Skandinaavia Mütoloogia

bulatov, arseni

Skandinaavia Mütoloogia (1)

Kutsekool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Skandinaavia mütoloogia
Sisukord

Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3

Valhalla 5

Asgard 5

Heimdall 5

Ragnarok 5

Yggdrasil 6

Maailma loomise lugu 7
2.1 Vaanid ja aasid 7

Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8
3.1 Odin 8
3.2 Loki 8
3.3 Thor 9
3.4 Baldur 10
3.5 Freya 10
3.6 Tyr 11

Kokkuvõte 12

Kasutatud kirjandus

Lisad
-2-
1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus
On skandinaaviat ja Islandit asustanud põhjagermaani hõimude ja rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum. Skandinaavia mütoloogiast eraldi seisab Soome mütoloogia, kuigi sellel on eelmainituga mõningaid sarnasusi .(3)
Skandinaavias säilis muistne germaani mütoloogia kõige kauem. Müüte anti viikingiajal edasi suuliselt, näiteks pikkade värssjutustustena. Praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja Nooremast Eddast, Islandi Saagadest ja teistest keskaegsetest tekstidest.
Skandinaavia folklooris säilisid muistsed uskumused ja legendid pikka aega ning mõnedes maakohtades püsivad need tänapäevani.(4)
Muinaspõhja usku on taaselustatud või taasleiutatud germaani uuspaganlusega. Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele.
Punanahksed, möirgavad, pühendunud Jumalad olid kõik viikingite poolt armastatud. Kõiki neid võiks nimetada ühtselt Skandinaavia Jumalateks, kuid Põhjala (Norse) kõlab kui suur mühisev sõjatäkk. Mõttes võiks ju see nii jäädagi. (1.)
Põhjala mütoloogia alla kuuluvad ka ülejäänud Skandinaavia alad, hõlmates endaga Taani ja Rootsi. Rootsi viikingid armastasid reisida enamasti ida aladel, Taan ja Norra viikingid enamasti lääne aladel. Rootsi viikingid käisid ka Soome aladel, kuid sinna väga ei kiputud, sealsete oma jumalate ja kommete tõttu. Island kuni 800 a ema võrdsustus ja ajas ise oma viikinite asju. (Joe, 2006)
Üks asi mis neid kõiki ühendas oli ühine keel. Norse e Põhjala keel (nim. ka Norra keeleks).Teine ühine asi oli usk. Neid eristati erinevate Kuningriikide alusel, nagu Taani, Lääne- Gotland , Ida-Gotland, Svealand (osa Rootsi lõunaosast). ( Allan , 2004, lk 10)
Viikingite kolooniaid oli igal pool üle põhjamaade, Gröönimaast kuni Inglismaani välja. Sealsed piirkonnad, külad, alevikud kannavad tänapäevani norrapäraseid nimetusi. Vallutatud said ka Island, Gröönimaa, talvituti aga ka New Foundlandis, Põhja-Ameerikas Nad rajasid riigid Põhja-Prantsusmaale (Normandia), kui ka Venemaal, kuni Kaspia mereni välja, liiguti mööda jõgesid. (Lindqvist, 1993, lk 7)
-3-
Kristlus nimetas vanad lood paganluseks ja diaboolseteks müütideks, tuues esile hoopis Kreeka- Rooma mütoloogia, hoolimata faktist, et jumalate sarnasus ja isegi nimed olid võrrelsed põhjala omadega praktiliselt samad. ( Wilson , 1980, lk 16)
Enamus infot Põhjala mütoloogiast on kirja pandud Vaemasse Eddasse (vt. Lisa 1) ja hilisematesse saagadesse, muu materjal ilmub kommentaaridena Taani ajaloolase Saxo Grammatian ja Saksa kirjaniku Adam Bremeni (a.d. 1075) töödes. Fragmendid legendidest tulenevad folkloorist ja veelgi hilisematest kirjutistest. (4)
-4-

