rahva poolehoiu. Uuskaupunki rahuga sätestati Balti erikorra alused. Säilisid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning tollipiir. Pisikeste vabaduste andmine andis palju kasu, sest näidati, et venestamine polnud oluline. Tähtis oli siiski poolehoiu võitmine ning see saatis edu. Poolehoiu suurendamiseks ning oma valduste kindlustamiseks vajati suuremat kindlustunnet. Selleks loodi aadlimartiklid. Taoline pugemis viis andis aadlikele poliitilisi ning majanduslikke eesõigusi. Samuti kaitses see neid väljast saabunud uustulnukate eest. Poolehoid saavutati kiire ajaga ning baltisaksa aadli piiramata võim tundus mõlemale osapoolele mugav. Erikord tuli kasuks meie rahvale. Muutused aitasid säilitada siinse kultuuri ja omapära, sest ei sekkutud siinsetesse asjaajamistesse venestamis poliitikaga. Samuti võimaldas see meil areneda jõudsalt edasi ning luua tihedamaid sidemeid läänega
Asehalduskord (наместничество) – Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk . Balti erikord (особый балтийский (остзейский) порядок) – hakkas kujunema Poola ja Rootsi ajal ja kinnistus Vene võimu ajal. Balti erikord on baltisaksa aadli ja linnade laialdane omavaltsus Vene impeeriumi kooseisus. Privileegid: 1) Restitutsioon 2)Balti erikorra alused 3)aadlimartiklid 4)asehalduskord 3. Balti erikorra positiivsed ja negatiivsed tagajärjed põlisrahva jaoks. Positiivsed tagajärjed Negatiivsed tagajärjed 4. Vene võimu kindlustamine Baltikumis. Vasta küsimusele õpiku teksti põhjal (lk101-103) Uus Balti poliitika. Mis muutusi tõi Balti kubermangudes kaasa Katariina II valitsemisaeg? 1) Uus administratiivne jaotus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale ( Läänemaa , Harjumaa, Järvamaa ,
Kindralkuberner kubermangu kõrgeim valitsusametnik; jälgis rahaasju; avalik kord; teedeehitus jne. Rüütelkond 1)Eestimaa 2)Saaremaa 3)Liivimaa Aadli omavalitsus Keskvõim Maapäevad Kohtuvõim Politsei Sõjavägi Piiramatu võim kohalikes küsimustes Haridus Õigused talupoegade üle Maksusüsteem aadlimartiklid Ametnike ametisse nimetamine Maapäevad- rüütelkondade liikmed käisid koos. Iga 3 aasta tagant. Maanõunik- ajas maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju. Rüütelkonna pealik- lahendas igapäevaseid küsimusi. (Liivimaal maamarssal) Kohtud: 1)Meeskohtud(Eesti-ja Saaremaal) 2) Maakohtud(Liivimaal) Politsei: 1) Sillakohtunikud (Liivimaal) 2) Adrakohtunikud (Eestimaal) -need valiti kohalike mõisnike hulgast
euroopaga suhtlema. Pärast rüütelkondade ja maanõunike laialisaatmist anti mõisnikele üle maa võrdsed õigused. Rüütelkonna tähtus kadus. Reformid, Karl XI erakätesse antud Restitutsioon, aadlimartiklid, uuendused maade tagasivõtmine e haldusreformatsioon: 1775 venemaal, reduktsioon 1680 nende siia jõuab 1783. Eesti ja Liivimaa alusel pidi aadlik oma tuludest kubermangu eesotsas 1 asevalitseja, kuningale raha andma. Siiski seda nimetati asehalduskorraks kasvas tänu sellele riigi (1783-1796). Uuendused: sessetulek, hariduse kasv, rüütelkonna kaotamine ja mõisnikele
Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner. Kindralkuberneri abiliseks kaks kohalikku aadlikku ehk valitsusnõunikku. Valitsemine Petreburis lood Balti klubermangude jaoks eralid ametiasutused: Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskollegium; Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Aadli omavalistus Eesti-, Liivi-, kui Saarema rüütlekonnas olemas aadli omavalitsus. Kõrgeimaks organiks maapäev. Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Ülesanne Milles seisnes/mida kujutas balti erikord? Miks oli balti erikorrast huvitatud Vene keskvõim?
