Vastus leiad õppematerjalist: Keskaja kirjandus

Keskaja kirjandus (1)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui vana on piibel?
Mis osadest piibel koosneb?
Mis keeles need osad olid?
Mis on apokriiva raamatut?
Miks on piibli tõlkimine igat kultuuri rahva jaoks oluline?
Kui paljudesse keeltesse on seda tõlgitud?
Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde?
Millliseid käske lisaksid tänapäeva piiblisse?
Kuidas on seotud piibel Gustav Adolfi Gümnaasiumiga?
Mis probleemid pärinevad keskajast ning on siiani aktuaalsed?

§2. Keskaja kirjandus
Piibel

Mis on piibel?
Kistliku õpetuse raamat, mis on ka ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Moraali või eetika kogumik lisaks sellele, et ta on püha raamat.

Kui vana on piibel?
Vanemad osad pärinevad 12. Saj. eKr. Uuemad osad pärit 5. Saj. eKr.

Mis osadest piibel koosneb?

Vana- Testament

Uus-Testament
Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb seaduseraamatuteks, prohvetiraamatuteks ja kirjadeks. Uus-Testament jaguneb aga evangeeliumiteks, ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu. Uue-Testamendi peamised teemad on Jeesus Kristusest kui lunastajast, peamiselt rõõmusõnumid.

Mis keeles need osad olid?
Vana-Testament oli algselt kirja panud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles.

Mis on apokriiva raamatut?
Need on salajased piibli osad, mida kirik pole pühakirjaks kuulutanud, aga mis kuuluvad piibli tervikvaäljaandesse.

Miks on piibli tõlkimine igat kultuuri rahva jaoks oluline?
Kuna piibel oli paljude jaoks suur loomeläte. Seal oli palju erinevaid kirjanduszanreid koos ning just see on muutunud ta eriliseks. See oli selle keele arngu jaoks väga suure rolliga. See aitas arendada konkreetset keelt. Saadi väga palju aimu erinevast kirjanduszanritest ja see aitas arendada kirjandust edasi. Tänu oma keelde tõlkimisele jõudis see inimestele paremini kohale, mis seal raamatus öelda taheti. Seal oli ka õpetav osa, mõtlemise- ,keele- ja kirjanduse arendaja. See näitas, et rahvas kes oli tõlkinud enda jaoks selle olid kultuursed.

Kui paljudesse keeltesse on seda tõlgitud?
Tõlgitud on piibel umbes 300sse keelde.

Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde?
Käsikiri valmis 1736. Aastal ning välja anti eestikeelne piibel 1739ndal aastal. Tõlkjaid oli mitu, kuid kõige tähtsam oli kirikuõpetaja Anton Thor Helle.

Millliseid käske lisaksid tänapäeva piiblisse?
Ei tohi müüa narkootikume, kasvatada last hoole ja armastusega. Lastega tuleb rohkem tegeleda. Arendada rohkem keskkonda ja tegeleda selle probleemiga.
Kuidas on seotud piibel Gustav Adolfi Gümnaasiumiga?
Trükikoda asus Gustav Adolfi Gümnaasiumis, see oli ka üks Eesti esimesi trükikodasid. Siin trükitigi esimene piibel.
Variser – silmakirjateener
Esimest kivi viskama – ära viska esimest kivi, sest tüli ei tohi algatada, kuna võid ise olla selles asjas ise süüdi, milles sa teist hukka mõistad. Sul võib olla see sama patt hingepeal ning sa võid ise seda sama kunagi teha. Teist ei tohi hukka mõista.
Oma risti kandma – igaüks peab saama oma asjadega hakkama ja tegelema oma probleemidega ehk oma asjade, murde ja probleemide eest hoolt kandma. Peab vastu võtma kõik oma kannatused, mis on sulle ette nähtud. Igal ühel on oma kohus ja vastutused.
Igapäevane leib – kõik see mida me eluks vajame, tarvilik asi
A ja O – algus ja ots, kõige tähtsam ja kõige olulisem.
Küünalt vaka all hoidma – peitma oma teadmisi, oskusi, võimeid varjul hoidma. Asi mida ei taha kellegile näidata.
Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma – võimatu asi, väga ebatõenäoline asi.
Tühi töö ja vaimu närimine – kõik on nii nagu ta on olnud, midagi muuta ei saa. Mõttetu kivi üles vedamine kuna see on nii suur ja võimatu. Asja tegemine mida muuta ei saa ehk mõttetu asja pärast vaeva nägemine.
Ei ole midagi uut päikese all – kõik on vanamoodi, midagi pole muutunud ega ka muutu, ajalugu kordub, kõik on korduvuses ja kõik on olnud ning tuleb uuesti.
Keskaeg 476 - 1492
Keskaeg algab Rooma Impeeriumi täieliku lagunemisega ning lõpeb Ameerika avastamisega (algab Koloniaalajastu). Rooma Impeeriumi lõpp oli põhjustatud vandaalide ja barbarite vallutusretkedest. Keskaja lõpuks oli Euroopa killustatud.
Selle ajastu mõjutajad olid:

