Vanem Edda konspekt (0)

Vanem Edda konspekt Kes oli Rauametsa moor (millise rahva esindaja).
Ta oli Fenriri, Midgardrimadu ja Heli ema. Härmahiiutar. Ta oli Loki armuke. Saarerahva 
esindaja.
Kes oli Baldur ja miks tema pärast sõda algas? Mis toimus ja miks?
Haari templis?
Baldur oli Odini ja Friggi teine poeg. Tema pärast algas sõda,sest Loki suunitles trikkide abil 
Hödri (pime jumal) Balduri ära tapma puuvõõrikust tulnud surmanoolega. Loki tunnistas 
ülesse et tema oli süüdi ja siis põgenes. Jumalad nõudsid Odinilt et ta karistaks lokit, 
karistamisega murdus loki ja odini vaheline vanne ja see viis sõjani.
Esimesed inimesed?( kes lõi näo, kes hinge)
Askr( esimene mees, “saarepuu”) ja Embla( esimene naine, “jalakas”). Odinilt said hinge. 
Höönrilt näo? Loodorrilt (Loki) värvid ja lämbe veresse. 
Maailma loomine Völuspaas
Ümir (ürghiid, Ymir), ürgaeg, koletu kuristik→ Burri (Odini isa) pojad tegid Midgardri (Maailma) valmis, päike lõunast, võrsus muru  → jumalad andsid
päikesele, kuule ja tähtedele koha, tegid öö ja päeva, et aega arvata →
tegid   idavöllri   (jumalate   kohtumis   paik)   ja   aasid   →   tulid   hiidnaised   kes
tegid   kääbused (alguses   kolm   ja  ss  veel  mitu  mullast)   →  kolm   jumalat
(odin, Höönir, Loki) leidsid kaks esimest inimest → Yggdrasill (igipuu) →
tulid nornid
Selgita täpselt, kes ikkagi oli Vöölunder ja kus maal/ saarel ta elas?  Vöölunder on on finnide kuninga poeg  Kas me kohtame teda ka "Kalevipojas, "Kalevalas"? 
Tema kättemaks, uued mõisted tekstis.  Odini kaarnaloits
Miks oli Odini rahval halb eelaimdus? - Sest   tursid   ehk   hiiud   ja   valküürid   ehk   Odini   lahingukaaslased/kilbikandjad   olid
kärsitud. Mis nime kandis ses loos kaaren ja miks teda oodates kõik ärevaks muutusid? - Hugr, ärevaks muutusid kõik, sest arvati, et ta jääb kauaks ära ning aasidele uudiseid
toomine võtab kaua aega. Mis tegelane ses loos komistab? Selgita selle tähendust! - Komistab päikese hobune Aalsvidr, mis tähendab, maailmas on midagi valesti, kui
päike ei looju ega tõuse nii nagu tavaliselt. Kes oli Miimir? Kuidas ta on Odiniga seotud?  - Mimir  oli   arukas   jumal,   kelle  aasid  saatsid   teise   jumalate   haru  vaanidega  vaherahu
sõlmima, kui need kaks jumalate suguharu olid võitlemisest väsinud. Vaanid aga raiusid
Mimiril pea maha ja saatsid tagasi aasidele.  Odin  kastis pead ravimtaimedega, et see
kunagi mädanema ei läheks, ja lausus selle kohal loitsu, et taastada Mimiri kõnevõime.
Hiljem pandi Mimiri pea valvama  Yggdrasili  juure all asuvat võlukaevu (Mimiri kaev) ja
Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada "mitmed tõed, mida
keegi veel ei teadnud".


