Pealegi on need faktid täiesti mööda, eks mina olen ka natukene asju uurinud ja nii pirtsakaid märkusi pole mina kunagi kuulnud. Nalja number! Kommentaar: no mind ei häiri absull 75% nendest. natsa mõtetu artikkel ,minu arvates Kirjakeelde tõlgituna: Mind ei häiri absoluutselt nendest 75%. Minu arvates on see natukene mõttetu artikkel. Kommentaar: tegelt on eestis selline reaalne olukord, kus meeste pärast tuleks vb kakelda ja siis on võimalik neid sebima hakata. Kirjakeelde tõlgituna: Tegelikult on Eestis selline reaalne olukord, kus meeste pärast tuleks arvatavasti kakelda ja siis on võimalik neid flirtima hakata. Kommentaar: No mis see mees siis läheb räägib teistele nüüd siis et oi kui margine naine kutsus välja vä. teeb ennast maha sellega ju, kui viisakalt ei oska ei öelda. Kirjakeelde tõlgituna: Kas see mees siis läheb ja räägib teistele inimestele, et: '' Oi, kui
Kool saja aasta pärast Kool saja aasta pärast on suur ja ilus. Sööklasse mahub tuhat inimest. Toiduks vajutad sa puutetundlikule ekraanile ja tellid oma lemmiktoidu. Kooli teleporditakse. Kui keegi komistab ja kukub, siis kerkivad põrandast madratsid. Koolis ei või kakelda ja narrida. Õppida koju ei antaks üldse. Õpetajad on lahked, rahulikud ja ei karju kunagi. Tund kestaks viiskümend viis minutid ja vahetund 45 minutit. Iga päev võiks olla kehalise kasvatuse tund . Kindlasti on koolil on ka ujula ja tenniseväljak. Palju korraldatakse ka õppeekskursioone nii Eestis kui välismaal. Nii õpetajad ja õpilased on õnnelikud ja tahavad kooli tulla.
Minu nõuanded konfliktiga toimetulekuks Nii nagu ütleb ka Eesti rahva vanasõna, siis kakelda ei saa üksinda. Ilmselgelt lõppeksid paljud tülid tunduvamalt kiiremini ega tooks kaasa niivõõrd suuri probleeme, kui inimesed lõpetaksid teineteiste süüdistamise. Usun, et konfliktid tekivad tihti tolerantsuse puudumisest. Meile ei meeldi, kui mõni inimene on välimuselt erinev, suhtub elusse teisiti või käitud meile vastuvõetamatult. Juba ajalugu räägib suurtest konfliktidest, mis tekkisid erineva nahavärvi, keele, usu ja kultuuri tõttu.
mail 1958 Hamburgis. Praegu elab ja töötab ta vaheldumisi Hamburgis ja Mallorcal. Tema suurimaks hobiks on kirjutamine ja kõige meelsamini kirjutab ta lastele ja noortele. Tema raamatuid on tõlgitud hiina, taani, kreeka, korea, hispaania ja eesti keelde. ,,Laste linn" peategelased Frank Ben Kolja Miriam Jennifer Peategelastest lühidalt Frank oli tugev spordipoiss ,kes julges kakelda Koljaga. Frank ise ütles, et raskel hetkel meenuvad talle tema tugevad küljed ja ta ei taha loobuda millestki kergelt. Mirjam oli Jenniferi sõbranna ja ta ka käitus täiskasvanulikult. Mirjam oli nutikas, hoolitses loomade eest. Mirjam oli ainuke,kes oskas autot juhtida. Mirjam oskas organiseerida. Kolja tahtis jõuga valitseda ja hirmuga. Tema käitus nagu kurjategija. ,,Laste Linn" kokkuvõte Arvutimängus oli 4 taset.
lahkus jättes Eriku üksi. Siis lubas Erik endale Pierre eest Nõukogule kätte maksta. Raamatus on veel kirjas natukene Eriku armumisest soomlannast köögitüdrukusse Marjasse. Kui Erik lõpuks Stjärnsbergist tagasi koju jõuab maksab ta ka käte oma isale, keda ta nii väga vihkas. * Ruut oli üks plats köögi tagas, kus sai arveid klaarida. Kui kaks poissi tahtsid tingimata kakelda, võisid nad sinna lööma minna, kuna ruut oli ainus koht, kus oli lubatud kakelda ka teistel peale Nõukogu liikmete ja neljandike 2 Kokkuvõte See teos on oluline kuna see pöörab tähelepanu ka vägivallale igapäevaelus tänapäeval. See pani järele mõtlema päris paljude asjade üle ning samas pani ka tundma rõõmu, et enesel niimoodi vedanud on. Alguses seda lugema hakates ei tundunud see pooltki nii põnev kuni ma hakkasin teksti korralikult süvenema. Guillou on suutnud värvikalt kirjeldada ka osasi pisiasju
Kuubasse, Aafrikasse, Aasiasse ja ikka uuesti Euroopasse, kus ta oli Teises maailmasõjas olnud tegev sõjakirjasaatjana. Tema isiklik panus Hispaania kodusõjas 1936/37 ei peegeldunud mitte ainult romaanis “Kellele lüüakse hingekella”(1940), vaid leidis kajastamist ka näidendis “Viies kolonn”. Novelli “Vanamees ja meri” eest pälvis ta 1954.a Nobeli kirjanduspreemia. 1961.a lõpetas H. elu enesetapuga. Öeldakse, et H. proosa on suunatud pehmuse vastu mehes. Alati tahtis ta kakelda. Kriitikutelegi pistis ta vahel rusika nina alla, kui nad leidsid tema raamatute juures midagi laita. Isegi kolleege kutsus ta poksima. Kui nood tõrkusid, siis pidid nad vähemalt imetlevalt tema biitsepsit katsuma. Ta oli naistemees ja hoopleja, aga ka seikleja, kes otsis erilist närvikõdi. Ulgumerepüügil võitles ta haikaladega, Aafrikas jahtis lõvisid. Hullumoodi mehelikuks pidas ta ka härjavõitlust.
