Eesti 18. sajandil (0)

EESTI 18 SAJANDIL
VENE AEG
Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset 
vabadusvõitlust.
Rahvapärimustest:
•
kirikud võssa kasvanud
•
jalajäljed - in. nende järgi otsitud
•
põllud söödis
•
koduloomad hävinud
Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad
18. saj. keskpaik  jõuti sõjaeelse rahvaarvuni.
18. saj. lõpus üle 500 000 inimese.
Balti erikord.
Venemaale oli oluline kohaliku  baltisaksa  aadli toetuse tagamine.
29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene 
riigi koosseisu sisuliselt autonoomse  osana .
elanikkonnale säilitati luteri usk
•
asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel
•
säilis kohaliku aadli  omavalitsus , privileegid
•
säilis senine kohtusüsteem, seadused
•
säilis senine maksukorraldus, tollipiir
•
aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad
Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, Eesti- ja  Liivimaa  aadlist sai 
tsaarivõimu mõjukas tugi.
Halduslik  korraldus.
Põhja- Eesti koos Hiiumaaga > Eestimaa  kubermang  
Lõuna- Eesti + Saaremaa >  Liivimaa  kubermang
Setumaa  jäi endiselt  Pihkva  kubermangu koosseisu
Narva lülitati Peterburi kubermangu koosseisu
Kubermangu kõrgemaks haldusorganiks oli Kubermanguvalitsus. 
Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks kohapeal said Tallinnas ja Riias ametisse määratud 
kindralkubernerid, kelleks olid mittevene päritolu isikud (tsaariarmees karjääri teinud välismaise 
päritoluga isikud).
ül:  1.kohapealse elu korraldamine
      2. kohapealsete väeosade varustamine
Omavalitsus süsteem:   Kõrgem asutus Maapäev. 
Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel (täieõiguslike 
aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad, koostatud 1730 - 40-ndatel).
Linnade esindajaid ei käinud (ei kutsutud).
Aadlimatriklite eesmärk - kaitsta põlisaadlit uusaadli eest.
Maapäevadel otsustati:
1.
kohaliku elu tähtsamaid küsimusi
2.
valiti ametimehi omavalitsusse
3.
valiti  haagi - ja sillakohtunikke
Linnade olukord: 
väiksemad (sõjas laostunud linnad) mõisnike kätte, elanikkonda koheldi kui talupoegi 
(Viljandi, Rakvere, Paide)
suuremates  poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Eestlastel linnakodanikuks saamine 
praktiliselt võimatu.
Linnade ja Rüütelkondade vahel vastuolud, kuid linnade ühisrinnet ei teki omavaheliste vastuolude 
tõttu. Lisaks on linnades vastuolusid linnavalitsuse ja linnakodanike vahel (Trt.).
Nii kujunes välja baltisaksa aadli piiramatu võim.
Kõrgemad võimuesindajad on raehärrad ja maanõunikud>> eluaegne  ametikoht .
Balti  erikorra  pos. pool  -- oli tõkkeks ühtesulamisel Vm.- ga
       s.t. säilis oma kultuur jms.
1783 kehtestas Katariina II Baltikumis uue  asehalduskorra , mis kehtis kuni 1796.
Muutused administratiivses jaotuses: 
Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond
•
Pärnu maakonnast lahutati  Viljandimaa
•
Tartu maakonnast lahutati Võrumaa
•
Narva linn jäi Peterburi kubermangu
•
Setumaa jäi Pihkva kubermangu
Maakonnalinnad said linnaõigused:  
Võru       1784
Paldiski  1783 
Viljandi  1783
Kokku linnu 12: Tln., Trt., Narva Pärnu, Paide, Haaps., Kuress., Vilj., Valga, Võru, Rakv., Paldiski.
Poliitilised ümberkorraldused:
•
uus aadli ja linnade omavalitsus
•
kõik mõisnikud võrdsed
•
1783 pearahamaks
•
Balti provintside korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga.
Majandus.
Põllumajandus
vili  -  tollivaba väljavedu Rootsi
           kohapealne vene sõjavägi
viin  -- Peterburi 
            (põlismetsad põletatakse viinaköökides)
veised -- lihaloomad Peterburi 
              st. * loomakasvatus
       * väetis põldudele
        
Kaubandus
* Merekaubanduse tähtsus tõusis.
         Tln., Pärnu., Narva tähtsust vähendati,
         eesmärk - tõsta Peterburi tähtsust.
eksp. - vili, mets, lina, kanep
imp.   - sool, raud,  tubakas , heeringas + luksuskaubad.
 
