Zooloogia jaguneb paljudeks eri harudeks. Suurimad neist on: Entomoloogia- zooloogia haru, mis uurib putukaid. Ihtüoloogia - zooloogia haru, mis uurib kalu. Täpsemalt hõlmab see luukalu, kõhrkalu ja ebaselget kalalaadsete rühma lõuatuid. Ornitoloogia- zooloogia haru, mis uurib linde, käsitledes nii nende ehitust, talitlust, süstemaatikat, levikut jne. Ornitoloogiaga tehti algust juba Vana-Kreekas (umbes 400 aastat eKr), omaette teadusharuks kujunes see 17. sajandil. Terioloogia- zooloogia haru, mis tegeleb imetajate uurimisega. Selgrootud- kõik selgroogsete alamhõimkonda mittekuuluvad loomad. Herpetoloogia- zooloogia haru, mis tegeleb roomajatega. Zooloogiaga tegelevaid teadlasi kutsutakse zooloogideks. Osad zooloogid teevad tööd vaid laua taga, kirjutades teaduslikke töid ja raamatuid. Teised lähenevad praktilisemalt, tehes katseid. Zooloogid töötavad nii muuseumides, loomaaedades, loodusparkides ning
Süstemaatika Elusorganismide rühmitamine toksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioloogia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia Uurib algloomi Etoloogia Uurib loomade käitumist Entomoloogia Uurib putukaid Ornitoloogia Uurib linde Ihtüoloogia Uurib kalu Terioloogia Uurib imetajaid Botaanika Uurib taimi Brüoloogia Uurib samblaid Rakendusbioloogia Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides Biotehnoloogia Tegeleb elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamisega inimestele vajalike ainete tootmiseks
Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioolgia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia Uurib algloomi Etoloogia Uurib loomade käitumist Entomoloogia Uurib putukaid Ornitoloogia Uurib linde Ihtüoloogia Uurib kalu Terioloogia Uurib imetajaid Botaanika Uurib taimi Brüoloogia Uurib samblaid Rakendusbioloogia Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides Biotehnoloogia Tegeleb elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamisega inimesele vajalike ainete
ETTEÜTLUS NUMBER 6 1) Zooloogia on bioloogia haru, mis uurib loomi. Zooloogia harud on entomoloogia, malakoloogia, ihtüoloogia, ornitoloogia, terioloogia jt. 2) Kui bors on värvitu, võib sellele lisada eraldi valmistatud peedileent. 3) Vahetult enne sööki pannakse borsi kuumutatud liha, sinki või suitsurinda, hapukoort ning maitserohelist. 4) Eesti on suveräänne riik. 5) Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim. 6) Kui oleme raha ära pannud seifi, võime minna golfi mängima. 7) Ema ütles mulle, et ma pean minema poodi. Ta lisas veel, et ma ei kulutaks raha tähtsusetutele asjadele.
Tsütoloogia - rakkude ehitus ja talitlus Geneetika - pärilikkusaine Füsioloogia ja anatoomia Elundite talitlus, Elundkondade talitlus, organismide ehitus Histoloogia Kudede uurimine Südamekirurgia/kardioloogia Südame ehitus ja tegevus Morfoloogia Organismi välised tunnused Etoloogia Liikide käitumine Ökoloogia Liikide seos elupaikadega Botaanika Taimede liigid Mükoloogia Seened Terioloogia Imetajate uurimine Brüoloogia Sammalde uurimine Malakoloogia Tigude uurimine Ornitoloogia Lindude uurimine Ihtüoloogia Kalade uurimine Herpetoloogia Madude uurimine Lihhenoloogia Samblikute uurimine Geneetika, Paleontoloogia ja anatoomia käsitleb Evolutsiooni. Bioloogia on elu uuriv teadus Bioloogia uurimisobjektid on mikroskoopilised Taimeriik koosneb sammaltaimedest, sõnajalgtaimedest,
Mükoloogia Seened Lihhenoloogia Samblikud Zooloogia Loomad Protozooloogia Algloomad Etoloogia Loomade käitumine Entomoloogia Putukad Ornitoloogia Linnud Ihtüloogia Kalad Terioloogia Imetajad Botaanika Taimed Brüoloogia Samblad Rakendusbioloogia Erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides Biotehnoloogia Elusorganismide elutegevusele tuginevate
Viroloogia viirused Mikrobioloogia bakterid Algoloogia vetikad Mükoloogia seened Lihhenoloogia samblikud Zooloogia loomad Protozooloogia algloomad Etoloogia loomade käitumine Entomoloogia putukad Ornitoloogia linnud Ithüloogia kalad Terioloogia imetajad Botaanika taimed Brüoloogia samblad Rakendusbioloogia erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides Biotehnoloogia elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamine inimeselevajalike ainete tootmiseks 1.5 BIOLOOGIA UURIMISMEETODID Teadusliku uurimise põhietapid:
Tema abikaasa oli Viktor Masing (1925-2001). [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 376-377) Johannes Lepiksaar (20. november 1907- 7. aprill 2005) Ta oli zooloog (orintoloog, paleozooloog, terioloog) ja osteoloog. Lõpetas 1930 Tartu Ülikooli, töötas sealsamas õppejõuna ning aastal 1944 pages Rootsi. 1939 oli ta TÜ zoloogiamuuseumi konservaator. Töötanud aastast 1949 Göteborgi loodusmuuseumis. Lepiksaare tegevusvaldkonda kuulusid muu seas terioloogia, ihtüoloogia, oritoloogia, uurimusi ka fauna ja ajaloo valdkonnast. Samuti on ta uurinud ka koduloomade kujunemist ja tekkekeskusi. Aastast 1990 on Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 237) Uudo Timm (sünd. 20. märts 1959) ...zooloog (terioloog) ja looduskaitsja. Lõpetas 182 bioloogina TRÜ. Aastatel 1982- 1993 töötas Tallinna Loomaaias osakonnajuhatajana. 1993-97 oli Eesti Vabariigi
Väga tiheda liiklusega maantee on paljudele loomaliikidele juba niiöelda absoluutne barjäär, mille ligi nad ei tule (Javois, 2008). Välismaa kogemus on näidanud, et ulukiprobleeme maanteedel lahendavad põhiliselt insenerid, lähtudes üpris kitsalt üksnes liiklusohutusest. Insenerid ja zooloogid saavad ühise laua taga kokku väga harva, üksteisest aru aga veelgi harvemini. Eestis ulukiturbe standardeid maantee-ehituse tarbeks veel pole. Nende loomisele võiks terioloogia selts õla alla panna, olgugi eluslooduse standardiseerimine raske ülesanne (Javois, 2008). TallinnaTartuVõruLuhamaa maantee poolitab Vahe-Eesti loodusalad ja laias laastus kogu Eesti. Lääne-Eesti asurkondi ähvardab veel oht, et nad lõigatakse ära Venemaalt lähtuvast pidevast isendilisest ja geneetilisest täiendusest, mis on väga oluline kõigile meie ulukitele, eriti aga haruldasematele, näiteks suurkiskjatele (Javois, 2008). 1.2. Ohtlikumad aastaajad
Viroloogia Mikrobioloogia Rakendusbioloogia - bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste Biotehnoloogia - kasutab organismidele omaseid protsesse mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimuste Roheline bioloogia: Zooloogia · Protozooloogia - tegeleb ainuraksete uurimisega · Etoloogia -loomade käitumist uuriv haru · Entomoloogia · Ornitoloogia · Ihtüoloogia - uurib kalu · Terioloogia - uurib imetajait · Botaanika · Brüoloogia - samblateadus · Ökoloogia - uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasus · Algoloogia - vetikateadus · Mükoloogia · Lihhenoloogia - samblikke uuriv mükoloogia haru Bioelemendid - elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise Põhibioelemendid - esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest
Viroloogia Mikrobioloogia Rakendusbioloogia - bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste Biotehnoloogia - kasutab organismidele omaseid protsesse mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimuste Roheline bioloogia: Zooloogia · Protozooloogia - tegeleb ainuraksete uurimisega · Etoloogia -loomade käitumist uuriv haru · Entomoloogia · Ornitoloogia · Ihtüoloogia - uurib kalu · Terioloogia - uurib imetajait · Botaanika · Brüoloogia - samblateadus · Ökoloogia - uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasus · Algoloogia - vetikateadus · Mükoloogia · Lihhenoloogia - samblikke uuriv mükoloogia haru Bioelemendid - elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise Põhibioelemendid - esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest
tugevamaks). Kasutatud kirjandus: · Kaal, M. 1980. Pruunkaru. Sari "Pääsuke", Tln., Valgus, 96 lk. · Korsten, M., Vulla, E., Leht, M., Valdmann, H., Saarma, U. 2004. Pruunkaru toitumisuuring andis põnevaid leide. Eesti Jahimees 3: 1014 · Korsten, M. 2006. Sipelgad pruunkaru (Ursus arctos) toidus Eestis. Magistritöö zooloogias, TÜ ZHI, 51 · Lõhmus, A. 2001. Eesti suurkiskjate ohjamine ja kaitse. Eesti ulukid (8), Eesti Terioloogia Selts, 68 lk. · Saarma, U., Valdmann, H., Korsten, M., Vulla, E., Männil, P., Karis, A. 2003. Eesti Karuprojekt. Mida Metsaisand sööb... Eesti jahimees 6:1317 · Vulla, E. 2003. Karude taliuinak. Rmt.:Puhkuse teooria. Schola Biotheoretica XXIX. Toim. T. Tammaru, I. Puura. Tartu, Sulemees: lk. 1114 · Vulla, E. 2003. Ilvese (Lynx lynx) ja pruunkaru (Ursus arctos) küttimisvalimi vanuseline struktuur Eestis kihva tsemendi aastarõngaste alusel
