Gardarr avastas Islandi. 20. Njall oli kena ja varakas mees, tal oli mitu talu. Njallil ei kasvanud habe. Ta oli tark, suur seadusteandja, ettenägelik ja andis väärt nõu teistele. Mehel oli kokku kuus last (3 poega ja 3 tütart). Njallil oli ka neljas poeg, aga tema oli liignaise poeg. 21. Unnr läks oma sugulase Gunnarri juurde ja rääkis, et tal pole enam raha. Unnr keeldus Gunnarri pakutud rahast ja tahtis, et mees nõuaks Hrutrilt naise vara tagasi. Gunnarr oli nõus ja läks Njalli juurde nõu küsima, sest ei teadnud, kuidas kohtuasja alustada. 22. Njall soovitas Gunnaril riietada end Kauba-Hedinniks, kes liiguks ringi eri paikades ja pakuks teistele sepiseid. Ühel hetkel satuks Kauba-Hedinn ehk Gunnarr Hrutri juurde, kus nad hakkaks rääkima Mördrist ja varast, mida Unnr tahab Hrutrilt tagasi. Lõpuks kutsukski Hrutri kohtusse. 23. Gunnarr riietaski end Kauba-Hedinniks ja tegi kõik nii, nagu talle oli soovitatud. Sel ööl
Kuldkäevõru 18. Mördr suri ja kogu ta vara päris Unnr. Ta raiskas kogu raha ära. ja sõnumine. Tänamised, kojujõudmine, pulmad. Pruut oli kurb ja kooselu ei edenenud hästi. Sõitsid tingile, Unnr kohtus isaga. Hakkas 19. Gunnarri suguvõsa tutvustus. Tema tutvustus. Vennad. nutma, kuid mehe kohta polnud ühtki halba sõna öelda. Läksid koju, 20. Njalli, Bergthora ja nende suguvõsa tutvustus. suvel said hästi läbi, siis jälle halvemini. 21. Unnr läks Gunnarri jutule ja palus tal Hrutri käest raha tagasi nõuda. 7. Unnr sõitis salaja Sigmundr Özurripojaga Altingile. Tahab Hrutrist lahku Gunnarr sõidab Njalli juurde, kes annab talle nõu kuidas kohtuasja minna, sest ta ei suuda teda rahuldada- meheriist on nii suur, et ei saa alustada. kuidagi ühte
Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist. 13. Njalli saaga ajastu ja üldiseloomustus Njalli saaga ajastu on dateeritult X-XI sajand. Islandil loodi Alting-maailma vanim rahvaesinduskogu, sellega seoses tekkis riikluse vorm ,,Rahavõim". Vaimuliku elu ja ka kohaliku tsiviilvõimu korraldajad olid goodid- paganlikest preestritest ülikud. Islandil polnud sel ajal kuningat, keskvõimu. Ristiusk võeti seal vastu 1000. Aastal. Demokraatlik põhimõte tol ajal oli, et riik peab rajanema seadustel. Islandil oligi parajasti ristiusu vastuvõtmise periood. Toimus saare
Kultuurilood I (sügis 2010) Eksamiküsimused kolme lühiessee teemad 05.07.01.2011 1. Mis on kultuuris püsivat väärtust ja tähendust omav ,,suur lugu" ehk narratiiv? Küsimusel on kolm alaosa, vastata tuleb kõigile: a) Arutlege, kuidas ,,suures loos" kujutatakse inimesi mitmes mõõdus indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