,,Kurjus" Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Õpetajad ei tee sellest välja ning neil puudub ka tegelik võim koolis. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside
Isiksuse lõhestumise traagika ,,Me suudame üksteist mõista, kuid seletada võib end igaüks ise." H.Hesse Sügav hingeline kriis saab alguse mingisugusest suurest probleemist või rääkimata muredest. Enesest välja laskmata see süveneb ja laieneb, toimub enesesse sulgumine. Mida aeg edasi, seda raskem on abi leida ja sellest täielikult vabaneda. ,,Stepihunt" on romaan mehest, kes astub võitlusesse iseendaga. Peategelase Harry Halleri hinges tegutsevad kaks poolust hunt ja inimene. Huntidele on iseloomulik üksinda metsades traavida, murda ja kakelda, inimesele aga mõelda ilusaid mõtteid, armastada. Millest tuleb selline põlgus maailma ja kogu elu vastu? Mis ajendab üht inimest mõtlema ...
" Gilgames elas Uruki linnas ja ta oli 2/3 jumal ja 1/3 inimene. Gilgames sundis oma rahvast väga kõvasti tööle, kuid see käis inimestele üle jõu ja nad kaebasid sellest jumalatele, kes saatsid Maa peale Gilgamesile võrdväärse vastase, et tema julmusele lõpp teha. Jumalate saadetud vastase nimi oli Enkidu, kes elas metsades. Kui ta lõpuks Gilgamesiga kokku sai, siis nad kaklesid natuke aega omavahel, kuid siis nende jõud ja tahtmine kakelda vaibusid ning nad said sõpradeks. Koos nad saatsid korda palju vägitegusid nagu näiteks tapsid seedrimetsade valitseja Humbaba ja veel suure härja, kes oli saadetud Gilgamesi tapma. Kuid nende hea elu oli üürike, kui jumalad saatsid Enkidule haiguse ja teda tabas inimeste saatus ning ta suri. Selle tagajärjel hakkas Gilgames surma kartma ja ta otsustas minna otsima surematust. Gilgames käis läbi pka ja raske teekonna ennem kui ta jõudis inimese juurde, kes
see oli varemalt öelnud, et kui tahab siis võib iga kell tema juurde tagasi tulla. Koolis oli ta üldiselt korralik aga ükskord oli tal probleeme. Ta oli natuke vallatu ja rikkus vahetunni korda, ning kui õpetaja teda keelas siis pillas ta et ta lihtsalt tahtis seda teha. Sellepeale saadeti ta erikooli. Oma vabal ajal käis ta ajaleheputkast ajalehti võtmas ja neid müümas. Seal aga kohtas ta poissi kes oli väga ülbe ja kellega tal varsti tuli ka selle tõttu kakelda. Hiljem aga kohtas ta seda sama poissi erikoolis. Kui Jaan teda oli kakluses võitnud, pakkus vastane talle aga oma sõprust. See sõber nimega Kodja oli omapärane, lottis, lombakas kuid ikka sportlik. Jaan oli ka sportlik ja ta oli isegi pallimängude kapten. Kodja oli ka Jaani pallimängu meeskonnas ja koolidevahelistes mängudes võitsid nad kolmest alast kaks. Korvpalli ja rahvastepalli. Võrkpalli nad aga napilt kaotasid, kuna oli vähe harjutada saanud.
ei tea, kuidas tal koolis lheb. Kui aga vanemad kasutavad ksteise suhtes vgivalda, vivad lapsed arvata, et nii on ige. Sellega ei kaasne ksnes kiusamine koolis, vaid ka kodus. Uuring on nidanud, et needsamad lapsevanemad vivad sattuda olukorda, kus nad on ise oma poja vi ttre vgivalla ohvriks. Taoliste situatsioonide vltimiseks tuleks eelkige vanematel rohkem thelepanu suunata oma noorukile ning tegeleda temaga vimalikult palju ja seletada, miks ei tohi koolis kakelda. Pahatihti on heks vgivalla tekkimise phjuseks inimese rass, rahvus vi usk. Rassiste on maailmas palju ning see vib viia inimesed tlli lausa kaklemiseni. Koolis teevad lapsed selle kulul nalja, kui keegi nende klassist on niteks mustanahaline vi hispaanlane. See vib ajada ohvri agressiivseks, kuna teda kiusatakse ning ignoreeritakse. Televiiroris on nidatud palju olukordi, kus mni teistest erinev pilane nii-elda sakse klassist vlja.
Õpetajad aga arvasid, et mida suuremaks inimene kasvab, seda vähem kasutab ta füüsilist ja rohkem vaimset vägivalda. Mõlemad pooled aga olid ühel arvamusel, et vägivallale eelistatakse vastata vägivallaga, sest tihti kardetakse väljastpoolt abi paluda. Tänapäeval on noorte seas hakanud levima nii-öelda ,,kampade poliitika". Sellega aga kaasnevad probleemid. Tihti esineb kahe erineva seltskonna noorte vahel arvete klaarimisi, kus mitu poissi/tüdrukut võivad kakelda ainult sellepärast, et näiteks kahel inimesel on tekkinud erimeelsused. Selline probleemide lahendamine aga viib massikaklusteni, sest paljude suhtumine on see, et kui jamad minu sõbraga jamad ka minuga. Ma ei arva, et sõprade eest seismine oleks halb, aga alati ei pea probleeme lahendama rusikatega. Ka mina olen sattunud kaklustesse tegelikult mitte millegi pärast. Lihtsalt viibitakse valel ajal vales kohas ja
Lammas on valge, krussis. Rindlauses: · Rindlauses eraldatakse osalaused komaga, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, nii.. kui ka. Lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui kaees ei kasutata rindlauses koma. Lammas sõi ja kits jooksis ning põder kakles. · Sidesõnade kui, vaid, ent, aga ees kasutatakse koma. Lammas sõi rohtu, kits jooksis, aga põder ei tahtnud enam kakelda. · Koolon pannakse rindlauses seletava osalause ette. Kõigil kiire: lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Mõttekriipsu kasutatakse järeldavate osalausete ees. Lammas sõi, kits jooksis, põder kakles kõigil oli tegevust. Ütte eraldatakse muust lausest komaga. Lisandi kirjavahemärgid: Ei panda koma: Põhisõna ees asuvat lisandit komaga ei eraldata. Meie kallis lammas Aloe sõi karjamaal. Eraldatakse komaga põhisõnale järgnevat lisandit.
