LINNAKIRJANDUS Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värsste...
tahavad oma elu üle ise otsustada”. Artur edastas nõia tarkuse kuningale. Lanceloti ja nõia pulmad- öösel oli nõia asemel imekaunis naine ja ütles: poole ööpäevast saan olla ilus ja pool nõid, sina saad otsustada kas ma olen öösel ilus või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m. žanr, mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula
1.Kuidas tekkis linnakirjandus? Kelle maailmavaadet linnakirjandus esindab? Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli testamendi" sisu
Tristani ja Isolde salajast kohtumist metsas. Leede ainestik pärines enamasti bretooni (keldi) legendidest 13.Iseloomusta keskaja linnakirjandust. -Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest “maa peale”. -Linnades lauldavad värsijutustused. -Suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. -Neid kujutati rumalate ja ahnetena, ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisi. -Prantsusmaal eriti tuntud “Rebaserooman”, kus tegelasteks on loomad. 14.Selgita mõisted fablioo ja švank; allegooria. -Fablioo- värsivormiline rahvanaljand keskaegsel Prantsusmaal, lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest; tegelasteks vaimulikud, mungad, sarvekandjaist abielumehed, truudusetud naised; pilgatakse rumalust, ahnust, võltsvagadust jpm -Švank- jämedavõitu, kohati ropu sisu ja õpetlik rahvalik naljalooke keskaja saksa kirjanduses, esines nii proosas kui värsis, tegelasteks koomilised tüübid: kelm, papp, napsivend, kuri või rumal naine.
Keskaja kirjandus 1. Keskaja alguseks loetakse missuguse impeeriumi langemist? Lääne-Rooma keisririigi langemist. 2. Keskaja perioodiline jagunemine. Varakeskaeg ja klassikaline keskaeg. 3. Varakeskajale iseloomulikud jooned. Puudus peaaegu täielikult ilmalik kirjandus. Ainuke raamat mida tunti oli piibel. Nimetati pimedaks keskajaks. Laulud liikusid suust suhu. 4. Klassikalisele keskajale iseloomulikud jooned kirjandust loodi põhiliselt rahvakeeles. kujunesid välja kõik keskajale iselookulikud kirjanduslikud žanrid. 5. Kes levitasid kangelaslaule? Saksamaal: Spielmannid Prantsusmaal: Zonglöörid Hispaanias: Hulgaarid 6. Kirjeldada iiri saagasid. koosneb üksikutest ballaadidest, keskne on kangelasteema, kuid ka armastus ning fantaasiamaailm. Tuntuim „Ossiani laulud“. 7. Kirjeldada islandi eepikat. Kuulsaim kogumik „Vanem Edda“, Tegu on 19....
ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid: 1) Antiigiainelised ,,Aleksandri romaan" 2) Bütsansi romaanid ,,Aucassin ja Nicolette" 3) Bretooni romaanid: Kuningas Artur, Püha Graali romaanid, tristani ja Isolde romaanid LINNALUULE/ROMAAN (ÕPETLIKKUS/ALLEGOORIA) Linnakirjandus väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teist linnakodanike huve järjest tähtsamaks muutuv ,,kolmanda seisuse" maailmavaade. FABLIOO rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. 1) Rebaseromaan looma eepos 2) Roosiromaan allegooriline armastuslugu » mehe ja naise suhted, õrn ja õilas armastus. · Vagandid e. goljaarid (esitasid linnaluulet/romaani) DRAAMAKIRJANDUS LITURGILINE DRAAMA otsene piiblitekstide illustratsioon. · Teskt ladinakeelne · Esitati altari lähedal
Ümarlaud Võlur Merlyn Püha Graal- võlijõuga karikas, kuhu olevat kogutud ristilöödud kristuse veri · 13.-14.saj. hakati romaane kirjutama proosa vormis 11. Linnakirjandus arenes rüütlikirjandusega paralleelselt. Keksklassi(käsitöölised, kaupmehed) kirjandus oli rahvapärasem, lihtsam aga jõulisem. 12. Fablioo- Kõige esimesena välja arenenud üks populaarseimaid kirjanduszanreid Prantsusmaal. Lühike ja naljaks argieluteemaline lühilugu Naeruvääristati ahnust, silmakirjalikkust, pettmist,rumalust, lühinägelikkust. 13. Svank- Saksa ??? 14. Linnakirjanduse kaks suurteost: · "Roosiromaan"- keelepeks, keeldumine jne. Mõistuse ja looduse omavaheline side. · "Rebaseromaan"- peategelane Renart, kujutati inimesi läbi looma silmade. 15
Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust seega linnakodanlusel omaseid jooni. Samas piitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemäära himusid ja kirgi (rahaahnus, liiderdamine jne). Mõjutusi tuli ohtrasti nii idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest, oma kohal oli rahvanaljanditel ja lorijuttudel. Fablioode keel on mahlakas, rikka rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Umbes 150 Prantsusmaal säilinud fablioo autoreist on nimekaim RUTEBEUF (1248—1285), mitmekülgne ja viljakas kirjamees Pariisist. Lisaks fablioodele viljeles ta Iühiluulet, mis üllatab oma varjamatu avameelsusega: laulik pihib jämekoomilises laadis oma perekonnaelu hädadest, vaesusest ja viletsusest, oma nörkustest ja kirgedest. Saksamaal levisid prantsuse fabliooga sarnased švangid, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Väga populaarsed olid XIII sajandil
13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid ning asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. See kõik tõi kaasa muutusi ka kultuuris: rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teiste linnakodanike huve. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode stiil on jõuline ja keel mahlakas, värvikust lisavad rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis fabliooga sarnane ja sellest mõjutatud švank, mis põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid. Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks võib pidada ka allegoorilisust.
Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega
Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e
Keskaegses ühiskonnas oli väga kindel hierarhia. Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. Seisused olid vaimulikud, feodaalid ja talupojad e lihtrahvas. Rahvalik koomika fablioos ja farsis. Fablioo - rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest. Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud, kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides. Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. Farss oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks
Püha Kolmainsus- mõte, mille kohaselt Jumal eksisteerib igavikuliselt kolmes isikus (Isas, Pojas ja Pühas Vaimus) Linnaõigus-seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas Hansa liit- XII saj-l tekkinud kaupmeeste liit. Algselt Saksa kaupmeeste ühendus, XIV saj-st kaubalinnade liit Paast- usulistel põhjustel toidust, joogist ja seksuaalelust hoidumine Vastlakarneval- üritus, mis tähistas paastu algust. Karnevalil joodi ja söödi ohtrasti ning tantsud ja laulud olid ülemeelikud Fablioo-värsivormiline lühilugu Trubaduur- FRAs kasutatud nimi poeetidele ja laulikutele Püha haud- Kristuse haud Püha Maa- Iisrael Parlament- riigi kõrgeim seadusandlik kogu Generaalstaadid- seisuslik esinduskogu FRAs Pärusvaldus-valdus, mida on pärandatud Bilda- Vastukaalukatapult Turniir- sõjamängud, milles osalesid rüütlid(alguses peeti väikseid lahinguid pisikeste sõjasalkade vahel, kuid ohvreid oli liiga palju, hiljem mindi üle kahevõitlusele)
ARLECCHINO (esines kirjudes riietes ja mustas poolmaskis) veiderdav juhmard ja narr ühes isiksuses. temast on tulnud hüüdnimi arlekiin. BRIGHELLA Arlecchinole vastanduv, intriigitsev teener. COLOMBINA tuntuim teenijatüdrukutest siit nimi kolombiin(lõbus teenijanna itaalia rahvakomöödias). Teenrite seltskonda kuulusid veel: PEDROLINO, PULCINELLA jt. Commedia del'Arte hääbus XVIII sajandi alguses. 7. Rebelais Tema loomingu allikaks oli rahva luule: fablioo- värsivormis rahvanaljand, farss- lühikomöödia, naljand/anekdoot. ,,Garantua ja Pantagruell" kirjutas ühe rahvaraamatu järgi. Peetakse esimeseks uue aja romaaniks. Räägib hiidude tegutsemisest: hiiglastest 3 kuningat, kes hämmastavad oma kehamõõtmetega. Nad kõik on söömise, joomise ja janu sümboolika. Keeleline osa: segu madalast ja korralikust keelest. Groteski rajaja jämekoomiline karrikeeriv kirjutamisviis, milles esitatakse
miraakle, passioon 3.rüütlikirjandus-(autori nimi polnud oluline) *Bütsantsi romaan(kreeka aluspõhjaga sündmused) *Aleksandri romaan(makedoonia aleksandri sõjaretked) Aenese romaan(rooma eempose aineil) Arturi romaan(keldi aluspõhjaga) *Graali romaan(saksa varanduse otsimine) *Tristani ja Isaolde romaan(keldi aluspõhjaga) 4.Linnakirjandus-(autori nimi polnud oluline)*Roosiromaan(sümboltegelased) *Rebaseromaan(Allegoorlised loomad tegelasteks) *fablioo(satiiriline jutt) *Keskaja lõpul tekkis rändüliõpilasi, kes kirjutasid laule armastusest, veinist, elu nautimisest. Vahel olid nende laulud riivatud, irvitati rüütliluule ilustsemise üle ja mõnikord loodi nn lollilaule(erootiliselt labaseid)- üks tuntumaid autoreid oli Francois Villon. *"Rolandi laul" Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778
Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega
Linnaluule ja -romaan 13. sajandil muutusid linnad peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. See tõi kaasa rüütliromaani ammendamise ning linnaromaani tekimise. Linnaromaani iseloomustavad: 1. kaine mõistus 2. arukus 3. prodeerimine 4. moraliseerimine 5. protest seisusliku ebavõrdsuse vastu 6. aus satiir Selle ajastu jaoks on ka iseloomulikud järgmised zanrid: · Fablioo - Prantsusmaal populaarne rahva lõbustamiseks loodud jutt, lühike värsijutustus.tuntud autorid on Francoise Rabelais ja Giovanni Boccaccio. · SHvank (mul ei ole seda s katusega tähte)- Saksamaal levinud fabliooga sarnane zanr, kus peategelaseks on koomilised tüübid, kelle ahnuse, arguse ja rumaluse üle naerdakse. SHvank on mõjutatud rahvaluule poolt. · Rebaseromaan - loomaeepos, mis kajastab seisusevahelisi suhteid.