Kirik , religioon , Piibel - ristiusu levikuga muutus Jumal elu keskmeks, inimene oli tähtsusetu. Kirik oli vaimuliku elu keskus, samuti muutus usk ilmalikuks - kirikud ja katedraalid omasid palju raha ja maid. Usuti , et inimene sünnib vaesena või rikkana ning ta ei saa seda muuta. Folklöör suri välja. Muistne kultuur jäi alles Iirimaal , Islandil ja Baltimaades, kuna need asusid Euroopa piirialadel. Antiikkultuur säilis, kuna see oli klassikalise hariduse osa (NB haridust said vaid rikkad).

araabia kultuur - araablased tungisid Euroopasse, kuni Karl Suur neid tagasi lõi.

Tekkisid uued rahvad ning see mitmekesistas ühiskonda. Enamasti liiguti Põhjast - Lõunasse.

Uued religioonid – ristiusk , islam, budism (4. saj. ametlik usk Roomas)

Kirik – vaimuelu koondus ümber kiriku, tekkis universaalne kultuur (ladina keeles)

Vana folkloori hävimine – muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades.

Antiikkultuuri püsimine

Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul

Uued rahvad, suured rahvaste ränded
Antiikaja zanrid :

komöödia
tragöödia
lüürika
filosoofiline proosa

Keskajal lisandunud zanrid:

rüütliromaan ("Tristan ja Isolde ")
novell (" Dekameron ")
kantsoon
sonett
ballaad
madrigal
romanss
kangelaslaul
õpetlik poeem
müsteerium
miraakel

Leiutised, mis pärinevad keskajast:

Pangad , sh intressid ja tšekid
Käsitöö tehnoloogiline uuendamine
Tuuleveskid
Hobuseraud
Hobuse, härja juhtrakmed
Jalused
Uutmoodi kinnitatud veealune tüür
Prillid
Mehaanilised kangastlejed
Aurumasin
Kompass

Keskaegsed žanrid:
Proosa
Lüürika
Lüroeepika
Draama

Rüütliromaan
Novell

Kantsoon
Sonett
Ballaad
Madrigal
Romanss

Uut tüüpi kangelaslaulud
Allegoorilised poeemid
Õpetlikud poeemid

Müsteerium
Miraakel
Moralitee
Farss

Mis probleemid pärinevad keskajast ning on siiani aktuaalsed ?
Ususõjad islmamimaades, Ameerikas vallutatakse maa ja viiakse sinna koheselt misojonärid, et rahvast enda usku pöörata. Aktuaalsed on ka rahaprobleemid n.laenud, intressid jne.Ametivõimude väärkastuts näiteks kasutati kuninga võimu otstarbetult. Kihistumine on probleemiks ka tänapäeval ning oli ka siis, kihistumisele pani lõpu katk, kus märgati, et katku ees olid kõik võrdsed, et katk ei vali kas tegemist on rikka või vaese inimesed, kõik kannatasid. Suureks probleemiks on ka linnastumine , millega kaasnesid suurem saatavus linnas, ummikud, vargad .
Probleemid: raha, klassivahed, usk
Vanim Eepika
Kõige vanemad tekstid (paremini säilinud) pärinevad Islandilt - Vanem Edda - ja Iirimaalt saagad ja laulud (umbes 2 - 7 sajandi vahemikust). Iiri saagasid nimetati Keldi Eepikaks.
Keldi eepika:

saagad - maagilised lood kuningatest
värsid - jutustused (poeemid) mida iseloomustavad maagilisus, ürglooduslikus, päikeselisus