- Ürghiid. Odin viskas Miimiri kaevu oma silma, et saada sealsest veest tarkusi. Idunni lugu- ava loo mõte! - Idunn andis aasidele igavest noorust võimaldavaid õunakesi. Ta oli Iivadi tütar, kes
oli üks jumalannasid.  Ta kukkus orgu Yggdrasilli  puu otsast ja ta  ei talunud seal
pimedust. Jumalad viisid ta pühasse paika ja andsid talle soojenduseks hundinaha,
millesse ta ennast mähkis ja muutus hundiks. Keda ja kuhu ja mille kohta saatis Odin nõu küsima? -  Bifrösti ehk taevasilla valvuri. Gjallaripäikese naise juurde küsima mida ta 
kodudest arvab. Bifröstiga läksid kaasa Loptr (Loki, luulekunsti meister) ja 
Bragi (Idunni mees). Mis tuli Eelivaagarist?Kus see paik võiks asuda? - Eelivaagarist tuli Odin ning see asus Niflheimi ja Muspellsheimi vahel. Mida jumalad seal sõid ja jõid? -  Sõid Säähriimniri (müütiline kult) liha ja jõid kesvamärga ehk õlut. Kes saabus kalliskivivankril? Mida see sümboliseerib? - Saabus päeva isa poeg. Sümboliseeris uue päeva tulekut, mis on helgem. Fenriri ja Friggi vastuolu, millest tulenes? - Fenrir (müütiline hunt ja Loki poeg) neelas Odini alla. Friggi oli Odini naine.  Mida võiks tähendada “ja korraks veel põgenes öö”? - Öö ning mured põgenevad/kaovad ainult hetkeks, sest helge päev on lühike. Vöölundri laul
Kelle poeg oli vöölunder ja kelle sai ta endale naiseks? Ava see naiselugu detailselt! - Finnide kuninga poeg. Naiseks sai omale valküür Alvitr. Vöölunder leidis ta hommikul
koos kahe teise naisega vee ääres linu ketramast. Kus oli kuningas Niidudri riik, tema lapsed- ava see teema! - Kuningas Niidudri riik oli Rootsis. Tal oli kaks poega ja tütar Bödvildr. Kui palju oli sepp valmistanud käevõrusid? - Seitsesada käevõru. Kust lõigatakse sepa kõõlused läbi ja mil moel Vöölunder liikuma sai? - Jalgade kõõlused. Vöölunder sai uuesti liikuda tuleks muutudes. Mis asi on napp? Mis on niin? - Napp on kauss. Niin on pärn või sellest valmistatud nöör. Millise looga näed Vöölundri tegelaskujuga sarnasusi, selgita! - Sarnaneb Fenriri ja Friggi looga. Mõlemas loos on kättemaks. Kuidas ja miks käitus Vöölunder kuninga lastega just sellisel moel? - Ta maksis kuningale kätte selle eest, et ta oli Vöölundrilt võtnud kõndimisvõime ning 
mõõga ning käsutas Vöölundri omale väärisesemeid valmistama. Samuti oli kuningas
Vöölundri Säävarstödi saarele viinud. A.töö küssad Millest tehakse esimesed kääbused(3)? - Sahiseja verest ja Sinava reieluust. Mis Peitus nimede taga Askr ja Emble, kuidas olid nad seotud Lokiga? - Essad inimesed. Loki andis neile värvi ja lämbe ehk sooja verre. Kes oli Rauametsa moor ja mis seos oli tal Fenririga? -  Ta oli Fenriri ema. Härmahiiutar. Ta oli Loki armuke. Saarerahva esindaja.


