Gardarr avastas Islandi. 20. Njall oli kena ja varakas mees, tal oli mitu talu. Njallil ei kasvanud habe. Ta oli tark, suur seadusteandja, ettenägelik ja andis väärt nõu teistele. Mehel oli kokku kuus last (3 poega ja 3 tütart). Njallil oli ka neljas poeg, aga tema oli liignaise poeg. 21. Unnr läks oma sugulase Gunnarri juurde ja rääkis, et tal pole enam raha. Unnr keeldus Gunnarri pakutud rahast ja tahtis, et mees nõuaks Hrutrilt naise vara tagasi. Gunnarr oli nõus ja läks Njalli juurde nõu küsima, sest ei teadnud, kuidas kohtuasja alustada. 22. Njall soovitas Gunnaril riietada end Kauba-Hedinniks, kes liiguks ringi eri paikades ja pakuks teistele sepiseid. Ühel hetkel satuks Kauba-Hedinn ehk Gunnarr Hrutri juurde, kus nad hakkaks rääkima Mördrist ja varast, mida Unnr tahab Hrutrilt tagasi. Lõpuks kutsukski Hrutri kohtusse. 23. Gunnarr riietaski end Kauba-Hedinniks ja tegi kõik nii, nagu talle oli soovitatud. Sel ööl
Kuldkäevõru 18. Mördr suri ja kogu ta vara päris Unnr. Ta raiskas kogu raha ära. ja sõnumine. Tänamised, kojujõudmine, pulmad. Pruut oli kurb ja kooselu ei edenenud hästi. Sõitsid tingile, Unnr kohtus isaga. Hakkas 19. Gunnarri suguvõsa tutvustus. Tema tutvustus. Vennad. nutma, kuid mehe kohta polnud ühtki halba sõna öelda. Läksid koju, 20. Njalli, Bergthora ja nende suguvõsa tutvustus. suvel said hästi läbi, siis jälle halvemini. 21. Unnr läks Gunnarri jutule ja palus tal Hrutri käest raha tagasi nõuda. 7. Unnr sõitis salaja Sigmundr Özurripojaga Altingile. Tahab Hrutrist lahku Gunnarr sõidab Njalli juurde, kes annab talle nõu kuidas kohtuasja minna, sest ta ei suuda teda rahuldada- meheriist on nii suur, et ei saa alustada. kuidagi ühte
Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist. 13. Njalli saaga ajastu ja üldiseloomustus Njalli saaga ajastu on dateeritult X-XI sajand. Islandil loodi Alting-maailma vanim rahvaesinduskogu, sellega seoses tekkis riikluse vorm ,,Rahavõim". Vaimuliku elu ja ka kohaliku tsiviilvõimu korraldajad olid goodid- paganlikest preestritest ülikud. Islandil polnud sel ajal kuningat, keskvõimu. Ristiusk võeti seal vastu 1000. Aastal. Demokraatlik põhimõte tol ajal oli, et riik peab rajanema seadustel. Islandil oligi parajasti ristiusu vastuvõtmise periood. Toimus saare
Tema isiklikus loos peegeldub aga kogu ajastu, inimesed ja nende vahelised suhted, kultuur, poliitika, sõda ja vägivald. Indiviidil on loos suur ja läbiv roll. Omaette tähendus on suurtes lugudes ka inimgruppidel. Näiteks "Iliases" on tähtis osa naistel, kes lahinguväljadel on sõjasaak, teendajad ja voodikaaslased. Kodus on naised aga need, kes pere, kodu ja riigi eest hoolt kannavad ja oma mehi koju ootavad. Samamoodi omavad naised erilist tähtsust "Njalli saagas", mille keskne tegelane on suguvõsa pealik Njall, kuid lugu on põimitud paljudest tegelastest ja sündmustest. Selles loos on naistel läbiv roll, nad ässitavad ja õhutavad kättemaksule. Neil oli ühiskonnas oluline positsioon ja seepärast oli neil ka loos edasiviiv roll. Erinevatel gruppidel on lugudes tähtsus, need inimesed võivad kuuluda kokku nii veresuguluse kui mingite ideede ja tõekspidamiste järgi. Suurte narratiivide keskmeks on tavaliselt suurte inimeste lood
annaabi.ee 