      
Tööndus
Mõisate juures viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. 
Toodang enamasti kohapealseks tarbeks.
1734 Räpinas paberivabrik
18. saj. II p. Põltsamaa ümbruskonnas  manufaktuurid  - klaas, peegel , portselan
Woldemar  von Lauw.
Linnades manufaktuure vähe -- põhjuseks  tsunftikord :
piirangud
•
keskaegne reglement  
Talurahva õiguslik olukord.
1739 - Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõuniku parun Otto Fabian Roseni seletuskiri kinnitas,
et :
talupoeg on täielik pärisori, keda mõisnik võib müüa, vahetada ja pärandada nagu muud 
mõisa vara.
talupoeg ise, tema maa ja vara on mõisniku omand, mille kasutamise eest mõisnik võib 
määrata koormisi oma äranägemise järgi.
kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkondadele, mitte riigile.
Talurahvas  kaotas Vene riigi koosseisu sattudes Rootsi ajal saadud kergendused. Toimus pärisorjuse 
kindlustumine.
See toob kaasa talupoegade põgenemise Eestis teistele  aladele  aga ka Soome, Rootsi, Pihkva 
kubermangu.
Koos valgustusideede  levikuga 18. saj. keskpaigas hakati ikka rohkem kõnelema talupoegade 
olukorra parandamise  vajalikkusest .
1762 Katariina II taotles Balti erikorra likvideerimist. Põhjus – Venemaa oli oma positsioone 
kindlustanud.
1764 Katariina II Eestis visiidil.
Tema poliitikat hakkas ellu viima  kindralkuberner  George Browne. 
1765 kinnitati nn. Browne´i positiivsed määrused e. kaitseseadused. Püüti reguleerida 
agraarsuhteid eramõisates:
talurahvas sai õiguse vallasvarale
•
mõisakohustuste täitmise järel võis talup. põllusaaduste ülejäägid turustada
•
mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada
•
piirati kodukariõigust – ülemmäär 30 vitsahoopi
•
talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata 
1783 kehtestati pearahamaks kõigilt maksukohustuslikelt meeshingedelt – 70 kop. talupoeg, 1 
rubla 20 kop. linnaelanik. 
1797 laienes nekrutiandmise kohustus siinsetele aladele, selleks korraldati hingeloendusi e. 
revisjone.
1799 seadus, mille järgi tuli mõisatesse asutada magasiaitu tagavaravilja jaoks.
18. saj. lõpul oli talupoeg endiselt pärisori, tal puudusid faktiliselt  nii vallas- kui kinnisvara 
omamise õigus, mõisnik võis teda talust välja ajada, müüa ja osta.
Mõisniku kodukariõigus oli faktiliselt piiramatu.
Kogu mõisamajandus rajanes talupoja pideval sundimisel otseselt mõisa või  kaudselt  politsei, 
kohtu, sõjaväe, riigi poolt.
Talurahvas  seadustest  õieti aru ei saanud ja sellest  tingituna  talurahvarahutused.
18. saj. lõpul kujunesid välja mõisnike rühmitused, kes otsisid kujunenud olukorrast väljapääsu. 
Jakob Georg von Berg  >> Em. kubermang
Friedrich  Wilhelm von Sievers  >> Lm. kubermang
18. saj. lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine:
peremehed
•
sulased, teenijad – otsesed mõisaorjad
•
vabadikud – talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata.
KULTUURI ARENG
Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale. Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse 
Saksamaal. Saksamaalt pärit haritlased said tööd Baltikumis pastoritena, juristidena, arstidena, 
koduõpetajatena jne..
Kirik
Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: 
kogudused õpetajateta
•
Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka  teoloogilise  hariduse andmine
•
kirikuhooned hävinud või rüüstatud
•
kiriku mõju tunduvalt kahanenud 
Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale.
Vennastekoguduse liikumine
1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit  pietism .
Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e.  hernuutlus .
Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest  propageeris
usuvagadust
•
alandlikkust ja kõlblust
•
sotsiaalset võrdsust ja vendlust 
Viimane oli väga tähtis talurahva  eneseteadvuse  tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused
säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. 
Ratsionalism
18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede 
levikuga. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine.
Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus:
pietistid – ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest
ratsionalistid – ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast 
pärisorjusest.
Rahvaharidus
Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad.
koole vähe
•
õpetajad (köstrid) ise väheharitud
•
koolihooned peaaegu puudusid 
1765. aastal võeti vastu kindralkuberner Browne’i ettepanekul  koolikorralduse  kava, mille kohaselt 
tuli koolid rajada igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa. Mõisnike  vastuseisu  tõttu nõue täit 
rakendamist ei leidnud. Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem.
1774.a. andis Browne välja instruktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vabastada, kui 
nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse  viit  peatükki ja teadsid palveid.
1787.a. anti välja Browne’i patendi täiendatud variant, milles toonitati uuesti küla- ja 
kihelkonnakoolide asutamise vajadust.
1786 /87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli, neist u. 40% Põhja- 
Eestis ja 60% Lõuna- Eestis. Õpetati peamiselt lugemist, laulmist  ja katekismust. Õpikutena 
kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid.
Vaatamata kõigele suur osa talurahvast lugeda siiski oskas.  Õpiti kodudes, õpetajaks oli 
enamasti 18. saj algul isa, hiljem ema ja lugemisvaraks  palve - ja lauluraamatud (kirikukirjandus). 
Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis  selleni , et
1715.a. ilmus uus  testament
•
1721 käsiraamat “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat ”, sisaldas katekismuse, osa 
uuest testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu.
1731.a-st pärineb varaseim teadaolev kalender – loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. 
Praktilise käsiraamatuna pälvis rahva poolehoiu.
1739.a. trükiti eestikeelne Suur Piibel  – tõlke viis lõpule Anton Thor Helle
•
1766.a. hakkas ilmuma Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike Öppetus...” – pastor
August Wilhelm Hupel ja arst Peter  Wilde . (kokku ilmus 41 numbrit).
Alg- ja keskharidus  19. saj. I poolel
19.saj. algul hakkas  tsaarivalitsus  pöörama rahvaharidusele suuremat tähelepanu.1802.a. asutati 
Rahvahariduse  Ministeerium , mis töötas välja uued koolikorralduse alused. Neis nähti ette:
kihelkonnakoolid maal
•
kreiskoolid maakonnalinnades
•
kubermangukoolid e. gümnaasiumid kubermangulinnades
•
ülikoolid
1802.a. taasavati Tartu Ülikool
Avamise põhjus – 1789.a. Suur Prantsuse  Revolutsioon – kardeti selle mõjude levikut  ja selle 
pärast kutsuti Euroopas õppivad üliõpilased kodumaale tagasi. Neile oli vaja pakkuda koha peal 
hariduse saamise võimalust.