Keldi eepika on palju inimlikum, muhedam ja rahulikum kui Germaani eepika ("Niebelungs Lied").
Tähtsamad laulikud olid:

fiilid - ennustajad, seadustetundjad, lõid lugusid kuningaperest või sugukondade müüte. Jutustajad.

bardid - lõid mütoloogilise sisuga muusika saatel ülistuslaule jumalatele või kuningatele. Laulikud.
Conchobar ja Cuchulinu - saagade peategelased, kuningkangelsaed.
Islandi eepika
Vanem Edda kirjeldas maailma teket, oli pandud kirja 11. saj. pKr, kuid lood on palju vanemad. Noorem Edda oli loodud 13. saj. Laulikuteks olid shaldid.
Mõned tegelased Vanemast Eddast:

aasid, vaarrid - Aasgardi ja Varraheimi elanikud.
hiud - Jötunheimi elanikud
Odin - muistne germaani peajumal
Hel - jumalanna Niflheimrist
Surtr - tulehiid Muuspellist
Bifrost - aaside ja inimneste kodu ühendav vikerkaaresild
Yggdrasil - hiigelpuu, mille juured hoidsid kokku kõik 9 ilma

Kangelaseeposed

„ Beowulf “ (käsikiri Inglismaalt, sündmused Taanis ja Rootsis, 7-8. Saj.)
Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud noor sangar , kes asub Taani kuninga kutsel võistlusesse veealuse koletise Grendeliga ja tapab selle; Grendeli eest tuleb kätte maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks. Viiekümne aasta pärast aga asub rüüsterünnakutee Beowulfi maa ja rahva vastu lohe; kuningas võitleb temaga, kuni lohe hukkub ja rahvas vabaneb. Beowulf saab kätte ka lohe varanduse, kuid sureb ise haavadesse.

„Rolandi laul“ (prantsuse rahvaeepos 11.saj.)
Roland , rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Tema iseloom avaneb eeposes teiste tegelaste, eelkõige Karl Suure ja mõistliku ning ettevaatliku Olivier` taustal. Seejuures pole Rolandit ja Olivier`d vastandanud, sest neid seob verevendlus ning armastus oma kodumaa vastu. Roland on uhke ja iseteadev, ta usub õiglusesse ning edusse ja ihaleb sangarlikkust; egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. See kõik tegi temast igaühele lähedase rahvuskangelase. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantslaste rahvustunde kujunemisele.

„Laul minu Cidist “ (12.saj. Hispaania kangelaseepos)
Kajastab omapärast saatust varasel keskajal. 711. Aastal vallutasid muhamediusulised maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sõjandeid kestnud rekonkista – ma tagasivallutamine. Jutustab sõjakäikudest ja seiklustest. Peategelaseks on Cidi, kes oli demokraat , käitumiselt lihtne ja suuremeelne, sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult.

„Nibelungide laul“ (13.saj., anonüümne)
Esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried , kuulnud burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust , sõidab talle kosja . Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Isalndi kuninganna Brünhildi, kes on sõni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud . Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitlebise Brünhildiga. Tasuks saab ta Krimhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Krimhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse . Solvunud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb ta riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ja tapab ta reetlikult.