Valhalla
Taevast (ka kosmos) kutsusid viikingid Valhalla-ks, see oli mõeldud ainult sõdalastele. Viiking pidi võitlema lahingus päevi, öösiti lasti aga lõdvaks, joodi, pummeldati, pidutseti, karjuti kui viimsed joodikud , ja kui päeval olid sõdalane ja surma said, juhatati sind kui tõelist sõdalast valhallasse, imekaunite, heledajuusteliste taevaste järelvaatajate Valkyris-te poolt sinna kus oli väljateenitud koht.Valhallase tahtsid kõik viikingid, ja kõik nad pidasid endeid headeks sõdalasteks.
Isegi päike ja mõned nädalapäevad on saanud nime Põhjala Jumalate järgi.(3)
Valhalla kuulus Odinile (Allan , 2004, lk 45)
Valhalla oli mitme torniga surnute koda, kus elas Odini kummituslik sangarite vägi, kes kogunes võitluseks Ragnaroki ajal- jumalate ettemääratud hukupäeval. (Cotterell, 2001, lk 176)
1.2 Asgard
Asgard oli jumalik elukoht aasidele, kes moodustasid jumalate sugupuu noorema ja tugevama haru. Asgardi sees asusid loendamatud säravad ja kiiskavad kojad kõigile jumalatele. Asgardi ühendas Midgariga jumalate taevane rada ehk Bifrõstik, imeline vikerkaarevärviline sild . Midgard oli maa kõigile teistele kes polnud jumalad ja hiiud . (Cotterell, 2001, lk 180-181)
1.3 Heimdall
Heimdall oli üheksa ema poeg ja germaani jumalate vahimees. Seisis alati Bifrösti kohal, valmis puhuma oma sarve, Raganaroki alguse puhul. Heimdall oli viimane tegelane kes pidi astuma võitlusse Loki-ga.(Cotterell, 2001, lk 183)
1.4 Ragnarok
Germaani jumalate hukatuse päev. Pärast kohutavat kolmeaastast talve pidid jumalad ja härmahiiudvõitlema otsustavas lahingus. Odini ja jumalate poolel võitlesid surnud sangarid (kes juba varem elasid Valhallas). Tulejumal Loki ja härmahiidude poolel aga võitlesid vääritud surnud (Hel-ist ehk surmamaalt), Fenrir (hunt) ja Loki laps meremadu Jörmungandur. Odinil oli teadmine , et maailm ei lõpe Ragnarokiga, peale võitlust pidi Roheliseja kaunimana veest tõusma uus maailm. Enne lahingut olid kaks inimest Lif ja Lifthamir end Yggdrasilli okste vahele peitu pugenud kaks inimest kes ainsana ellu jäädel alustavad uut elu uues maailmas.(Cotterell, 2001, lk 218)
-5-