Mis roll oli teoses Muuspelli rahval, kes neid juhtis. Kellega neid seostatud? Põhjenda! -  Neid juhtis Loki. Nad tulid laevaga idast. Nad on surnud.  Kes oli põletatud kolm korda Haari(Odini) pühamus, aga ikka elas? - Gullveig ehk Heidr. Kuhu kaotas Odin oma silma, mis ta vastutasuks sai? - Silma ohverdas ta, et juua Mímiri tarkuse allikast ja omandada võime näha kogu maailma
minevikku, olevikku ja tulevikku ehk tarkusi. Kes olid teoses nornid ja palju neid oli? -  nornid olid saatusi tundvad naised ja neid oli kolm (Undr, Verdand, Skuld). Millest algab sõda ja kes seal võitlevad,millega lõpeb? -  Balduri surmast, Seal võitlevad omavahel jumalad (aasid, keda juhtis Odin) ja nende
vaenlased (tulehiiglased, jotuunid ja erisugused koletised, keda juhtis Loki). Lõpeb 
maailmalõpuga. Miks Loki rahvast ka ussidega seostatakse? -  Sellepärast, et usse seostati hävingu ja surmaga, mida Loki rahvas tõi (jumalatele).  Odin
Odin sõja, surma, tarkuse, ennustamise, nõidumise ja poeesia jumal.
Odin oli jumalatest vanim, ta lõi koos oma vendade  Vili  ja  Véga  maailma ja ta oli teiste
jumalate isa. Odini naine oli Frigg.
Odini   hüüdnimed:   Alföðr   (kõikide   isa),   Yggr   (hirmus),   Gangleri   (väsinud   teeline),   Atríðr
(ratsanik), Sigföðr (võidu isa), Valföðr (tapetute isa), Vakr (ärgas), Hárr (kõrge), Jafnhárr
(samakõrge), Þriði (kolmas) 
Nimi Odin on seotud germaani algkeele sõnaga *wod-eno-/*wod-ono- – 'raevutsev, metsik,
hullunud, ekstaasis'.
Odin oli salapärane ja ettervamatu, ta võis muuta oma kuju. Tal oli kombeks käia ringi vana, halli
habeme ja ühe silmaga mehe kujul, kelle nägu varjas lai kübar. Teise silma ohverdas ta, et juua
Mímiri tarkuse allikast ja omandada võime näha kogu maailma minevikku, olevikku ja tulevikku.
Odin   tundis   ruune,   selle   oskuse   hankis   ta   puues   end   püha   saarepuu   Yggdrasili   otsa   9ks
päevaks. Odini kaarnad Huginn ja Muninn lendasid iga päev maailmas ringi ja tõid Odinile teateid
kõigest,   mis   toimus.   Kaarnad   seostusid   Odini   kui   sõjajumalaga   –   raipesööjatena   olid   nad
lahinguväljadel   tavalised   külalised.Nagu   teised   jumalad,   ei   olnud   ka  Odin   surematu.   Oli   ette
teada, et enne Ragnarökki toimuvas viimases lahingus kurjade jõududega neelab hunt Fenrir
Odini alla. Fenrir
Fenrir  (ka  Fenrisúlfr) oli  germaani mütoloogias  hiiglaslik hunt, jumal  Loki  ja härmahiiutar
Angrboda  poeg   ning  Heli  ja  Jörmungandri  vend.   Jumalad   röövisid   ja   hoidsid   teda
härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu Ragnaröki ajal lahti rabeleb ja
seejärel Odini alla neelab.
Jumal Tyr(üksikvõitluse ja kangelaslikkuse jumal) kaotas müüdi järgi Fenriri lõugade vahele
oma parema käe. Fenriri köitmiseks otsiti kolm korda sobivaid köisi; kaks esimest purunesid
ning kui tuli kolmas kord, keeldus Fenrir uskumast, et jumalad ta pärast köitmist vabastavad.
Tyr kui  õigluse  jumal pidi  oma parema käe Fenriri lõugade  vahele  pistma tagatiseks,  et
jumalad oma sõna ei murra. Nad aga ei vabastanud Fenririt ning hunt hammustas Tyri käe
otsast.


Ragnarökk
Ehk jumalate saatus.Vanapõhja keeles  koosneb sõna  Ragnarök  osadest  ragna  (jumalad,
juhtivad võimud) ja rök (saatus). Seal võitlevad omavahel jumalad (aasid, keda juhtis Odin)
ja   nende   vaenlased   (tulehiiglased,   jotuunid   ja   erisugused   koletised,   keda   juhtis  Loki).