Kurtuaasne kirj Romaan Teemad - sõjaretked Kangelasteod au ja kuulsus Ümarlauaromaanid Saadi ainestiku kuningas Arturist Püha Graal Püha õhtu söömaaeg Tänapäev-muinasjutud Kauplemine ja käsitöö Rahvas, kes olid vaesed said ka rikkamaks. Rüütlikirjandus hakkas ära kaduma, tuli linnakirjandus. See väljendas kaupmeeste huve (3.seisus muutus tähtsamaks). Linnakirjandust iseloomustab mõistlikkus, arukus, argielu kujutamine, satiir (protest seisuste ebavõrdsuste vastu). Fablioo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest, lõpus on loomoraal Svank põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid ,,rebaseromaan" paarisaja aasta jooksul kogutud lood ,,roosiromaan" mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Tegelased inimlikud omadused Skolaarikud kooliga seotud inimesed, esimesed linnakirjanikud
· tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7
kirjutatud. Müsteeriumi alaliik oli omakorda passioon. Müsteerium oli esimene ametlik teatrivorm, mida kirik ei põlanud. Seda esitati linnaväljakul näiteks vankrite kohal. Miraakel oli religioosse sisuga, tavaliselt tuli pühak appi peategelasele, kes oli sattunud ebamugavasse olukorda. Goethe ,,Faust" kasvas välja tüüpilisest keskaegsest Theophiluse miraaklist. Miraaklis oli alati mängus mingi imetegu. Keskaja lõpul, 14. sajandil tekkis ka proosakirjandus, nn fablioo, kus inimesed tulevad kokku ning jutustavad üksteisele lugusid. Need olid tihtipeale naljakad, tegelasteks talupojad ja juhmid noorukid. Teatris vastas sellele farss, kus teemadeks olid abielurikkumine jms. India kirjandus Veda'de kirjandus (16.6. saj eKr) Indias säilinud sanskritikeelne kirjandus jaguneb viieks grupiks. Osa neist on ajaloolised, osa sisulised. Vanim on veda'de kirjandus (16.6. saj eKr), mida defineerib ajastu ning pühadus.
lineaarne ülesehitus. Mõned seigad näitavad lähedust toonase rahvakirjandusega. ,,Tormese Lazarillo elukäik" meenutab oma lühidusega rohkem jutustust kui romaani, ometi võib sealt leida hilisema kelmiromaani kõik olulised tunnused. Boccaccio oli romaanist madalama zanri novelli viljeleja. Novelli peeti renessansiajastul madalaks zanriks. Novell sai oma zanrinime hiliskeskaja lühikesest lõbusast itaalia rahvalikust lühijutustust novellast sarnane nii prantsuse fablioo kui ka saksa svangiga. Juba 13.saj lõpus oli Itaalias populaarne anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" ehk 100 vana novelli. M. Cervantes oli hispaania kirjanik, kes tegi 18.saj algul suure romaaniuuenduse. Tema peateos on ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Cervantese elu oli pea sama kirev kui don Quijotelgi. Ta sündis vanas ülikoolilinnas isehakanud arsti vaesesse perre. Haridust sai humanitaarkallakuga koolis Madridis. Koolis avaldus tema kirjandusanne. Asus
Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja käesoleva hetke nautimisest. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise ja üliõpilashümni ,,Gaudeamus" algussõnad: ,,Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode häälestus on elurõõmus, stiil jõuline ja keel mahlakas; omalt poolt lisavad sellele värvikust rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Üks suurimaid fablioomeistreid oli Rutebeuf, kelle poolt on ka ,,Eesli Testament" kirja pandud. ,,Eesli Testament" Selles prantsuse fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud
goljaaride nime all. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja käesoleva hetke nautimisest. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise ja üliõpilashümni ,,Gaudeamus" algussõnad: ,,Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode häälestus on elurõõmus, stiil jõuline ja keel mahlakas; omalt poolt lisavad sellele värvikust rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Üks suurimaid fablioomeistreid oli Rutebeuf, kelle poolt on ka ,,Eesli Testament" kirja pandud. ,,Eesli Testament"
Kõige vanem säilinud vagantide laul ,,Gaudeamus," mis on tänapäeva ühtlasi ka üliõpilashümn. Vagantide luule loobub muusikast. Tuntud luuletaja Rutebeauf kirjutas pihtimusluuletusi. Selle aja tähtsamaid luuletajaid F. Villon. Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütellikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest pihtimuslikud. Kirjnutad näidendi inimesest, kes müüb oma hinge saatanale. Kujunes fablioo humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne ühiskondlikult pilkav. Pilgati näiteks ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Kirjanduses sai ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, selleks kasutati tihti allegooriat, mõistukõne. Suurenes kirjanduse publitsistlikkus, ühiskondlik-poliitiline teema
annaabi.ee 