Yggdrasil
Suur saarepuu Yggdrasil oli sümbüülne sammas mille ümber kogu Põhjala maailm keeres. Saarepuu kasvas Asgardi keskel, ühendades kõiki maailmu omavahel. Puul oli kolm peajuurt. Üks ulatus Niflheimi (udumaa) ja Huergelmeri (pulbitsev katel), sinna kust elu alguse sai. Teine juur ulatus Midgardi, teadmiste allikasse, mida valvas tark Hiid Mimir. Kolmas juur ulatus Asgardi e jumalate maale.(Allan 2004, lk 38)
Arvatakse, et hiiglaslik puu võis eksisteerida ka tegelikult inimeste maailmas. Adam Bremenist kirjutas oma kirjapanekutes, et Uppsala templi lähedal asub puu mille liiki ei teata, on roheline nii suvel kui talvel ja et selle lähedal voolab oja. (11)
-6-
2. Maailma loomise lugu
Põhjala müüdi järgi sai maailm ilmselt alguse täni Islandi suurepärasele loodusele , jää, vee, ja tule kooslusele. (Cotterell, 2001, lk 167)
Maailm kasvas välja hiiglaslikust kuristikust, Ginnungagap-st, ehk haigutavast tühjusest. Põhja pool olevast pakasemaast Niflheimist (hiljem ka surnute maa) ja lõunakaares piirnevast tule asupaigast Muspellist. Nende kõigi kokkusaamisel tekkis savi, kui oli võimalik elu algus. Savist sündis hiid Ymer (jäähiid). Maailaloomise alguses oli olemas ka hiiglaslik lehm Audhumla, kelle piimamerest hiiud toitunuks said. Maa mida lehm lakkus (rohtu ju veel ei kasvanud), sünnitas Odini vanaisa Bure e. Looja. (Allan, 2004, lk 36)
Müüdi järgi lõi maailma siiski Odin, pärast Ymeri tapmist. Tema verest loodi mered, järved ja jõed, kehast mäed, orud ja taevas.
Midgar e. Inimeste elukoht, Asgard e jumalate kodu. (Allan, 2004, lk 37) Asgarit ja Midgarit ühendas omavahel sild Bifrost, keda valvas Heimdal.(cotterell, 2001, lk 181)
2.1 Vaanid ja aasid
Põhjala maailmas elas kaks jumalasugu. Aasid, suuremad ja mõjuvõimsamad jumalad, kes elasid Asgardis, nende juht oli Odin, kellega koos elasid seal veel Thor, Balder, heimdal, Tyr, Frigg, Sif, Nanna ja Idun. Frey , koos kaksikõe Freya ja nende isa Njordiga kuulusid vaanide esindusse. Vaane aistati kogu põhjalas kuid on alust arvata, et kultus sai alguse Rootsist sealse svea rahvaga tihedas kooselus. (Allan, 2004, lk 40-41). Nemad olid ka Rootsi kuningasoo müütilised esiisad .Vanem haru , ehk vaanid elasid Vanaheim-is. (Cotterell, 2001, lk 167)
-7-
3.Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast
3.1 Odin
Tuntakse veel ka nimede Gangler, Odhinn, Odinn, Vak, Valtam all.
Jumalate isa, Ascardi kuningas, sõjalord, surm ja tarkus.
Selleks, et teda maailmas ringi reisides ära ei tuntaks, kannab ta hiiglaslikku laiaäärega kaabut .Tänu Lokile sõidab ta lahinguväljadel kaheksajalgse hobuse Sleipniriga.kergesti äratundmise eest kaitses ta end kujumuutmisega, reisides alati inkognito , valenimede all.(3)
Odinit peeti peamiseks lahingujumalaks ja „võitude isaks“ peeti teda eriti aristokraatlike sõjameeste klassis. Peeti ka Taani ja Norra kuningasoo kaitsejumalaks. (Allan, 2004, lk 45)