„Lugu Igori sõjaretkedest“ (12.saj., anonüümne, Vene eepos )
Räägib noore valitseja Igori sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ning põgenemisest. Tundmatu autor hindab küll Igori vaprust, kuid samas mõistab hukka tema muutliku meelt ja üksinda sõjakäigule minekut – oma kaotusega tõi vürst Venemaale kahju. Selle hukkamõistuga on antud hinnang ka Kiievi-Vene vürstide omavahelistele tülidele. Samuti tutvustatakse seal eeposes ja vürstisüguvõsasid, antakse sündmustele üldine hinnang ning ennustab Venemaa saatust kutsudes üles ühinema.
Sarnasused
Erinevused

Peamisteks peategelasteks on rüütlid või kuningad (kangelased), kangelaslikkus üldse
Jutustad sõdimisest või võitlemisest
Vägivald
Rüütellikkus, õilsus, au
Krislik pool
Ajaloolisus
Alati on rängad katsumused, millega tuleb hakkama saada
Alati on paha tegelane, kelle hävitama peab, või keda takistama peab
Peategelane on peaaegu alati positiivne ja hea, igal kangelasel on üks nõrk külg
Palju tegemist vaprusega
Üks põhikangelane
Üldjuhul kangelane hukub lõpus
Vastandatakse positiivset ja negatiivset
Autor on anonüümne

Osades on alistatavateks objektideks loomad, osades inimesed
Igor läks sõjaretkele, seal mõisteti kangelane hukka, kuigi tavaliselt seda ei teha
Faktipõhilisus ehk realistkikkus versus muinasjutulikkus
Osades olid armastusteema, osades mitte
Kultuurierinevused paistavad välja eepostes
Erinevad läbielamised
Rüütlikultuur

Rüütlikirjandus e kurtuaasne kirjandus
Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus
Courtous – peen, viisakas, seltskondlik elu, käis ainult õukonnas
Hakkas arenema Lääne-Euroopas rüütlite õukondades 11.saj., eriti mõjukas oli 12.saj. Hakati sel ajal rüütliks lööma. Aristokraatia . Rüütlikirjandus on õukonnakirjandus: õukonna normid, peened kombed, ideaalid. Teemad olid üsna piiratud
Ainestik ja teemad:

Armastus
Avantüürid – seiklused , ise ronitakse jama sissse vms
Naudingud
Eemaldumine kirikudogmadest, maine tunnetus
Väga palju fantastikat, muinasjutulisust

Kesksed ideaalid:

Kangemasideaal – kõige tähtsam on au
Esteetiline ideaal – kombed, haridus , etikett , daamikultus
Võitlev kristlus

Provansaali luule:

Kurtuaasse kirjanduse algus Prantsusmaal
Provanssaalikeelne lüürika
Autorikirnajdus: trubatuurid, truväärid,(prantsusmaa), minnessingerid(saksamaa)
Autorid: Marie de France , Bernart de Vantador, Bertrand be Born, Tannhäuser
Laialt levinud auväärne luule, kuulus kasvatuse juurde

Luule vorm

Kindel temaatika , ülesehitus
Väga mitmekesine palju stroofivorme, riimiskeeme
Võisteldi täiuslikkuses, tundepeenuses

Alba – hommikune äratuslaul
Serenaad – õhtulaul, rüütli laul daami akna all
Sirventees – taplusülistus, sõttaminekulaul
Kantsoon – lembelaul, armastuslaul
Romanss – kaebelaul
Ballaad – tantsulaul
Tsensoon – vaidluslaul, dialoogluuletus
Sekstiin – 6-värsiline stroofidega luuletus ilma kindla teemata
Pastoraal – karjuselaul
Itk - leinalual

Rüütliromaan

Uus kirjandusžanr, nn uue aja eepos.
Rüütliromaan sündis 12. saj, keskel. Põhja-Prantsusmaal
Algas antiiksüžeedest, varajaste romaanide autorid anonüümsed, õpetatud kleerikud , kes kirjutasid kroonikaid.
12. saj. kirjutati värsivormis, 13. saj. ka proosas .

Peamised teemad:

Armastus ja sõda.
Vapruse , truuduse ja armastuse proovilepanek.
Muistsed keldi müüdid ja pärimused – keskne kuju kuningas Arthur .

Kuningas Arthuri romaanide e Ümarlaua romaanide sužee:

Arthur oli keltide üks juhte – vapruse, suuremeelsuse ja halastuse eeskuju.
Abielus Guinevre’iga.
Kaasavaraks sai võlur Merlini valmistatud Ümarlaua.
Lõi rüütlite liidu – tema lauas istus 150 rüütlit.
Üks koht pidi hukatust tooma –Sir Lanceloti poeg Sir Galahad .
Sir Lancelot valis südamedaamiks Guinevre’i, põhjustas kõigi huku .