Adrakohtunik Eestimaal ja sillakohtunik Liivimaal olid valitud kohalike mõisnike poolt ja täitsid politseilisi ülesandeid. Vastutasid avaliku korra eest ja tegelesid väiksemate uurimiste ja karistamistega. Reduktsioon oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine Restitutsioon riigi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele Balti erikord erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse. Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult sinna nimekirja kuuluvad (ehk immatrikuleeritud) aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nad pidid kaitsma sealsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Katariina II 1762. a suvel tõusnud Vene troonile valitseja, kes taotles Baltikumi privileegide kaotamist ja provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis
Venemaa kui välispoliitilise partneri usaldusväärsuse kasvatamine; Rootsi poolt vallutavate Balti provintside vallutusvõimaluse vähendamine; - Balti erakorra olemus Säilitati luterlik usk; asjaamiskeeleks saksa keel; Säilis kohaliku aadli omavalitsus ja privileegid; säilisid ka kohtusüsteem ja maksud; aadlikud said reduktsiooni käigus ära võetud mõisad tagasi - Omavalitsuste süsteem, Maapäev, aadlimartiklid Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang; Kubermanguvalitsused ft kindralkubermang valitsesid phmst kohapealset elu ja väeosade varustamist; aadlimartilid- eesmärk kaitsta põlisaadlit uusaadli eest???!?!?; Maapäev - sõnaõigus vaid aadlimartiklis kirjas olevatel aadlikel, otsustati eluoluga asju ja valiti haagi- ja sillakohtunikke - Katariina II ja tema mingi pask Viljandimaa Pärnumaast nahhui Paldiski
Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, aadlist sai tsaarivõimu mõjukas tugi. Kujunes välja baltisaksa aadli piiramatu võim(pos. tõkestab kohapealset venestamist, neg. talupoja positsioon halvenes) 3) Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Omavalitsuse süsteemi kõrgem asutus oli Maapäev. Maapäev käis koos iga 3 a tagant. Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimartikli alusel. Aadlimartiklid- täieõiguslike aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad(koostatud 1730-1740). Nende eesmärk oli kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivima r., Eestimaa r. ja Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: ● kohaliku elu tähtsamaid küsimusi ● valiti ametimehi omavalitsusse ● valiti haagi- ja sillakohtunikke 4) Katariina II poliitilised ja administratiivsed ümberkorraldused
toomkapiitlid, esimesed kloostrid; kujuned sünkretislik rahvausund; kiriku reformipüüdlused; reformatsioon 3. Varauusaeg 1550 1800 SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda VALITSEMINE: Rootsi võim Eestimaal; Poola võim Liivimaal; Rootsi võim Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord MÕIS & TALU: kujuneb pärisojus, Balti aadli privileegid; mõisate reduktsioon; restitutsioon; viinapõletamine; aadlimartiklid; pearahva rajutused LINNAD & KAUBANDUS: kohalike kaupmeeste laostumine; Narva tõus; manufaktuuride asustamine VAIMUELU: reformatsioon; Wanradt-Koelli katekismus; jesuiidid Tartus; vastureformatsioon Liivimaal; luteriusust saab riigiusk; nõiaprotsessid; Stahli grammatika; Tartu ülikooli asustamine; Forseliuse seminar; vana kirjaviis; piibel; vennasteliikumine 4. Uusaeg 1800 1900 VALITSEMINE: venestamine
Eestisse asus hulganisti elama teisi rahvaid(vene,soome,läti). 19. BALTI ERIKORD JA EESTI ALA VALITSEMINE 18.-19. SAJANDIL · Mõiste & lahtiseletus: Balti erikord on see kus balti aadel & linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse koos seniste seaduste & maksekorraldustega. · Katariina II asehalduskord: uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimartiklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.sajandil koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik-aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. · Kindlakuberneri institutsioon: kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner, kelle võimu piirid olid üsna ulatuslikud. Kindralkuberneri toeks valitsemisel oli kantselei,
Kroonuametkond- nende peamiseks mureks oli kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgmine. Kuid kindralkubernerid polnud asjadest eriti huvitatud ja nende kohuseid täitsid kohalikud aadlikud ehk valitsusnõunikud. Aadli omavalitusust teostasid nii Eest-Liivi kui ka Saaremaa rüütelkond, säilitades Rootsiaja väljakujunenud organisatsioonilise struktuuri. Aadlimartiklid (1730-40)- Rüütelkonna liikmete nimekirjad kes omasid Eesti- ja Liivimma poliitlisi ja majanduslikke privileege Venamaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused. Omavalitsus säilis ja linnades. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus ehk raad.
annaabi.ee 