tujutõstvalt, kuid hiljem muutuvad paljud purjutajad riiakateks tülinorijateks ning ei suuda endale oma tegudest aru anda. Möödunud aastal oli Eestis 675 alkoholiga otseselt seotud surmajuhtumit, sealhulgas liiklusõnnetused, tapmised, peretülid. On kohutav mõelda, kui palju lapsi ja peresid kannatavad seepärast, et inimesed on eksinud viinakuradi rüppe. Alkoholi mõjul võivad inimesed uskuda kõike, näiteks, et lauast voolab veini, või kakelda oma parimate sõpradega. Kainenedes kahetsetakse ning paljud joodikud ei mõista miks nad selliseid tegusid tegid. Kuid siiski ei suudeta kiusatustele vastu panna ning võimaluse avanedes otsitakse abi alkoholilt. Oma lõbu ja naudingute saamiseks on inimesed valmis rikkuma teiste elu mõtlemata tagajärgedele. Otsitakse õnne ja armastust, loodetakse head korralikku elu, luua perekond, kuid sageli tehakse sellega hoopis teistele inimestele haiget. Kuigi Faust
Tegevus toimub Vargamäel, kahes naabertalus. Põhiprobleem on nende kahe talu peremehe unistuste täitumine enne surma. Mõlemad mehed on kogu elu Vargamäel tööd rassinud eesmärgiga, et Vargamäe saab viljakaks ning nende lapsed jätkaksid seal isade elutööd. Mõlemad mehed armastavad Vargamäed, kuid nende tõekspidamised ja unistused on erinevad. Nad on kogu elu omavahel tülitsenud ja kembelnud, kumb on tugevam Vargamäel. Nüüd on nad vanad ega jõua omavahel enam kakelda. Nende unistused täituvadki enne surma. Kuid selgub ka, kumb on oma elu õigesti elanud ja kumb on eksinud, kellele jäi tõde ja õigus. Tegevus toimub eelmise sajandi alguses. Eesti on vabaks riigiks saanud. Elujärg on muutunud paremaks, inimesed on optimistlikumad. Autor on kujutanud tolle aja küla- ja taluelu, noorte ja vanade muresid, rõõme ja suhteid. Peategelasteks on Andres, Pearu, Indrek ja Tiina. Andres oli töökas, sihikindel, kohusetundlik ja aus mees
Kaks sportliku välimusega üks pontsakas, kes siis narritakse seljataga. Ei usuta ei ta jalgpalli mängimisega hakkama saab. Ta vastab, et ta pole selles eriti hea aga ta püüab ning seejärel ta lisab, et ta on kunstis hea ning kiidab poissi, et ta on jalgpallis väga hea ja pontsaks poiss püüab edasi üritada. Kiusajad vastavad seepeale,et nii halb ta ka nüüd pole ning võivad nippe näidata, kuidas mängida. See on näide sotsiaalsest intelligentsusest. Selleasemel, et kakelda üritati sõprussuhteid luua. SLAID 3 Sotiaalse intelligentsue koostisosad võib jagada kahte kategooriasse milleks on sotsiaalne teadlikkus ja sotsiaalne osavus. Sotiaalne teadlikkus on see mida tajume teiste kohta kuni tema tunnete ja mõtete mõistmiseni, keerukate situatsioonide arusaamiseni. Selle hulka kuuluvad: Esmane empaatia e. teistega koos tundmine, Häälestumine e.täie tähelepanuga kuulamine. Häälestumine on tähelepanu, mis läheb
eestlaste vabadusearmastuse parim kinnitus. Võrdsus Eesti ühiskond rajaneb protestantlikule eetikale, mis kutsub töökusele, kasinusele ja heategevusele. Sallivus sajandite jooksul on Eesti elanud eri rahvusest inimesi, kelle tagakiusamine rahvuse või usu põhjal pole meie ühiskonnale iseloomulik. Vägivalla hukkamõist 19. saj. pani avalik arvamus vägivallatsemise põlu alla. Targem on käia kohut, mitte kakelda kõrtsitoas. Haritus Eesti haridustee on olnud pikk, esimesed külakooli asutati 17. saj. Lihtrahvas oskab uurida ja hinnata ühiskonnas toimuvat. Kodanikualgatus oma elujärje, või seltsielu parandamisel on eestlased ammuaegu juba korraldanud ettevõtmisi. 6. Mõisted: Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole veel maha arvatud. Netopalk töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud
,,Kurjus" 1)Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. 2) Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu
· Pildid väikese mõõtmelised ja kunstnikke kutsusi ,,väikesteks hollandlasteks" · Maaliti natüürmorte, iseloomulik spiraalselt kooritud tsitrusvili · Maaliti ka igapäeva olustikku ja maastikke. Lisaks ka paraadportreesid. · Skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuur kujutab sageli valgust ning kujud asuvad hoonetes olevates nissides. Kuulsaim skulptor Bernini Frans Haes 1580-1666 · Kõige vingemate naeratuste maalija · Oli 12 last, armastas viina juua ja kakelda. · Esimene, kes hakkas maailma lahtiste pintslilöökidega · Kuulsaim teos ,,Malle Babbe ehk Harlemi nõid" Jan Vermeer van Delft 1632-1675 · Maalinud 35-40 maali · Tema põhivärvid olid kollane, valge ja türkiis-sinine · 1625 a. ainus signeeritud ja dateeritud teos ,,Kupeldaja" · Kasutas piltide maalimisel camera obscurat · Tema kuulsaim teos ,,Maalikuntsniku ateljee" · ,,Pitsikuduja" ja ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" REMBRANDT Hermenz van Rijn 1606-1669
Pierre'iga salasuitsetamise eest Nõukogu ette. Erik ei pidanud lugu Nõukogust ja pidas nende istumisi naeruväärseks. Neljandikud kutsusid Eriku ruutu. Ruut oli plats söökla taga, kus sai arveid klaarida. Ruudus puudusid reeglid, kõiki võtteid võis kasutada. See oli üks koht, kus reaalkoolipoisid võisid neljandikele vastu hakata, neid karistamata. Sinna kutsuti alati üks reaalkoolipoiss. Üldjuhul peksti teda ruudus seni, kuni ta välja roomas. Kuid Erikuga oli teine lugu. Ta oskas kakelda ja teadis, kuidas oma vastast kartma panna. Erik andis kahele gümnasistile peksa nii, ükski teine neljandik ei julgenud teda enam ruutu kutsuda. Ta oli esimene reaalkoolipoiss, kes tegi kahele gümnasistile ruudus ära. Stjärnsbergi koolil olid omad reeglid. Õpetajad ei teinud asjast välja ega sekkunud, õpilastel olid kehtestatud omad reeglid. Direktor sekkus asjasse ainult siis, kui olukord väljus kontrolli alt
MIDA TEHA, KUI NÄED, ET KEDAGI KIUSATAKSE? ÄRA ÜHINE KIUSAJATEGA. Ära ole teiste vastu vastik narrides neid ja nende üle naerdes. JALUTA MINEMA. Aita last, keda kiusatakse ja vii ta kiusajate juurest minema, ilma et sa kiusajate poolegi vaataksid. Kas tead, et tavaliselt lõpeb kiusamine 10 sekundit pärast seda, kui keegi pealtvaatajatest olukorda sekkub? Palu abi täiskasvanult või hüüa kedagi appi. ÄRA PÜÜA KIUSAJAGA KAKELDA. Ära kunagi püüa kiusaja üle naerda või teda narrida. See teeks lihtsalt olukorra hullemaks nii sinu kui teiste jaoks. USU LAST, KEDA KIUSATI. Kuula, mida neil on öelda. ÄRA LASE KIUSAJAL END TÄHTSANA TUNDA PÖÖRATES TALLE TÄHELEPANU. Ignoreerides kiusajat võtad sa sellega ära tema mõjuvõimu. KIUSAJATELE MEELDIB MÄNGIDA KÕVA MEEST, seepärast alati, kui nad teevad teistele liiga, on neil pealtvaatajaid. Enamikel juhtudel kiusamine lõppeks, kui
tume mutant on hõberebase eellane. Võõramaistest liikidest on tuntuimad korsak (Vulpes corsac), kes elab Euraasia poolkõrbeis ja steppides, väikesekasvuline afgaani rebane (Vulpus cana), kõrbealadel elav liivar (Vulpes rueppelli), kapi rebane (Vulpes chama) ja kääbusrebane (Vulpes macrotis), hõberebane, fennekrebane (Vulpes zerdus). Petta koeri, hoida huntide ja ilveste teele sattumast ning vaadata, et kaljukotkas küüsi turja ei lööks, pidada jahti, käia kosjas, kakelda, kasvatada lapsi- see on vaba rebase mõned aastad vältav, aga selle eest tõeline elu, millele tavaliselt haavlilaeng, haigused, karmid talved ja nälg joone alla tõmbavad. ELUPAIK JA VIIS Kõige sobivamaks elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Uru kraabib ise või võtab teistelt (näiteks mägralt või ümisejalt)
"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke ...