Tal on väga kõrgelt tunnustatud sõjaväe- luure alal. Temaga koos lahingus on alati saatjaks kaks musta ronka Huginn ja Muninn, kes mööda maailma ringi lennates teda sündmustega kursis hoiavad. Müüdi järgi on Odinil vaid üks silm, teise silma ta vahetas Mimir-ist, Tarkuse Kaevust, lonksu tarkuse vastu. Kaev ise asus Maailmapuu Yggdrasil-i juurte all. Silm võimaldas Mimir-il näha kaugete maade taha, samas andis ka Odinile võime alati näha ette mis tuleb.(6)
Odin oli abielus jumalanna Frigg-iga (abielu ja kodu jumalanna), Ascardi kuninganna, Balduri ema, kuna norralased võrdsustasid Frigg-i Venusega siis laenasid nad reede, Venus -e päeva jumalanna nime järgi Friggdag-ks (e. Friday). Mõningate allikate järgi teatakse Frigg-i Odini tütrena, mõningad müüdid aga jutustavad temast kui Odini naisest. Odinil oli kaks venda Ve ja Vili (mõlemaid seostatakse maailma ümberkujundamisega). Odini isa Bor oli müüdi järgi Buri, jääkamaka poeg.(3)
3.2 Loki
Jumalate kloun.
Tuntakse veel nimede Loder, Loke , Lokkju, Lopter, Lopti all.(3)
Loki oli salakaval kelm, rumal ja pahatahtlik. Ta oli kahe hiiglase poeg , kes oli suutnud sisse saada jumalate kogukonda ja saada üheks neist. Oli üks esimesi anti- kangelasi , kes suutis kiire taibuga ennast eemale hiilida igasugustest teravatest ja nurgelistest situatsioonidest, ja nii ka lõpuks Jumalaks sai.mida aeg edasi läks seda enam vastikumaks ta muutus. Lokil oli kolm naist, kõigi nendega mitmeid järglasi kes olid sama veidrikud kui Loki ise. (7)
Ascardi ülesehitamise ajal varastas ta raha, kuna sel ajal polnud veel pankasid, ja hoiukassasid leiutatud. Raha jäi täpselt niipalju puudu, et ehitada müür igasuguse rahvarämpsu ja jumalate
-8-
maailma vahele.Loki tuli ideele müüri asemel panna Hiiglane seda ehitama, vastutasuks tahtis hiiglane endale kuud, päikest ja jumalanna Freyat. Loki seega veenis kõiki jumalaid, et viimane ei ole iial võimeline seda ehitama, ja seega jääb tehing katki Hiiglasel oli aga tugev täkk, kes vedas kivirahne nagu ei kunagi varem. Jumalad olid juba hirmust kanged, kaasa arvatud Freya, siis Loki, kes vahetas kuju nagu ei keegi teine muutis ennast märaks ja jooksutas Hiiglase hobuse metsade vahele, Hiiglane üksi taaskord polnud võimeline tööd lõpetama, selline jooksutamise kestis täpselt niikaua kuni Thor Hiiglase pealuu oma haamriga purustas. Samal ajal kui Loki märana mööda põlde ja metsi vallatles, jäi ta nö rasedaks ja sünnitas kaheksajalgse isase varsa. Varsa (Sleipnir) kinkis ta Odinile. Nii sai Odin tänu Lokile omale hobuse ja head suhted nii Jumalate isa kui ka Thoriga. Lokil oli palju kokkupõrkeid päkapikkudega, keda ta võimaluselalt vedas ja pettis , lõpuks kui avanes võimalus, õmblesid päkapikud ta suu kinni, viimane sündmus tegi ta vaikseks pikaks ajaks.
Kõige skandaalsema jumalana ei puudunud pühapäevastest ruuniuudistes ta nimi kunagi. Tema trikid said lõpu seoses Balduri surmaga.Peale seda saadeti ta karistuseks Ragnaroki, jumalate maailmalõppu. (7, 3)

