ammutatud läti autori G. Fr. Stenderi teosest ,,Kenad valmid ja jutud" · 1830. - 1840. aastail ilmunud Peter Mannteuffeli ja Suve Jaani teosed · Eesti keele uurimisele ja arendamiseks tegid suuri teeneid 19. sajandi algupoolel Johann Heinrich Rosenplänteril ja Otto Wilhelm Masing · Otto Wilhelm Masing võttis kasutusele õ-tähe · Uue ortograafia alused esitas Eduard Ahrens oma grammatkas 1843. aastal. · Friedrich Robert Fahelmann oli üks esimesi kes kasutas uut kirjaviisi oma luuletuses 1845. aastal RAHVUSLIK LIIKUMINE · Rahvuslik liikumine toimus aastatel 1860 1885 · rahvuslik liikumine ehk ärkamise aeg · kõike seda soodustas Vene Tsaaririigs kapitalismi areng · ühtlane vallakoolide võrk · talupoegade juhid Adam ja Peeter Petersonid ning Jaan Adamson · rahvusliku liikumise keskus Tartu · rahvusliku liikumise eesmärgid: poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised
iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Slaidide lehel. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? 5 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? 6 + K. J. Peterson ja Fahelmann 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 7 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 8 18. Missugune oli J
Rohkesti oli siia investeeritud ka Saksa, Prantsuse ja Ingile kapitali. 5) Eesti rahvusliku kutselise kultuuri algus Eesti kutseline kultuur kujunes küll baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks. Tase, mille eesti kirjandus, kunst ja muusika 19. Saj lõpuks saavutasid, oli võrreldav siin sajandeid viljeldud baltisaksa kultuuri tasemega. Eestlastest õppejõud TÜ-s: Mihkel Veske, K. A. Hermann J. Hurt, M. J. Eisen – rahvaluule kogumine F. R. Fahelmann, F. R. Kreutzwald – rahvuslik ilukirjandus J. Köler – I eestlasest kunstihariduseda maalikunstnik Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp – Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased
e) hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetised, muretseti põllutöömasinaid, tegeleti sordiaretusega Eesti rahvusliku kutselise kultuuri algus 1. Kutseline kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, kuid arenes sellest sõltumatuks 2. Eestlastest õppejõud Tartu Ülikoolis: Mihkel Veske, Karl August Hermann olid kõrgema hariduse omandanud Leipzigiz 3. Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen rahvaluule kogumine, alus rahvaluuleteadusele 4. Fr. R. Fahelmann, Fr. R. Kreutzwald rahvuslik ilukirjandus 5. Miina Härma, Aleksander Lätte, Rudolf Tobias, Artur Kapp Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased 6. Johan Köler rahvuslik maastiku-ja portreemaal 7. August Ludwig Weitzenberg, Amandus Heinrich Adamson - skulptorid
Eesti kutseline kultuur kujunes küll baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks. Tase, mille eesti kirjandus, kunst ja muusika 19. sajandi lõpuks saavutasid, oli võrreldav siin sajandeid viljeldud baltisaksa kultuuri tasemega. 1. Eestlastest õppejõud Tartu Ülikoolis: Mihkel Veske, Karl August Hermann – olid kõrgema hariduse omandanud Leipzigiz 2. Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen – rahvaluule kogumine, alus rahvaluuleteadusele3. Fr. R. Fahelmann, Fr. R. Kreutzwald – rahvuslik ilukirjandus 3. Miina Härma, Aleksander Lätte, Rudolf Tobias, Artur Kapp – Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased * Johan Köler – rahvuslik maastiku- ja portreemaal * August Ludwig Weitzenberg, Amandus Heinrich Adamson - skulptorid
3 Rahvaluuleteadus hakkab teistest kultuurivaldkondadest eralduma. Euroopas hakati huvi tundma väikeste eksootiliste rahvaste vastu, eestis avaldus see estofiilide tekkega baltisakslastest eestihuvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstiparasel tasemel ilukirjandust, andsid valja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse (ÕES). Peterson Fahelmann Kreutzwald Rosenplänter Neus Knüpffer Valgustus kuni 19. saj lõpp = rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 5. Rahvaluuleteaduse kujunemise põhijooned 20. sajandil Eestis · 20
Suurem tähtsus oli õppekirjanduse kirjutamisel. 1819 tõlkis uue talurahvaseaduse eesti keelde. Masing tahtis hakata talurahvale välja andma õpetlikku, populaarteaduslikku väljaannet. 1818 ilmuski esimene köide ,,Pühapäeva vahelugemised". Jäi ainsaks väljaandeks. Järgmisel aastal sai loa ajalehe välja andmiseks. Hakkas välja andma ,,Maarahva nädalalehte" 1821-23, 1825. Iga number oli kaheksa lehekülge. Tegemist oli esimese tõsist tähtsust omava nädalalehega. 7. Fr. R. Fahelmann Friedrich Robert Fahehlmann 1798-1850 Mõisavalitseja poeg. Tema jõudmine ülikoolihariduse juurde tähendas äärmiselt visa ja pingelist tööd. Haridust sai Rakvere elementaarkoolis, kreiskoolis, 1814 läks õppima Tartu Gümnaasiumisse. Tema soov oli saada arstiks. Eesmärgid saavutas ta tänu visale tööle. 1817 lõpetas gümnaasiumi ja asus TÜ-sse õppima arstiteaduskonda. Ülikooli ajal süvenes ta huvi eesti keele ja kultuuriloo vastu. Sellest sai tema põhiharrastus
annaabi.ee 