Apokalüptilises   lahingus   ei   hävi   mitte   ainult  jumalad,   hiiglased   ja   koletised,   vaid   ka   kõik
ülejäänu universumis olev. Viikingite  ühiskonnas   oli   surm   lahingus   imetlusväärne.   See   kandub  panteoni
kummardamiseks, kus jumalad ühel päeval Ragnarökis kukutatakse. Thor
Thor (vanapõhja Þórr, vana inglise Þunor, vanaülemsaksa Donar, rootsi ja norra Tor, taani 
Thor) on äikesejumal skandinaavia ja varases germaani mütoloogias.
Skandinaavia mütoloogias oli Thor Odini ja Jörði poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja 
võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva punaste juuste ja punase habemega 
mehena. Tema relv oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril olid vöö, mis 
tema jõu kahekordistas, ja vasara käsitlemiseks vajalikud raudkindad.
Kui Baldur oli surnud ja talle korraldati põletusmatus, lõi leinav Thor härjapõlvlast, kelle nimi 
oli Lit, jalaga, nii et see lendas lõkkesse ja suri samuti.
Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingu Ragnaröki aegses viimases 
lahingus tapab Thor Miðgarðrimao, kuid madu tapab ka tema. Ehkki enamik jumalaid pidi 
Ragnarökis hukkuma, pidid Thori pojad Magni ja Modi ellu jääma.
Thori järgi on nime saanud neljapäev taani, norra ja rootsi (torsdag), inglise (thursday), 
saksa (donnerstag), hollandi (donderdag) ja soome keeles (torstai).
Muistsete saarlaste peajumalas Taarapitas (Taaras-Toorus) on nähtud germaani Thori 
algupära.(Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud 
saarlaste jumal.) 
Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor viikingiaegse Skandinaavia kõige armastatum 
jumal. Thori austasid ka orjad. Levinud oli Mjølneri kujulise ripatsi kandmine amuletina, 
arvatavasti vastusena risti kandmisele kristlaste seas. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid sokud. Kui see üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas,
lõi välku ja müristas. Kui Thoril süüa tarvis oli, siis võis ta oma sokud tappa ja nende liha ära 
süüa, kuid luid ei tohtinud katki teha. Kondid visati hiljem tapetud kitsede naha sisse ja kui 
Thor siis soku nahkade kohal Mjølnerit vibutas, ärkasid sokud taas ellu.
Thori abikaasa oli Sif. Sifil olid kullast juuksed. Neil oli kaks last, poeg Modi ja tütar Trud, 
kuid Modil ja Trudil oli müütides üsna tähtsusetu osa. Lisaks oli Thoril hiiunaise Jernsaxaga 
poeg Magni, kes ei elanud teiste jumalate juures, vaid koos emaga Jotunheimis. Loki
Loki (ka Loptr, isanime järgi Loki Farbautjarson) oli Skandinaavia mütoloogias pettuste 
jumal, keda kirjeldatakse "kõigi pettuste plaanijana". Tema isa oli hiid Farbaut ja ema hiiutar 
Laufey, Loki on Helblindi ja Býleistri vend. Teadaolevalt oli tal kuus või seitse last: hiiutar 
Angrboðaga Hel, hunt Fenrir ja maailmamadu Jörmungandr; oma naise Sigynniga Nari ja/või
Narfi; mära kujul sai Loki täkk Svaðilfariga kaheksajalgse hobuse Sleipniri; Nooremas Eddas
öeldakse ka Váli olevat Loki poeg.