Thor
Tuntakse veel nime Donar all.(3)
Äikese-, Piksejumal. Thori järgi on nimetatud Kolmapäev („Thursday is Thorsday“). Oli eriti populaarne talupoegade seas.(Wilson, 1980)
Odini ja Jord-i poeg. Kuulus skandinaavia Jumal Haamriga, tüse, punase habemega äikesetormi jumal.Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas , lõi välku ja müristas. Thor polnud eriti taibukas mistõttu Loki teda alati ära kasutas, samas said nad alati hästi läbi, olles ise alati valmis virutama obadusi tema vaenlastele. Thor oli abielus Sif-iga(vilja-jumalanna), samuti teatakse et Thoril oli hiiglasnaise Jarnsaxa-ga kaks järeltulijat, Magni ja Modi, Sif iga koos sündis neil tütar Thrud. Magni, jõu ja tugevuse jumal, oli kokkuvõtted tugenam kui Thor ise.
Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor viikingiaegse Skandinaavia kõige populaarsem jumal. Thori austasid ka orjad . Levinud oli Thori vasara kujulise ripatsi kandmine amuletina, arvatavasti oli selle kombe eeskujuks risti kandmine kristlaste seas. Thori nime kasutati sageli isikunimede osana ja paljud sellised nimed on Skandinaavias siiamaani käigus. Thori nime esineb sageli ka kohanimedes. (3)
-9-
Thor oli väga populaarne Islandi Kolonistide seas, kes olid põgenenud Põhja-Norrast odinlike tegude eest. (Cotterell, 2001, lk 176)
3.4 Baldur
Tuntakse veel nimede Balder, Baldr all.
Baldurit painasid alati halvad unenäod mille järgi Asgardi jumalad püüdsid ära arvata tulevikku. Teda nimetati ka n.ö. Surevaks ja taassündivaks jumalaks. Tundub nagu oleks Põhja -Euroopas kristluse sünni juures just kasutatud seda sümbolismi uue elu algusega. (Cotterell 2001, lk 182)
Rahujumal , Odini poeg. Headuse, süütuse, andestuse kehastus, keda armastasid kõik. Tema naine on Nanna ja poeg Forseti. Baldril oli laev nimega Hringhorni, mis oli suurim iial ehitatud. Kui Loki teada sai, et Baldur oli kõigi ja kõige poolt puutumatuks kuulutatud, leidis ta et puusõõrik oli ainuke asi mis teda tappa ei saanud. Loki võttis puusõõriku ja andis selle pimedale Jumalale Hod-ile , kes banketi ajal puuvõõrikut visates Baldurit tabas. Nii sai Baldur Loki poolt tapetud ja Ragnaroki heidetud. Hod oli Balduri kaksikvend, kes oma venna mõrva eest tapeti .(3, 7). Balduri surma seostatakse mõnedes allikates veel ka Ragnaroki algusega, kus teati, et Baldur taaselustub, Uues Maailmas, peale Ragnaroki, katastroofist puhastununa (Cotterell 2001, lk 183)
3.5 Freya
Tuntakse veel ka Freyja nime all.
Armastuse, seksuaalse iha, viljakuse jumalanna, vapper sõdalane, Valkyries-i kuninganna.Njordi tütar ja imeilusa Freyr-i kaksikõde. Ta on abielus jumalaga nimega Od. Mitmed allikad on neid pidevalt segi ajanud Odin-i ja Frigg-iga, seetõttu muutub kohati ka müütide sisu. Neil sünnib kaks tütart, Hnoss ja Gersemi. (3)
Frigg ja Freya on peamised Norra mütoloogia jumalannad, neid asetatakse staatuse poolest isegi kõrgemale troonile kui Thori ja Yngve-t. (Wilson, 1980)
Teda seostati luksuse, kaunite asjade lembusega, teda peeti seksuaalsese kehastseks. Ta oli ühteaegu nii Neitsi Maarja kui Veenus . Ta oli ühtaegu nii jõuline kui kirgliku loomuga, oli oma eesmärkide saavutamisel äärmiselt kindlameelne . (Allan, 2004, lk 48-49)
Heimsgringlas(Vana-Põhjala Kuninga saaga) nimetatakse Freyat mütoloogiliseks Rootsi printsessiks Teda kutsuti tihti laste sünni juurde, samuti andma õnnistusi hea hooaja (aastaaja) tulekuks.(7)
-10-
3.6 Tyr
Tuntakse veel ka Tiwal, Tiwaz, Tiw, Things, Ziu nimede all.
