Beli jöötun, kelle Freyr tappis Sigfödr =Odin Vidarr Odini poeg, kes tapab kättemaksuks Fenriri, et too ta isa alla neelas. Hloodyn naissoost jöötun, Thori ema, Maa isiksustatuna. Fjörgyn=Hloodyn Õilsaima jumala iidsetest ruunidest Odin oli esimene ruunitundja ning kirjutamise võimu valdaja. Fjölnir Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli maakoht, ,,taevas". Völva nägijatar, jutustaja 2. Thrymri laul Vingthoorr =Thor Jörd=Hloodyn Thrymr tursside kuningas, kes varastas Thori vasara, et sundida jumalat Freyat talle naiseks andma Hloorrid Thor Briisinga-kee päkapikkude valmistatud kaelaehe Nooatuun Njördri mere-äärne eluase Njördr- Freyri ja Freya isa, mere, meresõidu, tuule, kalastuse, jõukuse ja vilja saagikuse jumal. Sif Thori naine. Mjöllnir Thori vasar Vör jumalanna, keda seostatakse tarkusega. 3. Vöölundri laul
Vanem Edda Völuspaa (nägijatari kuulutus) ,,Tean puha sust, Odin! Kuhu pillasid silma: põhjatult kuulsasse Miimri kaevu.'' Odinil on üks silm, sest ta kukutas oma ühe silma Miimri kaevu ning vastutasuks sai ta omaenda tarkused, mida keegi teine ei teadnud. Thrymri lugu ,,Kas lubad sa Freyja, linnurüüd laenuks, et saaksin ehk tuua oma vasara tagasi?'' Odini võsult Thorilt varastati vasar, aaside kodumaal. ,,Mina jah varjan Hloorridi vasarat, ta maa alla maetud on kaheksa miili; ei koju sealt kanna teda nüüd keegi, seni kui Freyjat ma naiseks ei saa!'' Thori vasar oli trusside kuninga Thrymri käes, hiidude elupaigas. ,,Thorile pandagu pruutlinik pähe, kaelas ta kandku uhket Briisinga-keed!'' Freyja ei
Sigfödr =Odin Vidarr – Odini poeg, kes tapab kättemaksuks Fenriri, et too ta isa alla neelas. Hloodyn – naissoost jöötun, Thori ema, Maa isiksustatuna. Fjörgyn=Hloodyn Õilsaima jumala iidsetest ruunidest – Odin oli esimene ruunitundja ning kirjutamise võimu valdaja. Fjölnir – Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli – maakoht, „taevas“. Völva – nägijatar, jutustaja 2. Thrymri laul Vingthoorr =Thor Jörd=Hloodyn Thrymr – tursside kuningas, kes varastas Thori vasara, et sundida jumalat Freyat talle naiseks andma Hloorrid – Thor Briisinga-kee – päkapikkude valmistatud kaelaehe Nooatuun – Njördri mere-äärne eluase Njördr- Freyri ja Freya isa, mere, meresõidu, tuule, kalastuse, jõukuse ja vilja saagikuse jumal. Sif – Thori naine. Mjöllnir – Thori vasar Vör – jumalanna, keda seostatakse tarkusega. 3. Vöölundri laul
Proosasaaga: a) sugukonna saagad; b) ajaloolised saagad (reaalsed pildid vahelduvad fantastikaga, palju armastust ja raskusi, kuid lõppeb alati ablieluga); c) Erik Punapea saaga (retk ameerikasse).Vanem Edda on luuleline (Saemundri Edda) ja Noorem Edda on proosa Edda (Snorri Edda). Eddade sündmustik on 9-13.saj. 8. Vanem Edda, viited meie aladele Fenrir õgis ära päikese = Kaali metoriit ja sellele järgnev pimedus. 9. Thrymri lugu Thrymri lugu= Jördipoeg Vingthoorr ärkas ning avastas, et vasar on kadund. Ta oli maruvihane ning otsis kõikjlat. Ta ütles Lokile, et vasar olla varastatud. Nad läksid Freyja(Njördri tütar) aeda, et talt linnurüüd laenata. Loki lendas aaside maalt edasi hiidude kodumaale. Seal nägi ta tursside kuningat Thrymri, kes kullast kette koertele kaela sidus ja hobuste lakka kammis. Ta küsis jöötunilt Hloorridi vasarat.nad saavad
Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundri Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. Edda-laulud võib jagada kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumateks jumalalauludeks on Völuspá (Nägijatari kuulutus), Havamal (Õilsa ütlemised), Rígsula (Rígri lugu), rymskvia (Thrymri lugu). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja
annaabi.ee 