Loki suhet jumalatega kirjeldatakse mitmeti: vahel ta abistas neid ja vahel tekitas tüli, samuti 
oli ta Odini verevend. Loki on kujumuutja ning ilmub lugudes lõhe, mära, hülge, kärbse ning 
võimalik, et ka vana naise kujul. Loki hea läbisaamine jumalatega lõppes, kui ta korraldas 


jumal Baldri surma. "Loki riiukõnes" ("Lokasenna") kirjeldatakse Loki tülinorimist teiste 
jumalatega pidusöögil Aaside kojas, kuni ta lõpuks põgeneb, ent kinni püütakse ja maailma 
lõpu Ragnarökini ühe oma poja soolikatega kinni seotakse, nii et talle tilgub näkku valusat 
maomürki.
Ehkki Loki esineb paljudes müütides ning on üks silmatorkavamaid kujusid Skandinaavia 
mütoloogias, ei ole leitud märke tema kultusest ning ta nimi ei kajastu ka kohanimedes. Frigg
Frigg oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakuse
jumalanna. Ta on oma nime andnud reedele (Friday inglise k).
Tuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee 
tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus kahjutu ja süütu 
taim. Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi. Kaarnad
Huginn ("Mõte") ja Muninn ("Mälu") olid Skandinaavia mütoloogias peajumal Odini kaarnad,
kelle ta saatis igal hommikul välja, et teada, mis kõigis üheksas maailmas toimub. Seejärel 
pidid nad naasma Odini õlgadele puhkama ja talle nähtust jutustama. Baldr
Baldr (kasutatud ka kuju: Baldur, Balder) on muinaspõhja mütoloogias süütuse-, ilu-, 
naudingute, puhtuse- ja rahujumal. Ta on Odini teine poeg. Loki tappis ta ja Odin nägi seda 
oma vaimusilmas. Loki tunnistas et tappis ta ja siis põgenes. Jumalad nõudsid Odinilt et ta 
karistaks lokit, karistamisega murdus loki ja odini vaheline kokkuleppe ja see viis sõjani. Aasid
Aasid (vanapõhja Æsir 'vaiad', ainsuses Áss; germaani algkeeles *ansuz) on skandinaavia 
mütoloogias noorem jumalatesugu (vanem jumalatesugu on vaanid).
"Noorema Edda" järgi elavad kaksteist aasi jumalate asupaigas Asgardis. Nad valitsevad 
maailma ja inimeste üle, kuid neid piirab saatus, mida täiel määral teavad üksnes nornid. 
Neile omistatakse tugevust, võimu ja jõudu. Nad on üsnagi inimesetaolised, nende 
igapäevaelu on maine. Nad on surelikud nagu inimesedki. Ainult Iduni õunad hoiavad neid 
noorena, kuni peaaegu kõik neist tapetakse Ragnarökis.
Aaside sugu koosneb sõjakatest jumalustest, sellal kui vaanid on pigem viljakusjumalad.
Ühe teooria järgi kujutavad vaanid endast mälestust indoeuroopaeelsest rahvast, kelle 
kultuur muudeti sissetungivate indoeurooplaste poolt omamoodi sünkretismiks. Selle teooria 
järgi vastavad aasid indoeurooplaste jumalatele. Vaanide sõda, kus mõlemad jumalate sood 
omavahel võitlevad ja mis lõpeb rahu sõlmimisega ja pantvangide vahetamisega (mis toob 
kaasa meile tuntud vaanide jõudmise aaside juurde), esindab nende rahvarühmade vahelist 
kontakti Vili
Vili oli germaani mütoloogias Odini ja Vé vend, kes aitas aegade alguses tappa oma 
vendadel esimese elusolendi härmahiid Ymiri ja tema surnukehast maailma luua. Hiljem 
puust esimest meest ja naist luues oli Vili panuseks terav mõistus ja tundlik süda, Odin andis
eluvaimu.


Ve
Vé (ka Véi) oli germaani mütoloogias Odini ja Vili vend, kes aitas aegade alguses oma 
vendadel tappa esimese elusolendi härmahiid Ymiri ja tema surnukehast maailma luua. 
Hiljem saare- ja jalakapuust esimesi inimesi luues oli Vé panuseks nägemine ja kuulmine.