Villu Anna, Mikk Leena ja Jaan Liisaga tantsisid. Kuid Villu oli natuke jälle joonud ning ta komistas kellegi jala otsa. Villu kukkus ühe paari peale, kes omakorda kukkus veel kellegi peale ja järgminegi kellegi peale. Villu oli püha viha täis ning ta oleks soovinud veel kellegi teibaga ära tappa. Neli inimest hakkasid talle kallale tulema ning neil olid ka revolvrid vöödel. Kuid Anna läks kaklusele vahele ning ütles, et kui nad kakelda tahavad, siis kakelgu mujal ja ärgu sinna tagasi tulgu. Selle peale leppisid nad ära. Anna ja Villu läksid jalutama. Nad jalutasid mööda kaldaäärt, kuni nad ühe vana pingini jõudsid. Nad istusid maha ning rääkisid juttu. Anna ütles, et Villule oli meelega jalg taha pandud ning, et see polnud tema viga. Lõpuks jõudis jutt selleni, et mida Villu teeks, kui ta Kõrbojal peremees oleks. Selle jutuga üritas Anna meelitada Villut endale peremeheks
surra. Pearu unistus oli rohkem isiklikum, sest tema soovis tallu kedagi keda saaks usaldada ka pärast oma surma, kelle hoolde jätta kogu oma maa ja valdused. Mõlemate meeste unistused olid neile endile kõige tähtsamad. Andres ja Pearu olid kunagi kakelnud, kes on tugevam Vargamäel, nüüd olid mõlemad vanad ning soovisid rahus surra pärast nende unistuste täitumist. Nemad nüüd olid vanad ega omavahel ei jõudnud kakelda. Vargamäel olid uued noored, kes jagelesid. Lühikokkuvõte: Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed
Eero- ninatark, terava keelega, õppimisvõimeline, noorim, lühim, üleannetu, arenemisvõimeline, tööarmastaja, sitke, nõrk, hellitatud. 6. Oma arvamus Teos ,,Seitse venda" on väga sisukas romaan, kus saab selgust Soome talupoegade tegemistest ja probleemidest, millest tuleb üle saada mingil viisil. Sõnakuulmatud, üleannetud ja kõva peaga poisid ei taha talutööst kuuldagi neile meeldib hoopis kala püüda, jahil käia, kakelda ja igasuguseid võimalikke rumalusi teha. Neil puudusid teadmised tähtedest ning see pärast üpris aeglaselt edenes vennaste õppimine, mida nende õpetaja kohutav valjus ei kiirendanud, vaid seevastu ikka enam ja enam nende tahtmist ning tuju masendas. Nad olid liiga rumalad, et nad ei tahtnud mingit haridust saada. See võis ka olla põhjuseks, miks nad külaga vastuollu satusid, kui vanemad ära suri. Küla pakkus küll abi, aga vennad ei
See oli keelatud kunst. Lahkudes sai Aarne aru, et Maia ei ole huvitatud kunstist niivõrd. Aarne mõtiskleb lapsepõlveajast. /-/ Elu ja surma ühendamise päev. 25.aprill oli klassiõhtu. Kornel laulis nagu alati pidudel. Aarne tantsis Edaga esimest korda. Tiit jälgis neid üksisilmi. Aarne vedas Korneliga kihla, et lõpetab kooli. Tiit oli vihane Aarne peale, et too Edaga tantsis. Aarne ja Eda tahtsid lahkuda. Tiit järgnes neile. Suundusid kooli relvalao poole, et oleks koht kus kakelda. Aga Tiit võttis ühe püssi ja ütles: "Ma armastan Edat." Tiit tahtis endalt elu võtta. Aarne lõi püssi jalaga kõrvale, kärgatas pauk. Seda ei kuuldud peol. Tiit jäi sinna ahastavalt maha nutma. Aarne ja Eda naasesid peole. Tagasi ilmus ka Tiit, kes oli tõenäoliselt relvalaost ära joonud kapten Kuzmini piirituse. Aarne ja Eda läksid välja. Nad sammusid Eda korterisse, kus tüdruk oli endale üksiku toa rentinud. Eksamid läksid Aarnel suhteliselt hästi. Ta sai kõigis ainetes
See oli keelatud kunst. Lahkudes sai Aarne aru, et Maia ei ole huvitatud kunstist niivõrd. Aarne mõtiskleb lapsepõlveajast. /-/ Elu ja surma ühendamise päev. 25.aprill oli klassiõhtu. Kornel laulis nagu alati pidudel. Aarne tantsis Edaga esimest korda. Tiit jälgis neid üksisilmi. Aarne vedas Korneliga kihla, et lõpetab kooli. Tiit oli vihane Aarne peale, et too Edaga tantsis. Aarne ja Eda tahtsid lahkuda. Tiit järgnes neile. Suundusid kooli relvalao poole, et oleks koht kus kakelda. Aga Tiit võttis ühe püssi ja ütles: ”Ma armastan Edat.” Tiit tahtis endalt elu võtta. Aarne lõi püssi jalaga kõrvale, kärgatas pauk. Seda ei kuuldud peol. Tiit jäi sinna ahastavalt maha nutma. Aarne ja Eda naasesid peole. Tagasi ilmus ka Tiit, kes oli tõenäoliselt relvalaost ära joonud kapten Kuzmini piirituse. Aarne ja Eda läksid välja. Nad sammusid Eda korterisse, kus tüdruk oli endale üksiku toa rentinud. Eksamid läksid Aarnel suhteliselt hästi
Kõrvalmõjud Eddiet näidatakse üldplaanis, kui ta Looni autost välja astub, siis ta avastab, et ta tahab kõndida ja seedida seda kõike. Eddiet näidatakse tänaval üldplaanis ning ta ei tea, kuidas ta 20 kvartalit läbis, siis läbis veel 10 kvartalit ja jõudis äärelinna. Efekti tekitamiseks näidatakse u. 2 minutit linna nii, et üldplaan muutub ülisuureks plaaniks ja vastupidi. Lõpuks jõuab peategelane metroopeatusesse, satub kaklusesse ja avastab, et ta ei oska kakelda. Alguses näitab teda keskplaanis, hiljem üldplaanis, kuid mälusopist tuleb talle meelde, et ta on näinud poksi ning selle põhjal ta ka oma löögid teeb. Metroost jõuab ta baari, kus teda näidatakse keskplaanis ning hijem mingis korteris. Lõpuks näitab teda koridoris koos modelliga, hiljem üli suures plaanis hotellitoas. 18 tunni pärast leiab ta end sillal ning ei suuda meenutada, mida ta sel ajal tegi. Kaadrit alustatakse super suurplaaniga, liigutakse keskplaani ja siis üldplaani
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö, kõrvaleriala rahvusvaheline Elen Anger SOOLISED ERINEVUSED KASVATUSES Referaat Juhendaja: Lii Lillejoja Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. TÜDRUKUD...................................................................................4 2. POISID...........................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................9 2 SISSEJUHATUS Poisslastele reageeritakse teisiti kui t...
