LINNAKIRJANDUS Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värsste...
või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m. žanr, mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula.jutt), värsi v proosa vormis, lõbusad, veidrad argielu sündmused. Eesmärk oli meelt lahutada. Teravmeelsus, leidlikkus, taibukus, ettevõtlikkus, piitsutati aplust, saamatust. Mõjutused idamaadest, antiigist, rahvanaljanditest, lorijuttudest. Fabiloode keel on
Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli testamendi" sisu Vastus:Selles fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud
Tristani ja Isolde salajast kohtumist metsas. Leede ainestik pärines enamasti bretooni (keldi) legendidest 13.Iseloomusta keskaja linnakirjandust. -Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest “maa peale”. -Linnades lauldavad värsijutustused. -Suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. -Neid kujutati rumalate ja ahnetena, ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisi. -Prantsusmaal eriti tuntud “Rebaserooman”, kus tegelasteks on loomad. 14.Selgita mõisted fablioo ja švank; allegooria. -Fablioo- värsivormiline rahvanaljand keskaegsel Prantsusmaal, lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest; tegelasteks vaimulikud, mungad, sarvekandjaist abielumehed, truudusetud naised; pilgatakse rumalust, ahnust, võltsvagadust jpm -Švank- jämedavõitu, kohati ropu sisu ja õpetlik rahvalik naljalooke keskaja saksa kirjanduses, esines nii proosas kui värsis, tegelasteks koomilised tüübid: kelm, papp, napsivend, kuri või rumal naine.
Keskaja kirjandus 1. Keskaja alguseks loetakse missuguse impeeriumi langemist? Lääne-Rooma keisririigi langemist. 2. Keskaja perioodiline jagunemine. Varakeskaeg ja klassikaline keskaeg. 3. Varakeskajale iseloomulikud jooned. Puudus peaaegu täielikult ilmalik kirjandus. Ainuke raamat mida tunti oli piibel. Nimetati pimedaks keskajaks. Laulud liikusid suust suhu. 4. Klassikalisele keskajale iseloomulikud jooned kirjandust loodi põhiliselt rahvakeeles. kujunesid välja kõik keskajale iselookulikud kirjanduslikud žanrid. 5. Kes levitasid kangelaslaule? Saksamaal: Spielmannid Prantsusmaal: Zonglöörid Hispaanias: Hulgaarid 6. Kirjeldada iiri saagasid. koosneb üksikutest ballaadidest, keskne on kangelasteema, kuid ka armastus ning fantaasiamaailm. Tuntuim „Ossiani laulud“. 7. Kirjeldada islandi eepikat. Kuulsaim kogumik „Vanem Edda“, Tegu on 19....
ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid: 1) Antiigiainelised ,,Aleksandri romaan" 2) Bütsansi romaanid ,,Aucassin ja Nicolette" 3) Bretooni romaanid: Kuningas Artur, Püha Graali romaanid, tristani ja Isolde romaanid LINNALUULE/ROMAAN (ÕPETLIKKUS/ALLEGOORIA) Linnakirjandus väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teist linnakodanike huve järjest tähtsamaks muutuv ,,kolmanda seisuse" maailmavaade. FABLIOO rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. 1) Rebaseromaan looma eepos 2) Roosiromaan allegooriline armastuslugu » mehe ja naise suhted, õrn ja õilas armastus. · Vagandid e. goljaarid (esitasid linnaluulet/romaani) DRAAMAKIRJANDUS LITURGILINE DRAAMA otsene piiblitekstide illustratsioon. · Teskt ladinakeelne · Esitati altari lähedal
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja ...
Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust seega linnakodanlusel omaseid jooni. Samas piitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemäära himusid ja kirgi (rahaahnus, liiderdamine jne). Mõjutusi tuli ohtrasti nii idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest, oma kohal oli rahvanaljanditel ja lorijuttudel. Fablioode keel on mahlakas, rikka rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Umbes 150 Prantsusmaal säilinud fablioo autoreist on nimekaim RUTEBEUF (1248—1285), mitmekülgne ja viljakas kirjamees Pariisist. Lisaks fablioodele viljeles ta Iühiluulet, mis üllatab oma varjamatu avameelsusega: laulik pihib jämekoomilises laadis oma perekonnaelu hädadest, vaesusest ja viletsusest, oma nörkustest ja kirgedest. Saksamaal levisid prantsuse fabliooga sarnased švangid, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Väga populaarsed olid XIII sajandil
13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid ning asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. See kõik tõi kaasa muutusi ka kultuuris: rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teiste linnakodanike huve. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode stiil on jõuline ja keel mahlakas, värvikust lisavad rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis fabliooga sarnane ja sellest mõjutatud švank, mis põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid. Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks võib pidada ka allegoorilisust.
Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega
Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e
Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. Seisused olid vaimulikud, feodaalid ja talupojad e lihtrahvas. Rahvalik koomika fablioos ja farsis. Fablioo - rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest. Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud, kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides. Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. Farss oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur Kellest koosnesid ja millega tegelesid? Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid. Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte. 2)Arenes toodang.Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kir...
ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio) Uus mahe stiil (dolce stil nuovo) (mõjutatud Platoni filosoofiast) tähendas uut filosoofilist s...
ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ...
Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega
Linnaluule ja -romaan 13. sajandil muutusid linnad peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. See tõi kaasa rüütliromaani ammendamise ning linnaromaani tekimise. Linnaromaani iseloomustavad: 1. kaine mõistus 2. arukus 3. prodeerimine 4. moraliseerimine 5. protest seisusliku ebavõrdsuse vastu 6. aus satiir Selle ajastu jaoks on ka iseloomulikud järgmised zanrid: · Fablioo - Prantsusmaal populaarne rahva lõbustamiseks loodud jutt, lühike värsijutustus.tuntud autorid on Francoise Rabelais ja Giovanni Boccaccio. · SHvank (mul ei ole seda s katusega tähte)- Saksamaal levinud fabliooga sarnane zanr, kus peategelaseks on koomilised tüübid, kelle ahnuse, arguse ja rumaluse üle naerdakse. SHvank on mõjutatud rahvaluule poolt. · Rebaseromaan - loomaeepos, mis kajastab seisusevahelisi suhteid.
Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNG...
· tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7
kirjutatud. Müsteeriumi alaliik oli omakorda passioon. Müsteerium oli esimene ametlik teatrivorm, mida kirik ei põlanud. Seda esitati linnaväljakul näiteks vankrite kohal. Miraakel oli religioosse sisuga, tavaliselt tuli pühak appi peategelasele, kes oli sattunud ebamugavasse olukorda. Goethe ,,Faust" kasvas välja tüüpilisest keskaegsest Theophiluse miraaklist. Miraaklis oli alati mängus mingi imetegu. Keskaja lõpul, 14. sajandil tekkis ka proosakirjandus, nn fablioo, kus inimesed tulevad kokku ning jutustavad üksteisele lugusid. Need olid tihtipeale naljakad, tegelasteks talupojad ja juhmid noorukid. Teatris vastas sellele farss, kus teemadeks olid abielurikkumine jms. India kirjandus Veda'de kirjandus (16.6. saj eKr) Indias säilinud sanskritikeelne kirjandus jaguneb viieks grupiks. Osa neist on ajaloolised, osa sisulised. Vanim on veda'de kirjandus (16.6. saj eKr), mida defineerib ajastu ning pühadus.
lineaarne ülesehitus. Mõned seigad näitavad lähedust toonase rahvakirjandusega. ,,Tormese Lazarillo elukäik" meenutab oma lühidusega rohkem jutustust kui romaani, ometi võib sealt leida hilisema kelmiromaani kõik olulised tunnused. Boccaccio oli romaanist madalama zanri novelli viljeleja. Novelli peeti renessansiajastul madalaks zanriks. Novell sai oma zanrinime hiliskeskaja lühikesest lõbusast itaalia rahvalikust lühijutustust novellast sarnane nii prantsuse fablioo kui ka saksa svangiga. Juba 13.saj lõpus oli Itaalias populaarne anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" ehk 100 vana novelli. M. Cervantes oli hispaania kirjanik, kes tegi 18.saj algul suure romaaniuuenduse. Tema peateos on ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Cervantese elu oli pea sama kirev kui don Quijotelgi. Ta sündis vanas ülikoolilinnas isehakanud arsti vaesesse perre. Haridust sai humanitaarkallakuga koolis Madridis. Koolis avaldus tema kirjandusanne. Asus
Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja käesoleva hetke nautimisest. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise ja üliõpilashümni ,,Gaudeamus" algussõnad: ,,Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode häälestus on elurõõmus, stiil jõuline ja keel mahlakas; omalt poolt lisavad sellele värvikust rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Üks suurimaid fablioomeistreid oli Rutebeuf, kelle poolt on ka ,,Eesli Testament" kirja pandud. ,,Eesli Testament" Selles prantsuse fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud
goljaaride nime all. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja käesoleva hetke nautimisest. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise ja üliõpilashümni ,,Gaudeamus" algussõnad: ,,Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode häälestus on elurõõmus, stiil jõuline ja keel mahlakas; omalt poolt lisavad sellele värvikust rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Üks suurimaid fablioomeistreid oli Rutebeuf, kelle poolt on ka ,,Eesli Testament" kirja pandud. ,,Eesli Testament"
Kõige vanem säilinud vagantide laul ,,Gaudeamus," mis on tänapäeva ühtlasi ka üliõpilashümn. Vagantide luule loobub muusikast. Tuntud luuletaja Rutebeauf kirjutas pihtimusluuletusi. Selle aja tähtsamaid luuletajaid F. Villon. Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütellikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest pihtimuslikud. Kirjnutad näidendi inimesest, kes müüb oma hinge saatanale. Kujunes fablioo humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne ühiskondlikult pilkav. Pilgati näiteks ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Kirjanduses sai ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, selleks kasutati tihti allegooriat, mõistukõne. Suurenes kirjanduse publitsistlikkus, ühiskondlik-poliitiline teema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