On üksikvõitluse ja kangelaslikkuse jumal muinaspõhjala mütoloogias, keda kirjeldatakse ühekäelise mehena . Hilisemates Islandi Eddades kirjeldatakse teda kas Odini ("Noorem Edda ") või Hymiri pojana , kuigi nimetuse allikad ja võimalik samasus Tuistoga (Tacituse Germaaniast) annab võimaluse oletada, et ta oli kõigi jumalate isa ja panteoni valitseja. Teatud allikad väidavad et Tyr on vanem kui Odin. Veel et oli maailma loomise ajal puidust tugisammas , toetamaks universumit.
Müüdi järgi kaotas ta oma parema labakäe Loki loodud hunt-koletiseFenriri kinnisidumise vastuteenena. Kokkulepe oli, et kui jumalad usuvad , et hunt ei pääse nende loodud köidikutest, peab keegi oma käe Hundi suhu panema , aga hundi ponnistuste ajal pures viimane Tyri käe ja oli tõestuseks, et uskus köidikute tugevusse. Hunt sai igaveseks ketti pandud, ja Tyr ilma oma paremast labakäest. Edaspidi on kirjeldatud Fenririt kui Tyri kodulooma. Keldi mütoloogia järgi kaotas ta käe lahingus võideldes, ning teda kutsuti hõbekäeks.
Tyr-i järgi on nimetartud teisipäev, ilmselt nimetatud sai selle järgi et see oli Tyri puhkepäev.
-11-
4. Kokkvõte
Põhjala mütoloogia arenes aeglaselt, kõik jumalad olid omavahel seotud, kuid esindatud erineval ajal ja kohas. Vähem tähtsad jumalad nagu Ull, viljakusjumal Njord ja Heimdall võisid olla populaarsed ja tähtsad vaid enne Odini tulekut.
Peale Vanema ja Noorema Edda on Põhjala saagasid kommentaaridena märgitud Taani ajaloolase Saxo Grammaticu-e ja Saksa kirjaniku Aram Bremenist (u 1075) töödes. Fragmente legendidest tulevad veel ka folkloorist ja veelgi hilisematest kirjutistest.
Põhjala rahvad austasid oma jumalaid kelle nad olid loonud omaenda näo järgi. Nutika väepealiku musternäidisena kõikevägev kavalpea Odin ning võitlejaks sündinud tugev ja lihtsakoeline Thor, kellele ei leidnud võrdväärset jõult ega vapruselt. Kuid lisaks nendele olid liikvel ka vähemtuntud pärimused viljakuse jumalannadest ja naistarkadest ning kummalistest maavaimudest, hiidudest, haldjatest, trollidest, kääbustest. Selle kõige kohal kasvas hiiglaslik Maailmapuu, mida arvatakse kunagi isegi olemas olnud Rootsis Uppsalas, sealse pühamu kõrval. Põhja mütoloogias peetakse suurt tähendust numbrit 9, täpset põhjust pole teada. On teada, et Põhja mütoloogias oli kokku 9 maailma, 9 peamist jumalat, iga 9 aasta järel peeti ohvripidustusi , mis kestsid 9 päeva ja ohverdati 9 erinevat ohvrialmust.
Paljudel nii öelda tegelastel müütides polnudki õiget funktsiooni, olid vaid karakterid elust enesest. Mõningad suurkujud arvati pärinevat jumalatest, sealhulgas Sigurd, Helgi ja Harald, kes oli olnud mõningate allikate alusel vaid kuulsamad ja mõjuvõimsavad sõjardid.
Ragnarok , ehk viimne võitlus ei paista olema nii lõplik. Hoolimata faktist, et ellu pidi jääma vaid kaks inimest, räägib mütoloogia paljude asjade edasi „pärimisest“ uude maailma. Siit võib paralleele tuua ka Vana Testamendi alguslugudest , kus on sees Aadam, Eeva , ürgne viljapuu, madu ja oja mis neid joodab. Minu arvamus jääb kogu Põhjala mütoloogiat kokku võttes, et 13-14 sajandi kirjamehed kes tõepoolest kirjutasid ajaloo ümber, või juba aegadest algusest teati, et üks maailm lõpeb ja teine algab. Vanad jumalused saadetakse ajalukku selles piirkonnas Ragnarokiga ja uued jumalused sünnivad Uues maailmas ehk siis kristluse näol. Võime ju oletada, kuid eks kindla veendumuse mõtleb valmis igaüks ise.
-12-