kambreid ehitama, suur tootegemine kaib, juss jai mari parast kolmandat aastat, pearu saatis oma sulased andrwsele appi aga talle vaga ei meeldi see, juss votab mati ara 13. (99) kambrid said valmis, kroot sunnitas uksi kodus tutre, juss ja mari tahavad sauna kolida 14. (108) heinamaa on pearu kiusu parast suure vee all, mart kiusab pearut mitu korda selle tammi lohkumisega, pearu nukker et ei saand andresega kraavi parast kakelda, 15. (118) mart(matu) orritab pearut edasi, kuni pearu koera maha laseb, andres ja pearu karjuvad yksteise peale, pearu ja andres kaisid kohtus, mart ja juss kaevavad uue kraavi, 16. (126) jussil ja maril sundis poeg, kroodal 3. tutar, pearu kakleb uue sulasega ja kiusab teda, pearu sai peksa jaagupi kiusamise eest, toibub ja purjutab jalle edasi, tahab andrest pussitada, 17. (138) pearu kiusleb edasi, kroot sai lopuks poja, mari tytre,
dets 1878. Miks oli Stalin ennast rohkem kui aasta võrra nooremaks teinud, polegi selge. Isa oli grusiin või osseet, ema grusiinlanna. Isa oli kingsepp, jõi oma palga maha, pummeldas. Kui Jossif oli 5-a viskas ema oma mehe Vissarioni majast välja. Umbes 5 a hiljem suri Vissarion mingis joomakakluses. Ema kutsus Jossifit Sosoks. Unistas, et Jossifist saab vaimulik. Pani ta Gori vaimulikku seminari õppima. Noor Stalin oli andekas, töökas, laulis kirikukooris. Armastas kakelda, oli poistekamba juhiks. Eriti meeldis talle poks. 11- või 6-aastaselt oli ta jäänud ühe sõiduki alla ja seepärast oli ta vasak käsi jäik, ei paindunud korralikult. Ta oli hea sõber nendele kaaslastele, kes allusid talle jäägitult. Tõeliselt armastas ta vaid oma ema. (Aga ema matustele ei sõitnud!). Lõpetas kooli edukalt ja asus õppima Tbilisi vaimulikku seminari. Seda ta ei lõpetanud. (Õppis seal kuni 1899. aastani) Asus revolutsioonilisele teele, nimeks Koba
Teine reegel, mis maffias oluline oli seotud inimese päritoluga. Nimelt said maffiaga ühineda vaid täis itaalia-päritolu mehed. Neid kutsuti väljendiga ,,made men". Kaasosalised, partnerid ja toetajaskond said samuti osa võtta maffia tegemistest, kuid ei olnud võimelised tõusma hirarhias kuna polnud itaalia-päritolu. Sellega kaasnevalt ei saanud neid suuremate töödega usaldada. Mitu reeglit panid paika ka käitumisnormid perekonna siseselt. Näiteks ei tohi pereliikmed omavahel kakelda (ei rusikate ega nugadega), ei tohi petta pereliikme naisega ega kasvatada habet või vuntse. Lisaks sellele ei tolereeritud homoseksuaalsust, mis oli samuti surmaga karistatav. Kokkuvõttes omas maffia märkimisväärset mõjuvõimu Ameerika ühiskonnas, olles tugev, sätestatud ja organiseeritud kriminaalorgan. Mis organisatsiooni koos ja tegutsemas hoidis oli tema jäik reeglistik ning põhjalik moraalikoodeks, mis kultuuris eristus ja silma jäi. Leian, et
Peatselt sai Erik sõnakuulmatuse tõttu oma esimesed laupäev-pühapäevad, mis olid karistuseks neile, kes ei allunud korrale. Erikule meeldis saada aresti, kuna sel ajal sai ta õppida. Karistustööde ajal lasti aga teha hulganisti füüsilist ja otstarbetut tööd. Ei läinud palju aega mööda kui Erik oli ka „ruutu“ kutsutud. Ruut oli plats köögi taga, kus klaariti arveid. See oli ainuke paik, kus võisid kakelda ka need, kes ei kuulunud neljandike ja Nõukogu liikmete hulka. Erik sai kutse põhiliselt seetõttu, et oli „uus ja ninakas“. Nimelt oli kolmandikel komme kutsuda seda tiitlit kandev inimene tühise põhjuse pärast ruutu ning vastane poolsandiks peksta, kuni viimne on suuteline vaid ruudust välja roomama. Samas ei tohtinud sinna ka minemata jätta ega liiga vara välja roomata, kuna muidu
näiteks inimese verd imevad sääsed, kirbud ja täid. Vihmamettsade on palju parasiite näiteks viigipuu, kes on parasiittaimeks teistele taimedele, ta kinnitub teiste taimede külge ja on seal senikaua kuni peremeestaim hukkub. c)Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Näiteks:1. kaks isast tiigrit võivad omavahel kakelda just emaslooma pärast. 2. tiigrid kütivad hirvi ja jõehubusid ja teisi loomi, et saak kätte saada tuleb see kiirelt kätte saada ja sageli lähevad nad mitmekesi kisklusesse toidupärast. Kus on parem liha. 3. oma väikesi, ent tugevaid lõugu kasutades toituvad röövritsikad kilkidest. Suured röövritsikad püüavadmõnikord isegisisalikke ja konni. 4. ninasõõrmetest õhumulle puhudes ümbritseb küürvaal kalaparve
