed olid Odin, Vili ja Ve. Nendest arenesid jumalad. Esimese naise ja mehe lõid need jumalad aga kahest Midgardri (üks Üheksast Maailmast, see, milles elame, meie, inimesed) kaldale uhutud puuhalust. Surnud Ymiri verest sai meri, pealuust ümar taevavõlv, ajudest pilved ja luudest kaljud.
Ymirist loodud maailmas oli kaks vastandlikku jumalate perekonda, aasid ja vaanid. Kauges minevikus olid nad teineteisega tülis olnud, kuid ajapikku oma erimeelsused unustanud ning elasid rahumeelselt koos Asgardris. Vaanide hulgast tähtsaimad olid Njördr ja tema lapsed, jumalanna Freya ja tema kaksikvend Freyr . Vaane seostati tihedalt armastuse, viljakuse ja maise küllusega. Ülejäänud peamised jumalad, Odin, Thor ja Tyr, olid aasid.
Jumalad ja hiiud olid igivanad vaenlased. Vasaraga Thor oli sõjajumal , hiidude kardetuim vaenlane . Müüdid räägivad, et ühel päeval kerkib vastastikusest vaenust viimne lahing Ragnarök. Selles lahingus hävineb kogu universum ja enamik selle asunikest. Siiski mõned jumalad ja inimesed jäävad ellu ja alustavad ühsekoos tööd parema ja rahumeelsema maailma ülesehitamiseks ja taasasustamiseks.

Völuspaa ehk Nägijatari kuulutus.
Heimdallr - „valgeim jumalaist“. Jumalate kaitsja ning Asgardi ja Midgardi ühendav Bifrösti sild (inimesed näevad seda vikerkaarena).
Valfödr = Odin
Üheksat ilma, üheksat igipuujuurt – jutt käib Üheksast Maailmast, mida ühendavad üheksa Yggdrasili juurt. [Asgard, Midgard, Niflheim, Muspelheim (tule Maailm, jumal Surtri elupaik) jne.]
Idavöllr – jumalate kohtumispaik
Suurneitsid – 3 saatusejumalannat
Mootsognir - päkapikk
Durinn – päkapikk
Askri ja Embla – 2 esimest inimest
Höönir – aaside soost jumal, mõtlemisvõime toetaja
Loodorr – Loki Laufeyjarson on üleannetuse jumal Põhjala mütoloogias, hiiglaste Fárbauti ja Laufey poeg, Odini kasuvend. Teda kirjeldatakse "kõigi pettuste plaanijana". Ta segunes vabalt jumalatega pikka aega, isegi sai Odini verevennaks.
Urdr, Verdandi ja Sklud – 3 saatusejumalannat. Urdri kaevu juures maailmapuu Yggdrasilli ühe juure all kolmest pidasid jumalad oma igapäevaseid koosolekuid.
Miimir – arukas jumal, kelle aasid saatsid teise jumalate haru vaanidega vaherahu sõlmima, kui need kaks jumalate suguharu olid võitlemisest väsinud. Vaanid aga raiusid Miimiril pea maha ja saatsid tagasi aasidele. Odin kastis pead ravimtaimedega, et see kunagi mädanema ei läheks, ja lausus selle kohal loitsu , et taastada Miimiri kõnevõime. Hiljem pandi Miimiri pea valvama Yggdrasilli juure all asuvat võlukaevu (Miimiri kaev) ja Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada „mitmed tõed, mida keegi veel ei teadnud “.
Herfödr – Odin?
Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad . Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest , kes langesid , said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus ( Ragnarok ). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad , kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld , Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul.
Herjan =Odin
Gullveig – mingi müstiline tegelane
Haar =Odin
Heidr – nägijanaine ja nõid, hiidnaine
Oodr – ?
Fenrir - oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda koletuslik poeg, Heli ja Jörmungandri vend. Kugistav hunt, Ragnaröki koletis , jumalate hukatus. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu ajal lahti rabeles ja seejärel Odini alla neelas.
Eggdir – hiiglane ja karjane , kes istus kalme peal ning mängis oma harfi , kuni punane kukk Fjalarr kires, andes märku Ragnaröki puhkemisest.
Kuldhari – kukk, kes kires Valhallas, kui Ragnarök algas.
Mustpunane kukk – kolmas nimetu kukk, kes kires Heli allilmas , kui Ragnarök algas.
Baldr - on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, naudingute-, puhtuse - ja rahujumal . Ta on Odini teine poeg. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti.
Hödr - on muinaspõhja mütoloogias Baldri pime vend. Loki juhendamisel lasi ta puuvõõrikut, mis tappis muidu haavamatu Baldri.
Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal , lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis .
Frigg- oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakusejumalanna . Tuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus kahjutu ja süütu taim. Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi.
Sigüün – Loki naine (Baldri surma põhjustades reetis Loki jumalad ning ta seoti kalju külge kinni, ning tema kohale asetati mürkmadu, kelle mürki pidi Sigüün iga päev kaussi korjama, et Loki surma ei saaks).
Sliidr – müütiline jõgi
Nidafiöll – tähendab tumedaid mägesid , mäed allilmas
Sindr – päkapikk (samas ka saal, mis on elupaigaks vooruslikele peale Ragnaröki)
Briimir =Ymir (samas ka saal, mis on elupaigaks vooruslikele peale Ragnaröki)
Ookoolnir – Briimiri saalis olev aas.
Naaströnd – paik allmaailmas, kus Niidhöggr elab ja toitub surnutest
Niidhöggr - oli germaani mütoloogias lohe, kes elas maailmapuu Yggdrasilli kolmest juurest ühe all. Nidhöggr elas Niflheimri jäises udus ja pimeduses, kus ta rebis puruks ja sõi laipu. Kui lohe laipade söömisest tüdines, näris ta vahelduseks Yggdrasilli juurt. Nii Yggdrasill kui Nidhöggr pidi üle elama maailmalõpu Ragnaröki.
Miimiripojad - ?
Gjallarisarv – Heimdallri sarv, millega kuulutati Ragnaröki algust
Gnuupa – koobas
Garmr – koer
Hrymr – hiiglane ja Naglfari kapten
Naglfar – laev, mis on täielikult tehtud surnute sõrme- ja varbaküüntest
Jöötun – hiiglane, üliinimliku jõuga loodusvaim
Muuspelli rahvas – sama mis Muspelheim, selle rahvas on tuledeemonid, Surtr on nende juht.
Büüleiptr – Loki vend
Alfid – haldjad
Beli – jöötun, kelle Freyr tappis
Sigfödr =Odin
Vidarr – Odini poeg, kes tapab kättemaksuks Fenriri, et too ta isa alla neelas.
Hloodyn – naissoost jöötun, Thori ema, Maa isiksustatuna.
Fjörgyn=Hloodyn
Õilsaima jumala iidsetest ruunidest – Odin oli esimene ruunitundja ning kirjutamise võimu valdaja.
Fjölnir – Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas.
Hrooptr =Odin
Gimli – maakoht, „taevas“.
Völva – nägijatar , jutustaja