Kasutatud kirjandus
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Skandinaavia_m%C3%BCtoloogia
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Vanem_Edda
3. http://www.godchecker.com/pantheon/norse-mythology.php
4. http://www.geocities.com/Athens/delphi/8991/scanda.html
5. http://www.norra.ee/facts/religion/general/gereral.ht m
6.Yoe, J, http://www.timelessmyths.com/norse/aboutnorse.html(2006)
7. http://www.celticattic.com/contact_us/norwegian_connection/mythology.ht m

http://en.wikipedia.org/wiki/Freya

http://www.hurstwic.org/history/articles/mythology/myths/text/tyr.ht m

http://www.answers.com/topic/norse-mythology

http://et.wikipedia.org/wiki/Yggdrasil
Lindqvist, H,(1993) Rootsi ajaloo radadel , Põhjala Muuesum ja Riiklik Ajaloomuuseum ,
Läänimuusumid, Taani
Allan, T,(2004) Viikingid, heitlus aegade lõpus, Ilo, Tallinn
Hall, R,(2007) Avastusretk viikingite maailma, Koolibri, Tallin
Coterell, A,(2001) Lääne mütoloogia entsüklopeedia, Varrak , Tallinn
Wilson, D, M, (1980) The Northern World, history of northern Europe a.d. 400-1100, Thames and Hudson Ltd, London
-13-
6.Lisad
Lisa 1
Vanem Edda
On kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.
Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius . Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras.
Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda – edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundri Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat.
Edda-laulud võib jagada kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumateks jumalalauludeks on Völuspá (Nägijatari kuulutus ), Havamal (Õilsa ütlemised), Rígsþula (Rígri lugu), Þrymskviða ( Thrymri lugu). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned).
Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Sigurdi lugu jutustavad ka Saksa eepos Nibelungide laul ja Islandi Völsunga saaga. Mõned Vanema Edda kangelaslaulude prototüübid pärinevad rahvasterändamise ajast, näiteks peetakse üheks prototüübiks hunnide juhti Attilat – Atlit.
Edda-luule tähtsamd värsimõõdud on Fornyrðislag, "vanade sõnade värsimõõt" ja Ljoðaháttr, "nõiduslaulude värsimõõt". Mõlemas kasutatakse alliteratsiooni ja assonantsi.
-14-
Edda-luulet
iseloomustab napp, lihtne väljendusviis. Kasutatakse kenningeid ja heitisid, kuid keel on suhteliselt ilustamata. Edda-laulud on skaldiluulest lihtsamad, sageli põneva sündmustikuga ja tunduvalt kergemini mõistetavad. Tõenäoliselt olid nad ka skaldiluulest laiemalt tuntud.
Lisa 2
Noorem Edda
(ka proosa-Edda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast. Noorem Edda on üks olulisemaid allikaid Skandinaavia mütoloogia kohta.
Noorema Edda kirjutas Islandi skald, poliitik ja ajaloolane Snorri Sturluson 1220. aasta paiku. Ei ole päris selge, miks teos kannab nime 'Edda'. Võimalik, et see on seotud sõnaga óðr ( luuletus , luule); arvatavasti tähendab edda ka "vaarema".
Aastal 1000 ristiusustatud Islandil oli viikingiajast pärinev skaldikunst 13. sajandi alguses, kui Snorri Sturluson tegutses, endiselt au sees. Selle kunsti valdajaid ja mõistjaid jäi aga järjest vähemaks. Skaldikunsti oluliseks osaks olevate kenningite sisuks oli sageli paganlik mütoloogia, mille üksikasju tuli luule mõistmiseks tunda. Snorri Edda oli mõeldud õpperaamatuks noortele skaldidele.
Paganlikku mütoloogiasse suhtuti 13. sajandi Islandil kaheti: konsetrvatiivsed kristlased pidasid paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. Nooremas Eddas käsitleb ta vanu jumalaid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu.
Teost nimetatakse ka proosa-Eddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist.
-15-

.SXW Laadi alla originaalfail 15 lk · .sxw · 133 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

133 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

arseni bulatov Õppematerjali autor

Päris põhjalik refereering...
kaua aega nussisin sellega raisk

skandinaavia mütoloogia norra viikingid thor referaat odin põhjala mütoloogia asagard valhalla

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Viikingid kui kultuurikandjad

......................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ............................................................................... 19 7.1 Maailma loomine ........................................................................... 19 7.2 Maailma puu ................................................................................ 20 7.3 Nornid ....................................................................................... 20 7.4 Ajaloost müüdiks .............................................................