Püha esimesel päeval mindi kirikusse, kuid karjapoiss- Eedi jäi koju, kuna riided olid nirud. Õhtul söödi ühiselt pereringis. Teisel pühal tuli suur hulk külainimesi Eespere tallu. Söödi, joodi ning katsuti omavahel rammu. Algul, ikka sulased, kuid siis juba peremehed ka. Tagapere sulane võitis peagu kõik ära, aga Eespere peremees oli tugevam. Kuid sulane ei suutnud seda endale tunnistada ning ütles, et kõrtsis on ikka õige kakelda, aga seekord nad sinna ei läinud. VII Külas veeti sõnnikut ja nii ka Eespere talus. Tehti tööd ja nähti vaeva. Andres vaatas, et sõnnikut vähe, järgmine aasta teist rohkem vaja muretseda. Õhtul kojumineku ajal läks naabri Kaarliga kaasa Mai. Vankris juba lõõbiti üksteist, hoovipeale jõudes pidid kõik end pesema, aga ämbritäied sattusid ka naabri pähe. Ja nii Mai kastis Kaarlit ja vastupidi. Õhtul söödi ühiselt ning,
Seal pureb teda veel môisa koer kuni Ints tuleb välja ja küsib, mis ta tahab. Ints pakub talle môisahärra parukat süüa ja Jaan, kes ei tea, mis asi see on, nôustub. Luise näeb seda ütleb, et Jaan on ikka päris loll ja küsib, mis ta tahab, kuid Jaanil ei tule sônagi suust välja ja ta lastakse koeral minema ajada. Õuna Endel, kelle Rein on oma tütre kosilaseks vaadanud, tuleb Liinat üle vaatama. Endlile meeldib hirmsasti ropendada ja kakelda, ise ta ütleb, et vahel läheb tal silme eest mustaks ja ta peab kellelegi tou andma. Eriti ajasid teda vihale môisateenijad, sellepärast ta Reinule meeldima hakkaski. Liinale ta aga ei meeldi, sest ta vannub kogu aeg. Endel vihastab ja läheb minema, Liina läheb aga jälle hundina Hansu vaatama. 15. november - rehepapi ametikaaslane naaberkülast tuleb ja ütleb talle, et katk on liikvel, praegu on veel teisel pool jôge, sest keegi ei vôta teda selga, kuid küll ta varsti saab
lootuses, et Luisel tast hale hakkab. Seal pureb teda veel môisa koer kuni Ints tuleb välja ja küsib, mis ta tahab. Ints pakub talle môisahärra parukat süüa ja Jaan, kes ei tea, mis asi see on, nôustub. Luise näeb seda ütleb, et Jaan on ikka päris loll ja küsib, mis ta tahab, kuid Jaanil ei tule sônagi suust välja ja ta lastakse koeral minema ajada. Õuna Endel, kelle Rein on oma tütre kosilaseks vaadanud, tuleb Liinat üle vaatama. Endlile meeldib hirmsasti ropendada ja kakelda, ise ta ütleb, et vahel läheb tal silme eest mustaks ja ta peab kellelegi tou andma. Eriti ajasid teda vihale môisateenijad, sellepärast ta Reinule meeldima hakkaski. Liinale ta aga ei meeldi, sest ta vannub kogu aeg. Endel vihastab ja läheb minema, Liina läheb aga jälle hundina Hansu vaatama. 15. november - rehepapi ametikaaslane naaberkülast tuleb ja ütleb talle, et katk on liikvel, praegu on veel teisel pool jôge, sest keegi ei vôta teda selga, kuid küll ta varsti saab
53. Francois Villon'i elu ja looming Francois Villon 1431-1463. Sündis väkeaadlike perre, jäi varajases eas orvuks. Tema onu oli Pariisis mõjukas kirikutegelane, tänu kellele pääses Francois Pariisi Ülikooli, kus ta õppis magistriks, olles samal ajal boheemitsev üliõpilane. Galantse välimusega, millega kaasnesid seiklused õrnema sugupoolega, samas ka kuritegelikud eluviisid. Francois elab koos hulkuritega, satub kuritegelikku kampa. Talle meeldib kakelda, onu peab teda pidevalt kitsikusest välja aitama. Francois jäi vahele väikevargustega, ning mõrvas kõrge vaimuliku. Ta mõistetakse surma, kuid juurdluse käigus selgub, et tegemist oli hädakaitsega, Francois läheb vangi. Natukese aja pärast ta põgeneb ja ühineb röövlijõuguga. Satub uuesti vangi ja mõistetakse surma, kuid see asendatakse pagendusega. Tema haua asupaika ega surma põhjust ei teata. Villon kogub oma
Tangomarkkinat Tangofestival tankata tankida (bensiini) Tanska Taani tanskalainen taanlane, taani tanssia tantsida tapa komme tapaaminen kohtumine, kohtamine tapani (= tapaninpäivä) jõulu teine püha tapaninpäivä jõulu teine püha tapella kakelda tarjoilija ettekandja tarjolla pakutavad (road, kaubad) tarjota pakkuda, kostitada tarkasti täpselt, tähelepanelikult tarkka täpne, tähelepanelik tarkkailla vaadelda, jälgida tarkoittaa tähendada; silmas pidada tarkoitus tähendus; eesmärk
KAREEN Et sinul ja Annil oleks kõik hästi, vajab ta suhet minuga. FELIX Mine perse! ANN Felix! Kareen ärritub. Felix niisamuti, kuid mõlemad hoiavad end tagasi. ANN Kas meil midagi süüa ei ole? KAREEN Ei. FELIX Ära valeta. Sul on kapp süüa täis. 32 Felix tõuseb, et minna kööki. Kareen seisab ta teele ette. Tahad kakelda? Olgu. Felix keerab pluusi käised üles. Kareen taganeb ja istub Anni kõrvale tagasi. KAREEN Kas ta on koguaeg selline? ANN Jah. KAREEN Vägivaldne? ANN Jah. FELIX Ohtlik? ANN Mõnikord küll... FELIX Ja sellist on võimalik armastada? ANN Jah. Kareen vaatab üle õla Felixi poole. KAREEN Jääb ta kauaks? ANN Jah. KAREEN Mis ajani? ANN Kui ma seda vaid ise teaksin.