Maagilised esemed:

Ümarlaud - õukonnas keskne kogunemiskoht
Kannab maagilist vaimsust ja ühtsust
Sõmboliseerib: võrdne positsioon, Ptolemaiose maailmamudel,
Ümarluad seotud keldi kristluse sümboliga – keldi ristiga .
Püha Graal – karikas , mille on imet tegevad omadused.
Võlumõõk Excalibur .

Ghretien de Troyes (u 1130 – u 1190 )

„ Yvain e Lõvirüütel“
„Lancelot e Kärurüütel“
„Percevel e Graali lugu“

Tristani ja Isolde lood:

Kuningapoeg Tristan on väga eetiline ja vapper rüütel
Kasvab kuningas Marki õukonnas
Armub viimase naisesse Isoldesse
Mõlemad surevad kurvastusr teineteise pärast
Nende haudadel kasvasid puud, mille oksad põimusid ühte.

Tuntuimad tegelased:

Kuningas Arthur
Lantselot
sir Gallahad

Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja ühtsust.
Iseloomulikud sümbolid:

Püha Graal
Keldi rist
võlumõõk Excalibur

Hiljem kirjutas need legendid üles Chretien de Troyes:

"Yvain ehk Lõvirüütel"

"Lantselot ehk Karurüütel"

"Percacel ehk Graali lugu"
"Tristan (võib olla ka Tristram) ja Isolde lugu"'
Vapper ja aulik kuningapoeg Tristan kasvab oma onu, kuninga Marki õukonnas. Intriigide ja võlujoogi mõju pärast Armub Isoldesse. Pärast suure hulga progleeme surevad mõlemad kurbusesse, kuna ei saa koos olla. Nende haudadest kasvavad välja puud, mis kasvavad ladvast kokku.
Novell
Novelli tüübistik:

tabavate vastustega novellid
imetunnetele keskenduvad novellid
jandid
abieluväline armastus
lood paavstidest ja munkadest

Tüüpiline novelli näide on Boccaccio "Dekameroon", mis on iseenesest novellide kogum.
Linnaluule ja -romaan
13. sajandil muutusid linnad peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. See tõi kaasa rüütliromaani ammendamise ning linnaromaani tekimise.
Linnaromaani iseloomustavad:

kaine mõistus

arukus

prodeerimine

moraliseerimine

protest seisusliku ebavõrdsuse vastu

aus satiir
Selle ajastu jaoks on ka iseloomulikud järgmised zanrid:

Fablioo - Prantsusmaal populaarne rahva lõbustamiseks loodud jutt, lühike värsijutustus.tuntud autorid on Francoise Rabelais ja Giovanni Boccaccio.
SHvank (mul ei ole seda s katusega tähte)- Saksamaal levinud fabliooga sarnane zanr , kus peategelaseks on koomilised tüübid, kelle ahnuse, arguse ja rumaluse üle naerdakse. SHvank on mõjutatud rahvaluule poolt.
Rebaseromaan - loomaeepos, mis kajastab seisusevahelisi suhteid.
Roosiromaan - teos, mille keskmeks on mehe ja naise suhted.
Õpetlikud allegooriad- Inglismaal levinud jutud, mis v'ljendavad rahva püüdlusi ja unistusi.

Francois Villoni luule
Elulugu I: oli prantsuse luuletaja, varas ja vagabond(rändaja, hulkur). Kuulus Pariisi boheemlaste seltskonda. 1449 sai bakalaureusekraadi, 1452 magistrikraadi. Seotud paljude varguste, kakluste, röövide, kõrtsijoomistega jne. 1455 tappis ühe preestri, oli mõnda aega vangistuses, hiljem pidi Pariisist lahkuma .
Elulugu II: kuulus elukutseliste röövlite – kokiljaaride kampa. 1462 naasis Pariisi. Vangistati löömingu järel, mõisteti poomissurma, ent Pariisi parlament asendas karistuse pagendusega. 1463. aastal kaovad temast kõik jäljed.
Looming I: Säilinud on kaks luulekogu : „Väike testament“ ja „Suur testament“.
Osa luulest on tänapäevale arusaamatus slängis.( žargoon – argoo – slängikeel)
Aines: kõlvatused, himud, erinevad armukesed, hingeline kannatus.
Looming II: Luules ilmneb hingeline konflikt, seesmine lõhestatus.