· Geneetika- pärilikkus ja muutlikus. · Ökoloogia- organismide ja keskonna seosed. · Evolutsiooni õpetus- elu ajalooline areng. · Paleontoloogia- uurib fosiile · Algoloogia-uurib vetikaid · Mükoloogia-seened · Lihhenoloogia-samblikud · Brüoloogia-sammaltaimed · Etoloogia- loomade käitumine · Entomoloogia - uurib putukaid · Ornitoloogia Linnud · Ihtüoloogia kalad · Terioloogia imetajad · Biotehnoloogia- elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamine inimesele vajalike ainete tootmiseks. 1.4 Mini uurimise tegemine 1. Probleemi püstitamine 2. Taustinfo kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine- hüpotees on oletav vastus antud probleemile. 4. Hüpoteesi kontrollimine( vaatused, katsed) 5. Tulemuste analüüs 6. Järelduste tegemine 7
on väga täpselt ära määratud kaitseala piirid, ka itse eesmärk, kaitseala valitseja, lubatud ja keelatud tegevused, lennuliiklus ka itsealal, teadusalaste välitööde korraldus, tegevuste kooskõlastamine ka itsealal. Era ldi on lahti kirjutatud sihtka itseööndi ja piiranguvööndi piirid ning lubatud ja keelatud tegevused. 17 https://www.ri i gi teataja.ee/akt/12863102 14 Kasutatud kirjandus ,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Eesti Terioloogia Se lts, Eesti Looduseuurijate Se lts, Koostanud Piret Kirista ja ja Uudo Timm, Tartu 2006 ,,Esimene Eesti looduska itse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Tallinn 2006 ,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 ,,Keskkonnaõigus" Hannes Veinla, Tallinn 2005 ,,Pärandkooslused Õpik-käsiraamat" koostanud ja toimetanud Toomas Kukk, Tartu 2004 www.riigiteataja.ee http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14
täpselt ära määratud kaitseala piirid, kaitse eesmärk, kaitseala valitseja, lubatud ja keelatud tegevused, lennuliiklus ka itsealal, teadusalaste välitööde korraldus, tegevuste kooskõlastamine ka itsealal. Eraldi on lahti kirjutatud sihtkaitseööndi ja piiranguvööndi piirid ning lubatud ja keelatud tegevused. (https://www.ri igiteataja.ee/akt/12863102) Kasutatud kirjandus ,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Eesti Terioloogia Selts, Eesti Looduseuurijate Se-lts, Koostanud Piret Kirista ja ja Uudo Timm, Tartu 2006 ,,Esimene Eesti looduskaitse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Tallinn 2006 ,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 ,,Keskkonnaõigus" Hannes Veinla, Tallinn 2005 ,,Pärandkooslused Õpik-käsiraamat" koostanud ja toimetanud Toomas Kukk, Tartu 2004 www.riigiteataja.ee http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14
Euroopa, kes oleksid nõus lendorava nägemiseks sõitma Eestisse. Turistid omakorda tooksid siia raha sisse: areneks nii majandus kui ka loodusturism. Samuti on kohalikud inimesed huvitatud antud isendi nägemisest ning selle kaudu elavdaks lisaks välisturismile ka siseturism. Tartu Ülikoolis valmis 2015. aastal uuring lendorava elupaigakasutusest ja maastiku sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina. Viimasteks on looduskaitseliselt tähtsustatud, kes pälvivad tähelepanu ja rahva poolehoiu
Euroopa, kes oleksid nõus lendorava nägemiseks sõitma Eestisse. Turistid omakorda tooksid siia raha sisse: areneks nii majandus kui ka loodusturism. Samuti on kohalikud inimesed huvitatud antud isendi nägemisest ning selle kaudu elavdaks lisaks välisturismile ka siseturism. Tartu Ülikoolis valmis 2015. aastal uuring lendorava elupaigakasutusest ja maastiku sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina. Viimasteks on looduskaitseliselt tähtsustatud, kes pälvivad tähelepanu ja rahva poolehoiu
Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja roomajaist Ornitoloogia lindudest Terioloogia e. mammaloloogia imetajaist 1.1. Eluslooduse jaotamine riikideks I Kahe riigi süsteem, loojaks Karl Linne 1.taimeriik organismid, mis on võimelised fotosünteesima või kasvavad pinnases 2. loomariik organismid, kes ei fotosünteesi ja liiguvad vabalt ringi II Viie riigi süsteem 1) eeltuumsed ainuraksed organismid N. bakterid Eeltuumsed e. prokarüoodid on algelised organismid, kelle rakkudes pole rakutuuma, mitokondreid ega plastiide
annaabi.ee 