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
See ilmneb algklassides. Kui nii kaugel, et tüdrukute ja poiste kamp, siis müramisega tehakse see selgeks,kumb sõpradega madalama ja kumb kõrgema staatusega. See on mänguline. Selle eesmärk pole tahtlikult haiget teha. Pärast ollakse sõbrad edasi. Müramine tundub täiskasvanule agressiooniga mida teha? Küsi, kas mürate või kaklete? See on arenguliselt lapsele oluliline. Tülitsemist peab õppima. Mida teha siis, kui laps käitub agressiivselt? Ütled: kakelda üksteisega ei tohi. Teistele haiget teha ei tohi. Sekku enne kaklemist. Lahuta ilma rääkimata, kui juba kakleva. Noorukite seas kui kardad ise sekkuda, haiget saada, siis ära tee seda. Kutsu abi! Ümber ringi teised lapsed, lase tal kutsuda. Väiksemad lapsed aja maha võtmise meetod karistusena. Eraldi tubadesse, ruumi osadesse panna, et viha üle kontrolli saavutaks jälle. Pead välja ütlema, et see pole õige käitumine. Hoiakute muutmine!!!! Kampaania Ära löö last
religiooni olulisus Funktsionalism - funktsiooni analüüs: otsitakse nähtuse funktsioon # võib olla ilmne või latentne (varjatud) armee: riigikaitse või kultuuriline ühtlustamine; kooliskäimise kontrolli kaudu kontrollitakse inimeste jõudmist tööturule # düsfunktsioon: asi enam pole funktsionaalmne, vaid vastupidi. - Näide: Elina Haavio-Mannila: Külakaklused. Pohjanmaa maakonnas (Österbotten) oli tavaks noortel meestel kakelda naaberküladega 19. sajandil. Seletus: maade ümbermõõtmine (storskiftet) toimus seal hiljem kui teistes maakondades - iga talu põllud olid laiali kogu küla alal. Koostöö vajalik põllutööde tegemiseks. Kaklused toetasid küla ühtsust. Hiljem mõõdeti maad ümber => koostöö vajadus vähenes, kakluse kasu polnud enam nii selge => düsfunktsionaalne nähtus - Näiteid: Bronislaw Malinowski (1884-1942). Coral Gardens and Their Magic 1935: Trobriandi saartel käisid elanikud kalas
kõrgemaks instantsiks oli Riia linn, kuid juriidiliselt olid kõik linnaõigused sarnased. Skraa- Põhikiri, mis ei olnud ainult õiguslik dokument, mis määratles ühenduse liikmeskonna ja tegutsemisprintsiibid, vaid ka ühiste väärtushinnangute kogum. Skraades pandi suurt rõhku grupisolidaarsusele ja käitumisnormidele. Kõigile on kohustuslik gildi jootudel, missadel, koosolekutel ja matustel osalemine. Kaasvendi ei tohtinud laimata ega nendega kakelda. Normide vastu eksimise eest pidi maksma trahvi. Kehtis vastastikuse abistamise printsiip, kui üks liige oli vaseunud siis kõik pidid aitama teda. Esialgu raad kinnitas skraad, kuid läbiaja lisandus gildi koosolekutel vastu võetud otsused. Bursprake- Lisaks linnaõigusele kehtis ka bursprake (Kodanike koosolek, alam saksa keeles). Tekst koosnes kodanikele regulaarselt (1-2 aastas) etteloetavatest raemäärustest. Suur osa nendest käsitlesid kodanike vahiteenistust, vaikuse ja korra
Selle partei juhtkond ei mõistnud, et juba psühholoogilistest kaalutlustest lähtudes ei tohi massidele kätte näidata kaht või enamat vastast korraga, kuna see viib omade leeris vaid võitlusmeeleolu langusele. Kui nimetatud partei juhid oleksid seda mõistnud, siis oleks nad juba vaid sel ainsal põhjusel suunanud Saksa rahvusliku liikumise ainult ühe vaenlase vastu. Poliitilise partei jaoks ei ole midagi ohtlikumat, kui osutuda inimeste juhtimise all olevaks, kes soovivad kakelda kõikidel rinnetel korraga, killustades jõude kõikides suundades ja mitte osates saavutada kas või väikesigi praktilisi tulemusi mingis ühes osas. Kui isegi kõik etteheited katoliikluse vastu olid absoluutselt õiged, ei tohi poliitiline partei ikkagi mitte minutikski lasta silmist seda asjaolu, et, nagu näitab kogu eelnev ajalooline kogemus, veel kunagi ei ole ühelgi puhtpoliitilisel parteil õnnestunud analoogsetes tingimustes saavutada usulist reformatsiooni
" Nõnda olid nad varsti kahekesi ja läksid klassi, kus pidi lamama mahalöödud Tigapuu. Aga see istus juba pingil, just seal, kus puudus klapp, ja pühkis näolt verd. ,,Hoidke uks kinni, et keegi sisse ei pääse," ütles Ollino Indrekule. ,,Kuradi tõbras, lõi teine lauaklapiga pähe, selle katkisega," vandus Tigapuu. ,,Olen vanale küll öelnd, et lauad peaks laskma ära parandada muidu võib õnnetus juhtuda, seal ta nüüd on. See, siga, ei oska ju veel õieti kakelda, kohe klapiga. Ja vist serviti, sest muidu minu pea ei karda..." Kuuldes Tigapuud nõnda rääkivat, kui Ollino tema vigastust vaatles, kadus Indrekul hiljutine hirm ja haledus jäljetult ja tal tõusis tundmus, et ta võiks Tigapuule ka tulevikus millegagi pähe valada, kui aga oleks paras juht. Aga samal silmapilgul välgatas mälestuses kuski kaugel haljas kartulipõld ja seal aietas maas värskel mullal keegi vana naine ning eemal seisis mingisugune
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