Sihilik minnalaskmine, pahelisus, enesereklaam, lihalikkus
Ilu ja puhtuse igatsus , kõige kaduvuse tunnetus, neitsi Maarja kultus , vaimsus, hingelisus

Villonlikku laadi on hiljem kirjanduses väga paju kultiveeritud.
Oma luules keskendub Francois Villon inimese tunnetele, elukogemusele ja sisemisele maailmale. Tema luules peaaegu puudub keskkonna kirjeldus või jutustus - keskmeks on võetud inimene koos kõikide oma vaimsete läbielamistega. Samuti kasutab ta rohkelt metafoore ja kõnekujundeid, et anda lugejale "hingamisruumi" ning võimalus lugeda ridade vahelt. Ei saa mainimata jätta Villoni kalduvust maksimalismi, kuna oma loomingus teeb ta kannatusest - katastroofi, väikese melanhoolia puhub suureks depressiooniks ning lühiaegsa iha muudab armastuseks, täis sõltuvust ja piina.
Klerikaalne Kirjandus
Keskaegne maailmapilt pole inimesekeskne, vaid inimene pidi kohanema sotsiaalse rolliga. Maailmakord ja seisus olid igipüsivad. Individuaalsust ja originaalsust ei hinnatud. Ka pühakute puhul kaotati nende eripära (nt. St. Franciskus), nad olid kristliku ideaali näited.
Keskaja üks tunnuseid on sügav religioossus . Alguses oli kirjandus ladinakeelne , hiljem muutus rahvuskeelseks.
Klerikaalne kirjandus tõi juurde uued zanrid:

pühakulegendid - St. Franciskus ja teised, askeedid, missionäärid
Neitsi Maarja lood
Viimse kohtupäeva laulud (manitsused)
Eskatoloogilised laulud (mis juhtub pärast surma jne)

Keskaegne Draama
Eriti intensiivselt hakkas arenema 13. sajandil kristlikust leturgiast (jutlus). Esialgu toimusid näidendid kirikutes, hiljem kirikuesisel platsil ning veel hiljem - lossisaalides (esmakordselt 15. sajandil Hispaanias). Teatri algne tase oli lihtne, hiljem see arenes keeruliseks vaatemänguks (osati järelematkida maavärinat või uputust). Alguses olid näitlejateks preestrid ja kooripoisid, hiljem lihtkodanikud. Kostüümid olid kallid ja kaunilt kavandatud. Etendust saatis vokall- ja instrumentaalmuusika.
Liturgilise draama kõrval hakkas arenema ilmalik draama. Müsteeriumides esinesid enamasti tavalised linnakodanikud. 15. sajandil muutusid müsteeriumide süzeed üha üha keerulistemaks ja ilmalikumateks.
Miraakel arenes eriti Prantsusmaal, allikaks jumalaema ja pühakute imeteod, kasutati ka olustikusüzeed. Sisu hakkas varajalt ähmastuma ning muutuma realistlikumaks.
Pärast narripühade keelustamist jätkasid 15. sajandil nende traditsiooni teised üritused, mille käigus muutusid populaarseteks järgmised zanrid:

farss - arenes 14. sajandil iseseisvaks draamazanriks. Kujutatakse argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid, ohtralt koomikat.
sotii - lühike, improviseeritud palanarrimäng, poliitiline satiir.

Keskaegses teatris oli kasutusel erinevad lavaliigid:

simultaanlava - "samaaegne" lava, ühel laval 3 tegevuspaika.
liikuv lava - rongilaadne lava, kus eri vagunitel oli erinev süzee.