Kunstiajalugu

docx

Vanem Edda lugemisabi

Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid hiiud. Kõik olendid sündisid aga ürghiiust Ym

Kirjandus

docx

Vanem-Edda

Eesti keel

docx

Vanem Edda konspekt

Apokalüptilises lahingus ei hävi mitte ainult jumalad, hiiglased ja koletised, vaid ka kõik ülejäänu universumis olev. Viikingite ühiskonnas oli surm lahingus imetlusväärne. See kandub panteoni kummardamiseks, kus jumalad ühel päeval Ragnarökis kukutatakse. Thor Thor (vanapõhja Þórr, vana inglise Þunor, vanaülemsaksa Donar, rootsi ja norra Tor, taani Thor) on äikesejumal skandinaavia ja varases germaani mütoloogias. Skandinaavia mütoloogias oli Thor Odini ja Jörði poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relv oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril olid vöö, mis tema jõu kahekordistas, ja vasara käsitlemiseks vajalikud raudkindad. Kui Baldur oli surnud ja talle korraldati põletusmatus, lõi leinav Thor härjapõlvlast, kelle nimi

Kategoriseerimata

doc

Skandinaavia müüdid, jumalad

Põhjala mütoloogia Põhjala inimesed austasid jumalaid, kelle nad olid oma näo järgi teinud. pajatati panteonist , mille kõige vägevamad jumalad olid sõdalased ise- nutikas kõikenägev väepealik Odin , tugev ja lihtsakoeline Thor. Lõpuks pidi kogu jumalate ja inimeste maailma olematuks muutma viimne heitlus ehk kokkupõrge hea ja kurja vahel, mida viikingid nimetasid Ragnarök'iks. 1.Maailma tekkimine Maailm kasvas müütide vältel hiiglasuurest kuristikust Ginnungagap'ist. Lõunas piirnes kuristik tule asupaiga Muspell'iga, kus pidas vahti leegitseva mõõgaga tulehiid Surt. Põhjas piirnes kuristik pakasemaa Niflheim'iga , millest sai pärast poole surnute maa. Hvegelmeri nime kandvast vulkaanikatlast pulbitses välja 12 jõge, mis viisid oma teed Ginnungagappi. Need said jääks ja täitsid lõhandiku. Kerkides sai jää kokku Muspell'iga ja kuidagi moondus savi. Lõpuks tuli savisse elu ja sellest sai ürgse

Ajalugu

doc

Vanem edda ja noorem edda

Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundr Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. Noorema Edda käsikiri 17. sajandist Noorem Edda (ka proosa-Edda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast. Noorem Edda on üks olulisemaid allikaid Skandinaavia mütoloogia kohta. Noorema Edda kirjutas Islandi skald, poliitik ja ajaloolane Snorri Sturluson 1220. aasta paiku. Ei ole päris selge, miks teos kannab nime 'Edda'. Võimalik, et see on seotud sõnaga ór

Kirjandus

docx

Emakeele arvestus

Teise silma ohverdas ta, et juua Mímiri tarkuse allikast ja omandada võime näha kogu maailma minevikku, olevikku ja tulevikku. Odin tundis ruune, selle oskuse hankis ta puues end püha saarepuu Yggdrasilli otsa. Odini kaarnad Huginn ja Muninn lendasid iga päev maailmas ringi ja tõid Odinile teateid kõigest, mis toimus. Kaarnad seostusid Odiniga kui sõjajumalaga -- raipesööjatena olid nad lahinguväljadel tavalised külalised. Odini järgi on nime saanud kolmapäev skandinaavia keeltes (onsdag), inglise keeles (wednesday) ja hollandi keeles (woensdag). Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Selle nime all on saart esmakordselt mainitud ühe taanlase reisikirjas XIII sajandist. Enne II maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstain, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid. Thor - Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu

Kirjandus

doc

Viikingid ja nende kultuur

Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik- Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik maa jagati viikingitest asukate vahel

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

twicetoldjoke: Hea materjali kirjeldus on :D, tubli tööd tegid kui kaua nussisid sellega

16:42 30-01-2011

Kõik kommentaarid

.SXW Laadi alla originaalfail 15 lk