1.Miks seati sisse Balti erikord ? Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda? *Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid. Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kuigi uus asehalduskord tõi kaasa ka mõningaid demokraatlike elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all. 3.Mis on reduktsioon ? Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine Miks see teostati ? Riigi sissetulekute suurendam...
kalduvate usuvooludega oldi leppimatud, tõi Põhjasõja järgne aeg endaga kaasa ka muud usuvoolud, mis osutusid talurahvale ääretult tähtsaks. Kuna Vene võime ei huvitanud luteri kiriku probleemid, siis võisid levida peale Põhjasõda pietism, hernhuutlaste liikumine ja ratsionalism. Nendest viimased kaks said üsnagi populaarseks, kuna levisid üldiselt lihtrahva hulgas ja tõid rahvast religioonile lähemale. Just hernuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, arendas eestlaste kirjaoskust ja andis tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule eestlaste seas. See aga näitab, et usuvoolude levik mõjutas eestlaste elu rohkem kui nad seda eales arvata oleks osanud. Nii Liivi sõja järgne kui ka Põhjasõja aeg olid eesti rahvastikule laastavad. Peale Liivi sõda oli eestlaste arv kahanenud vähemalt poole võrra ja kahanes jätkuvalt näljahäda tõttu
9. Maapäev rüütelkonnad said kokku 10.Pearahamaks - ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 11.Kodukariõigus - mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 12.Nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik / üldine sõjaväekohustus 25 a. 13.Hingeloendused e revisjonid - 14.Hernuutlus - vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk- Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine 15.Pietism - saksa protestantismivabadusliikumine 17.19. sajandil 16.Rahvuslik liikumine - eesti rahvuslaste poliitiline liikumine, mis nimetab oma põhiliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimist ja kaasamist demokraatliku riigivõimu teostamisse, et tagada sellega iseseisva
koolihariduse edendamisele. Millal kehtestati Baltikumis uus asehalduskorraldus? Halduseformi sisu? Millised uued maakonnad ja linnad (millistel linnaõigused?) tekkisid? 1783. Eestimaa kubermangule lisandus Paldiski maakond Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapolne osa, mis 1784. sai nimeks Võrumaa. Miks ja millal kinnitati Browne nn positiivsed määrused? Nende sisu (põhipunktid)? Selgita: pietism, hernuutlus, ratsionalism, kindralkuberner? Pietism- protestantlik vabadusliikumine, Pietismi peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest. Eestlaste hulgas leidis pietism laiemat kõlapinda 18. sajandil, kui hernhuutlased jõudsid Eestisse, kuigi juba oma eluajal oli Johann Arndt kirjavahetuses pastor Johannes Knopiusega Niguliste kirikust.
aasta tagant. Pearahamaks- Venemaa keisririigis kestestatud maks, mida pidi mõisnik maksma iga meeshinge pealt, hiljem nõudis teo- või loonusandamina raha tagasi. Kodukariõigus- oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtlus või lühiajalise arestiga. Nekrut äsja väeteenistusse võetud isik. Hingeloendused ehk revisjonid loendus, mille käigus pandi kirja maksukohuslased ja maksuikka varsti jõudvad inimesed ning lapsed. Hernuutlus usuliikumine, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Rõhk võrdsusel ja vendlusel. Loobusid kirikus käimisest, ehitasid palvemajad. Loobusid lõbustustest. Kirjutamisoskuse levitajad, kirjutasid käsitsi ümber ja levitasid neid. Pietism vagadusliikumine. Taotles usu sügavamat sisemist tunetamist, üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta. Pani rõhku usulise kirjanduse levikule. Rahvuslik liikumine rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine
nõupidamine keskajal 11. pearahamaks Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 12. kodukariõigus mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga 13. nekrut äsja väeteenistusse võetud isik 14. hingeloendused e revisjonid 1630. aastal Venemaal sisse seatud maksukohuslaste nimekirjade aluseks olnud loendus 15. hernuutlus 18. sajandist KeskEuroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. 16. pietism saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. Sajandil, peamine eesmärk oli uuenenud inimene 17. rahvuslik liikumine eesti rahvuslaste poliitiline liikumine, mis nimetab oma põhiliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimist ja kaasamist demokraatliku riigivõimu teostamisse 18. venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Linnades vähe manufaktuure, sest tsunkftikorraga kaasnesid piirangud ja keskaegne reglement HARIDUS JA KULTUURIOLUD 18.-19. SAJAND - Kirikute olukord pärast põhjasõda puudusid kodusõpetajad; TÜ pausil ehk puudus teoloogiline haridus; #RIP kirikuhooned ja kiriku mõju; Luterlik usk Saksa mõju aadlikud juhtisid lambist? - Vennastekoguduste liikumised ehk hernuutlus Kasvas välja pietismist; propageeris usuvagandlust, vendlust, võrdsust, alandlikkust ja kõlblikkust keelati 1743 - Ratsionalism 18. sajandi II poolel pietismi asemel; valgusideede levik; rahva harimine ja valgustamine; usuti, et hädad saavad alguse pärisorjusest ja sotsiaalsest korraldusest - pietismid arvasid, et talupoegade kõlblikkuse puudumisest - Rahvaharidus (Browne mingi pask)
koduõpetajatena jne.. Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: · kogudused õpetajateta · Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine · kirikuhooned hävinud või rüüstatud · kiriku mõju tunduvalt kahanenud Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus. Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris · usuvagadust · alandlikkust ja kõlblust · sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. Ratsionalism 18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine.
Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: Kogudused õpetajateta TÜ tegevus katkenud (seega ka hariduse andmine) Kirikuhooned hävinud, rüüstatud Kiriku mõju kahanenud Kiriku elu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. Vennastekoguduse liikumine 1720.a sai valitsevaks usuvooluks pietism (Saksamaalt). Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine ehk hernuutlus. Talupojad olid rahul hernuutlusega, sest see propageeris: Usuvagadust Alandlikkust ja kõlblust Võrdsust ja vendlust 1743 liikumine keelati, sest nad muutusid iseteadlikuks ja ei arvanud enam, et preestrid olulised oleksid. (19. Saj oli liikumise uus tõusulaine) Ratsionalism 18. Saj teasel poolel asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärk: rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus:
Olukord oli keeruline: • kogudused õpetajateta • Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine • kirikuhooned hävinud või rüüstatud • kiriku mõju tunduvalt kahanenud(pöörduti tagasi katoliikluse/muinasusu juurde) Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. 2) Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus. Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris: 1. usuvagadust 2. alandlikkust ja kõlblust 3. sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. 3) Ratsionalism 18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga
annaabi.ee 