Dante Aligheri ja tema looming
Dantet peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks. Uusajaga ühendab teda mitmekülgsus, keskajaga seob teda maailmavaade.
Dante oli:

Sündis Firentses, sai tavalise keskaegse hariduse, ise õppis rahvuskeeli ja tutvus antiikkirjandusega. 18 aastasena armus Beatricesse ning see mõjutas tema loomingut ja maailmavaadet. 132 saadeti Dante Firentsest välja poliitilistel põhjustel. Hilisema elu veetis ta Itaalias reisides, peatus aristokraatide paleedes. Suri Ravennas. Oma õpetajaks pidas Dante antiikteadlast Vergiiliust.
Dante "Uus elu"
Luules lähtus uuest mahedast luulest, mida ühendas Madonna kultus ja provantsaali luule. Naine tõsteti käskijannaks ja hingelise vooruse ja vaimu tarkuse kehastuseks.Jutustab platoonilisest armastusest. Armastust käsitleb ta kui hingelist elamust, mitte kehalist iha. "Uut elu" peetakse esimeseks autobiograafiliseks teoseks, pihtimuseks, kuna Dante kirjeldab oma elamusi, unenägusid, kogemusi, tundeid. Koosneb 31 luuletusest, mida seob omavahel proosa. Muusaks oli Beatrice .
Dante " Jumalik Komöödia"
Dante peateos, keskaegse kirjanduse tuntuim teos, samuti Itaalia keele alustala. Koosneb 3 osast, igas osas 33 peatükki ning 1 lisapeatükk. Väga tähtsal kohal on arvusümboolika, mis pärineb Piiblist (nt kolmainsus).
Jumaliku Komöödia osad on:

Põrgu

Puhastustuli

Paradiis
Teos on ülesejitatud kolmiksvärsidest ristriimiga.
Lugu: Taevas toimus mäss, mille algatas peaingel Lucifer. Teda tõugati taevast alla ning tema kukkumisest tekkis maapõude lehtritaoline põrgu. See koosnes eelpõrgust, 9 ringist ja puhastustulest. Dante sattub sinna "ekskursioonile", teda juhib Vergiilius. Dante eesmärgiks on jõuda paradiid, kus teda ootab Beatrice.
Põrguringid on:

ring - antiiksuurkujud - ei mingeid piinu

ring - armupatused - põrgutormis lendamine

ring - vihapidajad - soos sumpamine

ring - ihnuskoid ja pillajad - loopisid kive üksteisele pihta

ring - laisad ja tigedad - võitlesid üksteisega jões

ring - ketserid ja türannid - leegitsev hauakamber

ring - mõrvarid ja enesetapjad - keev veri

ring - võltsijad ja avrgad - pealaspidi leegitsevas vees

ring - Juudas, Brutus , Cassius - Luciferi hammaste vahel

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 116 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-08-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

116 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

quack Õppematerjali autor

Põhjalik konspekt

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaeg ja Dante

Pidi looma tunde võimust. Jääb hilisema, gooti katedraali varju. Romaani stiil.- jääb kabelite ja katedraali vahele. Ülekaalus basiilika (ladina risti kujulise põhiplaaniga hoone). Romaani katedraalid on suurejoonelised ja massiivsed. Maa kohal kõrguva jumalariigi silmaga nähavad kehastused. Gooti stiil- kontraforsid (võimsad tugikapillaarid) eraldusid kiriku seinast. Vitrazid, arvukad tornid, taevasse tõusev peatorni teravik. Kõrgustesse püüdlev. Klassikalise keskaja sümbol: kõrgusse pürgivad tornid, gooti ehitusstiil, püüd tõusta vaimsetesse kõrgustesse. Ajastu erinevad suundumused: "Usun, kuna see on mõistusega seletamatu" -objekt käsitamatu. "Usun, et mõista" -Jumala olemasolu loogiline tõestus. Nii vaimu müstiline hoog kui taedusliku otsigu ratsionaalsus. *Tähtsad teosed Tertullianus "Kaitsekõne" Augustinus "Pihtimused" Boethius "Filosoofia lohutus" "Roomlaste teod" -proosanovellide kogumik 12. sajandil.