Thrymri laul
Vingthoorr =Thor
Jörd=Hloodyn
Thrymr – tursside kuningas, kes varastas Thori vasara , et sundida jumalat Freyat talle naiseks andma
Hloorrid – Thor
Briisinga-kee – päkapikkude valmistatud kaelaehe
Nooatuun – Njördri mere-äärne eluase
Njördr- Freyri ja Freya isa, mere, meresõidu, tuule, kalastuse, jõukuse ja vilja saagikuse jumal.
Sif – Thori naine.
Mjöllnir – Thori vasar
Vör – jumalanna, keda seostatakse tarkusega.

Vöölundri laul
Niidudr – rootslaste kuningas, tal oli kaks poega ja tütar nimega Bödvildr.
Finnide kuninga pojad – Slagfidr, Egill, Vöölundr.
Uulfdalir – mingi koht
Uulfsiaar – veekogu
3 valküüri – 2 olid kuningas Hlödveri tütred , Hladgudr Svanhviit ja Hervör Alvitr, kolmas aga oli Kjaarri tütar Ölruun Vallandist.
Kjaarr – Vallandi kuningas
Abielluvad =Egill-Ölruun, Slagfidr-Svanhviit, Vöölundr-Alvitri.
Myrkvidr – mets
Gran – vald Norras
Säävarstöd – saar
Thakraadr – trääl ehk vabatalupoeg

Odini kaarnaloits
Oodhröör – anum , milles hoitakse lauluväge
Hugr – Odini ronk
Thraainn – päkapikk
Daainn – päkapikk
Ginnungr – odini kaarnaloits
Aalsvidr – üks kahest päikest vedavast hobusest
Idunn – jumalanna, keda seostatakse õunte ja noorusega
Nörr – öö isa
Nanna – Baldri naine, Forseti ema.
Vidrir=Odin
Loptr =Loki
Bragi – skaldijumal ( skaldid -luuletajad)
Hliidskjaalf – Odini troon , mis võimaldas tal näha kõiki maailmu
Elivaagar – tõlkes Jää Lained on jõed , mis eksisteerisid maailma alguses.
Herjan=Odin
Naal – Loki ema
Grimnir =Odin
Vidarr – kättemaksujumal
Vingoolf – jumalate ehitis, jumalannade saal
Fornjootr – hiid , Kari (tuule), Logi (tule)ja Hleri (meri) isa.
Yggr=Odin
Hangatüür= Odin
Yggjungr=Odin
Bölverkr =Odin
Säährimnir – müütiline kult, keda aasid tapsid ja sõid igal õhtul.
Skögul – valküür
Hniikarr=Odin
Oomi =Odin
Rindr – hiid, inimene või jumalanna, kelle Odin rasestas
Hriimfax – hobune, nimi tähendab tõlkes härmas lakka
Dellingr – jumal, Päeva isa, Öö kolmas mees. Isiksustatud koidik.
Dvalinn – päkapikk
Uulfruun – üks Heimdallri üheksast kasvatajast.