Kirjandus

doc

Keskaegne ja renessansskirjandus

Seisuslikkus Linnatänavad olid kitsad, turvalisuse Kadusid kirjaoskus, koolid, raamatukogud pärast suleti need ööseks, turuplats koos Ainsad kirjaoskajad vaimulikud katedraaliga, rüütlite linnamajad. Ladina keel Karnevalid - kujunes draamakunst, pea- Antiikkirjandus kui paganlikkus tegelane narr, tihti pilati kirikut Imalik kirjandus sai alguse rahvaluulest Kultuure oli vastavalt seisustele - kiriklik, Kujunesid rahvused oma keele ja rüütli- ja linnakultuur kultuuriga Seisuslikkus - vaimulikud, aadlikud, Romaani keeled ja rahvused kujunesid Rooma talupojad, rüütlid riigi põhiaadel tänapäeva Itaalias, Rüütlikultuuri õitseng 12. sajand - maise Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis

Kirjandus

docx

Emakeele arvestus

EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan

Kirjandus

doc

Keskaja kirjandus

saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiizi · ?

Kirjandus

doc

Keskaja kirjandus

on osvad sepad. Ja saatuse valdjataridest nornidest. Puuduvad läbinisti head ja halvad tegelased..Surmavaen ja kättemaks on tavaline,milles puudub halastus. Samas ei puudu kõlbelised väärtused-tarkus, mõõdukus, kaine meel, ettenägelikkus ja sõprus. "Vanema Edda"kangelaslaulude aines on suures osaspärit Lõuna Saksa aladelt.,sarnane 13.saj.loodud "Nibelungide lauluga." Edda lauludes puudub riim, rütm saavutati tänu rõhkudele ja alliteratsioonile. 1.3.Anglosaksi eepos "Beowulf" keskaja üks vanemaid käsikirju (10.saj.alguspool) ja rajaneb iidsetele lugulauludele.Käsikiri pärineb Inglismaalt, kuid sündmused hoopis Taanis ja Lõuna Rootsis.Kangelane Beowulf on Lõuna Rootsi vägilane ja hilisem kuningas, kuid ei ole ajalooline isik.Teos on tunduvalt leebem kui islandi eepika.Rohkem kui 3000 värssi sellest, kuidas kanglane võitleb lohedega. Erinevalt teistest tuntumais eepostest ei ole siin tegu jumalate ja kangelastega vaid

Eesti keel

docx

Keskaeg

4 evangeeliumi (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium) Apostlite tegude raamat- Piibli samanimelise raamatu ja apostlite kirjade kommentaar. Kuna apostlite elutööks oli evangelisatsioon, siis on ka raamatu peamiseks sisuks misjonitöö, esitatuna Pauluse, Peetruse, Johannese ja teiste algristikoguduse juhtide elu ja tegevuse kaudu. Prohvetid- Jumala sõnumi edastajad 21 kirja Ilmutusraamat- Uue Testamendi ja seega kristlaste Piibli viimane raamat Kirjandus Pühakute elulood (sisult sarnased, rahvakirjad) Armastatud olid lugulaulud, kangelaseeposed, mis rääkisid rahva parema osa vägitegudest. Peategelane oli valmis riskima (vaenlased, lohed, koletised) ,,Rolandi laul''- vanim prantsuse eepos. On ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Augustinus- kristlik kirjanik Usku ei saa seletada, põhjendada Markuse ja Aureliuse monoloog Keskajal olid filosoofid mõttetud targutajad.

Kirjandus

docx

Kirjanduse KT

kole, vana, krimpsus. Lancelot nõustub nõiaga abielluda, nõid ütleb „Naised tahavad oma elu üle ise otsustada”. Artur edastas nõia tarkuse kuningale. Lanceloti ja nõia pulmad- öösel oli nõia asemel imekaunis naine ja ütles: poole ööpäevast saan olla ilus ja pool nõid, sina saad otsustada kas ma olen öösel ilus või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m

Kirjandus

docx

Kirjanduse konspekt

Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) · SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. · TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. · ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. · ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. (paberil)

Kirjandus

Rohkem sarnaseid